7. unetus 8. vähenenud valmidus võistluseks ja tavapärase taktika muutmine 9. sagenenud nohu, kurgu- või peavalud 10. treeningmahtude ja intensiivsuse vähenemine 11. tujukus ja kergelt ärritumine 12. huvi langus treeningute vastu 13. vähenenud söögiisu Eristatakse kahte tüüpi ületreeningut: 1. sümpaatiline ülekoormus: Basedow`tüüp 2. parasümpaatiline ülekoormus: Addisoni tüüpi Ületreening algab tavaliselt sümpaatilise ülekoormusega, mille tähtsamad tunnused on: kiirenenud puhkeoleku pulss (hommikul 5 lööki/min) kiire väsimine langenud söögiisu Ülekoormus algab sümpaatilise vormiga, kui treeninguid jätkata, areneb parasümpaatiline ülekoormus. Kuidas saada aru et oled ületreeninud: Organismi märk-väsimus!
postganglionaarsed aksonid on lühikesed. Sümpaatilise närvisüsteemi efektorelunditeks on kõikide elundite silelihased (veresoontes, siseelundites, kopsudes, karvanääpsudes, pupillis), süda ja osa näärmeist (higi-, sülje-, seedenäärmed). Peale selle innerveerivad sümpaatilised postganglionaarsed kiud veel rasvarakke, maksarakke, võib-olla ka neerutorukesi ja lümfaatilist kude (näiteks tüümus, põrn, Peyeri naastud, lümfisõlmed). Parasümpaatiline närvisüsteem Parasümpaatiliste preganglionaarsete neuronite rakukehad paiknevad ajutüves ja seljaaju sakraalosas. Nende aksonid on müeliniseeritud või müeliniseerimata ning, vastupidiselt sümpaatilistele preganglionaarsetele aksonitele, väga pikad. Kesk- ja seljaaju piirkonnast väljuvad preganglionaarsed kiud silmaliigutajanärvi (III), näonärvi (VII), keeleneelunärvi (IX) ja uitnärvi (X) koosseisus. Preganglionaarsed kiud lülitatakse umber
Motoorset närvilõpet vöötlihases nimetatakse neuromuskulaarseks sünapsiks, mis koosneb presünaptilisest ja postsünaptilisest membraanist ning nende vahelisest sünapsipilust. Erutuse ülekanne ühelt neuronilt teisele toimub sünapsis tekkivate keemiliste ainete -mediaatorite vahendusel. 6. Närvisüsteem (ehitus ja funktsioon): kesknärvisüsteem ja perifeerne närvisüsteem Somaatiline ja autonoomne närvisüsteem, sümpaatiline ja parasümpaatiline närvisüsteem Kesknärvisüsteemi kuuluvad pea- ja seljaaju. Perifeerne närvisüsteem koosneb ülejäänud närvidest ja närvirakkude kogumikest väljaspool kesknärvisüsteemi (ganglionitest). Perifeerne närvisüsteem jaguneb somaatiliseks, autonoomseks ning enteerseks närvisüsteemiks . Somaatiline närvisüsteem on seotud info juhtimisega vastavatelt retseptoritelt KNS poole (aferentne e. sensoorne osa) ja
8. Närvisüsteem (NS) Somaatiline NS Autonoomne NS (tahtele allumatu) KNS (kesknärvisüsteem) Vastutab liikumise eest. Sümpaatiline (aktiveerub ohuolukorras) PNS (piirdenärvisüsteem) Koosneb närvidest. Parasümpaatiline (viib rahulolekusse) 9. Somaatiline närvisüsteem ehk kehanärvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks (koosneb pea- ja seljaajust) ja piirdenärvisüsteemiks (koosneb pea-ja seljaaju närvidest). SNS kontrollib kogu elutegevust, sh liikumist, teiste närvisüsteemi osade tööd jms. Autonoomne närvisüsteem on tahtele allumatu süsteem ning jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. ANS reguleerib kõigi siseelundite, sh südame jms.
nähtud ruumis orienteerumiseks (kehaliigutuste reguleerimine tasakaalu säilitamiseks). 2 2. SOMIIDILIHASTE NÄRVID (III, IV, VI, XII): Somaatilis- eferentsed (ÜSE), som. ns Innerveerivad somiitidest arenenud vöötlihaseid. III, IV, VI on silmamunalihased!! XII on kaela- ja keelelihased 2.1 N. oculomotorius (III), silmaliigutajanärv Tuumad: nucl n oculomotorii (üse) + nucl oculomotorius accessorius (parasümpaatiline, üve!!!) Väljub ajust fossa interpeduncularises, koljus läbib sinus cavernosuse lat. seina ja siseneb fissura orbitalis superiori kaudu silmakoopasse. N. oculomotoriusel 2 haru: a) Ramus superior: m. levator palpebrae superioris, m. rectus superior b) Ramus inferior (2 palet): 1. normaalne üse: m. rectus inferior, m. rectus medialis, m. obliquus inferior 2. ebanormaalne üve: annab radix parasymphatica, mille kiud pärit nucl.
Loomade närvisüsteemi areng Närvivõrgud kiiretaoliselt sümmeetriline kahekülgselt e bilateraalselt Närvisüsteem Autonoomne NS Somaatiline NS Siseelundite töö Piirde NS Kesknärvisüsteem Peaaju ja seljaaju Sümpaatiline Parasümpaatiline närvid Rahuolek, Motoorne Sensoorne aktivatsioon Peaaju Seljaaju lõdvestus liikumiselundid meeleelundid Oht, stress, pinge tasakaal Närvisüsteem kontrollib kogu keha Parasümpaatiline ja sümpaatiline NS
Aju mass kasvab ja aju areneb inimesel 20.-25. eluaastani. Piirdenärvisüsteem ehk Perifeerne reguleerib liikumiselundite tööd ja võtab vastu infot välismaailmast.Sensoorne allsüsteem on meeltesse või tajumise puutuv,vahendades mitmesuguste ärrituse vastuvõttu.Motoorne allsüsvälisärritusele ja organismi omaalgatuslikku aktiivsust. Autonoomse närvisüsteemi osadeks on sümpaatilinenärvisüsteem ja parasümpaatiline närvisüsteem.Sümpaatiline osa on reguleerijana aktiivne organsimi aktiivses seisundis, mida iseloomustab suurenenud energiakulu (näit treening, emotsionaalsed seisundid viha, rõõm, valuseisund jne) .Parasümpaatiline närvisüsteem on reguleerijana aktiivne organismi energiavarude taastumise perioodil.Nimetatud närvisüsteemi osade üheaegsel aktiveerumisel arvatakse toimivat organismi iseregulatsioon, vastvalt organite vajadustele ja võimalustele.
Koos haistmisnärvidega kulgevad ninaõõnest otsajju veel kaks närvi, mis inimesel on jälgitavad ainult embrüonaalperioodil: I Nn olfactorii n terminalis algab ninavaheseinalt peente närvikiudude kimbuna, läbib lamina cribosa ja siseneb allpool commissura anteriori Aferentne/tunde närv ajuainesse; kiuliselt koostiselt seganärv (prevaleeruvalt parasümpaatiline) n vomeronasalis algab ninavaheseinas vomeronasaalelundist, läbib lamina cribosa,, lõpeb bulbus olfactorius accessoriuses (on haistmisnärvi osa) chiasma opticum canalis opticus ganglionile vastavad rakud paiknevad silma tundetuumale vastavad rakud
Suuõõs Algab süsivesikute lõhustumine sülje mõjul Magu valkude,proteiinide,rasvade jne lahustamine maohappe abil Peensool lõhustamatute ainete lõhustamine, vee imendumine vereringesse Kõhunääre toodab insuliini ( mis mõjutab veresuhkru taset ), suunab toidu peensoolde Jämesool kogunevad laguained 2. Seedimise regulatsiooni toimumine reguleeritakse närvisüsteemi ja hormoonide abil, sümpaatiline närvisüsteem aeglustab ja parasümpaatiline kiirendab seedimist. Seedekulgla seintes on retseptorid, mis reageerivad toiduainete sisaldusele ja seedekulgla seinte venitamisele. Peensoole seintes 2 koehormooni: 1. ergutab seedeensüümide tegevust, 2. toitu neutraliseerivate ainete eritust. Nälja ja täiskõhutunnet reguleerib peaajus hüpotalamus. 3. Luustiku koostis ja tähtsus Toetab keseb siseha, kaitseb siseelundeid. ~200luud. Luud sisaldavad Ca ja P. (toeluu, lamelüü, lühiluu) 4
autonoomse närvisüsteemi alla kuuluvad... Näärmetesse, eluditesse ja skeletlihastesse signaale viivad närvid Kuidas toimib parasümpaatiline närvisüsteem? Aktiveerub puhkeolekus. Kontrollib seedeelundite tahtust. Igasse elundisse suunduvad nii sümpaatilise kui ka parasümpaatilise närvisüs. närvikiud. Mis aitab kahjustunud aksonil taastuda? müeliintuppe tekivad närvikiu ümber neuroglüarakud. See toimib isoleerkihina ümber neuriidi. Kiirendab impulsi kulgemist ja aitab aksonil taasutuda. Mille abil toimub ioonide liikumine läbi rakumembraani? Valkude, ioonkanalite ja ioonpumpade abil.
8. Millised võimalused on rakkudel omavaheliseks suhtlemiseks? Piluliidused ehk poorid, signaalained, hormoonid. 9. Kuidas on omavahel seotud närv, närvikiud, närvirakk? (lähtu ehitusest) 10. Kirjelda närviraku ehitust! (lk 97) 11. Mis tähtsus on neurogliial? Närvirakkude kaitse ja toitmine 12. Millest koosneb kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem? (lk 95) 13. Too 3 + 3 näidet sümpaatilisest ja parasümpaatilisest närvisüsteemist! Parasümpaatiline- magamine, istumine, igavlemine Sümpaatiline- kontrolltöö, võistlused, põgenemine 14. Mis tähtsus on ioonkanalitel ja pumpadel? (lk 151) Tagada rakumembraani sise- ja välispinnal erinev laeng. 15. Millisel juhul kandub erutus mööda närvirakku edasi? (lk 100) Tugev ärritus, muutub sise- ja välispinna laeng. 16. Mis on sünaps? Närvirakkude vaheline ühendus. 17. Kirjelda, kuidas kandub erutus edasi närvirakkude vahel! (lk 101-102).
1. somaatiline NS - innerveerib vöötlih. ja meeleelundid: KNS -- peaaju: piklikaju, ajusild, väikeaju, keskaju, vaheaju, retikulaarformatsioon, suuraju; seljaaju: kaela-, rinna-, nimme-, ristluusegmendid PiirdeNS -- peaaju- ja seljaajunärvid 2. autonoomne NS - regul. siseelundite, südame, veresoonte, sisesekrets. näärmete talitl.: sümpaatiline NS - ergastab, fight vs flight; parasümpaatiline NS - lõdvestab ül: regul. kõigi elundite tööd ja koord. erin. elundkondade talitl., kohand. seda vastavaks muut. tingimustele; refleksid seot.: kogu organismi ja kõigi elundkondadega, juhib "infot" erinevate organite vahel, impulsid tervesse kehasse KNS: seljaaju -- kaela- ja nimmepaisumus - närvid üla- ja alajäsemetesse. Segmendid: C1-C8, T1- T12, L1-L5, S1-S5, Co1. Hallaine keskel, valgeaine ümber. Seljaajurefleksid (ei nõua töötl. peaajus)
(eriti sisekeskkonna) reaktsioonide puhul oluline humoraalne. Närvisüsteemi jaotus: 1.Asukoha järgi: a)Kesk- e. tsentraal-NS – peaaju ja seljaaju. b)Piirde- e. perifeerne NS – närvid ja ganglionid. 2. Funktsiooni (juhtimisala) järgi: a)Somaatiline e. animaalne NS – liikumis- ja meeleelundid (“välisministeerium”) b)Vistseraalne e. vegetatiivne e. autonoomne NS – siseelundid (“siseministeerium”) b1) Sümpaatiline osa – töö, energia kulutamine b2) Parasümpaatiline osa – taastus, energia kogumine Närvikoe koostis: A.Närvirakud e. neuronid – elektriimpulsside edasikandmiseks kohastunud rakud; enamasti on neil üks pikk jätke – neuriit e. akson ja palju lühemaid jätkeid – dendriite. B.Neurogliia rakud – neuroneid abistavad rakud; gliiarakke on 5 põhiliiki, kõigil erinevad ülesanded – näit. Shwann´i rakud moodustavad aksonite ümber müeliintuppesid - kiirem impulsi levik (ja valge värvus!).
prevertebraalsed ganglionid b) pupilli ahenemine (eferentne osa- tuum, närv, ümberlülitus ganglion) c) Gl. Submandibulare sümpaatiline innervatsioon nucl. intermediolateralis —> radix ventralis —> r. communicans albus —> truncus symphaticus —> ganglion cervicale superior (ümberlülitus) —> n. et plexus caroticus externus —> plexus a. facialis —> ganglion submandibulare —> n. lingualis —> gl. Sublingualis e) Maksa parasümpaatiline innervatsioon nucl. dorsalis nervi vagi —> n.vagus —> plexus oesophagus anterior/posterior —> truncus vagalis anterior/posterior —> plexus gastricus anterior/posterior —> rr.coeliaci —> plexus coeliacus —> ganglion coeliacus —> terminaalganglion (ümberlülitus) —> plexus hepaticus — > hepar f) gl. lacrimalise parasümpaatiline innervatsioon nucleus salivatorius superior —> parasümpaatilised kiud n. facialises —> n.petrosus major —>
mida mina teistest Postpositivistlik psühholoogia - On tekkimisjärgus, so. ei ole veel jõudnud veel USA õpikutesse, aga ei saa öelda, et ei ole olemas. - Ei ole võimalik üks üheselt määratleda PP, erinevad tõlgendused on iseloomulik joon, kui aga siiski teha üldistust, siis PP on tekkinud: - filosoofia, maailmavaate ja ühiskondliku, sotsiaalse arengu tulemusena. - PP püüab olla vastavuses uue maailmaga. Bauman: liquid society. Sümpaatiline ja parasümpaatiline närvisüsteem Sümpaatiline noradrenaliin ja andrenaliin on kehas kiiresti toimivad stressihormoonid, mis aktiviseerivad sümpaatilise närvisüsteemi. Sümpateetilise aktiveerimisel kiireneb pulss ja hingamine, laienevad pupillid ja kopsude bronhid, võib tekkida iiveldus ja värinad, kergeneb ejakulatsioon, suureneb higistamine ja vererõhk. Parasümpaatiline juhib organismi taastamist Keha autonoomne närvisüsteem jaguneb üldjoontes kaheks sümpateetiline (võitlemine või
5. organ või elund, mis erutusele reageerib. Autonoomne närvisüsteem Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem on piirdenärvisüsteemi osa. Autonoomne närvisüsteem innerveerib peamiselt siseelunditega- seedimis-, hingamis-, eritus-, vereringe-, endokriin- ja suguelundeid. Autonoomse närvisüsteemi osad on arvukad närvipõimikud arterite ümber ja elundite seintes ning läheduses. Autonoomse närvisüsteemi osadeks on sümpaatiline närvisüsteem ja parasümpaatiline närvisüsteem. Sümpaatiline osa on reguleerijana aktiivne organsimi aktiivses seisundis, mida iseloomustab suurenenud energiakulu (näiteks treening, emotsionaalsed seisundid viha, rõõm, valuseisund jne) Parasümpaatiline närvisüsteem on reguleerijana aktiivne organismi energiavarude taastumise perioodil. Nimetatud närvisüsteemi osade üheaegsel aktiveerumisel arvatakse toimivat organismi iseregulatsioon, vastvalt organite vajadustele ja võimalustele. KASUTATUD KIRJANDUS
algatamisega. Lisaks toimuvad kesknärvisüsteemis ka erinevad psüühilised protsessid. Autonoomne närvisüsteem reguleerib silelihaste, südamelihase, kopsude ja mõningate näärmete tööd. Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all. ANS jagunebsümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks, parasümpaatiline juhib organismi taastumist. Sel juhul esineb peavalu, halnevad keskendusvõime, tähelepanu, mälu ja ka uni. Ilmub närvilisus, apaatia ja ükskõikus ümbretseva vastu. Seega lapsel halvenevad õppeedukus, õppida on raskem,tekib palju konflikte jne. Kahjuks paljud noorukid ei saa aru, kuidas mõjutab nende organismi suitsetamine, mis toob erinevaid haigusi. Vanemad peavad õigel ajal kaitsta oma lapsi kahjulike harjumuste eest, muidu need harjumused jäävad kogu eluks.
negatiivsema lävipotentsiaali, tõttu tõuseb sinuatriaalsõlme automatismi. Suurenenud impulssi teke põhjustab omakorda südame sageduse suurenemist. Selline olukord esineb näiteks trenni või emotsionaalse stressi korral, kui sümpaatikuse toonus suureneb. Sümpaatikus kiirendab ka erutuse atrioventrikulaarset ülekannet ning lühendab seeläbi kodade ja vatsakeste aktsiooni vahelist pausi. 2.1.1.2. Parasümpaatiline innervatsioon Normaalselt vähenenud sinuatriaalsõlme automatismi vahendab vähenenud sümpaatilise stimulatsioon ja suurenenud parasümpaatilise närvisüsteemi aktiivsus. Puhkeolekus on ülekaalus parasümpaatiline toonus, mis ühtlasi vahendab ka südame sagedust puhkeolekus. Parasümpaatiline mõju avaldub üldjuhul kaudselt, pidurdades sümpaatilise toime mõju. Südant varustavad parasümpaatilised närvid hargnevad mõlemapoolsest nervus vagusest
cerebellum, hypothalamus, thalamus, corpus striatum, cortex cerebri). Jaguneb: 1. Sümpaatiline närvisüsteem · madalamad tsentrid seljaaju torakulumbaalosas · lühikesed preganglionaarsed osad, pikad postganglionaarsed osad · innervatsiooniala ulatuslikum · kiirendab eluprotsesside kulgu, intensiivistab ainevahetust, kulutab energiat, suurendab töövõimet · erutub adrenaliini toimel 2. Parasümpaatiline närvisüsteem · madalamad tsentrid kraniosakraalosas · pikad preganglionaarsed osad, lühikesed postganglionaarsed osad · ei innerveeri naha ja lihaste veresooni, neerupealist, emaka muskulatuuri, karvapüstitajaid, higinäärmeid jm. · pidurdab tööd ja ainete tarbimist, säilitab energiat, hoolitseb toitainete vastuvõtu ja seedimise eest · erutub atsetüülkoliini toimel Pars symathica
Tekkepõhjus sageli sünnitrauma, ka elujooksul läbipõetud trauma või ajuinsult või infarkt. Esinevad suureamplituudilised lained ja kogad?. Provokatsioonid kutsutakse esile heliärritus) korral ja ka läbipõetud ajutraumadest (aju vigastustes, kus on toimunud mingisugune orgaaniline muutus ( on jäänud mingi jälg) nt insult). Vegetatiivne NS NS osa, mis reguleerib veresoonte närvitalitlust. Tal on 2 osa: sümpaatiline ja parasümpaatiline. (On ka kolmas osa metasümpaatiline ehk enteraalne või intramulaarne süsteem). Kummalgi süsteemil on oma tsentraalne ehk keskNS-s paiknev osa ja perifeerne NS osa, mis paikneb väljaspool keskNS-i. Elundeid vegetatiivsete närvidega varustav osa kannab eferentse täidesaatva osa nimetust. Eferentne osa koosneb 2 neuronist: 1) I neuron ehk preganglionaalse neuroni keha paiknebki keskNS-s. Selle neuroni jätke läheb närvikäiku ehk ganglioni. Ganglionis on
Kuidas funktsioneerib NS---jaguneb kaheks, *kehaNS - saab kontrollida, reguleerib skeletilihaste tegevust ning kordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitusi * siseelunditeNS - ei saa kontrollida, jaguneb-all Mis iseloomustab sümpaatilist NS ja parasümpaatilist NS--- sümpaatiline NS: Toimib suurt aktiivsust nõudvates tingimustes. Reguleerib siseelundite talitust ja kudede ainevahetust. Parasümpaatiline NS: Soodustab siseelunditepuhkust ja talitusvõime taastumist. Mis on erutus NS?---närviraku tööseisund, mis vallandab reaktsiooni; närvisüsteemis Mis on pidurdus NS?---puhkeseisund, mis vastava reaktsiooni peatab Mis on refleksid?---vastureaktsioon Kuidas refleksid jagunevad?---kaasasündinud(tingimatud; nt hingamine) ja omandatud(tingitud; nt. kõndimine) Mis on ontogenees?---Indiviidi areng sünnist surmani. Mis on fülogenees
b. Alumine tüvi rr buccales inf, r marginalis mandibulae et collipõsepiirkonna alaosa, alahuule ja lõua lihased, platysma Ühepoolset halvatust iseloomustab suunurga allavajumine, nasolabiaalvao lamenemine, silma sulgumisvõimetus jm. 3. N glossopharyngeus 9, 3 vistseraalkaare närv Nucl ambiguus branhiomotoorne (neelu ja pehmesuulae lihased) Nucl salivatorius inf parasümpaatiline/ visteromotroone, ümberlülitus gangliot oticumis Nucl gustatorius maitsetundlikkus keele tagumiselt kolmandikult Nucl solitarius vistserosensoorsed Ganglion sup/inf kõigi tundeneuronite kehad Harud: 1. N tympanicus (vistseromootoorne)plexus tympanicusn petrosus minorümberlülitus ganglion oticumispostganglionaarsed kiud n auricotemporalise koostisesgl parotidea, gll buccales 2
autonoomse närvisüsteemi (ANS) alla. Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks. Sümpaatilise närvisüsteemi informatsiooni kannab edasi närvilõpmetes sisalduv noradrenaliin. Ärrituse kui negatiivse faktori puhul eritub neerupealistest täiendav hulk adrenaliini ja noradrenaliini, mis ruttab vere kaudu olemasolevale appi. Sümpaatiline närvisüsteem aitab inimesel ennast kokku võtta, mobiliseerida, kontsentreerida. Parasümpaatiline närvisüsteem aitab inimesel keskenduda. Kuulub samuti ANS juurde. Parasümpaatilise närvisüsteemi infot kannab edasi atsetüülkoliin. Parasümpaatiline NS innerveerib seedetrakti, eritus- ja suguelundite ning kopsude silelihaseid ja näärmeid , samuti südamekodasid , pisara ja süljenäärmeid ja silma sisemisi lihaseid. Veresoonte silelihaseid parasümpaatiline NS ei innerveeri. 6. VIRGATSAINED. Mis on virgatsaine? Virgatsaine või neurotransmitter on keemiline
Parasümpaatilistest kiududest üks osa innerveerib pisarnääret, teine osa keele ja lõuaalust süljenääret. 8) VIII peaajunärv ehk esiku-teonärv (sensoorne) juhib kuulmis- ja tasakaaluärritusi pea- ja seljaajju. 9) IX peaajunärv ehk keeleneelunärv (seganärv, sisaldab parasümpaatilisi kiude) Sensoorne osa innerveerib keele tagaosa limaskesta ja tagab maitsetundlikkuse, motoorne osa innerveerib ainult ühte lihast - tikkeljätkekeeleluulihast, parasümpaatiline osa innerveerib kõrvasüljenääret. 10) X peaajunärv ehk uitnärv (seganärv, sisaldab põhiliselt parasümpaatilisi kiude) kõhuõõnes annab ta harusid põimikutele, mis innerveerivad magu, peensoolt, jämesoolt, maksa, kõhunääret, põrna, munandeid ja munasarju. Üks sensoorsetest harudest lõpeb retseptoritega aordikaares ja tal on oluline osa vererõhu reguleerimises. Motoorsed kiud innerveerivad neelu, pehmesuulae ja kõri lihaseid
Osa närvisüsteemi juhitavatest tegevustest on tahtelised, teised tahtest sõltumata ehk autonoomsed. JAGUNEB KOLMEKS: I SENSOORNE: Retseptoritest kesknärvisüsteemi signaale toovad tundenärvid II SOMAATILINE: Kesknärvisüsteemist skeltilihastele signaale viivad motoorsed närvid III AUTONOOMNE: Näärmetesse, elunditesse ja silelihastesse signaale viivad närvid: 1. Sümpaatiline - talitleb aktiivses seisundis, jõudlus suurem - "jookse!" 2. Parasümpaatiline - talitleb puhkeseisundis - "seedi!" Sünaps koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriidiga. Sünapsis võib ülekanne toimuda keemilisel teel: Sünapsis on põiekestes mediaatorid, mis vahendavad impulsi liikumist. Dopamiin ja serotiin on ülekandeained, mida kesknärvisüsteem eritab. Mõjutavad und, meeleolu, tähelepanu. Refleksikaar: ärritaja toimel tekib närvilõpmetes erutus, mis levib mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi.
Religioon õhtumaises kultuuris: Test 1. Kesk- ja uusaegse looduskäsitluse peamiseks erinevuseks on, et keskajal, erinevalt uusajast... - arvati loodusobjektidel ja olenditel olevat teatavatele jumalikele tähendustele osutav funktsioon 2. Gellhorni ja Kiely järgi seisneb ekstaatilis-müstiliste ning intensiivsete religioossete kogemuste füsioloogiline eripära selles, et nende käigus autonoomse närvisüsteemi... - sümpaatiline ja parasümpaatiline haru aktiveeruvad üheaegselt 3. Fundamentalistlikud liikumised tekivad tavaliselt enklaavina tajutud kultuurisituatsioonis. - Õige 4. Millised piiblilugude tegelased ja lood kuuluvad kokku? Taaniel – Nebukadnetsari unenäo seletamine Joosep – abielurikkumisest hoidumine Jeesus – Laatsaruse ülesäratamine surnuist 5. Usku ainujumalasse nimetatakse religiooni- ja kultuuriloolaste poolt... - monoteismiks 6. Maalikunst kujutab enesest püüdu „tõlkida“ lõuendile fragmuent oma
Piirdenärvi süsteem- närvid,ühendavad pea-ja seljaaju kõigi keha piirkondadega 1)Sensoorne ns- retseptoritest kesknärvisüsteemi sinaale toovad tundenävid. 2)Somaatiline-kesknärvisüs-st skeletilihastele signaale viivad motoorsed närvid.. 3)Autonoomne- näärmetesse,elunditesse ja silelihastesse signaale viivad närvid (sümpaatiline “Põgene ja võitle“, parasümpaatiline-talitleb efektiivselt pukeolekus „Puhka ja seedi“). Närvirakk- närvisüsteemi funktsionaalne üksus, neurohormoonid võtavad vastu, muundavad ja kannavad edasi närviimpulsse. Närv- närvikiudude kimbud koos neid ümbritseva sidekoega. Impulss-elektrilise laengu edasi kandmine rakust teisele rakule. Humoraalne regilatsioon-Organismi töö reguleerimine hormoonide abil.Hormoonid moodustatakse sisenõrenäärmetes. Neuraalne reg.- Organismi talitluse reguleerimine närvisüsteemi abil.
Pärast õnnetust olid tal tasakaaluhäired ja raskusi kõnelemisega ning tekstist aru saamisega. Milliste vigastustega ajus võib neid häireid põhjendada? Vastus: väikeaju vigastus ja kahjustunud on assotsiatsiatiivsed väljad. 6. Täienda skeemi: NÄRVISÜSTEEM SOMAATILINE NS AUTONOOMNE NS Kesk NS Piirde NS Sümpaatiline Parasümpaatiline Peaaju Seljaaju Peaaju Seljaaju Ülesanne: autonoomse närvisüsteemi kaudu toimub närvid närvid siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte talitluse reguleerimine. See süsteem on tahtele allumatu. 7. Märgi joonisele peaaju osad ja kirjuta juurde nende osade ülesanded. Suuraju e
jämesool, pärak. Seedenäärmed on süljenäärmed, maks, sapipõis, kõhunääre, mao- ja soolenäärmed, neerupealsed. Suuõõnes algab süsivedeliku lagunemine 1. Tärklis > Glükoosiks, süljes sisalduva ensüümi abil 2. Mao ensüüm PEPSIIN lagundab valgud > aminohapeteks 3. 12-sõlmiksool rasvade lagundamine Lipaasi abil rasvhapeteks ja glütserooliks. LK 82 1. Vere glükoosi tase tõseb pärast söömist. Kuna söögi ajal stimuleerib parasümpaatiline närvisüsteem süljeeritust ja sülg on vedel. 2. Järgmine muutus toimub 30min pärast. Kuna kiirendab panksease glükagonieritust. 3. Sportimine ajal glükoosisisaldus langetab. 4. On tähtis, et energia vahetusk, rasvade ja glükogeeni ühtlane moodustamine. LK 83 1. Ilma ensüümideta ei toimu seedimist. Nemad lagundavad. 2. Magu toimub toidu töötlemine ja lükkamine edasi peensoolde. Peensool- imenduvad väga erinevad toitained verre- ja
Leidub paljudel loomadel, närvisüsteemi elund. Seljaaju Ülesanne on inimest liigutada ja vahendada informatsiooni ja mitmeid reflekse. PIIRDENÄRVISÜSTEEM: Sensoorne kesknärvisüsteemi signaale viivad tundenärvid Somaatiline - skeletilihastele signaale viivad närvid. Autonoomne näärmetesse, elunditesse ja silelihastesse signaale viivad närvid Sümpaatiline ''Põgene või võitle'' Parasümpaatiline ''Puhka ja seedi'' 7. Sünaps närvirakkude vaheline ühendus, mille kaudu liigub erutus ühelt närvirakult teisele. Keemiline sünaps ülekandeaine Elektriline sünaps - närvirakud nii tihedalt seotud, et närviimpulss antakse viivitamatult ja muutmata kujul edasi järgmisele rakule 8. Milliseid inimese rakke nimetatakse..? Neuron Närvirakk Erütrostüüt Punane vererakk Leukotsüüt Valge vererakk 9
usaldusest ja kehtivusest Uurimisraport klassikaline - probleem, andmed ja meetodid, tulemused klassikaline põhistatud teooriaga (Strauss and Corbin) ja analüütilised astmed fenomenoloogilises sotsioloogias 26. Postmodernne psühholoogia ei ole maailmas väga levinud, Eestis seda eriti üldse ei kasutata, seetõttu ei teata selle kohta suurt midagi. See on uus ja arenev psühholoogia vorm. 27. Parasümpaatiline ja sümpaatiline närvisüsteem. Sümpaatilise ja parasümpaatilise närvisüsteemi põhistruktuur koosneb kahest järjestikku lülitatud neuronite populatsioonidest. Sümpaatiline närvisüsteem algab seljaaju rinnaosast ja 2-3 ülemisest nimmeosa segmendist. Kahel pool seljaaju moodustavad sümpaatilise NS paravertebraalsed ganglionid sümpaatilise piiriväädi. Sümpaatilisest piiriväädist edasi suunduvad närvikiud paaritutesse prevertebraalsetesse
MIS ÜLESANNE ON NÄRVISÜSTEEMIL? REGULEERIB JA KOORDINEERIB ORGANISMIS KÕIKIDE ELUNDITE TALITLUST JA KOHANDAB SEDA SISE- JA VÄLISKESKKONNA MUUTUSTELE. MILLINE ON NEURONI EHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTE? EHITUS: KOOSNEB RAKUKEHAST NING 2 LIIKI JÄTKETEST (DENDRIIDID, AKSON); TÖÖPÕHIMÕTE: ERUTUS KULGEB NEURONISSE MÖÖDA DENDRIITE, LÄBIB RAKUKEHA JA VÄLJUB SEALT AKSONI KAUDU; IMPULSID LIIGUVAD NEURONITE AHELAS KINDLASUUNALISELT: PERIFEERIAST MÖÖDA TUNDENÄRVIKIUDE KNS'I JA KNS'IST MÖÖDA MOTOORSEID NÄRVIKIUDE PERIFEERIASSE. MILLINE ON NÄRVISÜSTEEMI EHITUS? SOMAATILINE: KESKNÄRVISÜSTEEM (PEAAJU JA SELJAAJU), PIIRDENÄRVISÜSTEEM (PEAAJUNÄRVID JA SELJAAJUNÄRVID); KONTROLLIB KOGU ELUTEGEVUST, REGLUEERIB LIIKUMISELUNDITE TÖÖD, SAAB INFOT VÄLISMAAILMAST; AUTONOOMNE: SÜMPAATILINE NÄRVISÜSTEEM , PARASÜMPAATILINE NÄRVISÜSTEEM; SELLE KAUDU TOIMUB SISEELUNDITE, SISENÕRENÄÄRMETE, SÜDAME JA VERESOONTE TALITLUSE REGULEERIMINE. SELJAAJU ASUB LÜLISAMBAKANALIS; ÜL...
Närvisüsteem: Kesknärvisüsteem , Seljaaju, Peaaju, Perifeerne närvisüsteem Somaatiline: närvid Autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem Sümpaatiline Parasümpaatiline Seljaaju ( medulla spinalis ) KNS vanim ja madalam osa Funktsioonid: Reflektoorne – seljaajus paiknevate motoorsete keskuste vahedusel toimuvad spinaalrefleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu Juhtefunktsioon – seljaaju on vaheajaam erutuse juhtimisel kõrgematesse keskustesse ja kõrgematest keskustest teostusorganitesse Seljaaju ehitus Võrreldes loomadega on inimese seljaaju väiksema iseseisvuga. Seljaaju kaal peaajuga võrreldes on: Inimesel 2%
Kiirusagar; 13. Oimusagar; 14. Mõhnkeha) 4. Piirdenärvisüsteem närvid (nool = närviimpulss) Sensoorsed e ,,tunde" närvid meeleelundid kesknärvisüsteem Somaatilised e ,,motoorsed" närvid kesknärvisüsteem skeletilihas Autonoomsed e ,,iseseisvad" närvid kesknärvisüsteem silelihased, sisenõrenäärmed Sümpaatiline närvisüsteem - "põgene või võitle" adrenaliin Parasümpaatiline närvisüsteem - ,,puhka ja seedi" 5. Sünaps närvirakkude kokkupuutepunkt, kus eturus/närviimpulss kandub ühelt rakult/jätkelt teisele. Keeminile sünaps vabanebad ühest ained ja teine seob ära Elektriline seotud elektrilaengutega Refleksikaar koostöö keksnärvisüsteemi ja piirdenärvisüsteemi vahel. Neuraalne teekond, mis kontrollib refleksi toimumist Autonoomsed siseorganid Somaatilised lihased
ja kudedes. Sensoorne allsüsteem on meeltesse või tajumisse puutuv, vahendades ärrituste vastuvõttu. Motoorne allsüsteem on liigutustesse või liigutamisse puutuv. Ta viib ellu reageerimist välisärritustele ja organismi omaalgatuslikku aktiivsust (Bachmann, Maruste 2001 : 43). Need kaks allsüsteemi on väljasuunatud vahendajad, mille kaudu saame me kehasse tagasisidet. Vegetatiivse närvisüsteemi kaheks allsüsteemiks on sümpaatiline ja parasümpaatiline süsteem. Parasümpaatiline on närvisüsteemi osa, mis soodustab organismi puhkust ja talitlusvõime taastumist. Sümpaatiline närvisüsteem seevastu reguleerib siseelundite talitlust 4 ja kudede ainevahetust, kohandab organismi suuremat aktiivsust nõudvate olukordadega ning loob valmisoleku kiireks ja otsustavaks reageerimiseks. Kesknärvisüsteem tagab adekvaatse reageerimise ja kohanemise keskkonnaga ning on
Humoraalne regulatsioon organismis toimuvate protsesside regulatsioonimehhanism, mida vahendavad hormoonid. (üksteisest kaugel, kulub rohkem aega ja toime pikaajalisem) 2.Millisteks osadeks jaotub närvisüsteem? Kesknärvisüsteem (Peaaju, seljaaju) Piirdenärvisüsteem (Närvid, algavad peaajust ja seljaajust) o Sensoorne NS o Somaatiline NS o Autonoomne NS Sümpaatiline NS Parasümpaatiline NS 3.Iseloomusta neuroni ehitust, närvikude. Mis on neurogliia? Selle ülesanded? 1. Milline on närvi ehitus, miks? Hästi palju jätkeid, tuum (nende kaudu tuleb erutus närviraku kehasse) Kaetud erilise isoleeriva müeliinkihiga (suurendab signaalide edasiandmise kiirust) Neuriit e akson (peenike ja pikem närviraku jätke, mille kaudu liigub erutus närviraku kehast eemale)
sektorisse jäävate seisundite puhul. 11. Tühjal ja pimedal tänaval sosistab keegi sinu selja tagant ,,rahakott siia!" Selle peale aktiveerub sinu autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline haru. Su hingamine ja südamerütm kiirenevad, higistamine suureneb, seedekulgla aktiivsus ja verevarustus vähenevad, kuulmine ei muutu ning silmade valgustundlikkus suureneb. Kui selgub, et tegu oli kõigest sinu sõbraga, kes tegi rumalat nalja, siis aktiveerub sinu autonoomse närvisüsteemi parasümpaatiline haru. Su hingamine ja südamerütm aeglustuvad, higistamine väheneb, seedekulgla aktiivsus ja verevarustus suurenevad, kuulmine ei muutu ning silmade valgustundlikkus väheneb. 12. Vii kirjeldused kokku emotsiooni komponentidega. Auto pritsib sind märjaks. Olukord Sa arvad, et juht oleks saanud seda vältida. Tõlgendus Tunned vererõhu tõusu ja tahaksid midagi või kedagi lüüa. Tegevusalge Otsustad, et ise autot juhtide ei pritsi sa kunagi kedagi märjaks. Ei ole emotsioonikomponent
tiibjätke-suulaeganglioni kaudu pisarnääret, teine osa submandibulaarganglioni kaudu keele ja lõuaalust süljenääret. 8) VIII peaajunärv ehk esiku-teonärv (sensoorne) juhib kuulmis- ja tasakaaluärritusi pea- ja seljaajju. 9) IX peaajunärv ehk keeleneelunärv (seganärv, sisaldab parasümpaatilisi kiude) Sensoorne osa innerveerib keele tagaosa limaskesta ja tagab maitsetundlikkuse, motoorne osa innerveerib ainult ühte lihast - tikkeljätkekeeleluulihast, parasümpaatiline osa innerveerib kõrvasüljenääret. 10) X peaajunärv ehk uitnärv (seganärv, sisaldab põhiliselt parasümpaatilisi kiude) kõhuõõnes annab ta harusid põimikutele, mis innerveerivad magu, peensoolt, jämesoolt, maksa, kõhunääret, põrna, munandeid ja munasarju. Üks sensoorsetest harudest lõpeb retseptoritega aordikaares ja tal on oluline osa vererõhu reguleerimises. Motoorsed kiud innerveerivad neelu, pehmesuulae ja kõri lihaseid
· VIII peaajunärv ehk esiku-teonärv ehk tasakaalu-kuulmisnärv on sensoorne kaksiknärv, mis jaguneb esiku- ja teonärviks. Juhib kuulmis- ja tasakaaluärrituse pea- ja seljaajju; · IX peaajunärv ehk keeleneelunärv on seganärv, sisaldab parasümpaatilisi kiude. Sensoorne osa innerveerib keele tagaosa limaskesta ning tagab maitsetundlikuse. Motoorne osa innerveerib tikkeljätke-keeleluulihast. Parasümpaatiline osa innerveerib kõrvasüljenääret; · X peaajunärv ehk uitnärv funktsionaalselt on seganärv, sisaldab põhiliselt parasümpaatilisi kiude. Kõhuõõnes annab harusid põimikutele, mis innerveerivad magu, peensoolt, jämesoolt, maksa, kõhunääret, põrna ja sugunäärmeid (munandeid ja munasarju). Üks uitnärvi sensiiblitest harudest lõpeb retseptoriga aordikaares ja etendab olulist osa vererõhu reguleerimises. Motoorsed kiud
kesknärvisüsteemist skeletilihastele signaale viivad motoorsed närvid. Autonoomne närvisüsteemi, mille alla kuuluvad näärmetesse, elunditesse ja silelihastesse signaale viivad närvid. Autonoomne närvisüsteem jaguneb: Sümpaatiliseks närvisüsteemiks – stress ja füüsiline koormus, kiirendab südametegevust ja avardab kopsutorusid, valmistab organismi ette kiireks reageerimiseks („Põgene või võitle“) Parasümpaatiline närvisüsteem – kõige aktiivsem puhkeolekus, kontrollib seedeelundite talitust ( „Puhka ja seedi“) Närviimpulss – Piki närvirakke liikuv elektriline signaal, põhineb elektrilaengu muutumisel närvirakku katva membraani sise- ja välispinna vahel. Puhkeolekus olevas rakus nimetatakse membraanide vahelist pinget puhkepotentsiaaliks. Potentsiaali muutus - Ioonide liikumine läbi membraani põhjustab membraanipotentsiaali muutuse. 3. Refleksid
autonoomse närvisüsteemi mobiliseerimisega. Aktiveerub olukorras, kus on vaja sümpaatilise ja kiiresti tegutseda. Pannakse süda kiiremini tööle, parasümpaatilise haru hingamine kiireneb, higistamine suureneb, peamisi ülesandeid. seedekulgla aktiivsus ja verevarustus vähenevad, Milliseid kehalisi muutusi silmade valgustundlikkus suureneb. kumbki haru esile kutsub? Parasümpaatiline tegeleb ressursside taastamisega. Aktiveerub olukorras, kus on rahulikumalt aega reageerida. Hingamine ja südamerütm aeglasem, vähesem higistamine, seedekulgla aktiivsus ja verevarustus suurenevad, silmade valgustundlikkus väheneb. 5. Millistest Elamus (subjektiivne reaktsioon) – olukorra L15
- et ehitada uusi rakke - lihasrakkude kokkutõmbeks - immuunsüteemi käiguks - närviimpulsi liikumiseks Energiakulu: - ainevahetule põhikäive (70%) - kehaline aktiivsus (20%) - toidu seedimine ja omastamine (10%) 21. Kust inimene energiat saab? Kuidas saadakse energiat? Inimene saab energiat toidust, hingamisega. Toit -> soomine -> toitainete lõhustumine -> eraldub energia ja glükoos 22. Kuidas tagatakse toitainetega varustamise stabiilsus? Närvisüsteemiga - parasümpaatiline ns kiirendab seedimist -sümpaatiline ns aeglustab seedimist Hormoonidega Reguleerivad intensiivselt seedimist 23. Kuidas on reguleeritud organismi veebilanss ja jääkainetest vabanemine? Neerud- hoiavad vedeliku kogust stabiilsena, hoiavad soolasisaldust stabiilsena, reguleerivad anorgaaniliste ainete hulka, eemaldavad jääkaineid Kopsud ja nahk teead ka oma töö 24. Mis on termoregulatsioon? Termoregulatsioon on kehatemperatuuri ühtlasena hoidmine. 25
sünapsis Nikotiin sõltuvust tekitav aine Nägemine kõige tähtsam meel, selle kaudu saame väliskeskkonnast kõige rohkem informatsiooni. Silma abil eristame valgust, värvust, kuju ja suurust jne Närviimpulsid elektsokeemiline protsess, ei kulge hajusalt Närvisüsteem ülesanne reguleerida ja koordineerida organismi elundite talitlust ning kohandada seda vastavalt välis- ja sisekeskkonnale Opiaadid depressant, alandab tundlikust Parasümpaatiline NS autonoomne NS, viib organismi rahulolekusse , taastades varusid ja tasakaalu PET positronemissioonitomograafia, uuritakse ajutegevust PNS piirdenärvisüsteem, jaguneb sensoorseks ja motoorseks Somaatiline NS keha närvisüsteem, allub tahtele Stimulandid ergutid, stimuleerivad kesknärvisüsteemi Sümpaatiline NS aktiveerub ohu- ja stressisituatsioonis, kasutated energiat ja teisi keharessursse Sünesteesia seisukord, kus meeled on seotud nii, et inimene seostab värve
Somaatiline närvisüsteem saab kesknärvisüsteemilt infot ja juhib skeletlihaste tegevust, ning saadab kesknärvisüsteemi sensoorset infot (nahk, lihased, liigesed) Autonomne närvisüsteem reguleerib siseelundite tööd (info KNS-ilt) + saadab infot siseelundite kohta KNS-i. Sümpaatiline haru paneb meid valmis füüsiliseks pingutuseks. Võitle-põgene reaktsioon Parasümpaatiline haru taastab organismi puhkeolu 4. 3 aju struktuuri, millest need koosnevad ja nende funktsioonid. · Ajutüvi asub seljaaju ülemises otsas, mis on kõige primitiivsem aju kiht. Tagab põhilisi instiktiivseid reaktsioone ja põhilisi elus olemise protsesse. Ajutüvi koosneb : Piklikaju reguleerib hingamist ja vereringet Sild reguleerib ajukoore üldist aktiivsust, tähelepanu ning une- ja ärkveloleku rütme
serotoniini mõju - see seletab LSD toimele iseloomulikke hallutsinatsioone (ebataju, pettekujutlused). NÄRVISÜSTEEMI EHITUS ja TALITUS somaatiline autonoomne NS (toimub siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte NS talitluse reguleerimine; tahtele allumatu) (kr soma - kesknärvi- piirdenärvisü sümpaatiline süsteem steem parasümpaatiline NS NS (kontrollib (reguleerib peaaju seljaaju peaajunärvid seljaajunärvid SÜMPAATILIN PARASÜMPAATILINE NS E NS laienevad silmapupillid ahenevad kiireneb hingamine aeglustub kiireneb südame töö aeglustub tõuseb vererõhk langeb ahenevad veresooned laienevad
,,On üks lihaste rühm, mis on väsimatu keelelihased. Kolju vibreerib rääkimisel kaasa" 68. Autonoomse ehk vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine. Joonis 17. Autonoomne ehk vegetatiivne NS juhib inimese organismi mittetahtlikute siseelundite talitlust vastavalt keskkonna muutuvatele tingimustele. Juhib siseelundite talitlust, kohandades neid vastavalt keskkonnale, ei allu inimese tahtele. Üks pool on sümpaatiline ja teine pool on parasümpaatiline. Sümpaatiline - valdav organismi aktiivses seisundis Parasümpaatiline puhkeseisundis organism, energiavarude taastumine. Pingestuda on kergem kui sealt välja tulla. Automaatika kaks poolt, kas oleme pingeseisundis või rahulik. Kui seda siuhi! ei käi, siis ei ole ta õige inimene. Päikesepõimik. On seotud parasümpaatiline ja sümpaatiline. Sümpaatiline innervatsioon pingeseisundis ahendab aju veresooni. Kui pingeseisundis tunnete, et pea läheb uimaseks. Tugev
Somaatiline PNS skeletilihastele signaale liikuvatest monotsüütidest, hävitavad kudedes mikroobe, surnud või kahjustatud viivad närvid. Autonoomne PNS elunditesse, näärmetesse ja silelihastesse rakke, tolmu, tahma, liiguvad vähe, toimivad ühe tunni jooksul), neutrofiilid (tahtele allumatud) signaale viivad närvid, jagunevad kaheks: sümpaatiline (spetsialiseerunud valgelibled, aitavad eemaldada põletikke), eosinofiilid (toodavad ergitav ja parasümpaatiline pidurdav. Sünaps koht, kus ühe neuroni akson parasiitide ja mikroobide hävitavaid aineid), basofiilid (eritavad histamiini), puutub kokku teise dendriitidega või rakukehaga. Presünaps üks neuroni lümfotsüüdid (tulevad kaitsele kolmandana, oskavad tuvastada haigustekitajaid). aksonipoolne ots, sisaldab mediaatoreid virgatsainega. Sünaptiline pilu asub kahe Lümfotsüüdid hakkavad arenema punases luuüdis. T-rakud järkavad küpsemist
Nimeta kesknärvisüsteemi ülesanded. Teostab sidet väliskeskkonnaga tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise (närvid) on psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused) Milline on kesknärvisüsteemi funktsionaalne jaotus? SOMAATILINE e. Animaalne e. Kesknärvisüsteem reguleerib skeletilihaste tegevust ning koordineerib kehaosade talitlust, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel nn. Teadlik ja tahteline NS. Jaguneb: 1. tsentraalne osa: pea- ja seljaaju (suured närvirakkude kogumikud, milles eristatakse hall- ja valgeollust) 2. perifeerne osa: peaajunärvid, seljaaju närvid VEGETATIIVNE e. Autonoomne e. Siseelundite NS innerveerib põhiliselt siseelundeid. Mis on hallollus? Koosneb peamiselt närvirakkudest, nende kehadest, mis koonduvad selja- ja peaajus piiritletud kogumiteks tuumadeks (närvikeskusteks). Hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal nim. suuraju kooreks kõrgeim NS os...
tegude tähenduse mõistmine häiritud; kontroll puudub (süüdimatuseni kvalifitseeritav, psühhiaatria kompetents) (2) "füsioloogiline" afekt (Serbski) (tegel. Psühhol.) (säilib võime mõista oma tegude tähendust ja neid juhtida, kuid see võime on piiratud): afekt kutsub esile teadlikule ja tahtelisele kontrollile mittealluva pinge-mahalaadimise tegevuses: võimukus, tormilisus, ootamatus, lühiajalisus. (kahvatumine) parasümpaatiline > sümpaatiline. Afekti diagnostilised tunnused: (I) soodustingimused- (1) afektogeenne situatsioon (konflikt); (2) isiksuslikud iseärasused (labiilsus, madal enesekontroll, inpulsiivsus; mahasurutud emotsioonid kumulatiivne afekt); (3) organismi hetkeseisund (väsimus, kurnatus, psüühiline pinge); (4) ealised iseärasused (puberteet ja postpuberteet; käimakteerium). (II) käitumisiseärasused (1) teadvuse ahenemine, (2) käitumise ootamatus ja
XI. MEELEELUNDID 1. Silma ehitus. Nägemisretseptorid kepikesed ja kolvikesed, nende funktsioon Silmal eristatakse kesti: 1)Fibrooskest sellel on sarvkest(cornea) ja kõvakest. 2)Soonkest sellel on : a)vikerkest ehk iiris (annab silmale iseloomuliku värvuse). Iirise keskele jääb silmaava ehk pupill, mille läbimõõdu muutmise teel kahe erineva lihase abil saab suurendada või vähendada silma langevat valgust. Pupilli ahendajat innerveerib parasümpaatiline närvisüsteem. Pupilli laiendajat innerveerib aga sümpaatiline närvisüsteem. b)ripskeha (corpus ciliare). Ripslihase ja läätse vahel on ligament (ligamentum Zinni), mis võimaldab läätse läbimõõtu muuta. Kui ripslihas pingutub, siis see ligament aga lõõgastub, lõdveneb ja lääts omandab oma elastsuse tõttu ümarama kuju. Vastupidiselt aga kui ripslihas ise lõõgastub, siis ligament pingutub ja lääts lameneb
annaabi.ee 
