Müeliin Teemad Mis on müeliin? Ehitus Funktsioon Häired Haigused Humaanmeditsiin Veterinaarmeditsiin Diagnoos ja ravi Kasutatud kirjandus https://5.imimg.com/data5/RU/SE/MY-897018/single-500x500.png Mis on müeliin? Tugevalt venitatud ja modifitseeritud lipiidse ja valgulise koostisega plasmamembraan, mis ümbritseb närvi aksonit Müeliinsed membraanid pärinevad: Perifeerses närvisüsteemis Schwanni rakkudest Kesknärvisüsteemis oligodendrogliia rakkudest Ehitus Mitmekihiline Ranvier' sõlm Ioonide sissevool Schmidti lõhed Tsütoplasma kih- tide vahel Sage perifeerses, harva KNS-is https://i.pinimg
· lühiaksoniline (palju dendriite, akson dendriitidega sama pikk) Jaotus funktsiooni alusel: · aferentne toob perifeeriast info KNS-i · vaheneuron kogu ulatuses KNS-s · eferentne viib KNS-st info efektorelundini Kas neuroneid saab tekkida organismis elu jooksul juurde? Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. Samuti ei asendu surnud neuronid uutega ja nende arv väheneb järk- järgult ka organismi kasvades. 2. GLIIA. Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon? Müeliin on valge plastiline aine, mis koosneb lipiididest (rasvadest) ja valgust. Müeliin, mis on keerukas looduslik elektrit isoleeriv aine, parandab elektrokeemiliste signaalide juhtivust kesinärvisüsteemi ja muude kehaosade vahel. Müeliin asub aksonite ümber kihina, mida nimetatakse müeliintupeks. Mis on Schwanni rakkude ja oligodendrotsüütide erinevus? Oligodendrotsüüt on
Koosneb: aksonid-juhib signaale eemale raku kehast erinevate märklaudade suunas Dendriidid-võtavad vastu signaale teiste närvirakkude aksonitelt Rakukeha(tuum jms) Neuron lõpeb sünapsiga Eri tüüpi neuronid: Motoorne(seonudvad lihastega-saab liigutada), sonsoorne, interneuronid(kerged) Morfoloogiliselt erinevad neuronud: erinevad selle poolest, kuidas on seotud Neuroneid tekib elu jooksul juurde 2. GLIIA. Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon? Mis on Schwanni rakkude ja oligodendrotsüütide erinevus? Müeliin on aksonit kattev rasvarikas isoleeriv kiht-annab värvuse. Kui müeliin hävib hävib ka närvirakk Schwanni rakud perifeersetes närvides ja oligodendrotsüüdid kesknärvisüsteemis. 3. NEURAALSE SIGNAALI LEVIK. Kuidas närviimpulss levib? Mis on sünaps? Ole valmis seletama pildi abil. Mis on aktsioonipotentsiaal ja kuidas ta levib
valmis leidma pildilt. Närvirakk e. neuron jaguneb: sensoorne, motoorne, interneuron, koosneb: · dendriidid, mis hargnevad välja rakukehast · rakukeha (tuum ja mud organellid) · aksonid e. närvilõpmed (aksoni küngastik, mueliinikiht, kollateraalharud, presunaptiline aksonilõpe) Närviimpulss tekib aksonikungastikul ja kulgeb mööda aksonit presunaptilisse aksonilõpmesse Info ulekanne uhelt närvirakult teisele toimub virgatsainete keeles läbi sunapsi 2. Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon? Müeliin on meie kehas spetsiifiline rasv, mis ümbritseb närvirakkude kõige pikemaid jätkeid aksoneid. Müeliin on otsekui isolatsioonikiht, mis on vajalik närviimpulsside kiireks liikumiseks. 3. Millised on põhilised virgatsained (neurotransmitterid) ja mis on nende funktsioonid? Aine, mis vabaneb aksonist rakkudevahelisse ruumi ja mõjustab vastasoleva neuroni membraani. Atsetüülkoliin- õppimine, mälu, ärkvelolek
1. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Ole valmis leidma pildilt. Närvirakk koosneb rakukehast, dendriitidest ja aksonitest. Dendriite pidi liigub erutus rakukeha suunas. Aksonid juhivad erutuse impulsse rakukehast eemale. 2. Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon? Müeliin on närvikiude kattev valge rasvaine. Muudab närvikiude sisaldavad kesknärvisüsteemi osad valgeks ja palja silmaga nähtavaks. 3. Millised on põhilised virgatsained ja mis on nende funktsioonid? Põhilised virgatsained on atsetüülkoliin(õppimine, mälu, ärkvelolek), dopamiin(üldine motiveeritus, edasipüüdlikkus), serotoniin(meeleolu, hetkeajede kontrollimine, ärkvelolek) ja noradrenaliin (tähelepanu, ärksus). 4.
rakukeha suunas. Aksonid seevastu juhivad erutusimpulsse rakukehast eemale, olles seega rakukeha suhtes eferentsed närvikiud. Aksonid ja dedriidid moodustavad neuroneid omavahel ühendades keerulisi närvivõrgustikke. Need võrgustikud saavad integreeruda tänu neuronitevahelistele ühendustele, mille tagavad spetsiaalsed mikromehhanismid sünapsid. Rakukeha omakorda koosneb tuumast ja teistest organellidest,mis on vajalikud raku elutegevuseks ja talitluseks. 2. Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon? Müeliin on spetsialiseeritud gliiarakkude toodetav aine, mis isoleerib aksonid üksteisest. Müeliin on rasvarikas aine, mis annab valgeainele heleda värvuse. Mõned gliiarakud mähivad end ümber aksonite ja toodavad müeliini. Gliiarakkude ülesanne on neuroni funktsioneerimiskeskkonna loomine, migratsiooni juhtimine ja närviimpulsi liikumise kiiruse tagamine (Schwanni rakud aksonit ümbritseva müeliinkestana). 3
Triaad T tuubul Sarkoplasmaatilise võrgustiku terminaaltsistern Neuromuskulaarne kontakt · Kontaktala motoorse närvikiu lõpposa ja skeltilihaskiu vahel nimetatakse motoorseks lõpp-plaadiks Motoorne lõpp-plaat Motoorne närvikiud Motoorse lõpp-plaadi ultrastruktuur Müeliin akson Schwanni rakk Primaarne sünaptiline pilu Sekundaarne sünaptiline pilu sünaptilised põiekesed Lihasraku tuum Skeletilihaskiudude tüübid · Punased lihaskiud - aeglased oksüdatiivsed lihaskiud
ülesanne o Bipolaarne ühe dendriidi ja neuriidiga o Multipolaarne palju dendriite ja üks neuriit · Mille poolest nad erinevad? Neil on erinevad ülesanded ja asuvad erinevates ajupiirkondades. · Kas neuroneid saab tekkida organismis elu jooksul juurde? Enamus neuroneid on sünnihetkeks olemas aga neuroneid tekib ka eluajal juurde ning uute närvirakkude juurde tekkimine on oluline õppimisvõimele ja mälule. 2. GLIIA. · Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon? Müeliin on meie kehas spetsiifiline rasv, mis ümbritseb närvirakkude kõige pikemaid jätkeid aksoneid. Müeliin on otsekui isolatsioonikiht, mis on vajalik närviimpulsside kiireks liikumiseks. Müeliin on rasvarikas aine, mis annab valgeainele heleda värvuse. · Mis on Schwanni rakkude ja oligodendrotsüütide erinevus? Mõlemad on spetsiaalsed rakud, mis tekitavad müeliini ja paiknevad aksonite ümber.
Moodustavad aksoni ümber müeliinkesta kesnärvisüsteemis o Mikrogliia rakud- kaitseülesanne Aktiveeruvad põletiku, võõrkehade, mikroobide korral Esinevad perifeerses närvisüsteemis: o Schwann'i rakud- paiknevad perifeerses närvisüsteemis, kus ümbritsevad aksoneid Võivad moodustada nii müeliinkatte kui ka müeliinita katte 27. Närvikiu ehitus ja tüübid (müeliin- ja müeliinita kiud) Akson moodustab närvikiu telgsilindri Perifeerses närvisüsteemis ümbritsevad aktsonit Schwann'i rakud Need rakud võivad sisaldada oma membraanis lipiididest müeliini või mitte Müeliin- annab kiududele valge värvuse o Elektrilise närviimpulsi isolaator o Müeliinkestaga närvikiududes liigub erutus palju kiiremini, kui müeliinita kiududes 28. Närvi ehitus
otsuseid VKN e g e t a t i i v n e e h k a u t o n o o m n e . J u h i b seÄ i s e e l u n d i t e j a n ä ä r m e t e t ö ö d , a l l u m a t u sR kV nI äS rÜ vS Dendriit hargnev neuroni jätke, mis võtab vastu erutuse iT Akson pikem jätke, mille kaudu liigub erutus neuroni kehast eemale sE Müeliin Moodustab aksonite ümber kaitsekihi Gliiarakud neuroneid ümbritsevad tugirakud üE Hallaine neuroni kehad ja müeliintupeta dendriidid; sM Valgeaine närvijätked, müeliintupega aksoni kimbud Sensoorsed ehk aferentsed t närvikiud: tundenärvid; Motoorsed ehk eferentsed: liigutajanärvid
Astrotsüüdid sümmeetrilised, palju tsütoplasmajätkeid, mis ümbritsevad kapillaare ja neuroneid; tugi ja toitainetega varustamise funktsioonid; Mikrogliia fagotsütaarsed rakud, mis hävitavad võõrkehi, st kaitsefunktsioon. Oligodendrotsüüdid asümmeetrilised; kesknärvisüsteemis müeliinimoodustajad Schwanni rakud perifeerses NS-s müeliinimoodustajad Mis on hall- ja valgeollus? Hallollus koosneb rakukehadest, dendriitidest ja müeliniseerimata aksonitest *Müeliin on valge - valgeollus koosnebki müeliniseeritud aksonitest Närviimpulsi edasikandumine: K/Na pump, raku sees rohkem K võrreldes Na-ga ja laeng Cl ioonidest; erutuslävi; neurotransmissiooni põhimõtted sünaptilises pilus. Pidevalt töötav K/Na pump: raku sees on rohkem K+ ja väljas Na+ Erutuse puhul lähevad ioonkanalid lahti ja Na+ tungib massiliselt sisse Erutuslävi -55 mV Närviimpulss Ca+ sisenevad rakku, mille peale sünaptilistes vesiikulites ladustatud
koosneb müeliniseerunud (müeliinkestaga) närvikiududest neuron - A neuron or nerve cell is an electrically excitable cell that communicates with other cells via specialized connections called synapses. It is the main component of nervous tissue in all animals except sponges and placozoa. Gliiarakk - ehk gliotsüüt nimetatakse närvisüsteemi rakke, mis ei ole närvirakud. Gliiarakke on mitut tüüpi. müeliin. Müeliin on närvikiude ümbritsev rakumembraan - Kui Eksampalju sisend-väljund-jätkeid Eksamon Eksamneuronil (suurusjärgud) – sisend ehk dentriidid kuni 100,000 tk ja väljund ehk aksoneid 1tk mis on teada neuronite Eksamühendus(suhtlus)viisidest. – Elektrisignaalid aksonis: kodeeritud pulsijadadena, mille ajastus ja sagedus kannab informatsiooni • Keemilised
o oligodendrotsüüdid Toestavad ja isoleerivad Moodustavad aksoni ümber müeliinkesta kesknärvisüsteemis. o mikrogliia rakud Kaitseülesanne Aktiveeruvad põletiku,võõrkehade, mikroobide korral esinevad perifeerses närvisüsteemis: o Schwann'i rakud ümbritsevad aksoneid 27. Närvikiu ehitus ja tüübid (müeliin- ja müeliinita kiud) Närvikiud - akson ja teda übritsevad neurogliia rakud. Perifeerses närvisüsteemis ümbritsevad aksonit Schwann'i rakud Need rakud võivad sisaldada oma membraanis lipiidset müeliini või mitte. Vastavalt sellel jagatakse: müeliinkiud müeliinitu kiud 28. Närvi ehitus Perifeersed närvid koosnevad närvikiudude kimpudest. Iga akson koos müeliintupega moodustab närvikiu
Teoreetilised need muutused võivad olla põhjuseks juhtumi patsiendil kätte taktiilse tundlikkuse kadumisele. Kihelemine on üks võimalikest nähtudest paresteesia korral, mis ilmneb neuroloogisiste häirega kobalamiini defitsiidi foonil. Et oleks ennetatud müeliini sünteesi rikkumine, mis viib neuroloogiliste probleemidele, on vaja tagada selleks vajalikku tingimust kobalamiini ko-ensümatilise vormi olemasolu müeliin sünteesi protsessides. Pernitsioosse aneemia tõttu on olulisell arenenud B12 vitamiini malabsorptsioon ning selle varude säilitamiseks kasutusel on parenteraalne asendusravi. Jälle ei ole haiguseloos markeeritud süstitava tsüanokabalamiini doos. Arvatavasti see ei kata antud ühendi organismi vajadust. Mõnede andmete alusel rekomendeeritakse lisaks rakendada igapäevast per os 1000 µg annust (Vidal-Alaball 2016: 3). Uuringute järgi B12
U U NÄRVID NÄRVID neuron - närvirakk; dendriidid, keha - tuum, aksonid; ehit. järgi jagun.: uni-, bi-, multipolaarsed, püramiidsed, funkts. järgi jagun.: sensoorne, lülineuron (vahend.), motoorne neurogliia - närvitoes; gliiarakud; toite-, tugi-, kaitse-, sekretoorne funkts. närvikiud - neuroni jätked; müeliin- (Ranvier' soonised) ja müeliinita kiud- peam. autonoomne NS närv - koosn. närvikiudude kimpudest; sensoorsed, motoorsed, seganärvid retseptor - aferent. neuronite dendr. lõpmed -- ekstero- (välisk.), intero- (sisek.), proprioretsept. (lihaskäävid, kõõlused, liigesed) sünaps - kontakt 2 neuroni vahel, närviimpulsi ülekanne 1 neur. aksonilt, järgm. dendriidile refleks - NS vahend. toim. vastusreakts. retsept. vastu võet
- Substraat - Keskus maks o Sapphapetele - Salvestatakse varuks o Steroidhormoonidele kolesteriididena maksas o Vit D3 sünteesi kolesterool on vaheühend - Miks on kolesterool inimkehas oluline? - Biomembraanide komponent (tagab retseptorite, ioonkanalite jt funktsionaalsete valkude kindla paigutuse membraanis, et nende talitlus oleks tagatud, müeliin-kaetud struktuurid KNS, kolesterooli kobarad on vakalikud mitmete substantside transpordiks-aitavad hoida erütrotsüütide kuju, et neil oleks võime liikuda kapillaaride kaudu) - Steroidhormoonide sünteesi lähteühend (kortikosteroidid, suguhormoonid) - Sapipõie rakkude membraani kaitse sapphapete soolade ärritava kahjuliku toime eest (sapphapete sünteesi eelühend) - Vitamiin D3 sünteesi vaheühend - Kus ja Kuidas toimub kolesterooli süntees?
Somatosensoorsed juhteteed Retseptorrakud neuronid seljaaju selgmistes juure- ganglionides * valu ning temperatuur (vähemüeliniseerunud kiud) * mehhaanoretseptorid (müeliniseerunud kiud) Närvisüsteemis on müeliniseerumata (peenikesed), õhukese müeliinkattega ja paksu müeliinkattega (jämedad) närvikiud. Nende signaali juhtimise kiirus on erinev. Näiteks somatosensoorses süsteemis: Kiud Müeliin Kiirus m/s Funktsioon A-alfa Jah 80-120 Propriotseptsioon A-beta Jah 35-75 Propriotseptsioon, taktiilne A-delta Õhuke 5-30 Temperatuur, terav valu C Ei ~1 Temperatuur, põletav valu Info saabub seljaajusse selgmist (dorsaalne) juurt pidi ja väljub lihastesse kõhtmist (ventraalset) juurt pidi. Info on perifeerias korrastatud: erinevad somatosensoorse
Skeletilihaste ülemineku kohad kõõlusteks; reageerib lihaste kokku- tõmbele või venitusele Somatosensoorsed juhteteed Retseptorrakud neuronid seljaaju selgmistes juure-ganglionides * valu ning temperatuur (vähemüeliniseerunud) * mehhaanoretseptorid (müeliniseerunud kiud) Närvisüsteemis on müeliniseerumata (peenikesed), õhukese müeliinkattega ja paksu müeliinkattega (jämedad) närvikiud. Nende signaali juhtimise kiirus on erinev: Näiteks somatosensoorses süsteemis: Kiud Müeliin Kiirus m/s Funktsioon A-alfa Jah 80-120 Propriotseptsioon A-beta Jah 35-75 Propriotseptsioon taktiilne (+valu) A-delta Õhuke 5-30 Temperatuur, terav valu C Ei ~1 Temperatuur, põletav valu __ Info on perifeerias korrastatud: eri somatosensoorse info liigid eraldi, lisaks eraldi
ülemineku kohad kõõlusteks, reageerib lihaste kokkutõmbele või venitusele. Somatosensoorsed juhteteed Retseptorrakud à neuronid seljaaju selgmistes juure-ganglionides * valu ning temperatuur (vähemüeliniseerunud kiud) * mehhaanoretseptorid (müeliniseerunud kiud) Närvisüsteemis on müeliniseerumata (peenikesed), õhukese müeliinkattega ja paksu müeliinkattega (jämedad) närvikiud. Nende signaali juhtimise kiirus on erinev. Näiteks somatosensoorses süsteemis: Kiud Müeliin Kiirus m/s Funktsioon A-alfa Jah 80-120 Propriotseptsioon A-beta Jah 35-75 Propriotseptsioon , taktiilne A-delta Õhuke 5-30 Temperatuur, terav valu C E ~1 Temperatuur, põletav valu Info saabub seljaajusse selgmist (dosaalne) juurt pidi ja väljub lihastesse kõhtmist (ventraalset( juurt pidi.
modifitseeritud osad mood aksoni ümber müeliinkesta.(aktsioonipotentsiaali juhtimise võime sõltub aksoni ehitusest) Satelliitrakud on spetsialiseerunud neurolemmotsüüdid, mis ümbritsevad neuronite rakukehasid ganglionites. Toesefunkts ja toitainete vahendamise funkts. Närvid. (2.2.7) Närvikude – aksonid moodustavad kimpusid, neuronite kehad koos dendrotsüütidega paiknevad grupiti. Aksonite kimbud on tänu müeliin kestadele valget värvi ja moodustavad valgeolluse. Neuronite kehad koos dendriitidega ja müeliinkesta aksonid moodustavad hallolluse KNS-is mood valgeolluse juhteteid, mis suunavad aks pot KNS ühest osast teise. Hallollus moodustab seljaaju tsentraalse osa, samuti peaaju pindmise kihi- suuraju koore. Aju sisemuses on teisigi hallaine kogumeid , mida nim tuumadeks. Närvirakkude kehade kogumeid perifeerseses närvisüst (PNS) nim ganglioniteks 3 Refleksid. Refleksi mõiste. (2.3.1)
tõmbele või venitusele 74 Somatosensoorsed juhteteed Retseptorrakud neuronid seljaaju selgmistes juure-ganglionides * valu ning temperatuur (vähemüeliniseerunud) * mehhaanoretseptorid (müeliniseerunud kiud) Närvisüsteemis on müeliniseerumata (peenikesed), õhukese müeliinkattega ja paksu müeliinkattega (jämedad) närvikiud. Nende signaali juhtimise kiirus on erinev: 75 Näiteks somatosensoorses süsteemis: Kiud Müeliin Kiirus m/s Funktsioon A-alfa Jah 80-120 Propriotseptsioon A-beta Jah 35-75 Propriotseptsioon taktiilne (+valu) A-deltaÕhuke 5-30 Temperatuur, terav valu C Ei ~1 Temperatuur, põletav valu__ 76 Juureganglion Info saabub seljaajusse selgmist (dorsaalne) juurt pidi ja väljub
varustamise funktsioonid o Mikrogliia – fagotsütaarsed rakud mis hävitavad võõrkehi, peamiselt kaitsefunktsioon o Oligodendotsüüdid – asümmeetrilised, KNS müeliinimoodustajad o Schwanni rakud – perifeerses närvisüsteemis müeliinimoodustajad. Mis on hall- ja valgeollus/-aine? - Hallollus – koosneb rakukehadest, dendriitidest ja müeliniserimata aksonitest. - Valgeollus – müeliin, koosneb müeliniseeritud aksonitest - Evolutsiooni käigus lisandus ajule juppide kaupa erinevaid kihte. Peamiselt ajutüve (keskaju ja tagaaju) juurde - Kõrgemad ajuosad võimaldavad täpsemat ja paindlikumat käitumist. Närviimpulsi edasikandumine: K/Na pump, raku sees rohkem K võrreldes Na-ga ja –laeng Cl ioonidest; erutuslävi; neurotransmissiooni põhimõtted sünaptilises pilus. Info liikumine neuronis käib läbi teiste neuronite aksonite
Purkinje rakk = väike ajus, 125 000- 200 000 närvijätket. Ühel närvirakul 3000-5000 närvijätket. Kihtide suhtelised paksused erinevates aju piirkondades erinevad. Erineval viisil värvides saab eristada ka närvikiud ja rakud. Aju koore erinevatel kihtidel erinevad funktsioonid, suhe aju teiste osadega on erinev. Paul Emil Flechsig (1847-1929): müoloarhitektoonika ja müelogenees. Kehatundlikkuse, nägemise, kuulmise, haistmise vallad ja F, T ja OT assotsiatsioonikeskused. Müeliin ilmub ajukoorde kindlas järjekorras, see järjekord vastab funktsioonide arengule. Korbinian Brodmann (1868-1918): Tsütoarhitektooniline kaart. Mis erinevused neil piirkondadel on? – erinevad paksused kihtidel. Evolutsiooniliselt madalamatel loomadel on vähem tsütoarhitektooniliselt eristatavaid piirkondi, nende rakuline diferentseerumine on erinev/madalam. Järjest enam fikseerusid vastandlikud vaated aju ja käitumise seostele, anti- ja lokalisatsionism. Lorenz (??
kude (email on taastumatu) (hape teeb emaili pehmeks) Noored luurakud- osteoblastid Küpsenud rakud- osteotsüüdid NÄRVIKUDE Mitmekesine kude Sisaldab nii närvirakke - neuroneid - kui tugirakke (gliia) Närvirakkude tuumad paiknevad kas kesknärvisüsteemis hallaines või erilistes närvsõlmedes (ganglionides) Mujal paiknevad neuronite jätked - närvirakud, mis koonduvad kimpudeks moodustades nii närve Mitmeid närvirakke katab pealt valge rasvaine - müeliin Neuroni funktsiooniks on närviimpulsside edasikandmine Närvirakul on kahesuguseid jätkeid: - Akson (neuriit) - kannab impulsi rakukehast eemale - Dendriidid - juhivad impulsi rakukeha suunas Sünaps- närviimpulsi ülekandekoht närvirakult närvirakule või lihasele või näärmele Närvirakud ei oma taastumisvõimet LIHASKUDE Moodustab täiskasvanud inimese massist ~40-50% Lihaskoele on iseloomulik kokkutõmbevõime (põhifunkts. kokkutõmme)
neuronist teise. - Eferentsed e motoorsed neuronid Gliia koosneb NS mitteneuraalsetest rakkudest; on erinevate funtsoonidega rakkude kogum - Ependüümi rakud - Astrotsüüdid - Mikrogliia - Oligodentdrotsüüdid - Schwanni rakud Neurogeneratsioon perifeerses NS-s Motoneuronid võivad suuta ennast parandada Hallollus koosneb rakukehadest, dendriitidest ja müelineniseerimata askonitest Müeliin on valge – valgeollus koosnebki müeliniseeritud aksonitest Inimese aju ontogeeniline areng Aju funktsionaalne hierarhia Inimese aju peamiste osade eestikeelsed vastused Seljaaju ja kraniaalnärvid Seljaaju selgmine Suuraju poolkerade koor e korteks Ajutüvi Homoöstaas – seaelt tuleb hormoone ja ka refleksid, üldine ärgastus Limbiline süsteem Ajukoore all paiknevad sügavamad süsteemid mis ei ole kõige primitiivsemad aga tegelevad
Bioloogilised muutused toob esile hormonaalne muutus- suguhormoonid. Tüdrukutel naissuguhormoonid ehk östrogeenid, poisslastel meessuguhormoonid ehk androgeenid aga mõlemad hormoonid on mõlemil olemas, vastavalt üks juhtiv. - 10-11...14-15 on võimalik kirjeldada sekundaarsete sugutunnuste ilmnemist. Poistel pikkus, tüdrukutel rinnad, intiimpiirkonnas karvad. Neuroloogiliselt- müelinisatsioon närvirakukest ümbritseb müeliin kest aitab edasi kanda impulsse, seega rohkem õppida ja salvestada. Kujunevad välja keerulised sünaptilised ühendusteed lisaks olemasolevatele(=rohkem kogemusi). Juhtiv on frontaalajupool, prefrontaal ajukoore kujunemine, areng. Sotsiaalsed muutused- vanemate osatähtsus väheneb, sõprade roll suureneb Sotsiaalpsühholoogiline- riskivalmidus- minuga seda küll ei juhtu, unikaalsus, lavatunnetus (arvatakse, et ollakse laval ja esinetakse igapäevaselt)
negatiivne) ja tõus kindla reeglipära alusel. 35. Kuidas tagatakse närvi-impulsi ühesuunaline liikumine? Pärast AP-d on rakk refraktoorses perioodis, mil teda ei ole võimalik enam erutada niimoodi. Seepärast ei saa impulss liikuda tagasi vaid ainult edasi selles sünapsis. Refraktoorses perioodis on Na kanalid suletud ja ainult K saab liikuda rakust välja. 36. Milleks on vajalik müeliinikiht aksonite ümber ja kuidas see moodustub? Müeliin suurendab kiirust, millega impulss saab liikuda mööda närvikiudu. Signaal n-ö "hüppab" ühest müeliinita kohast järgmisele. Käitub natuke nagu isolaator juhtmel. Seda toodavad Schwanni rakud (perifeerses närvisüsteemis) ja oligodendrotsüüdid (tsentraalses närvisüsteemis). 37. Defineerige signaalmolekul (sünonüümid - neuromediaator, neurotransmitter, virgatsaine). Neurotransmitter ehk neuromediaator ehk virgatsaine on keemiline aine, mille abil
lubavad väikestel lahustunud molekulidel kiiresti difundeeruda Oligodendrotsüüdid: asuvad valgeolluses ja moodustavad seal müeliini; Mikrogliia: fagotsütaarsed rakud, mis hävitavad võõrkehi. Schwanni rakud: aksonite varustamine müeliiniga ja nende isoleerimine, antigeeni tutvustamine T- rakkudele, osalemine närvide arengus, reparatsioonis ja tööshoidmises Mis on hall- ja valgeollus? Hallollus koosneb rakukehadest, dendriitidest ja müeliniseerimata aksonitest Müeliin on valge - valgeollus koosnebki müeliniseeritud aksonitest Närviimpulsi edasikandumine: K/Na pump, raku sees rohkem K võrreldes Na-ga ja –laeng Cl ioonidest; erutuslävi; neurotransmissiooni põhimõtted sünaptilises pilus. Pidevalt töötav K/Na pump: raku sees on rohkem K+ ja väljas Na+ Erutuse puhul lähevad ioonkanalid lahti ja Na+ tungib massiliselt sisse Erutuslävi -55 mV
järele, meestel füüsiline vastupidavus suureneb Testosteroonitase meestel puberteedieas tõuseb kõrgele ja langeb vaikselt vanusega, naistel östrodiool tõuseb puberteedieas ja püsib samal tasemel kuni pre-menopaus, menopausil läheb väga ebastabiilseks ja langeb peale seda kiirelt Testosteroon ja östrogeen osalevad aju arengus Muutused mõtlemises – mälu ja tähelepanu tasemel testosteroon Areng tsentraalselt perifeersele – keha ja aju Müeliin tekib juhteteede ümber, erutusjuhtesüsteemid täienevad ja närviimpulsid liiguvad kiiremini ja efektiisemalt, suuraju müelisatsioon puberteedieast algab kestab kuni 20. Eluaastani umbes. Liigub aju vanematest osadest uuteni, õpime üha paremini oma käitumist kontrollima, planeerima. Esmased käitumismustrid allutatakse märksa keerukamatele süsteemidele. Käitumist ja tähelepanu koordineerivates ajupiirkondades toimub müelisatsioon alles puberteediea lõpupoole, otsmikusagaras hiljem
Positiivne laeng liigub mööda aksonit edasi. Juba läbitud osa (trigger zone) on refraktoorne osa, refraktoorses perioodis , K+ kanalid on seal avatud ning Na+ inaktivatsiooniväratid sulgunud. See kindlustab aktsioonipotentsiaali ühesuunalise leviku. K+ väljumine repolariseerib membraani. Aksoni distaalsemates osades aga depolariseeruvad uued membraanipiirkonnad. Saltatoorne levik e hüppeline levik Leiab aset müeliiniga närvikius. See on hea alternatiiv väga jämedatele kiududele. Müeliin on isolaator, on vähem kontakti ekstratsellulaarse maatriksiga sp elektrilaine ei „leki“.. Saltatoorne levik kasutab ainult müeliinivahelist vaba pinda. Kui AP tekib päästikupiirkonnas, siis AP laine liigub mööda müeliiniga tsooni müeliinvabasse tsooni e Ranvieri soonisesse, mille membraanis on palju voltaažtundlikke Na+ kanaleid, tekib depolarisatsioon Na+ sisenemise abil ning AP potentsiaal hoitakse konstantne, kui ta liigub ühest soonisest teiseni
Selle düsfunktisooni öelakse 4 sõna, norm on, et 1 aastaselt peaks olema 5 sõna, 1.3 peaks kõndima. 2 aastaselt korral ehholaalia ehk järgikordamine. Teatud perioodis laps kordab ja õpib, kui 3 a laps ja tulevad laused. Eesti lastel sõna lamp tuleb kiirelt. Kõneareng peegeldab sõnavara vaimse tekkinud automatselt et ütleb küsitud, autistidel samamoodi, ehholaalia on järgikordamine. arengu potentsiaali. 2 a vanuseks närvirakud õiges kohas. Müeliin. 6 eluaastat on kõige Näo muskulatur. Kraniaalnärvide tuumad paiknevad aju sillas, tüves, tagasiside sensoorsetets olulsem kõne periood. Nendel lastel magnetiga kontrollitud, kel ruttu kõne lateraliseerub ühte piirkondadest. poolde ära, siis edukamad kõnes. Aktiivse kõne arengu perioodil 60 sõna õpitakse päevas. Aju töötab kõiki keeli sarnaselt, programm on sama
Keha Reaktsioon NÄRVIRAKK (Neuron) Närviraku välisehitus Närvirakk koosneb rakukehast (läbimõõt 5 - 100 µm) ja jätkeist pikkusega kuni 1 m. Kaht tüüpi jätked kannavad nimetust dendriit ja akson. Aksoni harud lõpevad lõpp-plaatide ehk terminaalplaatidega, mida on 1000 - 10 000 tk. ühe raku kohta. Paljude neuronite aksonit katab müeliintupp, mis on jaotatud lõikudeks Ranvier' soonistega. Müeliin kujutab endast elektrilist isolatsioonikihti. Närviteate tüüpiline levik neuronis: dendriit rakukeha akson © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 12 Elektrilised protsessid närvirakus Närviteate elektriline olemus on usaldusväärselt tõestatud. Seda on uuritud mikroelektroodide
annaabi.ee 
