KT kordamine Eesti taasiseseisvumine (2)

AJALOO KT KORDAMINE EESTI TAASISESEISVUMINE
Muutused NSVL ’s Mihhail Gorbatšovi valitsusajal
1985 aastal sai NSV Liidu juhiks Mihhail Borgatšov. Selleks ajaks oli Nõukogude Liidu areng jõudnud ummikusse. Gotbatšov uuendustekava pidi tagama, et riigi majanduslik areng kiireneb . Päevakorda tõusis ka avalikustamine. See tähendas salastatuse avardumist. Tema eestvedamisel hakati ka koostama uut liidulepingut. Kavas oli Suveräänsete Riikide Liit. Balti riigid ei ühinenud.
Perestroika ja glasnosti olemus
Majandusuuenduste kõrval tõusis esile uus märksõna  glasnost  . See tähendas salastuse vähendamist ühiskonnas ning sõnavabaduse avardumist. See lubas vaba dialoogi, kritiseerida poliitikat teatud raamides, mineviku valgete laikude likvideerimist. Varsti hõlmas perestroika ka muid valdkondi, nagu liberaliseerimine, demokratiseerimine. Senised äärmiselt ranged tsensuurireeglid pehmenesid ning hakati rääkima riigis toimunud katastroofidest, õnnetustest ja kuritegevuse tõelisest ulatusest. See oli suur samm NSVL jaoks, sest ennem ei tohtinud isegi vabalt sõna võtta ja kõik õnnetused hoiti rangelt saladuses, kuna ei tahetud näidata NSVL halba poolt. Glasnost ja perestroika olid pankroti leevendamiseks, et muuta paremaks inimeste elujärge ja riigi majanduslik olukord paremaks.
Muutused välispoliitikas
Gorbatšovi võimuletulekuga muutus Nõukogude Liidu välispoliitika. Paranesid suhted lääneriikidega. Tema poliitika ei näinud esialgu ette ühiskonna poliitilise elu muutmist , kuid poliitilise surve alt vabanemine hakkas järjest enam murendama ainult kommunistlikule parteile tuginevat poliitilist süsteemi.
Augustiputš
1991 aasta augustis sooritasid nad riigipöörde e. Augustiputš. Riigpööre ebaõnnestus, sest Venemaa demokraatlikud jõud astusid otsustavalt selle vastu välja. Riigipöördekatse läbikukkumine kiirendas Nõukogude Liidu lagunemist.
Gennadi Janajev ja RESK
19 august 1991 püüdsid Nõukogude Liidus võimule tulla RESK e. Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee. Gorbatšovi pidi asendama G. Janajev ja siis kuulutati riigis välja sõjaseisukord. Valitud parlamendid saadeti laiali. RESK’i tegevus tunnistati seadustevastaseks, riigipöörajad kuulutati kurjategijateks ning ühtlasi teati, et kogu Venemaa territooriumil kehtib Vene NSVL presidendi ja Ülemnõukogu poolt valitud valitsuse võim. 19 august teatas Balti Sõjaväeringkonna ülem RESK’i nimel, et nüüdsest teostab tema võimu kolmes Balti liiduvabariigis.
Boriss Jeltsini roll NSVL’i lagunemisel
Nõukogude Liidu lagunemine vormistati lõplikult pärast vanameelsete jõudude ebaõnnestunud riigipöördekatset 1991 aasta augustis. Esialgu tunnustas Moskva 1950 aastal ebaseaduslikult NSV Liiduga liidetud Eesti, Läti ja Leedu iseseisvust.Seejärelkaotati Venemaa presidendi Boriss Jeltsini eestvedamisel ka Nõukogude Liit kui riik. Selle asemele tekki s terve rida sõltumatuid vabriike. Venemaa aga kuulutas end NSV Liidu õigusjärglaseks rahvusvahelistes suhetes.
Mida tähendavad lühendid
MRP-AEG e. Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. Aastatel 1987-1988
Eestis tegutsenud oranisatsioon, mille eesmärgiks oli pakti ja selle lisaprotokollide avalikustamine ning tagajärgede likvideerimine.
EMS e. Eesti Muisuskaitse Selts. 12 detsember 1987 kodanikualgatuse korras loodud liikumine, mille eesmärkideks on Eesti ja Eestimaaga seotud muinsus- ja ajaloo-objektide säilitamine ning muinsuskaitsealase teadvuse tõstmine ning levitamine. Tegutseb ka tänapäeval ja taastab monumente .
ERSP e. Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. Esmiene Kommunistlikust Parteist sõltumati erakond Eestis pärast Nõukogude okupatsiooni algust ja esimene sõltumatu erakond kogu Nõukogude Liidus selle loomise alates. Tema programmiline eesmärk oli Eesti Vabariigi taastamine. 1988-1995
IME e. Isemajandav Eesti. Sihiks oli Eesti ealdamine üleliidulisest mjanduskomplektist. Selle põhimõtted said aluseks Rahvarinde majandusprogrammile.
Kes olid ja kuidas seotud taasiseseisvumisega
Vaino Väljas on endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat . 16 november 1988 võttis ENSV Ülemnõukogud erakorraline istunjärk Vaino Väljase eesistumisel vastu deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest. Seda hakati hiljem pidama NSV Liidu lagunemise alguseks. Suveräänsusdeklaratsioon kuulutas Tallinnas vastuvõetud seaduste ülimlikkust üleliiduliste seaduste ees. Pärast EKP lõhenemist juhtin Vaino Väljas aastail 1990-1992 selle eesimeelset tiiba.
Karl Vaino oli Eesti NSV poliitik ja parteitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimane esimene sekretär.
Tunne Kelam on Eesti poliitik, IRL liige. Oli ammu Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei esimees. Toetas algusest peale Eesti iseseisvuse taastamist Eesti Vabariigi õigusjärgluse alusel, olles üks Eesti Vabariigi kodanike Komiteede loomise initsitaatoreid.
Edgar Savisaar on Eesti poliitik, 1988 Rahvarinde üks asutajaid, taasiseseisvumisaja üleminekuvalitsuse peaminister , Keskerakonna esimees.
Arnold Rüütel on Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane, Eesti vabariigi president oli ka 2001-2006
1990. aasta märtsis sai Arnold Rüütel uue, varasematest oluliselt vabamate valimiste tulemusena moodustunud Eesti NSV Ülemnõukogu koosseisu liikmeks ning seejärel valis Ülemnõukogu oma esimesel istungil ta oma esimeheks. Rüütli kaastegevusel võttis Ülemnõukogu vastu otsuse "Eesti riiklikust staatusest ", milles deklareeriti NSV Liidu riigivõimu ebaseaduslikkust Eestis selle kehtestamise momendist alates ja kuulutati välja üleminekuperiood Eesti Vabariigi taastamiseks.
Lennart Meri oli Eesti kirjanik, produstsent, diplomaat ja poliitik ning Eesti president 1992-2001.
Augustiputši ajal oli Lennart Meri Soomes ning tegutses seal Eesti Vabariigi taastunnustamise nimel.
Millal toimusid ja mida tean järgmistest sündmustest
Fosforiidikampaania 1986.aasta lõpul avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma .
Meeleavaldus Hirvepargis 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi-Ribbentropi pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939.aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Selleks korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23.augustil Tallinnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus. Hirvepargi miiting etendas olulist rolli ühiskonna edasisel organiseerumisel ja politiseerumisel.
Rahvarinde loomine 1988. aasta aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum, millega ühiskonna uuenemisprotsessi lülitusid haritlased. Pleenumil pöörati tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati rahulolematust tollase Eesti NSV juhtkonna tegevuse üle. Pleenumi nõudmisi toetas lai avalikkus . Aprilli keskel esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne  perestroika toetuseks (Rahvarinne- RR). Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne kõige suuremaks rahvaliikumiseks. 1988.aasta aprillis toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp .
Laulev Revulutsioon on nimetus Eestis aastail 1987–1988 toimunud sündmustele, mille algne eesmärk oli inimeste elu-olu, NSLVL-i okupatsiooni tingimustes, paremaks muuta, kuid kui igale muutuse taotlusele järgnes impeeriumi juhtkonna vastus jõunäitamisena, siis seda rohkem olid tegevused Eestis suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisele.
Suveräänsusdeklaratsioon  on Eesti NSV Ülemnõukogu otsusega 16. novembril 1988 vastu võetud dokument, millega kuulutati Ülemnõukogu kõrgeimaks organiksEesti NSV territooriumil ja kinnitati Eesti NSV suveräänsust NSV Liidu koosseisus .
Vene vägede lahkumine Eestist 31 august 1994 lahkusid viimased vene väed eestis ja eesti oli vaba riik.
Balti kett Suhetes keskvõimuga muutus järjest olulisemaks Molotovi-Ribbentropi paktile õigusliku hinnangu andmine. Moskvale surve avaldamiseks korraldasid Baltikumi rahvarinded 23.augustil 1989.aastal protestiaktsiooni: moodustati katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni. Balti kett (660km, 2 miljonit inimest) aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil. 1989.aasta lõpul tunnistati Moskvas lõpuks 1939.aasta salaprotokollide olemasolu ning mõisteti need õigustühiseks.
Üleminekuperiood oli EV Ülemnõukogu poolt 1990 aasta kevadel välja kuulutatud periood, mille lõppeesmärgiks oli EV taastamine iseseisva riigina. Kestis 2 aastat e. Lõppes 1992.
Jaanuarikriis 1991 toimus.
Rahvahääletus EV taastamise küsimuses toimus hääletus ja enamus olid poolt, et EV iseseisvus taastada.
EV taasiseseisvumine toimus 20 august 1991. Parlamendi kohuseid täitev Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik.
EV põhiseaduse vastuvõtmine toimus 28 juuni 1992 rahvahääletusel ja jõustus 29 juuni.
Demokraatlikult valitud parlament 20 september 1992 valiti ka president ja parlament .
1994 sai Eesti Euroopa Nõukogu liikmeks.
2004 sai Eesti Euroopa Liidu ja NATO liikmeks.
2011 liitus Eesti Euroalaga. Võtsime kasutusele euroraha ja see sakib!!!!
Erinevad suunad Eesti omariikluse taastamisel
1990. aastal toimusid Eestis esimesed enam-vähem vabad valimised pärast Teist maailmasõda, kus valiti Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseis, milles selge enamuse said reformikommunistid ja neid toetav Rahvarinne, sest rahvusradikaalsed ERSP ja selle toetajad keeldusid jätkuva okupatsiooni tingimustes valimistel osalemast. Peaministriks saiEdgar Savisaar, Eesti NSV nimetati samal aastal ümber Eesti Vabariigiks, ehkki NSV Liidust väljaastumisele otseselt veel ei asutud. Valitsus kuulutas välja üleminekuperioodi, mis plaaniti tõenäoliselt lõpetada Eesti iseseisvuse täieliku taastamisega. Rahvusradikaalid valisid samal aastal Eesti Kongressi, mis pidi samuti hakkama ette valmistama Eesti iseseisvuse taastamist. Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi vahel puhkesid vaidlused, kas taastada sõjaeelne või luua "uus" iseseisvus. 3. märtsil 1991 korraldati Eesti iseseisvuse küsimuses referendum, mis näitas Eesti elanike selget toetust iseseisvuse ideele. Interrinne ja teised impeeriumimeelsed jõud püüdsid veel iga hinna eest vana korda säilitada, ehkki ka Gorbatšov oli sunnitud järele andma ja nõustus juba liidulepingu ideega. Balti riikidele, Gruusiale ja mitmele teisele liiduvabariigile tuli viimase järeleandmine aga juba liiga hilja ning nad lükkasid selle tagasi, nõudes Gorbatšovilt nõustumist nende lahkumisele NSV Liidust.
Miks õnnestus taasiseseisvumine
Sellepärast, et Eesti rahvas tunnetas ühtekuuluvust. Meil oli usku ja lootust edasi minna. Asjad hakkasid ainult paranema ja me saavutasime selle mida tahtsime lõpuks.