BALTI RIIKIDE AJALUGU 08.september.2011 1154. aastal Tallinna esmamainimine 1095. Aastal Ristisõjad algasid 632. Aastal Araabia riigi teke Balti riikide teke on seotud Ristisõdadega. 1201. Aasta Riia linn Riiga suunduti, kuna jõe kaudu oli väga hea ja lihtne pääseda Venemaale, Novgorodi Teema Eesti Läti Leedu MAINIMINE 1154. aasta Idris 1201. aasta Riia 14.09.1009 nunnad Araabika kirjeldasid Leedut SÕJAD/ISIKUD Lembitu (positiivne) Kaupo (positiivne ja 06.07.1253 negatiivne) Mindaugas kroonis end kuningaks (positiivne) ...
Viimasel juhul võetakse ideol. lähedasi parteisid Esineb harilikult: Saksa, Austria, Eesti, KIE Üks levinuimaid koalitsioonide tüüpe · Ülepaisutatud koalitsioonid (oversized coalitions) Vähelevinud Tihti kriisiolukorras, kui vaja laia konsensust ük-s Või kui suured parteid võtavad igaks juhuks partnereid juurde, et kui mõni ära langeb ei juhtu midagi Levinud: Itaalia või Prantsusmaa 4. loeng. Valitsemiskorraldus ja institutsioonid - parlamendid Mis funktsioone täidavad parlamentide alamkojad ja ülemkojad kuidas nad teineteisest erinevad? (üldine küsimus ülem ja alamkodade funktsioneerimise kohta). Kaks koda · Enamasti föderatsioonides (USA, Saksa, Vene, jne) või paljurahvuselistes riikides (Belgia, Kanada, Sveits) · Ülemkoja roll: Enamasti koosneb regioonide/osariikide esindajatest ja nende poolt valitud (Pr, Saksa, jt), harva otse valitud (USA, It, Hisp, Põhiroll kinnitada alamkojas vastuvõetud otsuseid
Erinevalt eelmisest süsteemist, kus hääletamiseks kasutati nuppe, on iga riigikogu liikme laual nüüd puutetundlik ekraan See võimaldab registreerida oma istungist osavõtt, hääletada, registreerida end sõnavõtuks või kõneks ja kutsuda virgatsit (erikäskjalga ) Samuti võimaldab see vaadata hääletustulemusi. Eraldi nuppe puldil enam ei ole. Nii ekraan kui ka kogu ülejäänud tehnika on paigaldatud olemasolevatesse korpustesse. Teiste riikide parlamendid parlament, riigi, osariigi või autonoomse kogukonna kõrgeim seadusandlik esinduskogu. Parlament on ühe- või kahekojaline. näiteks USA parlament – Kongress – koosneb Esindajatekojast ja Senatist, Norra Storting Odelsting’ist ja Lagting’ist. Soome Eduskunta, Rootsi Riksdag, Leedu Seimas, Läti Saeima ja Eesti Riigikogu on ühekojalised. Ühekojaline parlament ning kahekojalise parlamendi esimene koda (esindajate kogu) valitakse otse, teine koda
valitsuse ja valitsus annab parlamendile aru. Presidentaalne demokraatia (USA, Venemaa, Soome, Prantsusmaa) - rahvas valib parlamendi ja presidendi ( täidab ka peaministri ja relvavalvuri osa) ja president nimetab ametisse valitsuse. Föderaalriigid - riigid, kus kohalikel piirkondadel on suurem otsustamisõigus (USA). Unitaarriigid (Eesti) - kohaliku elu määrab keskvalitsus ( Prantsusmaa, SB, Skandinaaviamaad). Presidendi ja parlamendid tegevust piiravad ja kontrollivad riigivõimu teised harud: riigikontroll... Seaduse rikkumise eest võetakse ka parlamendiliikmed kohtulikule vastutusele. RIIK=RAHVAS+TERRITOORIUM+SÕLTUMATU VÕIM. Valimiskogu koosneb riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse esindajatest. Kuidas rahvas osaleb valimisel Üleriigilisele rahvahääletusele pannakse riigi iseseisvuse ja tuleviku seisukohast olulised küsimused. Küsimused, mida põhiseadused keelavad referendumile (rahvahääletusele)
Tal on õigus panna seaduseelnõule veto; presidendi seidukohta seaduseelnõu osad enam ei arutata. Kuigi valitsuse või üksikute ministrite tagandamine kuulub parlamendi pädevusse, saab president selle õiguse ära võtta. Parlamentarism: Presidendil sisuline võim puudub. Ta esindab riiki. Rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi ja hääletab ametisse või tagandab valitsuse. Valitsus annab parlamendile aru. Seadusandliku võimu ülesehitus: Ühe-ja kahekojalised parlamendid. Reeglina on unitaarriikidel(üks ühtne riik) ühekojalised parlamendid, föderatiivsetel (osariikide, liidumaadega jm.) riikidel kahekojalised parlamendid. Kui on kahekojaline parlament, siis tavaliselt alamkoda komplekteeritakse üldvalimiste teel.Ülemkodade puhul eksisteerib aga kaks erinevat põhimõtet: 1.ülemkoda kui seadusandlik esinduskogu Suurbritannia niisuguses olukorras ülemkoda ei kinnita riigieelarvet ning ei lahenda teisi majandusküsimusi. 2
vastastikkune kontroll riigiasutuste poolt tõhusam tööjaotus riigiasutuste vahel Võimude lahusus töötab demokraatliku riigi tigimustes, kus valitsemine tähendab seadustele tuginevat võimu. Kolm peamist eesmärki seadusandlikul võimul on: seaduste väljatöötamine seaduste vastuvõtmine kodanike huvide esindamine Seadusandliku võimu kohuseid täidavad tavaliselt riikide esinduskogud e parlamendid. (Riigikogu) Kolm peamist eesmärki täidesaatval võimul on: seaduste elluviimine sise-, välis-, majanduspoliitika elluviimine riigi igapäevase toimimise korraldamine Täidesaatva võimu kohuseid täidavad tavaliselt riikide valitsused. Kolm peamist eesmärki kohtuvõimul on: seaduskuulekuse tagamine võimu seadusliku kasutamise järelvalve sõltumatu ja ausa õigusmõistmise korraldamine
1) Vana-Kreeka, rahvahääletus, kõigil õigus 1) rahvast teostab oma võimu kaudselt, hääletada, iga hääl loetakse üle esindajate kaudu. 2) Rahvas volitab valimistel endale esindajad parlamenti,võimuorganitesse 3) Kuidas said alguse tänapäevased omavalitsused ja parlamendid? Keskajal oli kombeks, et valitseja pidas tähtsamate otsuste langetamisel nõu oma kõrgaadlikest koosneva ülikute nõukoguga või kutsus kokku mõjukamate rahvagruppide esindajate kogu. Neist saidki alguse tänapäevased omavalitsused ja parlamendid. (Näiteks tänapäevane linnaomavalitsus pärineb keskaegsete gildide autonoomsest seisundist, Eesti vallad said aga alguse ühe mõisa talupoegade omavalitsuslikest kogukondadest.)
Riigiõpe Kodune töö nr.2 Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Tänapäeval on ligi pooled parlamendid kahekojalised, nagu näiteks Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa Kahekojalise parlamendi ülemkoda täidetakse sageli kahel erineval viisil: tsensuslikul ja territoriaalsel (kus on osariigid ja liidumaad). Väiksemates riikides on harilikult ühekojalised parlamendid. Eesti parlamenti nimetatakse riigikoguks. Selle juhtorganiks on juhatus, mille moodustavad esimees ja kaks aseesimeest. Parlamendi tähtsaimad tööorganid on komisjonid ja komiteed, mis võivad olla alatised ja ajutised. Igaüks neist keskendub ühele valdkonnale. Sinna kuuluvad saadikud oma professionaalsuse, mitte maailmavaate alusel. Saadikurühmad ehk fraktsioonid moodustatakse parlamendis samas erakonnas (valimisnimekirjas) olemise põhimõttel
Tulemusauditid on alati rutiinivabad, uus ülesanne, uut moodi huvitav. 2 2. Riigikogu esimees Eiki Nestor Käimas on tähtis debatt teemal avatud ja suletud maailm. Paratamtult käivad protsessid tekitavad tohutut resonantsi. Info liikumine on kiire, avalik, kõigile kättesaadav. Inimesed soovivad kaasa aidata otsustamisel, sest nende informeeritus on peaaegu sama, mis poliitikutel. Avatumad parlamendid on valijatele sümpaatsemad. Mugavus kaob. Tuleb valijatele selgitada, miks sa nii või teisiti käitud. Valija peaks teadma, kes kuidas hääletas. Püütakse seada enda ümber piire. Internet, kui saatanast loodu. Põhja-Koreas on kellaaega 30 minutit muudetud. Euroopa heaoluriikide pension kui vanurite sõltumatu sissetulek. EL kui vihmavari. Olulisim teema – kuidas eurooplastena edukam olla. E-riigi struktuur on OK. Tuleb võimalusi paremini ära kasutada. Parlamendid ei jõua järele.
Veel kaks institutsiooni, millel on oluline roll: · Euroopa Kohus jälgib Euroopa õiguse täitmist; · Kontrollikoda kontrollib ELi tegevuse rahastamist. Kõigi nende institutsioonide volitused ja ülesanded on sätestatud aluslepingutes, mis on kogu ELi tegevuse aluseks. Samuti on nendes lepingutes sätestatud eeskirjad ja menetlused, mida ELi institutsioonid peavad järgima. Aluslepingud on sõlminud ELi liikmesriikide presidendid ja/või peaministrid ning ratifitseerinud nende parlamendid. ELil on mitmeid muid institutsioone ja institutsioonidevahelisi asutusi, millel on konkreetsed ülesanded: · Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindab kodanikuühiskonda ja tööturu osapooli; · Regioonide Komitee esindab piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi; · Euroopa Investeerimispank rahastab ELi investeerimisprojekte ning toetab Euroopa Investeerimisfondi vahendusel väikeettevõtteid;
4. Enim mõjutanud demokraatiat on filosoofid Jean Jacques Rousseau ja Montesquieu. 5. Konstitutsioon on põhiseadus. Konstitutsiooni koostab riigikogu. 6. Eesti vabariigi parlamenti kutsutakse Eesti Riigikoguks. Riigkogu käib koos Stenbocki majas. Riigikogu koosseis valitakse 4 aastaks. Riigikogu tähtsamad ülesanded rahva esindajana on välja töötada seadusi, võtta vastu otsuseid, teha parlamentaarset kontrolli ja arendada välissuhtlust. 7. Parlamendid on 101 liiget mitte 100 liiget, sest 101 on paaritu arv ning kui toimuvad hääletused siis ei saa jaguneda hääled täpselt pooleks. 8. Täidesaatvat võimu teostav demokraatlikus riigis valitsus. Valitsus asub Stenbocki majas. 9. Eesti rahvas presidenti otse ei vali. Meil valib presidendi 5 aastaks Riigikogu (kaudsed valimised). Kui parlament ei suuda presidenti valida, valib presidendi seaduse järgi kokku kutsutud valijameeste kogu. 10
Mida nõuab inimeselt 21.sajand? Tänapäev ehk 21.sajand on arenev infotehnoloogia ajastu.Aastaid tagasi ei oleks osanud keegi aimata,et meie tööd ja vaba aja asju ajavad arvutid või teised masinad.Kui meie eest teevad masinad juba töid ära,siis mis on üldse inimeste ülesanne tänapäeva maailmas? Aina rohkem näen televiisorist poliitilisi reklaame,kus lubatakse palju.Kergeusklikud usuvad neid lubadusi,kuid ei tohiks.Suve alguses toimusid valimised Europarlamenti. Näiteks näitas"Kanal 2" reklaami Siim Kallasest,kus ta ütleb,et ,,ainult need suudavad Europarlamendis püsida,kes on seal juba töötanud ja nii jääb ka Eesti heale tasemele teiste silme ees!"Kui süveneda reklaami ja lugeda välja,mis on selle sisu,siis tegelik sõnum on,et tema on parim ja kõik teised kõlbmatud.Need kes ei süvene reklaami,hääletavad loomulikult tema poolt.Iga inimese kohustus on see,et meil oleks isiksust ja otsustusvõimet.Tänapäeval on õnneks vähemaks jäänud harim...
1.Riigikogu tähtsamad ülesanded, tööjaotus, istungid, alalised komisjonid(nimeta) RK ülesanne: 1)nagu kõik parlamendid, esindab RK poliitikas erinevaid ühiskonna gruppe ja erinevaid vaateid 2)Nagu kõikidel parlamentidel on RK ülesandeks arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid 3)nagu kõikidel parlamentidel on RK tähtsaim ülesanne seaduste vastuvõtmine. 4)RK ülesandeks on valitsuse ametisse panek ja tema tegevuse kontrollimine 5)RK ülesanne on riigieelarve vastuvõtt Töökorraldus: 2 istungjärku ühes aastas. Esimene on jaanuarist jaanipäevani, teine septembrist jõuludeni.
põhimõtete tähtsustamine. Selle puhul valib rahvas otse ainult parlamendi, parlament presidendi. Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuinstituuti, mis peab tasakaalustama valituse ja parlamendi suhteid. Ka nimetab ametisse kõrgeid ametnikke. Parlament paneb kokku täidesaatva võimu. Valitsus moodustatakse parlamendi valimiste põhjal. Tähtsaim võimuinstitutsioon on parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on sõltuvuses. 2. Parlamendid on sageli kahekojalised ja nende kodasid nim alam ja ülemkodadeks. Alamkoda moodustatakse kõikides riikides üldvalimiste teel. Ülemkojal on kaks võüimalust. Esimesel juhul kujutab ülemkoda enast seisuslikku esindusorganit. Valimisi sel juhul ei korraldata. Teisel juhul tingivad ülemkoja moodustamise riigi ulatuslik territoorium või haldusjaotus. Kahekojalise: saksamaa, inglismaa, prantsusmaa, itaalia. Ühekojalised: skandinaavia, balti riigid. 3
Ühtne Euroopa Akt Esimene valitsustevaheline konverents algas Itaalia juhatusel 9. septembril 1985 ning see tipnes Ühtse Euroopa akti vastuvõtmisega Brüsselis 28. veebruaril 1986. Ühtse Euroopa aktiga muudeti Euroopa ühenduste asutamislepinguid ja pandi alus Euroopa poliitilisele koostööle. Ühtse Euroopa akti jõustumisel sai nimetus ,,Euroopa Parlament" (mida assamblee oli kasutanud 1962. aastast alates) ametlikuks nimeks. Ühtne Euroopa akt suurendas ühtlasi Euroopa Parlamendi õigusloomepädevust, sisse viidi koostöömenetlus ja nõusolekumenetlus. Allkirjastamine toimus Luksemburgis 17.veebruaril 1986 ja Haag(madalmaad) 28.veebruar 1986. Leping jõustus 1.jaanuar 1987. ühtne Euroopa akt muudab Rooma lepingut, et lisada uut hoogu Euroopa integratsiooni ja siseturu väljakujundamiseks. Sellega muudetakse toimimist, reguleerivaid eeskirju, EL institutsioone ja laiendab ühenduse volitusi, eel...
Mandrieuroopalises õiguskultuuris räägitakse palju õigusest objektiivses tähenduses- õigusnormide kogum ehk õiguskorda tema staatikas. Õigus peab olema läbinud vastuvõtmiseks teatud kindla formaalse tee, mis on omakorda vastavate õigusnormide poolt reguleeritud. Mandrieuroopalikus õiguskultuuris positiveerivad õigus seadusandlikus protsessis.-see baseerub teatud süsteemil, aluseks on eesti riigi suveräänsus. Teostades legislatiivfunktsiooni võtavad riikide parlamendid vastu seadusi kui põhilisi õiguse allikaid, milles sisalduvad õigusnormid. Õigusest objektiivses mõttes saabki käsitleda vaid kirjapandud õiguse allikaid. Õigust võib käsitleda ka õigusena subjektiivses mõttes. Õiguse subjektiivses mõttes tähendab õigussubjektile objektiivsest õigusest tulenevalt ja kuuluvat õigustust. See tähendab seadusandja tahtest lähtuvalt ja kellegi juriidilise kohustusega garanteeritud õiguse subjektile kuuluvat käitumise võimalust
AVALIKU VÕIMU KORRALDUS JA VÕIMUHARUD: Valitsemissüsteemid, parlamendid, valitsused Distrubitiivne ja struktuurne võim. Avalik võim- institutsioonidele antud mandaat, teatud funktsioonide täitmiseks; n-ö delegeeritud võim. Nähtust, kui sellist iseenesest ei eksisteeri, tavaliselt vaadeldakse antud märksõna all võimu institusionaalset korraldust. Avaliku võimu sisuline külg – võimukorralduse aluspõhimõtted. Avaliku võimu korraldus - võimu teostavad institutsioonid, nende jaotus, omavahleine
Euroopa Kohus valvab Euroopa Liidu õigusaktide järgimise järele ja Euroopa Kontrollikoda kontrollib liidu tegevuse rahastamist. Nende institutsioonide volitused ja ülesanded on sätestatud asutamislepingutes, mis on kogu ELi tegevuse aluseks. Samuti on nendes lepingutes sätestatud eeskirjad ja menetlused, mida ELi institutsioonid peavad järgima. Asutamislepingud on sõlminud liikmesriikide presidendid ja peaministrid ning ratifitseerinud nende parlamendid. Lisaks institutsioonidele on ELis veel mitmeid eriülesannetega asutusi. · Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindab kodanikuühiskonda ja tööturu osapooli, · Regioonide komitee esindab piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi, · Euroopa Investeerimispank rahastab ELi investeerimisprojekte ja abistab väikese suurusega ettevõtteid Euroopa Investeerimisfondi; · Euroopa Keskpank vastutab Euroopa rahapoliitika eest,
alamat - aadlikud, kirikutegelased ja maetnikud - maksudest vabastatud. Generaalstaadid Privilegeeritud rühmitised parlamentides takistasid reformikatseid igal sammul.Pariisi parlament keeldus 1787. Aastal tunnustamast uut maamaksu jõukatele kodanikele, maks tuli jõuga läbi suruda ja parlament läks maapakku.Lootes nii reformiprogrammi tõhusamat elluviimist saavutada, tegi rahandusminister Brienne ettepaneku asendada kõik parlamendid üheainsa koguga.Tugev vastuseis ettepanekule sundis Louis XVI kavandatud meetmeid tühistama ja Brienne`i tagasiastumispalve rahuldama.Reformid olid blokeeritud ja üha suureneva rahutuse olukorras püüti lahendada tekkinud ummikseisu, kokku kutsudes generaalstaadid, mis polnud kogunenud enam 173 aastat.Generaalstaatidesse kuulusid kolme ühiskonnakihi aadli, kirikutegelaste ja lihtkodanike ehk kolmanda seisuse esindajad.Valimisviisis mitte eriti kindel
Euroopa Komisjoni põhiülesanded: 1. Õigusaktide ettepanekute tegemine parlamendile ja nõukogule. 2. ELi poliitika elluviimine ja eelarve haldamine, täitmine. 3. ELi õigusaktide täitmise järele valvamine Euroopa Ülemkogu: Euroopa Ülemkogul ülesanded: kehtestab ELi üldised poliitikasuunad ja prioriteedid tegeleb keeruliste ja tundlike küsimustega, mida ei ole võimalik lahendada valitsustevahelise koostöö raames. 9. Nimetage Eestist valitud EL parlamendid saadikud. Kaja Kallas, Tunne Kelam, Marju Lauristin, Urmas Paet, Indrek Tarand, Yana Toom 10. Kes võivad hääletada ja kes kandideerida EL parlamendi valimistel? Hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimiste päevaks saanud 18-aastaseks. Kandideerimisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimispäeval vähemalt 21-aastane. 11. Kes on ÜRO, NATO peasekretär? Kes on EL president, EL komisjoni ja parlamendi president? ÜRO – Ban Ki-Moon
Kuigi ministrite tagandamine kuulub parlamendi pädevusse, saab president selle õiguse ära võtta. Poolpresidentaalse riigikorralduse puhul on president seotud tugevamini täidesaatva võimujga. Seadusandliku ja täidesaatva võimu autonoomia teineteise suhtes on küllaltki suur, kuid tugevam positsioon kuulub täidesaatvale võimule. Rahvas valib parlament -> Parlament valib President ja hääletab ametisse/ tagandab Valitsuse > Valitsus annab aru parlament. 4.) Ühe- ja kahekojalised parlamendid erinevused ja sarnasused Kahekojaline- Suurbritannia, Pra, Saks,It, Tsehhi. Ühekojalised- Skandinaavia ( v.a Norra) ja Balti 5.) Parlamendi struktuur,komisjon, fraktsioon, opositsioon, koalitsioon, spiiker. Selleks ,et esinduskogu tõhusalt tööle panna, tuleb seda organisatiooniliselt korraldada, st luua töörühmad. Formaalõiguslik struktuur- on fikseeritud seadusega. Politiiline struktuur- oleneb parlamendi
Saadiku koht parlamendis: vabadus ja sõltuvus Parlament on esindusdemokraatia keskne institutsioon ja saadikud sellele sisu andvad indiviidid. Saadikute eesmärkideks on poliitika elluviimine ja tagasivalituks osutumine. Kui palju vabadust on saadikul parlamendis ja kui palju on ta sõltuv reeglitest? Kas see erineb riigiti, kus on erineva suurusega parlamendid? Üksiku parlamendiliikme võimalus mõjutada esinduskogu tegevust ja käituda oma vaba mandaadi järgi sõltub paljudest asjaoludest. Kui suur vabadus üldse jääb saadikutele reeglite järgimisel ning kas on võimalik käituda vaba mandaadi järgi või ei saa üksikliige parlamendi töö tulemusi mõjutada. Parlamendi istungi olulise osa moodustavad küsimised ja arupärimised. Ühe küsimuse mõju järelevalve seisukohalt
Ususõjad Prantsusmaal 16. sajandi teisel poolel ja 17. sajandil toimusid Prantsusmaal kodusõjad, mida tuntakse ususõdade nime all. Nende põhjuseks oli kuningavõimu tõus ja reformatsioon. Prantsusmaal tugevnes monarhia juba 15. sajandi lõpul. Eriti Francois I valitsusajal. Siis ei kutsutud kokku enam generaalstaate, vaid nende asemel oli kuninga määratud Notaablite Kogu. Kuningavõimu piirasid ainult kohtuasutused parlamendid. Eriti tähtsaks pidas ennast Pariisi parlament, mis pidi kuninga antud seadusaktid registreerima. Maksukoormust suurendasid kuninga ettevõetud röövsõjad. Algul olid need suunatud eelkõige Itaaliale. Kuningas ja kirik Paavsti- ja kuningavõimu vahel olid teised suhted kui mujal. Rahvuslikult oli loodud gallikaani kirik, mis allus küll Rooma paavstile, aga oli tegelikult üsnagi iseseisev. 1438. aastal väljakuulutatud pragmaatiline sanktsioon võttis paavstilt õiguse Prantsusmaa
variseb impeerium kokku, ja püüdsid seda protsessi takistada. Nende eestvedamisel hakati valmistuma riigipöördeks, et Gorbatšov võimult kõrvaldada. Päev enne liidulepingu allakirjutamist, 19. augustil 1991. aastal, püüdiski Nõukogude Liidus võimule tulla Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK). President Gorbatšov suleti Krimmis koduaresti. Rahvale aga teatati, et ta on haigestunud ega suuda oma ametiülesandeid täita. Riigis kuulutativälja sõjaseisukord, valitud parlamendid saadeti laiali. Riigipöörajatel oli plaanis avada uusi kinnipidamiskohti, lämmatada vabaduspüüded impeeriumi äärealadel ning õiendada arved vene demokraatidega. AUGUSTIPUTŠ JA BALTIKUM Mitmes liiduvabariigis suhtuti riigipöördesse äraootavalt või koguni poolehoiuga. Balti liiduvabariikides aga asusid kohalikud võimud otsustavalt tegutsema. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja valitsus kuulutasid RESK-i korraldused ebaseaduslikuks. Riigipöörde esimese päeva hommikul, 19
vastu võtnud kahe kuu jooksul pärast eelarveaasta algust. Seaduseelnõude esitamise õigus on: 1) Riigikogu liikmel 2) Riigikogu komisjonil 3) Riigikogu fraktsioonil 4) Vabariigi Valitsusel Riigikogu struktuur: Juhatuse ülesanded: juhatada riigikogu istungeid, korraldada riigikogu esindamist, määrata seaduseelnõule juhtivkomisjon. Fraktsioon- ühtsete vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendid, tavaliselt ühte erakonda kuuluvatest parlamendisaadikutest. Fraktsiooni koosolekutel arutatakse peamiselt Riigikogus menetletavate eelnõude pinnalt tõusnud küsimusi ja päevapoliitilisi teemasid. Komisjon on parlamendi tööorgan mille ülesandeks on: seaduseelnõude ettevalmistamine täiskogus arutamiseks, oma valdkonna piires täidesaatva riigivõimu üle kontrolli teostamine. Koalitsioon on erakondade ajutine liit. Opositsioon on parteid, kes ei kuulu valitsusse ja asuvad
Valitsusjuht K.Päts ja erukindral J.Laidoner otsustasid haarata võimu. o 12.03.1934 võttis sõjavägi Tallinna enda kontrolli alla. Kehtestati kaitseseisukord ja keelustati poliitilised koosolekud. o Lätis 1934, valmistusid peaminister K.Ulmanis koos sõjaminister J.Balodisega ettevalmistusi võimuhaaramiseks. 15. mail see teostati. o Autoritaarsed reziimid o Baltiriikide olukord oli küllaltki sarnane: kehtis kaitseseisukord, poliitiline tegevus oli keelatud, parlamendid enamasti ei tegutsenud, seadusandlus anti riigipea kompetentsi, ajakirjandus allus tsensuurile, kontrolliti seltside tegevust. Leedus o jätkasid poliitilised erakonnad siiski tegevust kuni 1936. a.ni. Lätis ja Eestis o üritati asendada parteid kutseesindluslike kodadega, mis koondaks valitsuse seljataha erinevate elukutsete esindajaid. Eestis loodi ka lisaks kodadele Isamaliit, valituse suunamisel tegutsev ainupartei
Kellelt : Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlusorgan. Ajalooliselt kujunes parlament välja kodanike revolutsioonide käigus, sümboliseerides üleminekut seisuslikult võimult valitavale esindusvõimule. Parlamentide kuldajaks peetakse XIX sajandit, mil nad olid Lääne-Euroopas valitsemissüsteemides selgelt juhtivaks institutsiooniks. Tänapäeval nähakse parlamendis ka demokraatia olulist garantiid ja sümbolit. Tänapäeval on ligi pooled parlamendid kahekojalised, kuigi üldine arengutendents soosib kompaktseid ühekojalisi parlamente. Euroopas koosnevad kahest kojast näiteks Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia parlament. Ühekojaline esinduskogu on näiteks Skandinaavia ja Balti riikidel. Sageli nimetatakse parlamendi kodasid ka ülem- ja alamkojaks, kuid see ei tähenda , et ülemkoda oleks tähtsam või võimukam kui alamkoda. Pigem vastupidi riigi poliitika põhijooned määrab alamkoda oma seadusliku tegevusega.
Konstantin Konik Eesti Päästekomitee liige Konstantin Päts Eesti Päästekomitee liige, Ajutise Valitsuse juht Mõisted Maapäev (Ajutine Maanõukogu) Eesti esinduskogu 1917-19, viis ellu autonoomia, otsustas lahutada Eesti Vene impeeriumist, kuulutada välja iseseisvus Rahvusväeosad alates 1917 loodud eestlastest koosnevad väeosad Tööliste ja Soldatite Nõukogud 1917 tekkinud tööliste ja soldatite grupid, omaalgatuslikud revolutsioonilised parlamendid, enamlik element Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee 1917 enamlaste poolt moodustatud organisatsioon võimu haaramiseks. I Rabtsinski, V. Kingissepp Päästekomitee Maapäeva Vanematekogu poolt moodustatud organisatsioon, mis pidi iseseisvuse välja kuulutama Iseseisvusmanifest 24.02.1918 dokument, millega Eesti kuulutati iseseisvaks Eesti Vabariigiks Vabadussõda 1918-1920 sõda Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel, Eesti Vabariik kaitses oma iseseisvust
b)presidentaalne b)totalitaarne Unitaarriik e. ühtne riik-riik, kus suveräänsus kuulub jagamatult keskvõimule. On olemas ka kohalikud omavalitsused. EV on unitaarriik, ka Soome, Läti, Leedu, PM, Rootsi, Taani, Jaapan Föderatiivne e. liitriik-riik, mis koosneb autonoomsetest osariikidest(liidumaa, kanton, kubermang jne.)Riigivõim on jaotatud 2 tasandil. Osa küsimusi on keskvõimu, osa osariikide lahendada, parlamendid on 2-kojalised.Keskvõimu kompetentsi kuuluvad nt välis- ja kaitsepoliitika, osariikidele haridus- ja sotsiaalprobleemid, USA-s surmanuhtlus .USA, VM, Sveits, SM, Kanada, Austraalia, Argentiina, Belgia, LAV, Argentiina. Araabia Ühendemiraadid, India Konföderatsioon-riikide ühendus, mille liikmed on säilitanud iseseisvuse, ühisasutused moodustatakse liikmete esindajatest. EL on konföderatsioon. Kas on võimalik ka föderatsioon? EL, SRÜ, NATO?, Vana-Liivimaa Ülesandeid
Aja jooksul kuninga domeen kasvas. Feodaalse killustatuse asemel kujuned tsentraliseeritud monarhia. Inglismaa Normandia hertsog William vallutaja vallutas Inglismaa, sai kuningaks. 1215 kuningas John Maata ajal Magna Charta Libertatum e. Suur Vabaduskiri: piiras kuningavõimu, kaitses feodaale. Vastukaal kuningavõimule oli ka eri seisusi koondav parlament. Kujunes tsentraliseeritud monarhia. 14.Kus ja millal kujunesid Euroopa vanimad parlamendid? Tänapäeva parlamentidest on kõige vanem Hispaania parlament, mille eellaseks on 1188 Leoni kuningriigi esinduskogu Cortes, mille oli kokku kutsunud Alfonso IX, kui 17-aastasena võimule sai. Sõna ,,parlament" pärineb Inglismaalt aastast 1236. 15.Millal ja kelle vahel toimus Saja-aastane sõda? Toimus aastatel 1337 1453. Sõda oli konflikt Prantsusmaa ja Inglismaa vahel. 16.Iseloomusta rüütlikultuuri. Rüütlikultuur esindas ilusa, peene elu kultust, kõrgaeg oli 12. Sajand
Diivan nt. Seisuslike esinuskogude tekkimine Taustaks oli tsentraliseeritud riikide tekkimine ühtse keskvõimuga riik. Kuninga ainuvõim. 1265.a Inglismaal parlament, koosneb 2 kojast, ülemkoda sinna kuulusid kõrgvaimulikud ja kõrgaadlikud. Alamkoda alamaade vaimulikud ja linnade esindusm, Prantsusmaal 1302a. Generaalstaadid. Neil oli ühekojaline, 3 seisust: aadlikud, vaimulikud ja linnakodanikud. Toimusid eraldi ja hääletasid eraldi. Parlamendid otsustasid maksude küsimused. Parlamendi nõusolekuta ei võinud kuningad makse tõusta ega määrata. Paragrahv 19-20. Rüütlikultuur Rüütlikultuur kujunes 8-10.sajandini , mõjutas edaspidi kogu aadelkonna elulaadi, Uus Ajast alates on rüütlikultuuri elemente võetud aluseks käitumisnormidele kuni tänapäevani. Rüütlikultuuri alla käisid järgmised mõisted: 1)Truudus e. Lojaalsus, truudus senjööri suhtes 2)Vaprus
Valitsuse eluiga sõltub parlamendi toetusest. Parlamentaarse riigikorralduse puhul on tähtsaim võimuinstitutsioon parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastastikuses sõltuvuses, konflikt nende vahe võib viia võimukriisini, üksmeel aga kiirendab otsustusprotsessi. Seadusandliku võimu ülesehitus Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik orgal. Kuigi üldine arengutendents soosib ühekojalisi parlament, on tänapäeval ligi pooled parlamendid kahekojalised (nt UK, Saksa, Pr maa, Itaalia, Tsehhi, Norra, Poola, Vene. Ühekojalised Skandinaavia, va Norra, ja Balti riigid). Kodasid nim tihti ülem- ja alamkojaks, kuigi see ei tähenda, et ülemkoda oleks tähtsam. Riigi poliitika põhijooned määrab hoopis alamkoda oma seadusandliku tegevusega. Seaduse järgi on kojad võrdsed. Alamkoda moodustatakse otseste üldvalimiste teel. Ülemkoja komplekteerimisel on kaks erinevat põhimõtet: 1) esimesel juhul, nt UK, kujutab ülemkoda
Kontrolltöö ,,Demokraatia kolm sammast" 1. Parlament 1.0 Mis on parlamendi ülesanded? Algatada, menetleda ja võtta vastu seaduseid; esindada erinevaid huvisid ühiskonnas; valida president; võtta vastu riigieelarve; kontrollida valitsuse tööd. 1.1 Kuidas toimub parlamendid seaduse vastuvõtmine Kes võib algatada seaduse eelnõud? Riigikogu, valitsus ja president. Kus menetletakse seaduse eelnõud ja kes vastutab selle eest? Seaduse eelnõu antakse Riigikogu juhatusele, kes määrab antud küsimuses juhtivkomisjoni. Mitu lugemist peab seaduse eelnõu läbima? Mis on täiskogu lugemiste sisu? Vähemalt 2 lugemist peab seaduse eelnõu läbima. Kokku on 3 lugemist. 1.Lugemine = kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivakomisjoni ettekanded ja otsustatakse, kas
Augustiputs 1991 aasta augustis sooritasid nad riigipöörde e. Augustiputs. Riigpööre ebaõnnestus, sest Venemaa demokraatlikud jõud astusid otsustavalt selle vastu välja. Riigipöördekatse läbikukkumine kiirendas Nõukogude Liidu lagunemist. Gennadi Janajev ja RESK 19 august 1991 püüdsid Nõukogude Liidus võimule tulla RESK e. Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee. Gorbatsovi pidi asendama G. Janajev ja siis kuulutati riigis välja sõjaseisukord. Valitud parlamendid saadeti laiali. RESK'i tegevus tunnistati seadustevastaseks, riigipöörajad kuulutati kurjategijateks ning ühtlasi teati, et kogu Venemaa territooriumil kehtib Vene NSVL presidendi ja Ülemnõukogu poolt valitud valitsuse võim. 19 august teatas Balti Sõjaväeringkonna ülem RESK'i nimel, et nüüdsest teostab tema võimu kolmes Balti liiduvabariigis. Boriss Jeltsini roll NSVL'i lagunemisel Nõukogude Liidu lagunemine vormistati lõplikult pärast vanameelsete jõudude
2. leida lahendusi probleemidele, millega tänapäeval erinevad riigid ja ühiskonnad kokku puutuvad; 3. aidata kaasa üle-Euroopalisele koostööle; 4. tegutseda tõelise Euroopa kultuurilise identiteedi säilumise nimel. EN ei tegele sõjaprobleemide ja nende lahendamisega!!!! EN-I tegevus koosneb otsekui kahest poolest: 1. ühelt poolt on tegemist liikmesriikide valitsusesindajate institutsioonid ja organisatsiooniline tegevus 2. teiselt poolt on liikmesriikide parlamendid ja nende esindajate tegevus. EN prioriteedid: Inimõigused, Meedia ja side, Sotsiaal- ja majandusküsimused, Haridus, Kultuur ja muinsuskaitse, Sport, Noorsooküsimused, Tervishoid, Keskkond, Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, Õiguslikud küsimused Lisaks põhikirjale on EN-l olulisi dokumente:Euroopa inimõiguste konventsioon, Euroopa sotsiaalharta, Euroopa kultuurikonventsioon Aasia ja Islam Araabia Liiga (Arab League): Loodi 1945. Asutajad (6+1) – endine Ottoman-
Üldpoliitiline diskussioon(tööparlament):töö on komisjonides ära tehtud ja sõna antakse opositsioonile.(saksamaa, Rootsi) Poliitiline propaganda(kõneparlament):Istungil saab vähe muuta, domineerib vastasrind.(ühendkuningriigid) Valitsuse ettepanekute sõelumine ja diskrediteerimine(assambleeparlament).Parteidistsipliin ja kokkulepete kehtivus nõrk. Parlamendid võivad olla: Ühekojalised, mis moodustatakse perioodiliste valimiste kaudu Kahekojalised:alam ja ülemkoda. Alamkoda moodustatakse perioodiliste valimiste kaudu, valitakse rahva poolt. Ülemkoda moodustatakse kas tsensusliku printsiibi järgi e. Seisuse järgi LORDID või suurte territooriumiga föderatiivsetes riikides moodustatakse ülemkoda territoriaalse printsiibi alusel ning see esindab piirkondade huve. NT. Senat USAs
I etapp – Nõukogude okupatsioon Eestis aastatel 1940–1941 Sissejuhatus Tema Ekstsellents Eesti Vabariigi President Lennart Meri kirjutas 14. augustil 1998 ko- misjoni liikmetele: “Ma loodan, et komisjon suudab aidata minu riigil astuda kindlalt tuleviku poole pärast seda, kui on tuvastatud kõik isikud ja rühmad, kes vastutavad pool sajandit tagasi Eestis toi- munud paljude traagiliste sündmuste eest.” Komisjon moodustati, et uurida põhjalikult ajaloolisi dokumente inimõiguste massilise rikkumise kohta Eestis Teise maailmasõja ajal ja pärast seda. Komisjon jaotas oma uurimistöö kolmeks osaks: esimene Nõukogude okupatsioon (1940–1941), Saksa okupatsioon (1941–1944, lõppraport avaldati aastal 2001) ja teine Nõu- kogude okupatsioon (alates 1944. aastast). Komisjon avaldab tänu Toomas Hiiole ja uurimisrühma liikmetele väärtuslike raportite eest, millel põhinevad komisjoni järeldused. Mõisted ...
PARLAMENT on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. · Kujunes välja kodanlike revolutsioonide käigus. · Sümboliseerib üleminekut seisuslikult võimult valitavale esindusvõimule. · Kuldajaks 20. sajandi keskpaik. · Esimene Inglismaal. · Seadusandja ülesanne. · Oluline osa täidesaatva võimu kokkupanemisel. · Ligi pooled parlamentidest on tänapäeval kahekojalised (nt. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Tsehhi, Norra, Poola, Venemaa) · Ühekojalised parlamendid on iseloomulikud Skandinaaviale (v.a. Norra) ja Balti riikidele. Ülem- ja alamkojad: · On seaduse järgi võrdsed. · Riigi poliitika põhijooned määrab alamkoda oma seadusandliku tegevusega. · Õigusakt jõustub alles siis, kui mõlemad kojad on selle heaks kiitnud (on erandeid). Seadusandliku kogu kodade erinevused seisnevad nende: · Komplekteerimise viisis: Alamkoda moodustatakse kõigis riikides otseste üldvalimiste teel.
5.Selgita mõistet üleilmastumine ja too sellekohaseid näiteid. Üleilmastumine-protsess, mis koondab maailma ühtseks ja sotsiaalseks ruumiks. NT: eurooplaste maade avastamine, orjakaubandus ja koloniaalajastut. 6.Selgita mõistet regionalism ja too sellekohaseid Eestit puudutavaid näiteid. Regionalism- piirkonnapõhiste koostööühenduste loomine, rahvusvaheliste suhete kontekstis Eesti ja teiste maade ühtsed õppused, Balti Ministrite Nõukogu- kus Eesti, Läti ja Leedu valitsused ja parlamendid teevad omavahel tihedat koostööd. 7.Nimeta mõiste julgeolek erinevad tahud ja rahvusvahelise julgeoleku peamised ohud. Julgeolek-sõjaliste ohtude puudumine Inimjulgeolek- tagab elementaarsed inimõigused Poliitiline julgeolek- elimineerib ohud, mis riiki võivad ohustada Majanduslik julgeolek- tagab majandussüsteemi nii riikliku kui ka rahvusvahelisel tasandil Ühiskondlik julgeolek- elimineerib ohud mis on seotud sotsiaalses identiteedis ja kultuuris
peaminister sotsiaal- ning majandusküsimuste eest. Poolpresidentaalse riigikorralduse puhul on president seotud tugevamini täidesaatva võimujga. Seadusandliku ja täidesaatva võimu autonoomia teineteise suhtes on küllaltki suur, kuid tugevam positsioon kuulub täidesaatvale võimule. Rahvas valib parlament -> Parlament valib President ja hääletab ametisse/ tagandab Valitsuse > Valitsus annab aru parlament. 2. Ühe- ja kahekojalised parlamendid erinevused ja sarnasused: Kahekojaline: Suurbritannia, Pra, Saks,It, Tsehhi. Ühekojalised: Skandinaavia ( v.a Norra) ja Balti. Kahekojalisus jaguneb kaheks ülem-ja alamkoda. Alamkojad- enamasti rahva poolt otse valitud. Tähtsam! Ülemkoda-enamasti kaudselt valitud. Kinnitab/parandab alamkoja otsuseid ja piiratud otsustusõigusega. Vähemtähtsam! Põhiroll on kinnitada ja viia sisse parandusi alamkojas vastu võetud otsustele.Võib panna veto, kuid sellest on võimalik üle sõita
Kogu riigi ulatuses: Rahvahääletusega- Rahvaaruteluga Riigipea ja või esindusorgani valimisega Lokaalse haldusjaotuse üksuses: Kohaliku referendumiga Kohaliku algatusega Kohaliku rahvaaruteluga Omavalitsusüksuse esinduskogu ja/või kohaliku täitevstruktuuri valimisega 42. SEADUSANDLIK RIIGIVÕIM , JURIIDILINE LAAD Seadusandlikud riigivõimu organid e esindusorganid on reeglina parlamendid. Ajalooliselt olid parlamendid monarhismi perioodi justiitsorganid. Parlamendid olid nii unitaar kui ja föderatiivsetes riikides, kusjuures ka föderatsiooni subjektidel on oma parlamendid. JURIIDILINE LAAD- parlament on kaasajal põhimõtteliselt rahva otseseks usalduusosaliseks, parlamendile kuulub juhtiv osa võimude lahussuse ja tasakaalustatuse alusel korraldatud riigiorganite süsteemis ning teda isel kolm põhiprintsiipi: diskontinuiteet,
kirik) ja viigid (kuninga vastu, usulise tolerantsuse poolt), kellest hiljem kujunesid erakonnad. James II - ärritas katoliku usku astumisega - parlament näitas jõudu, kutsudes troonile James II vanema tütre Mary, kes oli abielus Madalmaade asevalitsejaga O. Willemiga - parlamendisaadikutel sõnavabadus - kõigile kuninga alamatele petitsiooniõigus - 1707. sellest alates kannab SB nimetust ,,Ühendatud Kuningriik" (Inglismaa ja Sotimaa parlamendid ühendati) Valgustusaeg 17.-18. sajand - Immanuel Kant (1724-1804) defineeris valgustust kui inimese väljumist tema omasüülisest alaealisusest. Filosoof innustas inimesi mõtlema iseseisvalt. - Valgustuse juhtmõtteks oli usk mõtleva indiviidi võimesse iseennasst juhtida ja usk mõistusesse - Võime olla kriitiline Valgustus: 1) ratsionalism rõhutab mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust, e. deduktiivsus. Arenes Prantsusmaal ja Saksamaal.
Suri 30. Juulil 1683 Versailles 45 aastaselt. (4) Francouise d'Aubigne marquise de Maintenon Peale oma abikaasa surma abiellus Louis XVI õukonnast väga hea haridusega naisega- Madame de Maintenon-ga. Kuna naine oli kasvatatud katoliiklike sugulaste poolt, oli ta väga katoliiklikku usku. (4) 3. LOUIS XIV VALITSUSAEG 3.1Hiilgeperiood valitsusajal Lausus `'Riik see olen mina `' Varasel valitsusajal oli Louis XVI väga edukas nii riigisisestes kui ka välistes küsimustes. Prantsusmaa parlamendid kaotasid traditsioonilise õiguse kehtestada seadusi. Kohtusüsteem määrati tsiviilmenetluste pool ja kriminaalkorras, kuid kattuvad ja keerulised seadused jäeti puutumata. Linnaseaduste maksmapanemine arenes peale leitnant-kindrali politsei kabineti loomist Pariisis, mida hiljem imiteeriti ka muudes linnades. Ilma Louis-i nõusolekuta ei tohtinud tähtsamad ametnikud langetada mitte ühtki otsust. Ta võttis vastu ja tühistas seadusi.
(valimiskampaania, meeleavaldus, kirjutised) Erakonnastumine Millest sõltub osalusdemokraatia edu? Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Parlament - rahva esinduskogu 2.5. Riigikogu - kõrgeim parler (pr) - kõnelema seadusandlik võim Parlamendid Riik Parlament Parlamendi kojad Eesti Riigikogu - Soome Eduskund - Läti Seim - Rootsi Riksdag - Suurbritannia Parlament Ülem- ja alamkoda USA ? ?
võimult kõrvaldada. Päev enne liidulepingu allakirjutamist, 19. augustil 1991. aastal, püüdiski Nõukogude Liidus võimule tulla Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK). President Gorbatsov suleti Krimmis koduaresti. Rahvale aga teatati, et ta on haigestunud ega suuda oma ametiülesandeid täita. Teda pidi asendama RESK-i esimees, senine Nõukogude Liidu asepresident Gennadi Janajev. Riigis kuulutativälja sõjaseisukord, valitud parlamendid saadeti laiali. Riigipöörajatel oli plaanis avada uusi kinnipidamiskohti, lämmatada vabaduspüüded impeeriumi äärealadel ning õiendada arved vene demokraatidega. Venemaa demokraatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga astusid aga otsustavalt augustiputsi vastu välja. RESK-i tegevus tunnistati seadusevastaseks, riigipöörajad kuulutati kurjategijateks ning ühtlasi teatas Jeltsin, et Kogu Venemaa territooriumil kehtib Vene NFSV presidendi ja Ülemnõukogu poolt valitud valitsuse võim
Valitsemine Demokraatia on piiratud valitsemine, sest võimu teostatakse ja piiratakse seadustega. Demokraatia põhineb rahva suveräänsusel. Demokraatlikus riigis on võimud lahus ja tasakaalus. Presidentalism/Presidentaalne Vabariik (USA, Mehhiko, Argentiina, Egiptus, Gruusia) president on riigipea ja valitsusjuht (peaminister) USA: on liitriik, mis koosneb 50 osariigist ja Columbia Föderaal ringkonnast, kus asub Washington. Igal osariigil on oma seadusandlus, parlament, valitsus, kuberner ja kohtud. Riigil on ka üks üldine põhiseadus, mis võeti vastu 1787. Edaspidi on tehtud vaid täiendusi. Seadusandlik võim kuulub Kongressile, mis koosneb 2 kojast. Esindajate koda valitakse 2 aasta tagant. Iga osariik on esindatud vastavalt rahvaarvule. Senat osariikige esinduskogu. 2 aasta järel valitaks 1/3 senaatoreid uuesti. Igal osariigil on senatis 2 kohta. Seaduse vastu võ...
Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastastikkuses sõltuvuses. Konflikt viib võimukriisini. Parlamendi ülimuslikkus Esindusdemokraatia tähtsustamine Vaatame põhiseaduslikke valitsemisvorme (joonised õpik lk. 97-99) Põhiseaduslik vorm Presidentalism Poolpresidentalism Parlametarism SEADUSANDLIK VÕIM 1. Seadusandliku võimu esindab parlament 2. Ühekojalised parlamendid Soome, Rootsi, Taani, Eesti 3. Kahekojalised Saksamaa, Tsehhi, Norra, Prantsusmaa, Itaalia jt. 4. Ajalooliselt on parlamendi alamkoda andnud riigi poliitika põhijooned (ülemkoda annab sageli heakskiidu alamkoja tööle) 5. Kojad komplekteeritakse erinevate põhimõtetega: 1. (alamkoda otsene valimine; ülemkoda teened ja tiitel (Inglismaa). 2. Teisel juhul moodustatakse esinduskoda, mis esindab regionaalseid huve (venemaal, Saksamaal)
mitmekesisemat suhtlemist riigiametnike, aga ka ametnike ja kodanike vahel esindusdemokraatia demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi, volikogude) vahendusel Euroopa lõiming ehk integratsioon Euroopa Liitu kuuluvate ja sinna astuvate riikide omavaheline ühtlustumine ja kujunemine tervikuks Fraktsioon ühtsete vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendid, tavaliselt moodustatakse ühte erakonda kuuluvatest parlamendisaadikutest Hind rahasumma, mille eest kaupa saab osta Hõive, tööhõive rahvastiku hõlmatus tööga; hõivatu vastand on töötu Identiteet ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne Inflatsioon raha väärtuse, elanike ostujõu vähenemine Integratsioon ehk lõiming rahvastikugruppide ja riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade ja eesmärkide baasil
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Raamatukogundus ja infoteadus R12 Anu Käärik KIRJASTUSTEGEVUS ja RAAMATULEVI EESTIS AASTAIL 1940- 1944 Referaat Juhendaja: M. Muru Viljandi 2008 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................3 1. Raamat kui kommunikatsioonivahend..............................................3 2. I nõukogude period aastatel 1940 1941...........................................4 3. Raamatuala korraldus Eestis nõukogude võimu esimesel aastal................4 4. Kirjastustegevuse reorganiseerimine................................................5 5. Trükinduse ümberkujundamine................................................... ..6 6. Kokkuvõte 1940, 1...
inimkonna probleemid. Absolutism 17. sajandi esimese poole Prantsusmaal Alates Henri IV ja eriti Nantes'i ediktist (1598), mis lõpetas teatavasti usuvaenused Prantsusmaal, hakkas riik kiiresti tugevnema ning kuningas ja tema kaastöölised kujundasid suhteliselt kiiresti efektiivse keskvõimuaparaadi. Siiski piirasid kuningavõimu mitmed olulised tegurid: hugenotid olid Nantes'i edikti järgi saanud endale niivõrd suuri privileege, justkui riigi riigis (neil olid oma parlamendid, omavalitsused, sõjavägi jne); suurfeodaalid olid kohati oma valdustes ikka veel iseteadvad ja mõjukad ning Pariisi parlament ja generaalstaadid omasid veel suhteliselt olulisi õiguseid, näiteks maksude kehtestamise oma. Henri ajal nende probleemidega kuigivõrd tegeleda ei jõutud, kuna ta tapeti fanaatilise katoliiklase poolt ning tema alaealise poja Louis XIII valitsusaja esimestel aastatel hakkas keskvõim hoopis nõrgenema. Kuid asjaolud muutusid, kui riigi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
