TAAL Taal on kihtvulkaan Filipiinidel Luzoni saare edelaosas, Manilast 50 km kaugusel. Geograafilised koordinaadid on 14°0'7" N, 120°59'34" E. See asub Talisay ja San Nicolase linnade vahel. Übruskonnas asub veel palju teisi linnu. Ta moodustab varasema väga tugeva vulkaanipurske tagajärjel tekkinud kaldeeras asetsevas Taali järves 300 või 400 m kõrguse koonuse ning ulatub järvest saarena välja. Väiksemaid purskeid on olnud mitmeid, need on
Taal Kevin MRG 10a Mis asi on Taal ? Taal on vulkaan ! Taal on kihtvulkaan Filipiinidel Luzoni saare edelaosas, Manilast 50 km kaugusel. Ümbruskonnas asub veel palju teisi linnu ! (Talisay, San Nicolas jne.) Seega on vulkaan aktiivne. Ta moodustab varasema väga tugeva vulkaanipurske tagajärjel tekkinud kaldeeras asetsevas Taali järves 300 või 400 m kõrguse koonuse ning ulatub järvest saarena välja, sealt tuleb ka vulkaani nimi. Vulkaani on nimetatud ,,vulkaaniks vulkaani
Neljapäeval 03.13.2013 toimus Narva Eesti Gümnaasiumi kooli aulas kontsert nimega ,,Pille Lille Muusikute Fond". Ürituse sissepääs oli tasuta ja lubatud kõigile. Ansambli koosseis oli järgnev: Pille Lill(sopran), Ralf Taal(klaverist) ja Virgo Veldi(saksofon). Pille Lill on eesti laulja, kes alustas oma muusikuteed klaveriõpingutega Pärnu Lastemuusikakoolis. Lõpetas Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia kahel erialal: muusikapedagoog/koorijuht ja ooperilaulja. Ralf Taal on eesti pianist ja muusikapedagoog. Lõpetas 1992.aastal Tallinna Muusikakeskkooli klaveri erialal ja 1998.aastal Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia. Virgo Veldi on (altsaksofon) - lõpetanud magistratuuri EMtA-s ja Sibeliuse Akadeemias Helsingis. Pille Lille Muusikute Fond loodi 7.veebruaril 2003.aastal. See aasta tähistasid nad oma kümnendat tegevusaastat. Fondi eesmärk on toetada andekaid Eesti muusikuid nende professionaalsete oskuste edasiarendamisel
„Romantiline klaver“. Ma olen alati nautinud klaverimuusikat ning seetõttu oli kontserdisaali külastus minu jaoks väga põnev, kuna sain enda silmaringi muusikavaldkonnas laiendada. Kontserdil oli kuulda klaveripalu pianist ja muusikapedagoogi Ralf Taale esitluses. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakesskooli ning Eesti Muusika- ja Teartriakadeemia. 1993. aastal saavutas ta esikoha Edvard Grieg 150. sünniaastapäevale pühendatud noorte pianistide konkursil. 1994. aastal võitis Ralf Taal vabariikliku pianistide konkursi ja noorte interpreetide konkurss-festivali „Con Brio“ ning oli hooajal 1994/95 Eesti kontserdi stipendiaat. 1995. aastal Schuberti-nimelisel rahvusvahelisel pianistide konkursil Dortmundis noorima finalisti eripreemia. Muusik on olnud solistiks pea kõigi eesti orkestrite ees ning andnud arvukalt soolokontserte. Ta on koostööd teinud ka paljude väljapaistvate dirigentidega. Hetkel töötab
Jagamismajandus turismisektoris platvormid Jagamismajandusel kui mõistel ei ole kindlat definitsiooni, mille abil saaks seda sõna täpselt määratleda. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) piiritleb seda kui uut turgu, mis võimaldab teenuseid osutada võrdsel ja jagatud kasutusel. Samas Euroopa Komisjoni definitsiooni järgi peetakse jagamismajandust ärimudeliks, kus koostööplatvormid aitavad kaasa tegevustele, mis loovad avatud turu kaupade või teenuste ajutiseks kasutamiseks. Enamasti pakuvad selliseid teenuseid eraisikud. Samuti saab seda ka defineerida tarnija ressursside jagamist ajutiselt tarbijatele, tasuta või mingisuguse kasuteguri eest. (Juul, 2017) Autori arvates on jagamismajandus üha rohkem levinud suund turismisektoris ning ennustab tulevikus sellele suurt edu. On oluline käsitleda sellega seotud teemasid, et inimesed oleksid rohkem kursis antud teemaga., mida see endast täpsemalt kujutab...
Frida Kahlo Mariliis Taal 12c Biograafia Sündis 06. juunil 1907 Mehhikos Ema oli mehhiklanna Matilde Kahlo Isa oli juudisaksa fotograaf Guillermo Kahlo. Õpingud 1922 astus naine Escuela National Preparatoria de Mexico D.F sel ajal Mehhiko üks lugupeetavamaid haridusasutusi. 1925 õppis gravüüritehnikat Fernando Fernandese käe all. Õnnetus 17. septembril 1925 sattus naine autobussiõnnetuse kus sai püsivaid vigastusi. Kunstnikukarjäär 1926 alustas Frida maalimisega Esimene autoportree Esimene tutvus Mehhiko väikese kunstnike ringiga 1938 esimene näitus New York'is Julien Levy nimelises galeriis 1939 avas ta tänu Bretónile näituse Pariisis Renón'i ja Collea galeriis. Raam 19371938 Portree iseendast okastraat kaelakee ja koolibriga 1940 Murdunud veerg 1944 Juured 1943 Lootuseta 1945 Gracias por su atención! (Tä...
Poola keel Jüri Gümnaasium Indrek Taal 10R Üldiselt Poola keel kuulub indoeuroopa keelkonda, lääne-slaavi keelte hulka. Poola keelt kõneletakse enamasti Poolas kuid ka USAs, Leedus, Valgevenes ja mujal. Poolas on 38mln kõnelejat aga üle maa räägib poola keelt 50 mln inimest Poola keel Kirjakeel kasutab ladina tähestikku. Vanimad mälestised pärinavad 14. sajandist Sõnarõhk asetseb eelviimasel silbil. Tähestik: Aa Bb Cc Dd Ee Ff Gg
Kotleri turundus Kristel Taal Philip Kotler Loetud raamat annab korraliku ülevaate turunduse maailmast ja turundajate muredest, samuti turunduse oskaonna tähtsusest ja rollist ettevõttes. P. Kotleri õpetussõnad on tõlgitud eesti keelde 2002 aastal. Vahepeal on tehnika palju arenenud, on tekkinud palju uusi võimalusi ja ka turundajate tööpõld on oluliselt muutunud. Ometi võib täna raamatut lugedes näha, et kirjanik oleks justkui ette näinud kuidas
AVALDUS Palun lubada mind Ain Tuvikest Pärnumaa Kutsehariduskeskuses toimuvatele eksamitele (matemaatika,eestikeele ja kutseeksamitele). /Ain Tuvikene Pärnu 13.mai 2009 5 Hansapank Pallasti 28 13. mai 10001 TALLINN VOLIKIRI Mina Elli Taal luban alates tänasest( 13.mai)volitusega võtta välja oma pojapojal Ain Tuvikesel oma hansapanga kontolt 228764639253 minu pensioni . Volikiri kehtib kuni 29. september 2067. a. Allkirja näidis: (allkiri) Volitatud isik (allkiri ja pitser) Ain Tuvikene
Dear Neander Taal, Once again, I find disappointment. Once again, I find no satisfaction. Once again, I find that my motivations for writing this letter are not of insult or hatred, but of the deepest love for mankind and the truest concern for its future generations. It is requisite, even in this summary sketch, to go back a few years to see how I admit I have a tendency to become a bit insensitive whenever I rebuke Laivi Tuvahe for trying to leach integrity and honor from our souls. While I am desirous of mending this tiny personality flaw, by brainwashing her apologists with anarchism, Laivi makes them easy to lead, easy to program, and easy to enslave. I would like to comment on Laivi's attempt to associate hooliganism with Dadaism. There is no association. Should we be concerned that Laivi wants to destroy that which is the envy of--and model for--the entire civilized world? I'll answer that question for you: Yes, we shoul...
IMPRESSIONISM Liisa Taal, Triin Tarkmeel, Helen Hakmann, Agle Viher RVG 2010 Ajalooline ülevaade Impressionism kujunes välja 1860-ndail aastail. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Impressionismiga hakati maalima seda, mida nähti. 1874. aastal tegid impressionismikunstnikud esimese grupinäituse. Algselt nimetati neid kunstnikke pilkavalt impressionistideks kuid kuntsnikud leidsid, et see nimetus on õiglane ning edaspidi nimetasid end ise impressionistideks. Tunnused Impressionistid kujutasid esimestena oma piltidel kaasaegset suurlinna, selle rahvarohkeid tänavaid, tantsuplatse ja suitsevaid vedureid ehk kõike seda, mida isegi veel realistide jaoks polnud olemas. Impressionistid usaldasid loodusteadusi nagu realistidki. Esemeid maaliti mitte nii nagu need olid, vaid nii nagu neid nähti. Pildis kujutati kõike valguse ja õhu kaudu. Valgus muutus pildi peak...
EESTI KUNST 1940-1955 Liisa Taal RVG 2011 AJALUGU 1940 NSVL ülemnõukogu vormistab Eesti annekteerimise 1941 I massiküüditamine 1941 Sakslased vallutavad Tallinna 1944 Nõukogude väed vallutavad Tallinna 1949 II massiküüditamine 1953 Stalin sureb 1955 I Tallinna televisioonisaade KUNSTI MÕJUTAJAD Nõukogude okupatsioon Sotsialistlik realism Sõda Arreteerimised, küüditamised ja mobilisatsioon Pagulus ja Eesti lõhenemine Impressionism ja modernistlik realism TUNNUSED Kujutati töötavaid inimesi. Eesti loodust, lilli ja inimesi maaliti ilusate värvitoonidega just nagu trotsides ümbritsevat maailma. Teostest võis tihti välja lugeda ängistust ja kurbust. Kunstielu oli vilgas, kuid endassesulgunud, sest sidemed demokraatliku Läänega olid katkenud. Isikupära suruti maha ja järelda...
Kas loomkatsed on eetilised? 05.10.10 Indrek Taal Minu arvates on loomkatsed ja ka inimkatsed ainult siis eetilised, kui neist saadakse uusi teadmisi ja avastatakse aeg-ajal uusi asju. Kõige rohkem kasutatakse loomkatsetes koeri, ahve ja hiiri. 81% eestlastest toetab loomkatseid hiirte peal. Koerte ja ahvide kasutamist katsetes, toetavad kõige rohkem hispaanlased, kui see aitab ennetada terviseprobleeme inimestel. Eestis pole lubatud kosmeetika,
aasta 1. juunil, peatselt pärast aktsiaseltside seaduse väljatulekut. 1980. aastatel oli ta Tartu Ülikooli psühholoogiaaspirantuuris ning Talis Bachmann kutsus mind oma konsultatsiooniäri kaasasutajaks. Sündiski riiklik väikeettevõte (tol ajal ainuvõimalik eraettevõtluse vorm) nimega Option, osanikeks Talis Bachmann, Tõnis Arro ja Tartu Maja. Optioni tähtsaim klient oligi Tartu Maja võimas firma 1400 töötaja ja 30 tütarettevõttega, tollaseks juhiks Olari Taal. Kontserni kaugeim tütarfirma asus Siberis Kogalõmis. Seejärel sai temast Tartu Maja peadirektori asetäitja personali alal. Et firmast oli toona huvitatud Soome kontsern Partek, sain käia küllalt palju Soomes ning tutvuda sealse juhtimiskultuuri ja personalitööga. Sel ajal oli see haruldane ja väärtuslik kogemus. Samal ajal asutasid nad koos Heiti Paku (juhib praegu Ida-Euroopas Goldratti konsultatsiooniäri toim) ja Jüri Allikuga 1990. aastal Fontese, kaasates sellesse ka Eesti
endaga koju kaasa võtta. Raamatukogud on ja jäävad inimeste elus väga olulisele kohale, sest isegi kui seal ei käida iga päev, siis aeg ajalt tuleb ette olukordi, kus ainukeseks lahenduseks on raamatukogu külastus. Möödunud aegadel oli raamatukogu aga täiesti asendamatu koht. Raamatukogud on vajalikud olnud läbi aegade ja jäävad selleks ka edaspidi. Kätriin Taal 7.c klass Pärnu Vanalinna Põhikool
SUHTLEMISTASANDID Age Taal Igal inimesel on 3 minatasandit: Lapsevanem ehk VANEM Täiskasvanu Laps Inimene on iga päev mõnda aega igal neist tasanditest ja kõik need 3 tasandit mõjutavad tema käitumist. Mina- tasand on psühholoogiline reaalsus: tunnete süsteem, millega käib kaasas teatud käitumismustrite kooslus. Inimese suhtlusstiil sõltub sellest, kas temas räägib parasjagu Lapsevanem, Täiskasvanu või laps. VANEMLIK TASAND Moraalinõuded Moraalinõudedjaja piirangud piirangud Käsud Käsud Keelud Keeludjuhtnöörid juhtnöörid Õpetamine Õpetamine Organiseerimine Organiseerimine Kiitmine Kiitmine Karistamine Karistamine Lohutamine Lohutamine Hinnangute ...
Kliimat mõjutavad paljud looduslikud ning inimtegurid. Kuigi on selge, et teadlased ei jõua nii pea ühisele arvamusele kliima soojenemise suhtes, on selge see, et inimtegurid on kliimale ning loodusele kahjulikud. Seetõttu peabki inimkond soodsa kliima hoidmiseks end probleemidega kurssi viima ning võimalikke tagajärgi ennetama hakkama. Selleks saab igaüks midagi ära teha. Liisa Taal 12A
2005 aastal sai Annaliisa II koha H.Krummi nimelisel lauluvõistlusel Saaremaal. 1996. aastal saavutas ta Eesti noorte lauljate konkursil I preemia ja aastal 1995 III preemia. Annaliisa on esinenud alates 2004 ka jätkuvalt lied kontserditega. (W.A.Mozart, D.Shostakovitsh, P.Tshaikovsky, F.Liszt, H.Berlioz, G.Mahler, E.Grieg, G.Rossini, M. de Falla, H.Duparc, J.Kokkonen, J.Sibelius, T.Kuula, O.Merikanto, J.Brahms, E.Mägi, T.Kõrvits jt) (Pianistid Maarja Plink, Jaanika Rand-Sirp, Ralf Taal, Naily Saripova, Kadri-Ann Sumera jt). Annaliisa on üles astunud erinevate orkestri kontserdite solistina, muu hulgas Estonia Kontsertsaalis ja Soome Finlandia talos. (Rahvusoopper "Estonia" orkester - dir. J.Alperten, "XX saj. Orkester"-dir. Erki Pehk, Pärnu Linnaorkester - dir. Erki Pehk, Eesti Kaitseväe Orkester - dir. Peeter Saan, Kaartin Soitokunta - dir.Elias Seppälä, ERSO - dir.N.Aleksejev). Sealhulgas esinenud solistina vokaalsümfooniliste suurvormide ettekandeil (G.Mahleri VIII
(A. Einstein) 9. Haridus on see, mida enamik saab, paljud edasi annavad ja vähesed omavad. (K. Kraus) 10. Aeg on kõige suurem uuendaja ja leiutaja. Francis Bacon 11. Maailmas on ainult kaks kohta, kus aeg omab suuremat kaalu kui töö- need on kool ja vangla. William Glasser 12. Pidevad kõikumised on andestatavad üksnes pendlile.Emil Krotki 13. Aeg on sinu kaaluja. Juhan Liiv 14. Armastust, vikerkaart ja aega osta ei saa. Olari Taal 15. Mul vedas koolis-õpetaja jäi viieks aastaks minu klassi. George Burns 16. Hariduse võti peitub õpilase austamises. Ralph Emerson 17. Kool on selleks, et meie pea ei oleks prügi täis, kuid meie haridus on kindlasti poolik, kui me koolis katsume prügist lahti saada, kooliteel aga teeme näo, et seesama prügi meile korda ei lähe. Lennart Meri 18. Haridus on see, mis jääb alles, kui kõik õpitu on ununenud. Burhus Skinner 19
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ärikorralduse instituut Töökeskkonna- ja ohutuse õppetool Laboratoorne töö aines RISKI- JA OHUTUSÕPETUS Elektromagnetväljade mõõtmine Juhendaja: Hilja Taal Tallinn 2008 Töö eesmärk: Mõõta kuvari elektromagnetkiirguse tase kuvariga töötamiskohal ja kontrollida selle normidele vastavust. Laptopi mark on HP Pavilion dv5000 MV ruumis = 26 nT Rel. Niiskus = 41% Teoreetilised alused: Elektromagnetvälja mõju inimese tervisele o EMV mõjutab inimese harmonaaltasakaalu o Elektromagnetväljad suruvad maha melatoniini tootmise inimese organismis, selle hormooni mõjul surutakse maha stressi hormooni cortisoli mõju
ARISTOTELES Tauri Taal 10.A ARISTOTELESE ELU Sündis 383 eKr Tema isa Nicomachus oli Makedoonia kuninga Amyntase doktor 18. eluaastal läks Aristoteles õppima Plaatoni akadeemiasse, mis asus Ateenas. Aristoteles lahkus sealt väidetavalt enne Plaatoni surma ja läks Lesbose saarele botaanikat ja zooloogiat uurima. Need uuringud tegid temast zooloogia teerajaja 343. aastal eKr kutsuti ta Makedooniasse tagasi, et õpetada kuninga poega Aleksander Suurt. 335. aastal oli Aristoteles tagasi Ateenas ja rajas sinna enda filosoofiakooli, mida kutsuti peripateetikute kooliks. Sinna tekkis läänemaailma esimene tõeline teadusraamatukogu. Aristoteles suri 322. aastal eKr loomulikku surma. Aristotelese õpetusED Erinevalt Plaatonist arvas Aristoteles, et igal füüsilisel asjal on vorm ja mateeria ning mateeria ei saa eksisteerida ilma elementideta Aristoteles leidis, et miski ei saa sündida mittemillestki. Aristoteles ei leidnud enda...
2004 - pressisõber Marko Pomerants, pressivaenlane Rein Lang 2003 - pressisõber Mati Alaver, pressivaenlane Peeter Tali 2002 - pressisõber Allar Jõksi, pressivaenlane Heiki Kranich 2001 - pressisõber Ingrid Rüütel, pressivaenlane Mart Laar 2000 - pressisõber Ivar Tallo, pressivaenlane Toivo Jürgenson 1999 - pressisõber Jüri Mõis, pressivaenlane Lennart Meri 1998 - pressisõber Lennart Meri, pressivaenlane Olari Taal 1997 - pressisõber Paul Varul, pressivaenlane Robert Lepikson 1996 - pressisõber Tunne Kelam, pressivaenlane Tiit Made 1995 - pressisõber Siim Kallas, pressivaenlane Edgar Savisaar 1994 - pressisõber Mart Laar, pressivaenlane Lennart Meri Kasutatud kirjandus http://www.aripaev.ee/uudised/2015/12/09/selgusid-pressisober-ja-- vaenlane http:// www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/sven-mikser-raagib-peatoimetajatele-mida- ta-teeks-kui-oleks-peaminister
Avaliku sektori ökonoomika Kristel Taal HÄK 2 Rannikureostu Harku vallas Muraste rannikualal. 19.09.2014 2014 aasta veebruaris avastati Muraste rannikualal reostuslaigud, mis pärinesid jaanuaris Naissaare lähedal merel punkerdanud laevalt. Rannikureostus jäi Harku valla halduspiiridesse. Päästeameti hinnangu kohaselt ei olnud tegu ulatusliku merereostusega ning selle likvideerimist asus korraldama Harku vallavalitsus. Kohapeal viibinud iskute sõnul oli tegemist siiski suure kahjuga, linnud olid õlised ja taimestik määrdunud. Rannale minek niisama ei olnud soovitatav ja seda ilmselt ka mitu kuud peale veebruari. Ometi leidis õigepea aset ka teine samalaadne reostuse juhtum juba sama aasta aprilli kuus, mille põhjuseks oli samuti laeva punkerdamine merel. Veebruari reostuse likvideerimiseks organiseeris Harku vallavalitsus reostunud ranniku koristamiseks neli koristustalgu päeva ning katti...
Krummi nimelisel lauluvõistlusel Saaremaal. 1996. aastal saavutas ta Eesti noorte lauljate konkursil I preemia ja aastal 1995 III preemia. Annaliisa on esinenud alates 2004. a ka jätkuvalt lied kontsertidega. (W. A. Mozart, D. Sostakovits, P. Tsaikovski, F. Liszt, H. Berlioz, G. Mahler, E. Grieg, G. Rossini, M. de Falla, H. Duparc, J. Kokkonen, J. Sibelius, T. Kuula, O. Merikanto, J. Brahms, E. Mägi, T. Kõrvits jt) (Pianistid Maarja Plink, Jaanika Rand-Sirp, Ralf Taal, Naily Saripova, Kadri-Ann Sumera jt). Annaliisa on üles astunud erinevate orkestrikontsertide solistina, muu hulgas Estonia Kontsertsaalis ja Soome Finlandiatalos. (Rahvusooper Estonia orkester - dir. J. Alperten, "XX saj. Orkester"- dir. Erki Pehk, Pärnu Linnaorkester - dir. Erki Pehk, Eesti Kaitseväe Orkester - dir. Peeter Saan, Kaartin Soitokunta - dir. Elias Seppälä, ERSO - dir. N. Aleksejev). Sealhulgas esinenud solistina vokaalsümfooniliste suurvormide ettekandeil (G. Mahleri
2005. aastal sai Annaliisa II koha H.Krummi nimelisel lauluvõistlusel Saaremaal. 1996. aastal saavutas ta Eesti noorte lauljate konkursil I preemia ja aastal 1995 III preemia. Annaliisa on esinenud alates 2004 ka jätkuvalt kontserditega. (W.A.Mozart, D.Shostakovitsh, P.Tshaikovsky, F.Liszt, H.Berlioz, G.Mahler, E.Grieg, G.Rossini, M. de Falla, H.Duparc, J.Kokkonen, J.Sibelius, T.Kuula, O.Merikanto, J.Brahms, E.Mägi, T.Kõrvits jt) (Pianistid Maarja Plink, Jaanika Rand-Sirp, Ralf Taal, Naily Saripova, Kadri-Ann Sumera jt). Annaliisa on üles astunud erinevate orkestri kontserdite solistina, muu hulgas Estonia Kontsertsaalis ja Soome Finlandia talos. (Rahvusoopper "Estonia" orkester - dir. J.Alperten, "XX saj. Orkester"-dir. Erki Pehk, Pärnu Linnaorkester - dir. Erki Pehk, Eesti Kaitseväe Orkester - dir. Peeter Saan, Kaartin Soitokunta - dir.Elias Seppälä, ERSO - dir.N.Aleksejev). Sealhulgas esinenud solistina vokaalsümfooniliste suurvormide ettekandeil (G.Mahleri VIII
7 Vulkaani seire 1,680 Soufriere, St Vincent 1902 Ash flows GAASIDE SEIRE: 1,475 Oshima, Japan 1741 Tsunami 1,377 Asama, Japan 1783 Ash flows, mudflows KOGUS, 1,335 Taal, Philippines 1911 Ash flows TEMPERATUUR, 1,200 Mayon, Philippines 1814 Mudflows KEEMILINE 1,184 Agung, Indonesia 1963 Ash flows KOOSTIS 1,000 Cotopaxi, Ecuador 1877 Mudflows
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse Instituut töökeskkonna ja ohutuse õppetool Reeno Niinepuu matrikli nr. 100703 TÖÖÕNNETUSE ANALÜÜS Riski- ja ohutusõpetus Õppejõud: lektor Hilja Taal Tallinn 2010 Kuna analüüsitav tööõnnetusjuhtum on toimunud ajal, mil valitsev riigikord oli teine, ja ka töötervishoiu ja tööohutuse seaduses on aset leidnud parandused, siis vaatlen juhtumi uurimise seadusandlusest lähtuvust praegu kehtiva õigusnormi kohaselt. 1. Leida teile antud tööõnnetuse/kutsehaiguste sündmuste käik. Sündmuste käik kajastub raportis. 2. Täita raport (leida Tööinspektsiooni koduleheküljelt). Raport on lehel lisa 2. 3
sajandil ja selle kandjad. Tartu: Eesti ajalooarhiiv. Rannap, H. s.a. Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia. https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_kooli_ja_pedagoogika_kronoloogia.pdf , (02.05.2017). Rõuk, V. 2016.Eesti kool ja haridus 19.sajandil. s.a. https://www.google.ee/search?q=Eesti+kool+ja+haridus+19.sajandil.+s.a.&oq=Eesti+kool+ja+haridus+19.sajandil.+s.a.&aqs=chrome..69i57. 3343j0j9&sourceid=chrome&ie=UTF-8 , (02.05.2017). Taal, K. s.a. Keeleküsimus. Õpetatud Eesti Seltsis. file:///C:/Users/Toshiba/Downloads/11880-8651-1-SM.pdf , (02.05.2017) Tamul, S. s.a. Tartu Ülikooli Lugu. https://www.ut.ee/et/tartu-ulikooli-lugu , (02.05.2017). TÄNAME TÄHELEPANU EEST!
algjaks ehk näkiks nimetada, võib juhtuda seda, et kütikalastajakultuuri esindajat tölpsaba orikat näkiga võrdsustatakse. Haugi pealuus leiduva ristiga on siiski nii, nagu Paulson kirjutab: haugiks ei saa näkk end muuta just selle risti pärast. Muistend Valgejõe algjast ehk näkist lõpeb sõnadega, et see olend on mitmel näul, kas kala ehk hobuseraua näul, kuidas olnud, aga havikala näul põle taal võimalik olnud ennast näidata, sest haug olla ennevanast, kui kalad sõda pidanud, suur võidumees olnud ja taale on rist, labidas ja kerves aupalgaks antud, selepärast ei pea ka algjas tahtma ega pea taal ka olema võimalik haviks ennast muuta, sest niisugused elukad ei pea ristiga kokku passima. Seos näkiga võib avalduda kaude: Kui augikalale kaks korda saab ahingiga sisse löödud, siis peab näkk kaks korda seda inimest tahtma ää neelda.
Tallinn 2010 Sissejuhatus Mina käisin kuulamas Jubilate kontserdisarja Fryderyk Chopin 200 kontserdit 11.märtsil 2010 kell 18:00 Eesti Muusika ja Tantsuakadeemias. Esitusele tulid Fryderyk Chopin'i teosed tema 200nda sünnipäeva puhul. Esinesid EMTA klaveriosakonna õppejõud : Aleksandra Juozapenaite-Eesmaa, Age Juurikas, Ada Kuuseoks, Kai Ratassepp, Ivari Ilja, Tanel Joamets, Marko Martin, Mati Mikalai, Toivo Nahkur, Lembit Orgse ja Ralf Taal. Kava Ivari Ilja esituses Nokturn H-duur op 62 nr 1 Ada Kuuseoksa esituses Barkarool Fis-duur op 60 Tanel Joametsa esituses Polonees f-moll op 71 nr 3 Mati Mikalai esituses Ballaad g-moll op 23 Kai Ratassepa esituses Hällilaul des-duur op 57 Aleksandra Juozapenaite-Eesmaa esituses Fantasia f-moll op 49 Vaheaeg
Pärnu Vanalinna Põhikool Vastupidavus spordis Kätriin Taal 7.c Referaat Juhendaja: Ludmilla Vaik Kehalise Kasvatuse õpetaja Pärnu 2011 SISUKORD 1. Sissejuhatus....................lk 3 2. Treeningu põhiseadused.lk 4
Käisin 16.otktoobril 2011 Estonia kontserdisaalis kontserdil ,,Parimad pianistid". Kontserdi korraldas Tallinna Muusikakeskkool. Esinesid Peep Lassmann, Lauri Väinmäe, Mati Mikalai, Kai Ratassepp, Ralf Taal, Marko Martin, Age Juurikas, Kadri-Ann Sumera, Sten Lassman, Mihkel Poll, Mihkel Mattisen ning tuntud meile Rein Rannap. Õhkkond Estonia kontserdisaali fuajees oli äärmiselt pidulik.Inimesed särasid, naised olid väga ilusti riides ja mehed olid ülikondades.Alguses see pani mind veidi ebamugavalt ennast tundma, sest ma polnud nii viisakalt riides.Seades sammud kontserdisaali poole, tundsin suurt elevust ning ootasin pikisilmi millal esimesed klaverinoodid kõlama hakkavad
SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................1 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 2 ELULUGU.......................................................................................................................2 LOOMING.......................................................................................................................4 KOKKUVÕTE................................................................................................................ 7 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................9 SISSEJUHATUS Lydia Emilie Florentine Jannsen, luuletajanimega Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. aastal Vana-Vändras. Ta on Eesti esimene naiskirjanik. Tema pani aluse eesti...
NS Ülesanded: loob organismi sideme väliskeskkonnaga ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevust organismis kui tervikus. NS talituslik jagunemine s o m a a t i l i n e ehk kehanärvisüsteem EX ! reguleerib skeletilihaste tegevust koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi Loob seose org. ja väliskeskonna vahel Teadlik ja Tahtlik tsentraalseks osaks on peaaju ja seljaaju perifeerseks - peaaju- ja seljaajunärvid. v e g e t a t i i v n e ehk siseelundite närvisüsteem inerveerib siseelundite talitlust töötab teadvusest ja tahtest sõltumatult jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks osaks tsentraalne osa - tuumad pea ja seljaajus perifeerne - ganglionidest, närvikiududest ja nende põimikutest. Hallollus koosneb neuronite kehadest ( tuumad peaaju...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond Pamela Sageus ja Keijo-Kim Taal KARTULID JA PIRNID Kodutöö e-õpe Juhendaja Lidia Feklistova Tartu 2015 Contents SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1PIRN.............................................................................................................. 4 1.1Botaaniline iseloomustus.......................................................................4 1.2Ajalugu......
KOKKUVÕTE . 9 KASUTATUD MATERJAL 1. ALAMAA,H-M;ALTJÕE,K.2012. EHEDAD ELAMUSED EESTIMAAL.TALLINN:AJAKIRJADE KIRJASTUS. 2. HELME,M.2003. EESTI RAUDTEEJAAMAD..TARTU:TÄNAPÄEV. 3. HUNT,T.2015. LÄÄNE-EESTI TEEJUHT.TALLINN:VARRAK. 4. PAULUS,K.2013. JALUTAJA TEEJUHT.TALLINN:SOLNESSI ARHIDEKTUURIKIRJASTUS. 5. RAUVER,G-R.1979. HAAPSALU LÄBI AEGADE JA INIMESTE.TALLINN:EESTI RAAMAT. 6. ROHTMETS.I.2004. KULTUURILOOLINE EESTIMAA.TALLINN:VARRAK. 7. TAAL,I.1971. HAAPSALU LOSS.TALLINN:EESTI RAAMAT. 8. VEENPERE,A.2006. TERVITUSI HAAPSALUST.TALLINN:EESTI ENTSÜKLOPEEDIAKIRJASTUSE AS. 9. VIIRAND,T. 2006. EESTIMAA RANNIKU TEEJUHT.TALLINN:KUNST. 10. http://www.haapsalu.ee/ 11. https://et.wikipedia.org/wiki/Haapsalu 12. https://et.wikipedia.org/wiki/Haapsalu_vapp 13. https://et.wikipedia.org/wiki/Haapsalu_lipp 14. https://et.wikipedia.org/wiki/Haapsalu_ajalugu 15. http://www.haapsalulinnus.ee/ 16. http://www.hkhk.edu
14.00 Setu kuninga pillimehe, sõnalise, käsitöömeistri, karjuse võistlused 14.30 Kuningriigi parema kargusetantsija võistlus 15.00 Torgu Kuningriigi külaliste tervitus. 16.00 Sõna on Setumaa Naljahambal ja Setumaa Piigal. 16.30 Kuninga meistrite väljakuulutamine 17.15 Setu Kuningriigi sõjaväe paraad 18.00 Kuningalaud ja kirmask Sootskaks valiti Sulo Nurmeots Mikitamäelt. Meistriteks osutusid: Leida Heliste - kargusetantsija Hiie Taal - leivaküpsetaja Liisi Kikkamägi - sõiraküpsetaja Salme Püve - õlletegija Maria Kala - veinitegija Harri Järve - hansaajaja Kalju Tero - pillimees Leida Heliste - sõnaline Mati Palolill - vägimees Taavi Kann karjus Esimese kuningriigi päeva programmi valitud tegevused, välja arvatud ilusama hobuse valimine, toimusid ka 6. kuningriigi päeval. Uute aladena olid lisandunud setu tantsu (kargusekargaja) parima oskaja selgitamine, väärtustati leivaküpsetamise oskust, selgitati
–Sensorite paigaldamine –Automaatkaitsete paigaldamine Regulaarne masinate hooldus Isikukaitsevahendite õigeaegne vahetamine Masinaohutuse 4 elementi –Juhtnuppude ergonoomiline kavandamine –Tabloode (kontrollpaneelide) ergonoomiline kavandamine –Kinnitusseadiste kavandamine (ingl. fixtures) –Kaitseseadiste kavandamine (ingl. Machine guarding) Kaitseseadiste näiteid Raskustundlikud matid Ohutuspiirded Liikumissensorid Automaatkaitsed Suurõnnetused Hilja Taal Riskimaatriks (siseministri 26. juuni määrus 2001) Õnnetusjuhtumina vaadatakse ettevõttes toimuvat raske tagajärjega õnnetust, mis võib ohustada töötajate ja teiste isikute elu ja tervist. Seaduse tähenduses on töökohal toimunud tulekahju, plahvatus või muu juhtum, mis võib ohustada töötajate ja teiste isikute elu ja tervist. Tõsise ja vältimatu ohu korral peavad töötajad töökohalt lahkuma kiirelt ja ohutult,
organisatsioon. ÄRIMEHED Tiit Vähi sai 95 aastal R. Paksas POLIITIKAS peaministriks kui V. Uspahrih poliitik, aga tegelikult oli ta juba enne ettevalmistunud. 1999 Jüri Mõis, siseministriks, endine pankur see tähistab ärimeeste tulekut poliitikasse. Olari Taal 2002- 2003 Res Publicas Oliver Kruuda, üritas ka poliitikasse tulla, aga ilmselgelt ei tulnud välja. Lukas üritas ka saada Tallinna linnapeaks, aga siis tal ei õnnestunud. Ta oli üks esimesi, kellel oli vaist, ta sai esimeses hääletusvoorus edasi teise.
vähem tunde, kui oli kokkulepitud tööaeg. Sellisel juhul peab tööandja lisaks töötatud tundidele hüvitama töötajale vähem töötatud töötunnid ning juhul, kui töötaja on töötanud rohkem töötunde kui kokkulepitud tööaeg, tuleb enam töötatud tunnid hüvitada ületundidena. Kas kaugtöö korral on töötaja töö- ja puhkeaja arvestamine kohustuslik? Vastab Põhja inspektsiooni tööinspektor-jurist Kaia Taal: Töölepingu seaduse (TLS) § 6 lg 4 sätestab, et kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes, väljaspool töö tegemise kohta, sealhulgas töötaja elukohas (kaugtöö), peab tööandja teatama töötajale, et töökohustusi täidetakse kaugtööna. Kokkulepet eeldatakse kirjalikus vormis. Kuigi kokkulepitud töötamise koht erineb kaugtöö
saa selliseks kokkuleppeks lugeda. Küsimus: Tööandja saatis enne puhkust personalilisti e-kirja, milles teavitas, et puhkusetasu makstakse välja puhkusele järgneval palgapäeval ja töötajad, kes soovivad saada puhkusetasu eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, peavad kirjutama avalduse. Kas sellist e-kirja kaudu üldist teavitamist saab lugeda kokkuleppeks iga konkreetse töötajaga, mida eeldab seadus? Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Kaia Taal: Töölepingu seaduse § 70 lõike 2 kohaselt makstakse puhkusetasu hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti, so kokku võib leppida puhkusetasu maksmises hiljemalt puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval. Teie poolt kirjeldatud tööandja e-kirja saab lugeda teavitamiseks või ettepanekuks, millest ei piisa kokkuleppeks. Kokkulepe on mitmepoolne tehing, mille saavutamiseks on vajalik lisaks
Kairi Kasemets V 413 620 3050 Kairi Tammoja Akad.tee 15A-405 620 4428 Kairit Zovo Akad.tee 15-230 620 4412 Kaja Ilmarinen tööleping peatatud Kaja Kannike Akad.tee 15-232 620 4401 Kalju Vanatalu Akad.tee 15-131A 620 4446 Karin Tamm Akad.tee 15-311 620 4428 Karin Valmsen Akad.tee 15-319 620 4386 Karmen Tõnismann Akad.tee 15 Kärt Reitel Akad.tee 15 - 428 620 4372 Kati Taal Akad.tee 15 Katrin Idla Akad.tee 15-214 620 2818 Katrin Tomson Akad.tee 15 Kaur Jaanson Akad.tee 15 Kersti Olspert Akad.tee 15 - 238 620 4433 Kerti Ausmees Akad.tee 15/1 - 313 620 4372 Kertu Kosk IV 208 620 2996 Klairy Palk Akad.tee 15 620 4325 Krista Tanner Akad.tee 15-221 620 4422 Kristel Järve tööleping peatatud Kristel Kaer Akad.tee 15 Kristella Hansen Akad
950 463 Salep Robert Lääne-Viru 03:53:58 M20 175 488 Schotter Artur Tartu 03:08:40 M20 505 63 Selder Tauri Ida-Viru 03:31:07 M20 2220 1884 Shanin Mihkel Tallinn 05:16:53 M20 1796 1334 Sikemäe Kaarel Harju 04:37:20 M20 34 36 Suur Ivo Valga 02:50:34 M20 641 784 Sõmmer Tauno Viljandi 03:37:54 M20 795 2178 Taal Kalle Tartu 03:46:08 M20 Oksana Perova 13.11.2009 416 454 Tammemäe Joosep Viljandi 03:25:50 M20 1156 2658 Tammjärv Karel Tartu 04:03:43 M20 792 2644 Tammsalu Mihkel Võru 03:45:52 M20 1334 336 Taros Taavi Tartu 04:11:52 M20
26-28, 1883 Krakatau, Indonesia Apr. 24, 1902 Santa Maria, Guatemala May 8, 1902 Mt. Pelee, Martinique Jan. 30, 1911 Mt. Taal, Philippines May 19, 1919 Mt. Kelut, Java, Indonesia Jan. 17-2 1, 1951 Mt. Lamington, New Guinea Lava Flow May 18, 1980 Mt. St. Helens, United States
tee 15 Kairi Kasemets V 413 620 3050 Kairi Tammoja Akad.tee 15A-405 620 4428 Kairit Zovo Akad.tee 15-230 620 4412 Kaja Ilmarinen tööleping peatatud Kaja Kannike Akad.tee 15-232 620 4401 Kalju Vanatalu Akad.tee 15-131A 620 4446 Karin Tamm Akad.tee 15-311 620 4428 Karin Valmsen Akad.tee 15-319 620 4386 Karmen Tõnismann Akad.tee 15 Kärt Reitel Akad.tee 15 - 428 620 4372 Kati Taal Akad.tee 15 Katrin Idla Akad.tee 15-214 620 2818 Katrin Tomson Akad.tee 15 Kaur Jaanson Akad.tee 15 Kersti Olspert Akad.tee 15 - 238 620 4433 Kerti Ausmees Akad.tee 15/1 - 313 620 4372 Kertu Kosk IV 208 620 2996 Klairy Palk Akad.tee 15 620 4325 Krista Tanner Akad.tee 15-221 620 4422
Schotter, Annette Schultz, Toomas Schvak, Viire Sepp, Aneli Shmigelskite, Janno Siimar, Sirje Sild, Meelis-Mait Sildoja, Kalli Sillamaa, Ingvar Sinka, Kairi Solmann, Mihkel Solvak, Siim Somelar, Merlin Sooaru, Sigrid Sooman, Allan Soon, Silja Soon, Signe Susi, Erki Suurjaak, Maret Suuroja, Ivar Zarans, Stanislav Zavjalov, Deivi Taal, Annika Tallinn, Andres Talts, Kerst Talving, Riivo Talviste, Hannes Tamjärv, Peeter Tamm, Piia Tamm, Harry Tamm, Ronald Tammepõld, Lauri Tammiste, Erik Tamre, Mare Tannberg, Marju Tannberg, Sander Tanni, Ludvig Tasane, Hardi Teder, Tauno Tedre, Krista Teearu, Mikk Teelahk, Mait Teesalu, Tõnis Telga, Hasso Tepper, Annika
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
