Prokarüootse ja eukarüootse raku võrdlus (0)

Kordamisteemad kontrolltööks nr 3  (1.  kursus )
 
Prokarüootse ja eukarüootse raku võrdlus (erinevused, sarnasused). 
 
PROKARÜOODID 
EUKARÜOODID 
NT:  bakterid , tsüanobakterid ehk  sinikud . 
NT: taimed, loomad, seened,  protistid . 
DNA hulk väiksem, üks rõngaskromosoom. 
DNA-d rohkem,  lineaarsed   kromosoomid . 
(pulgakesed, alguse ja lõpuga) 
Tuumamembraan  puudub. 
Tuumamembraan on. 
Sisemembraanistik (ER, Golgi  kompleks ) 
On olemas sisemembraanistik. 
puudub. 
Tsütoplasma on jäik. 
Tsütoplasma on liikuv. 
Topeltmembraaniga organelle pole. 
On topeltmembraaniga organelle. ( plastiidid , 
mitokondrid ) 
 
2.
Taime- ja looma- ja  seeneraku  võrdlus  (erinevused, sarnasused). 
 
 
TAIMERAKK 
SEENERAKK  
LOOMARAKK 
1.Varusüsivesik 
Tärklis,  insuliin . 
Glükogeen. 
Glükogeen. 
2. Kest 
+ 
+ 
- 
Tselluloosist, 
Kitiinist, 
Erandiks  munarakud  
ligniinist. 
mannaanist. 
(lubikest, valkkest, 
nahkkest). 
3.  Pigmendid  
Klorofüllid, 
Väga palju 
Melaniin , 
Karotenoidid. 
erinevaid. 
Hemoglobiin . 
4. Tsentrioolid  
- 
+/- 
+ 
5. Membraani 
Fütserool. 
Ergosterool. 
Kolesterool . 
steroolid 
6.Ainev. tüüp 
Autotroof. 
Heterotroof . 
Heterotroof. 
7. Plastiidid 
+ 
- 
- 
8. Vitamiinide 
Väga hea. 
Hea. 
Puudulik. (vajavad 
sünteesivõime 
teat . vit. toidu 
koostises) 
9. Rakkude 
Piiramatu. 
Piiramatu. 
Piiratud (v.a 
jagunemisvõime 
kasvajarakud). 
tehistingimustes 
10.  Toitumisviis  
Osmoos . 
Osmoos. 
Fago- ja pinotsütoos, 
raku taandil 
osmoos. 
 
3.
Mitokondrite ja kloroplastide sarnasused (3) ja erinevused. 
SARNASUSED 
ERINEVUSED 
(Tuumakromosoomist) iseseisev DNA 
Mitokondrites energiaallikaks 
(rõngas). 
suhkur/ rasvhapped , kloroplastil 
päikesevalgus. 
Ribosoomide olemasolu. 
Kloroplastidel on tülakoidid. 
Kahekordne  membraan . 
Kloroplastid  on suuremad. 
Pooldumisvõime. 
 
 
4.
Taimeraku eripärad,  plastiidide  tüübid ( kloroplast , kromoplast, leukoplast) ja nende 
üleminekud (sh näited loodusest). Vakuooli rollid (sh varuained, pigmendid, kaitse), 
tsentraalvakuool . 
Taimerakul on ​ rakukest ​, mis koosneb põhiliselt​ tselluloosist,​ omades ​kaitse-​ ning 
tugifunktsiooni​. 
Taimerakul on ​omapärased  organellid ​ – ​plastiidid​. Need jagunevad kolmeks: 
kloroplastid​ (​sisaldavad klorofülli, nende abil toimub fotosüntees​), ​ kromoplastid ​ (​sisaldavad 
karotinoide , annavad viljale ja õitele silmatorkava värvi, mis on oluline putukate 
meelitamiseks​) ja ​leukoplastid​ (​värvusetud, säilitavad varuaineid​) 
Lisaks on taimerakul ​ vakuool ​, mis ​tagab normaalse siserõhu ​ning ​sisaldab 
mitmesuguseid aineid​, nt. ​aroom​aineid ja ​mürk​aineid. 
5.
Seeneriigi üldiseloomustus – seente üldised tunnused. Hüüf, mütseel. 
Seened koos  bakteritega  on looduses aineringes lagundajad.​Mükoloogia​ on teadus seentest. 
❏  Heterotroofne  eluviis​ - nad toituvad valmis orgaanilisest ainest. Seened ei sisalda 
klorofülli ega suuda päikeseenergia abil anorgaanilisi aineid orgaanilisteks sünteesida. 
Seened pole kunagi olnud autotroofid* ega kuulunud taimeriiki. 
❏ Omapärane esinemiskuju​ - nende olelusvormiks on seeneniidid ehk hüüfid, mis 
moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Seenerakud ei moodusta  kudesid  ( teiste 
organismirühmade puhul sarnase ehituse- ja talitlusega rakkude kogumid). 
❏ Eostega paljunemine​. Eosed ehk  spoorid  on üherakulised moodustised, nende 
suuruseks on ligikaudu 1-350 µm (1  mikromeeter  = 10​-6​meetrit). 
❏ Aktiivse liikumisvõime puudumine​,  erandina  on mõnedes seenerühmades eosed 
viburitega. 
❏ Rakukest kitiinitaolisest ainest​, rakukesta materjalina esineb ka tselluloosi ja 
glükogeeni. 
❏ Suur aktiivne pind​ - peente seeneniitide kogupindala on väga suur, see võimaldab 
edukat ainevahetust väliskeskkonnaga (siin avaldub sarnasus inimese  
soolestikuga - kõhuõõnde mahtuval pikal sooltorul on kokkuvõttes suur imamispind). 
❏ Pigmentide  mitmekesisus ​ - seeneriigis leidub palju erinevaid värvaineid, pigmente. 
HÜÜF​- Pikkadest torujatest rakkudest moodustunud mikroskoopiline  seeneniit . 
MÜTSEEL​-  Seeneniidistik , harunenud ja omavahel läbipõimunud seeneniitide kogum. 
6.
Seente mitmekesisus. Ikkesseened,  kottseened ,  kandseened . Pärmid,  pungumine . 
Ikkesseened ​— elavad enamasti vees, esinevad rändeosed*, niidistikul rakuvaheseinad 
puuduvad (alamad seened). Siia rühma kuuluvad näiteks kartulivähi  tekitaja , kartuli 
lehemädaniku tekitaja ning nutthallitus.  
Kottseened​ — (eosed valmivad kinniste moodustiste sees) - kõrgemad seened; esinevad 
lülieosed*; enamik liike on saprobiondid (vt Seente  toitumisviisid ). Siia rühma kuuluvad näiteks 
pärmseened, pintselhallitus (Penicillum), tungaltera tekitaja, jahukaste.  
Kandseened​ — (eosed valmivad spetsiaalsetel kandjatel) - kõrgemad seened, levinuim on 
suguline paljunemisviis, mis enamikel liikidel toimub nn + ja - niitide ühinemisel. Siia 
kuuluvad näiteks kübarseened, seened, keda inimesed tavaliselt toiduks tarvitavad. 
PÄRMID​- pärmseenest koosnevad vedelad või  tahked  toiduained/ -lisandid. 
PUNGUMINE​- vegetatiivne sigimisviis. 
7.
Seente toitumisviisid (saprotroofid,  parasiidid , sümbiondid) ja paljunemisvisid ( eoseline , 
suguline, vegetatiivne).  
 Saprobiondid ​- toituvad surnud orgaanilisest ainest.  Selliselt  toituvad näiteks hallitusseened 
(nutthallitus - Mucor mucedo; pintsellhallitus - Penicillum sp) ja paljud  tavalised  kübarseened.  
Parasiidid ​- toituvad elus orgaanilisest ainest, näiteks kartuli lehemädaniku tekitaja ja loomi 
(sh inimest) kahjustavad seened. 
Sümbiondid ​- toituvad vastastiku kasulikus kooselus teiste organismide arvelt. Selline 
toitumisviis iseloomustab ​mükoriisa​ - eesti keeles seenjuur -  moodustis , mis tekib seene ja 
kõrgema taime kooselu tagajärjel, taime külg- või lisajuurte läbipõimumisel seeneniitidega) 
moodustajaid ja samblike moodustajaid. Mükoriisat esineb enamikul taimedel (80...90%). 
Hästituntud mükoriisa-moodustajad on männi- ja  kuuseriisikas , mõnede taimede seemned ei 
suuda ilma seene osaluseta idanedagi (käpalised, kanarbikulised). Samblikud on organismid, 
kes on moodustunud seeneniitide ja vetikarakkude vastastiku kasuliku kooselu baasil. 
Suguline paljunemine: 
Vegetatiivne​ - hüüfi jagunemine; pungumine; 
Eoseline​ - on seente paljunemise peamine viis. Viburitega  eoseid  nimetatakse rändeosteks, 
hüüfi tipul valminud eoseid aga lülieosteks ehk koniidideks. Eosed tekivad eoslates ehk 
sporangiumides; 
Suguline paljunemine:​ seisneb sugurakkude- või hüüfi (+ ja - hüüfid) rakuplasmade 
liitumises 
8.
Seente roll looduses ja kasutamine  biotehnoloogias  (mitmesugused näited). 
Mükotoksiin. ​Seened, mis saavad toitaineid surnud organismidest, on looduses olulised 
lagundajad. Kasulik  kultuurtaimede  juuresümbiontideks, mis soodustavad taime kasvu või 
tõrjuvad juureparasiite. Neid kasutatakse biotehnoloogia objektidena. Kasutatakse: 
★ Meditsiinis nt seeneteraapia,  antibiootikumid .  
★ Toiduainetööstustes nt  vitamiinid , maitseandjad. 
★ Põllumajanduses nt söödalisand, parandab huumuskihi omadusi. 
★ Tööstus nt paberitööstuses mürgise kõrvalsaaduse neutraliseerimiseks. 
Patuliin ​ on ​mükotoksiin​ ehk  hallitusseente   sekundaarne  ainevahetusprodukt, mis võib 
kahjustada​ inimese tervist. 
9.
Bakterid ,  bakteriraku  ehitus, sh  plasmiid , nukleoid.  Spoor  ja selle moodustamine. 
Bakterid on  eeltuumsed  ehk prokarüoodid, mis paljunevad pooldumisel.  
 
PLASMIID- iseseisvad rõngasmolekulid, mis determineerivad mitmesuguseid raku omadusi. 
DNA jupike. 
NUKLEOID-Prokarüootse raku sisepiirkond, kuhu on koondunud DNA​. 
Kui  keskkonnatingimused  muutuvad ebasoodsaks, moodustab osa baktereid spoore. Spoorid 
on erilised mitme paksu kestaga kaetud  rakud , veesisaldus on neis vähenenud ja 
ainevahetus  aeglustunud. 
Nad taluvad edukalt äärmuslikke keskkonnatingimusi (kõrged ja madalad temperatuurid, 
kuivus , niiskus). Spooridega saavad bakterid ka ühest elupaigast teise  levida . Kui 
keskkonnatingimused muutuvad soodsaks, areneb spoorist  bakter , seega pole see bakterite 
paljunemisviis. Ühest rakust tekib üks spoor.Ühest rakust tekib üks spoor. Spoor 
moodustub ühest rakust.  Spoori  sisse jääb DNA ning väike osa tsütoplasmast ja raku 
‘’organellidest’’.  
BAKTERITE KUJU: 
❏  Kerabakterid ehk  kokid  
➢ (streplo) ahelkokk 
➢ (stafülo) kobarkokk 
❏ Pulkbakterid ehk  batsillid  
NT:​ Soolekepike 
❏  Spiraalsed  ehk  spirillid  
NT:​ kooleratekitaja 
❏ Keerisbakterid ehk  spiroheedid  
NT:​ süüfilisetekitaja 
❏  Niitjad  bakterid 
NT: ​sinivetikad 
 
11.
Bakterite talitlus: aeroobsed,  anaeroobsed , fakultatiivsed anaeroobid. Käärimine. 
Juhul, kui  elusorganismide  jäänuseid lagundavad anaeroobsed bakterid, nimetatakse 
lagunemisprotsessi ​käärimiseks 
12.
Bakterite paljunemine:  pooldumine ,  generatsiooniaeg . 
POOLDUMINE- Bakterirakud paljunevad peamiselt pooldumisega. Raku jagunemisele eelneb 
DNA  replikatsioon  ja ka teiste rakuainete süntees. Kumbki pooldumisel moodustuv tütarrakk 
saab ühe koopia kromosoomist.  
GENERATSIOONIAEG- Aega, mis kulub ühe raku pooldumiseks nim. generatsiooniajaks. 
Soodsates tingimustes toimub kiirestikasvavate rakkude pooldumine iga 20-30 min. järel. 
Enamik baktereid aga ei paljune nii kiiresti ja nende generatsiooniaeg on soodsates tingimustes 
1-3 tundi. 
13.
Bakterite roll looduses ja kasutamine biotehnoloogias. Normaalne  mikrofloora . 
Aktiivmuda, mügarbakterid. Bakterid on lagundajad ehk  destruendid  mullas- garanteerivad 
ainete ringlemise ökosüsteemis. Nad on sümbiondid taimede loomade ja seentega.  Bakterid 
aitavad suurendada ka mullaviljakust muutes mulda sattuvad taimede jäänused ning loomade 
väljaheited ​huumuseks. ​Kasutatakse probiootikumina toiduainetööstustes, antibiootikumidena 
jms ravimitena meditsiinis, materjalide tootmisel nt  plastmassid ,  puuvill ,  etanool  jms, 
põllumajanduses toodavad  pestitsiide  ja mgarbakterid väetavad põldu. 
Normaalne mikrofloora on meie keha peal ja sees elavad mikroorganismid, kellest osa on 
kasulikud, enamik lihtsalt kahjutud. 
Aktiivmuda on helbeline ​biomass​, mis tekib ​ reovee ​ ​puhastamisel​ (​aktiivmudapuhastis​) 
aeroobses​ või ​anaeroobses keskkonnas​. Aktiivmuda koosneb peamiselt ​bakteritest​ ja teistest 
mikroorganismidest​. 
 Mullas elavad kasulikud ​mügarbakterid.​ Mügarbakteriteks nimetatakse neid seetõttu, et 
sellised bakterid moodustavad mõnede taimede juurtel mügarataolisi moodustisi. Nimelt 
suudavad sellised bakterid varustada taimi väga olulise keemilise elemendi – lämmastikuga.   
15.
Bakteriaalsed  haigused (nimed, peamine kahjustatav  elundkond ).  Patogeensus , toksiin. 
Ülemiste hingamisteede  nakkused  ( palavik ,  nohu , köha): 
Keskkõrvapõletik,  Difteeria  (kurk,  neel ), Läkaköha. 
Alumiste hingamisteede nakkused: 
Kopsupõletik, bronhiit,  tuberkuloos . 
Nakkuslik kõhulahtisus. 
Botulism (levib saatst. toiduga. Raske lihashalvatusega kulgev haigus.)  
Teetanus (kangestuskramptõbi)  
Gonorröa ( suguhaigus ) kahjustab limaskesti, võib tuua tüsistusi.  
Süüfilis kahjustab paljusid elundkondi