Autoriõiguse teke ja kestvus Autoriõigus tekib koheselt koos teose loomisega ja kehtib avalikustamata kui avalikustatud teostele Autoriõigus kehtib kogu autori eluajaja 70aastat pärast tema surma Isiklikud õigused Õigus teose autorsusele Õigus autori nimele Õigus teose puutumatusele Õigus teose lisadele Õigus autori au ja väärikuse kaitsele Õigus teose avalikustamisele Õigus teose täiendamisele Õigus teos tagasi võtta Õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist Varalisedõigused Õigus teose reprodutseerimisele Õigus teose levitamisele Õigus teost avalikult esitada Õigus teost tõlkida 1 Õigus teha teosest kohandusi Õigus teost üldsusele edastada
enne vere andmist? Vereandmine peab olema ohutu nii vereandjale kui ka veresaajale. Kuna vereanalüüsi põhjal pole võimalik kõiki haigusi kindlaks teha, täidab iga doonor lihtsa küsimustiku oma tervisliku seisundi ja eluviiside kohta (oluline on vastata ausalt kõigile küsimustele, et mitte panna ohtu enda ja patsiendi tervist). Doonor kinnitab esitatud andmete õigsust allkirjaga. Andmed on konfidentsiaalsed ja ei kuulu avalikustamisele. Missuguseid analüüse doonori verest tehakse? Igal doonoril määratakse veregrupp AB0-, reesus-, ja kell-süsteemis ning erütrotsütaarsed antikehad, HI-viiruse ja hepatiidi C-viiruse antikehad, hepatiidi B-viiruse pinnaantigeen ning süüfilise tekitaja antikehad. Pildid Täname kuulamast!
Aitäh, et olete leidnud aja vastamaks küsitlusele teemal „Tudengite reisimisharjumused*“. Küsitluse eesmärgiks on saada aimu tudengite reisiharjumustes ning vastamisega annate panuse turismivõimaluste soodustamiseks tudengite jaoks. Küsitlus koosneb neljateiskümnest küsimusest ning vastamine võtab aega umbes 5 minutit. Vastamiseks tõmmake sobivaimale variandile ring ümber. Vastused on konfidentsiaalsed ning ei kuulu avalikustamisele kolmandatele isikutele. Saadud andmeid kasutatakse üldistatud kujul vaid bakalaureusetöö raames. Küsimuste korral palun saata kiri aadressile [email protected] Kõigi vastajate vahel loosime välja kolm 50€ väärtuses Nordica kinkekaarti. Jõudu tööle! *Reisi all peetakse silmas Eestist eemal viibimist vähemalt 24h turismi eesmärgil. 1. Kui reisihimuliseks peate ennast?
Puudulikult vormistatud (allkirjastamata, ettenähtud lisad puuduvad jne) dokumendid saadetakse tagasi. Saabunud dokument märgistatakse registreerimistempli jäljendiga, millele märgitakse ülikooli nimi, registreerimise kuupäev ja registrinumber. Templi asukoht on esimese lehe alumises paremas nurgas. Registreerimise eest vastutab ametiisik, kellele dokument saabus. dokumentide avalikustamine ja neile juurdepääsu tagamine- Avalikustamisele kuuluv teave on ülikooli koduleheküljel www.tlu.ee. Teabele juurdepääsu tagab dokumendiregister, mis on kasutatav veebilehelt. arhivaalide hoidmine, korrastamine ja avalikku arhiivi üleandmine- Arhivaale väljastab hoidlast ja nende tagastamist kontrollib arhivaar. Kui arhivaalile ei kohaldata juurdepääsupiirangut, väljastab ülikooli arhivaar isiku või asutuse avalduses taotletud
kontrollitakse selles oleva dokumendi vastavust nõuetele. Puudulikult vormistatud (allkirjastamata, ettenähtud lisad puuduvad jne) dokumendid saadetakse tagasi. Saabunud dokument märgistatakse registreerimistempli jäljendiga, millele märgitakse ülikooli nimi, registreerimise kuupäev ja registrinumber. Templi asukoht on esimese lehe alumises paremas nurgas. Registreerimise eest vastutab ametiisik, kellele dokument saabus. dokumentide avalikustamine ja neile juurdepääsu tagamine- Avalikustamisele kuuluv teave on ülikooli koduleheküljel www.tlu.ee. Teabele juurdepääsu tagab dokumendiregister, mis on kasutatav veebilehelt. arhivaalide hoidmine, korrastamine ja avalikku arhiivi üleandmine- Arhivaale väljastab hoidlast ja nende tagastamist kontrollib arhivaar. Kui arhivaalile ei kohaldata juurdepääsupiirangut, väljastab ülikooli arhivaar isiku või asutuse avalduses taotletud arhivaali kohta ärakirja, väljavõtte, duplikaadi, koopia, arhivaali alusel koostatud
eetiliste normide järgimine meedias väga oluline. Kuna ajakirjanik on palgatud mingi ettevõtte poolt, siis on ka tööandjal omad nõudmised ja huvid. Ajakirjandus tahab sama moodi kasumit teenida ning järeldada võib, et huvid on majanduslikud. Ajakirjanik peab lähtuma muidugi suuresti tööandja huvidest, kuid need võivad sageli minna vastuollu ajakirjaniku huvidega. Ajakirjanik on see kes otsustab, kas kui palju saadud informatsiooni läheb avalikustamisele ning kas tõe väärtus võib olla väärtuslikum kui infoallika privaatsus. Minu arvates peaks eelkõige ajakirjanik lähtuma infoallika privaatsusest, sest näiteks kui keegi on oma saladuse rääkinud ajakirjanikule ja see ajakirjanik avalikustab selle, siis see tuleb välja ning see ajakirjanik on kaotanud usalduse. Järgmine kord kellekilt info saamine võib olla halvale mainele raske ja selline käitume võib kahjustada ajakirjaniku julgeolekut.
vastu vennatütar Rose. Nad kasvatavad kiindunud Oliver ja ta veedab idülliline suvel nendega maal. Aga Fagin ja salapärane mees nimega Monks on seatud taastati Oliver. Vahepeal on selgunud, et Oliver ema maha jäänud kullast medaljon, kui ta suri. Monks saab ja hävitab, et medaljon. Kui Maylies tulema Londonisse, Nancy vastab salaja koos Rose ja teatab kohta Fagin projekteerimine, kuid liikme Fagin's jõugu overhears vestlus. Kui sõna Nancy poolt avalikustamisele jõuab Sikes ta julmalt mõrvad Nancy ja põgeneb Londonisse. Taotletava tema süüdi südametunnistus ja vihane mob ta kogemata hangub ise püüdes põgeneda. Hr Brownlow, kellega Maylies on taasühinenud Oliver, kimbutab Monks ja wrings tõde Oliver's põlvnemise temast. On selgunud, et mungad on Oliver's poolvend. Nende isa, hr Leeford oli õnnetult abielus jõukas naine ja tal oli afäär koos Oliver ema, Agnes Fleming.
aasta 23. augustil tuli ligi kaks miljonit inimest maanteedele nõudma pool sajandit tagasi sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakti tühistamist ja andis mööda Tallinnast Vilniuseni ulatuvat katkematut inimketti edasi sõna "vabadus", oli astutud suur samm nii vabaduse kui ka vabariigi taastamise poole. Balti kett oli minu arvates imetlusväärne aktsioon, mis äratas ülemaailmset tähelepanu. See erakordset sünergiat kandev inimkett koos laieneva rahvusvahelise toetusega ajaloofaktide avalikustamisele sundis NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi tunnistama Nõukogude Liidu-Saksamaa lepingud ja salaprotokollid õigustühisteks. Balti kett aitas tugevdada Eesti, Läti ja Leedu võimalusi rahvuslikuks enesemääramiseks ja ärgitas demokraatlikke liikumisi üle kogu Nõukogude Liidu.
andnud lubadusi, siis peaksid nad neid ka täitma. Ei tohiks seda kasutada omakasu püüdlikult. Sellises riigis eksisteeriks riigiorganite süsteem, mis on suuteline iseseisvalt teostama võimu oma territooriumil. Riigis, kus ma tulevikus elaksin oleks ka pluralistlik ühiskond, kus on lubatud mitmed ideoloogiad ja vaated. Rahva huve innustatakse ja ei suruta maha teistmoodi mõtlejaid. Inimestel oleks mõttevabadus ning õigus oma arvamusele ja selle avalikustamisele. Ühiskond oleks ka tolerantne ning eri rassist, teist moodi riides olevaid ning mõtlejaid ei mõistetaks hukka. Samas valitseks ka nulltolerants kurjategijate suhtes. Olenematta sellest, kuidas ma ka praegu ei selgitaks lahti nii iseendale, kui teistele, mida pean ma paremaks või siis parimaks riigiks, usun ma, et seda ei eksisteeri. Kõigi vajadusi siiski ei saa rahuldada ning tuleb olla kompromissidele avatud. Olen kindel, et elu jooksul reisin palju ringi ning võin ka elada mujal
kaasa võimalustele edastada lihtsalt ning mugavalt erinevate inimeste arvamusi ja seisukohti. Meedias võib vabalt avalikustada pilte, informatsiooni, jagada teistega mõtteid ning avaldada oma hinnanguid kõige suhtes. Eesti Vabariigi põhiseaduses § 45 on kirjutatud, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Lisaks Eestile on veel palju teisigi riike, kus on õigus oma arvamuse avalikustamisele. Seega võib öelda, et meedia arengu tõttu on tekkinud palju kergemaid ja paremaid võimalusi sõnavabadusel. Meedia on oluliselt mõjutanud inimeste maailmavaadet. Iga päev loeme uudiseid või kuulame raadiot, televiisorit - kõike see kujundab meie elu. Kõmuajakirjandust on rohkelt ning see võib inimeste väärtussüsteeme negatiivselt mõjutada. Seetõttu tuleb ajakirjanduse hulgast valida kõige usaldusväärsem ja vajaminev allikas. Kvaliteetmeedia aga mõjutab
investeeringuid, mis vajavad õigustatult kaitset. Teiseks ärisaladuse tunnuseks on see, et äritegevusega seonduva informatsiooni avaldamine peab ohustama ettevõtja huve. Ettevõtja huvideks on eelkõige majanduslikud huvid. Sellise teabe avalikustamine kahjustab ettevõtja turupositsiooni või võtab temalt konkurentsieelise. Samas ei ole välistatud, et informatsiooni avaldamine võib kahjustada mittemajanduslikke huve. Ärisaladuseks ei loeta avalikustamisele kuuluvat või avalikustatud teavet. Samuti ei ole ärisaladusena käsitletav oskusteave. Otsustamaks, kas tegemist on salajase informatsiooniga, tuleb igal juhtumil analüüsida, kui paljud ettevõtte töötajad informatsiooni teavad, informatsiooni väärtust ettevõtjale, ettevõtja tehtud kulutusi informatsiooni saamiseks, meetmeid ja nende ulatust, mida ettevõtja on rakendatud informatsiooni saladuses hoidmiseks, kuivõrd lihtsalt konkurendid saaksid samasuguse informatsiooni omandada jms
et NSVL tuleks reformida ja paika panna Liiduleping. Rahvuslikud jõud (MRP-AEG, Eesti Muinsuskaitse Selts, ERSP) ei poolda seda. 1989 Jaan 1989 keeleseadus. Riigikeel on eesti keel. 24.02.1989 heisati sini-must-valge lipp Pikas Hermannis. Algab kodanike komiteede liikumine. Märgiti üles eesti kodanikud. Kevad 1989 esimesed Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi vabad valimised(sinna said ka Eesti saadikud, kes keskendusid MRP avalikustamisele) 23.08.1989 Balti kett (2 miljonit inimest, 600km pikk) 1989 sügisel räägivad kõik eesti poliitikud iseseisvumisest. Eesti Kongress soovis taastada 1918 välja kuulutatud riigi, mis vahepeal okupeeriti. Rahvarinne soovis täiesti uue riigi loomist, sest: 1. E i tahetud pöörduda Pätsi diktatuuri aega 2. Aeg on muutunud ja vanast riigist pole midagi alles 3. Uus riik oleks lihtsam, sest NSVL ei tunnista okupatsiooni
1. õigus esineda üldsuse ees teose loojana ja nõuda ka teistelt teose kasutamisel selle tunnustamist; 2. õigus otsutada, kuidas tema nimi teose kasutamisel kajastub (õigus autorinimele); 3. õigus teose puutumatusele e. teha ise või lubada teistel isikutel teha teoses muudatusi; 4. õigus teose lisadele ehk võimalus lubada või keelata lisada oma teosele teiste autorite teoseid; 5. õigus autori au- ja väärikuse kaitsele; 6. õigus teose avalikustamisele ehk võimalus otsustada, millal teos on valmis üldsusele esitamiseks; 7. õigus teose täiendamisele ehk võimalus oma avalikustatud teost täiendada ja parandada; 8. õigus teos tagasi võtta ehk võimalus nõuda teose kasutamise lõpetamist; 9. õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt. (Hanson jt 2015: 21) Tuleb vahet teha autoriõigustel ja omandiõigustel. Näiteks kui teatud teos kuulub
◦ rikkuda autoriõigust ja ise programmi hakata parandama/arendama. Arvutiprogrammil on nii toote kui teenuse omadusi st nii käibes oleva kaubaartikli, tööettevõtuga tehtava töö kui ka käsundiga sooritatavate toimingute omadusi Autoriõigused Autorsus ja autori isiklikud õigused Varalised õigused Isiklikud õigused Õigus 1. autorlusele 2. autorinimele 3. teose puutumatusele 4. teose lisadele 5. autori au ja väärikuse kaitsele 6. teose avalikustamisele 7. täiendamisele (autori kulu ja kirjadega) 8. tagasi võtmisele 9. nõuda autorinime kõrvaldamist teoselt Varalised õigused õigus keelata piiramatu õigus ise teha täielik volitus lubada 4 põhitegevust oma loodud teose suhtes: ◦ reprodutseerida ◦ töödelda ja teha tuletisi ◦ liita teiste teoste või muu materjaliga ◦ levitada (levitamine ei ole oma pere ja lähedaste hulgas) Autoriõiguskaitse objekt autoril on õigus luua teos ainult
7.Rahvastiku prognoos: on hinnang riigi,rahvuse v geograafilise piirkonna rahvastikumuutustele.Prognoos võimaldab ette näha miljonite inimeste käitumist. 8.Rahvaloenduse põhiprintsiibid: 1.Teadlikkuse põhimõte-seoses loendusega ei tohi loendatavatel tekkida mingisuguseid kohutusi kellegi vastu, samuti ka mittemingisuguseid õigusi,mis võiksid põhjustada teatud ühesuunalist huvi andmeid moonutada.Loendusega kogutud andmed on konfidentsiaalsed,ei kuulu avalikustamisele ega üleandmisele kolmandale isikule. 2.Üldisuse põhimõte-nõuab,et loendusega hõlmatakse eranditult kõik antud territooriumil elunevad inimesed,sõltumata nende east,soost ,sots.seisundist v muudest tunnustest.Ei loendata välisriikide diplomaatiliste esinduste töötajaid. 3.Üheaegsuse põhimõte-loendus peab toimuma kogu territooriumil samaaegselt ja kõiki isikuid registreeritakse tunnustega,mis neid iseloomustavad mingil ühel ja samal ajamomendil so kriitiline e loendusmoment. 4
tööpäeva jooksul. · Iga asutus on kohustatud avalikustama teavet Internetis. Seaduses on üksikasjalikult loetletud, mille kohta peavad asutused veebilehele teavet paigutama. Teabevaldaja kohustused- · tagama juurdepääsu neile dokumentidele,millele teabenõudja juurdepääsu taotleb ja millele teabenõudjal on juurdepääsuõigus · pidama arvestust oma valduses olevate dokumentide üle (dokumendiregister) · avalikustama avalikustamisele kuuluva teabe seaduses sätestatud korras · andma avalikkusele korrapäraselt teavet avalike ülesannete täitmisest · vajadusel abistama teabenõudjat· teavitama teabenõudjat dokumentide suhtes kehtivatest juurdepääsupiirangutest · tagama juurdepääsupiirangutest kinnipidamise · mitte andma teadvalt eksitavat, tegelikkusele mittevastavat või ebaõiget teavet ning kontrollima kahtluse korral väljastatava teabe õigsust ja vastavust tegelikkusele
dokumendiregistrisse kandmisest kuni dokumendi registreerituks lugemisest. Ka dokumentide väljasaatmise kohta oli eraldi paragrahvid nii paberkandjal kui digitaaldokumentide kohta ning teave ka selle kohta, kuidas selle korraldamine toimub. Dokumentide täitmise ja lahendamise eest vastutamise kord oli välja toodud (ka tähtajad), kontroll dokumendi tähtaegse täitmise üle. Samuti see, millal loetakse asi lahendatuks. Viies peatükk oli pühendatud teabe avalikustamisele, juurdepääsupiirangutele. Eraldi oli välja toodud teabenõude menetlemise etapid, teabe avalikustamine veebilehel. Samas oli välja toodud ka asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave. Juurdepääsupiirangute juurde oli märgitud, et dokumentide loetelus kehtestatakse sarjad, milles sisalduvatele dokumentidele võib piirangud kehtestada. Juhtnöörid olid antud ka dokumentide liigitamise aluste, dokumentide loetelu koostamise ja kehtestamise kohta. Põhjalik ülevaade oli
Autori isilikud õigused on autori isikust lahutamatud ning ei ole üleantavad. Autori varalised õigused on üleantavad kas üksikute õigustena või õiguste kogumina,kas tasu eest või tasuta. Isiklikud õigused (AutÕS § 12): Teose autoril on õigus: 1. õigus autorsusele; 2. õigus autorinimele; 3. õigus teose puutumatusele; 4. õigus teose lisadele; 5. õigus autori au ja väärikuse kaitsele; 6. õigus teose avalikustamisele; 7. õigus teose täiendamisele; 8. õigus teos tagasi võtta; Varalised õigused (AutÕS § 13): 1. koopia tegemine teosest; 2. õigus teose levitamisele; 3. õigus teose tõlkimisele; 4. õigus teose töötlemisele; 5. õigus teoste kogumikele; 6. õigus avalikule esitamisele; 7. teost üldsusele näidata; 8. õigus teose edastamisele; 9. õigus teose üldsusele kättesaadavaks tegemisele; 4. Vaba kasutus
sellega, kui suurel määral seisis süsteemide taga eksklusiivse ühiskondliku ja kultuurilise utoopia positiivne visioon, kuid tunnistab samas, et reziimi poliitiline ja ühiskondlik praktika lahknes väga sageli utoopilistest püüdlustest. Enam pole kahe diktatuuri määratlemisel vaja tugineda rangelt politoloogilisele ,,totalitarismi" mudelile. Viimase tosina aasta jooksul on ajaloolised teadmised nii Saksa kui ka Nõukogude reziimi kohta tunduvalt teisenenud ühelt poolt tänu avalikustamisele Nõukogude Liidus ja selle järglasriikides, teiselt poolt tänu kriitiliste uurimuste lainele Saksamaal, mis on toonud avalikkuse ette paljud Hitleri reziimi tahud. See uurimustöö lubab meil Todorovi järgides väita, et mõlemale süsteemile oli küll omane totalitarim, aga nad olid ka ,,teineteisest märgatavalt erinevad". Süvenenud on arusaam, et Stalin polnud sugugi Hitlerist parem. Mõne arvamuse kohaselt on olemas isegi teatud kurjuse matemaatika, mis
Ühte keskkooli alustatud lugu, suutis ta lõpetada alles ülikoolis olles. Inspiratsiooni kirjutamiseks, saab Leesalu elust enesest. Sellest mis ta ümber on ja mida ta ise kogenud on. Et aga kirjutada, peab ta olema täiesti üksi. Kõigepealt peab ta terve päeva ennast õigesse meeleollu viima, et siis öösel kirjutama hakata. Leesalu räägib, et kirjutamiseks peab ta ,,maailma eest peitu pugema". Tema raamatute avalikustamisele on väga palju aidanud kaasa Doris Kareva, kelle julgustuseta, oleks kaks Leesalu raamatut jäänudki vaid sõprade jaoks kirjutatud lugudeks. ,,2 grammi hämaruseni" ,,2 grammi hämaruseni" kirjastati 2005. aastal. Selle süzee räägib 18 aastasest Leletist, kelle elu pärast ema, kasuisa, vanema venna ning vanaema surma pea peale pöördub. Tema ning ta kasuvend Alex on jäänud üksi koos nende kahe koolieelsete kaksikutest vendadega. Peagi
kui vastavad andmed on saadud seadusevastaselt. Konkurentsiamet - konkurentsiküsimustega tegelev organ, kes vastutab Euroopa Ühenduse asutamislepingu, konkurentsieeskirjade rakendamise kohta ja osutab vajaduse korral Euroopa Komisjonile abi konkurentsialase järelevalve ja kohapealse kontrolli teostamisel. Ärisaladus - niisugune teave ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada. Ärisaladus ei ole avalikustamisele kuuluv või avalikustatud teave. Taotlus - Haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus Konkurentsiametile esitatav kirjalik avaldus. Raamatupidamisseadus Raamatupidamiskohustuslaseks on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna (edaspidi riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu
alates teabenõude registreerimisele järgnevast tööpäevast. 7. Teabevaldaja kohustused (1) Teabevaldaja on kohustatud võimaldama juurdepääsu tema valduses olevale teabele seaduses sätestatud korras; (2) Teabele juurdepääsu võimaldamisel on teabevaldaja kohustatud: 1) Tagama juurdepääsu neile dokumentidele, millele teabenõudja juurdepääsu taotleb ja millele teabenõudjal on juurdepääsuõigus; 2)pidama arvestust tema valduses olevate dokumentide üle; 3) avalikustama avalikustamisele kuuluva teabe seaduses sätestatud korras; 4) andma avalikkusele korrapäraselt teavet avalike ülesannete täitmisest; 5) abistama teabenõudjat; 6) teavitama teabenõudjat dokumentide suhtes kehtivatest juurdepääsupiirangutest; 7) tagama teabe juurdepääsupiirangutest kinnipidamise; 8) mitte andma teadvalt eksitavat, tegelikkusele mittevastavat või ebaõiget teavet ning kontrollima kahtluse korral väljastatava teabe õigsust ja vastavust tegelikkusele. 8
7.1.Lepinguga reguleerimata küsimustes juhinduvad pooled seadustest ja teistest õigusaktidest, Äriühingu põhikirjast, Äriühingu juhtimisorganite otsustest ja korraldustest ning headest tavadest. 7.2.Lepingust tulenevad erimeelsused püüavad Osapooled lahendada läbirääkimiste teel. Kui Äriühing ning Juhatuse liige raamatupidaja ei saavuta läbirääkimistel kokkulepet, lahendatakse vaidlus Juhatuse liikme - raamatupidaja asukohajärgses Maakohtus. 7.3.Leping ei kuulu avalikustamisele ja on Äriühingu ametkondlikud dokumendid. 7.4.Lepingu tingimuste muudatused peavad olema allkirjastatud mõlema poole poolt. Lepingu tingimuste muudatused jõustuvad mõlema Poole poolt allakirjutamise hetkest, kui muudatuses ei ole sätestatud teisiti. 7.5. Pooled loevad Lepingu kehtivaks alates Lepingu allkirjastamise hetkest. 7.6.Leping on koostatud kahes võrdset juriidilist jõudu omavas identses eksemplaris, millest
tegutsemisega kaasnevat keskkonnamõju . Ettevõtted on kohustatud teostama keskkonnaseiret keskkonnalubades või keskkonnaressursi kasutusloas toodud keskkonnanäitajate osas ning lubades ettekirjutatud mahus. Viimasena nimetatud juhul kuuluvad ettevõtte seire andmed avalikustamisele. Oma eelarvest vabatahtlikult tehtud keskkonnaseire tulemusi ettevõtted avalikustama ei pea ja nende tulemusi ei saa kasutada ettevõtte vastu. Ettevõte esitab keskkonnaseire andmed keskkonna või ressursikasutuse loa andjale, kelleks on Keskkonnaamet . 4
Püsielupaik on üks kaitstavatest loodusobjektidest (Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni IV riiklik aruanne, 2008) . On loodud Eesti Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse hallatav Eesti looduse infosüsteem (http://eelis.ic.envir.ee/eelis/), kus leiduvad üldandmed kaitsealade, kaitsealuste liikide ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse kohta. Suurem osa sellest infost on avalik. Kaitsealuste liikide turvalisuse huvides ei kuulu päris kõik avalikustamisele- näiteks jäävad spetsialistide ja looduskaitseametnike saladuseks kotkaste ja must-toonekure pesapaigad ning paljude haruldaste taimeliikide kasvupaigad. Bioloogilise mitmekesisuse põhieesmärkide saavutamiseks on ette valmistatud rida strateegilisi dokumente. Eesti on koostanud bioloogilise mitmekesisuse riikliku ülevaate, strateegia ja tegevuskava, mis valmis aastal 1999 ja oli koostatud elluviimiseks aastatel 1999-2005
viisi“ (Adamsoo 2012). Selleks, et kasutada teiste autorite teoseid või anda kasutada oma teoseid, tuleb ise teada autoriõigusi ning autoriõiguse seadus on aluseks ka kokkulepete ja lepingute sõlmimisel (Samas). Järgnevalt loetlen, millised on isiklikud õigused, tuginedes autoriõiguse seadusele §12: 1) õigus autorlusele; 2) õigus autorinimele; 3) õigus teose puutumatusele; 4) õigus teose lisadele; 5) õigus autori au ja väärikuse kaitsele; 6) õigus teose avalikustamisele; 7) õigus teose täiendamisele; 8) õigus teos tagasi võtta; 9) nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt (Autoriõiguse 2019). Samuti ütleb autoriõiguse seadus, et autori isiklikud õigused on autorist lahutamatud ja neid ei saa tehinguga loovutada, vaid on võimalus teose kasutajale anda litsents isiklike autoriõiguste kasutamiseks. Viimase puhul tuleb teose avaliku kasutamisega alati mainida ka autori nime.
tehtud muudatusi; 4) õigus teose lisadele ehk võimalus lubada või keelata lisada oma teosele teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi osasid jms); 5) õigus autori au ja väärikuse kaitsele ehk võimalus vaidlustada mis tahes moonutusi ja teisi ebatäpsusi teoses endas, selle pealkirjas või autorinime tähistamises ning autorile või tema teosele antud hinnanguid, mis kahjustavad autori au ja väärikust; 6) õigus teose avalikustamisele ehk võimalus otsustada, millal teos on valmis üldsusele esitamiseks. Vaid autor ise, ja mitte õppetooli professor või instituudi juhataja, on õigustatud vastu võtma otsuse, et nüüd on teos nii valmis, et seda saab avalikustada; 7) õigus teose täiendamisele ehk võimalus oma avalikustatud teost täiendada ja parandada; 8) õigus teos tagasi võtta ehk võimalus nõuda teose kasutamise lõpetamist;
Finantsaruannete koostamisel lähtutakse raamatupidamiseseadusest ning kehtivatest Raamatupidamise Toimkonna juhenditest (15). Audiitori järeldusotsus lisab kindlust finantsaruannetes kajastatud andmete usaldatavusele. Aastaaruande põhjal otsustatakse, kas tasub investeerida sellesse ettevõttesse või mitte - saadakse oluline informatsioon investoritele. Tegevusaruanne Ettevõtte majandusaasta aruande koostisosa on juhatuse tegevusaruanne, mille avalikustamisele kuuluva info nõuded on kindlaks määratud 1. jaanuaril 2002 jõustunud ning 1. detsembril 2005 täiendatud raamatupidamise seaduse § 24. Tegevusaruanne on eriti oluline ettevõtetele, kelle aruannetel on palju erinevaid kasutajaid (nt börsiettevõtted). Rahvusvahelise tava kohaselt sisaldab hea tegevusaruanne järgmist infot: · Ettevõtte juhi (või juhtide) ülevaade eelmise aasta tähtsamatest sündmustest ning eesmärkidest lähitulevikuks
või vastata, kust küsida. Anonüümsele teabenõudele ei pea vastama. Üldjuhul tuleb vastata soovitud viisil. Teabe valdaja keeldub vastamast järgmistel juhtudel: 1. kehtib teabele juurdepääsu piirang. 2. teabevaldaja ei valda teavet. 3. teabenõudest pole võimalik aru saada, mida küsitakse. 4. teabenõudja sideandmed puuduvad. 5. kohus on tunnistanud teabenõudja teovõimetuks. Kulud katab üldjuhul teabevaldaja. Osa teabest kuulub avalikustamisele. (Riigi ja omavalitsuse majandusprognoosid, kuritegevuse statistika, põhimäärused, dokumentide vorming, ametijuhendid, info ametnike kohta, täitmata ametikohad, avalike ürituste kavand, palgamäärad, jõustunud kohtuotsused, erakondade liikmete nimekirjad). Riigi saladused ei kuulu avalikustamisele. Juurdepääsu piirangud on ka veel delikaatsetele isikuandmetele. (tervislik seisund, etniline päritolu, usulised vaated, juurdluse materjalid, lapsendamisega seonduv)
koostööpartnerite ootused (seotud partnerluse kinnistamisega) ühiskonna ootused (seotud regulatsioonide, keskkonna, tervise ja ohutusega) Kvaliteedieesmärgid Kvaliteedieesmärgid peavad olema määratud igale ettevõtte olulisele tasandile kvaliteedieesmärgid peavad olema mõõdetavad kvaliteedieesmärgid peavad olema kooskõlas kvaliteedipoliitikaga poliitika eesmärgid kvaliteedieesmärgid ei kuulu avalikustamisele Kvaliteedisüsteemi dokumentatsiooni struktuur Reguleeritud nii väliste standardite kui klientide nõuete poolt Kvaliteedipoliitika, kvaliteedieesmärgid, kvaliteedikäsiraamat protsessid Juhised ja tööjuhendid tõendusdokumendid (sh
1. originaalne, 2. väljendatud objektiivses vormis, vormi kaudu tajutav, 3. reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. Mittevaralised õigused: Teose autoril on: 1) õigus autorsusele; 2) õigus autorinimele; 3) õigus teose puutumatusele; 4) õigus teose lisadele; 5) õigus autori au ja väärikuse kaitsele; 6) õigus teose avalikustamisele; 7) õigus teose täiendamisele; 8) õigus teos tagasi võtta; 9) nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt. Varalised õigused: Autorile kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest. Sealhulgas kuulub autorile õigus lubada ja keelata: 1) õigus teose reprodutseerimisele. Reprodutseerimiseks loetakse teosest või teose osast ühe või
(illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi osasid jms) (õigus teose lisadele); 5) õigus autori au ja väärikuse kaitsele ehk võimalus vaidlustada mis tahes moonutusi ja teisi ebatäpsusi teoses endas, selle pealkirjas või autorinime tähistamises ning autorile või tema teosele antud hinnanguid, mis kahjustavad autori au ja väärikust (õigus autori au ja väärikuse kaitsele); 6) õigus teose avalikustamisele ehk võimalus otsustada, millal teos on valmis üldsusele esitamiseks (õigus teose avalikustamisele); 7) õigus teose täiendamisele ehk võimalus oma avalikustatud teost täiendada ja parandada (õigus teose täiendamisele); 8) õigus teos tagasi võtta ehk võimalus nõuda teose kasutamise lõpetamist (õigus teos tagasi võtta); 9) õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist ehk võimalus nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt.
Teose autoril tekib teose loomisega autoriõigus sellele teosele. Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud õigused ja varalised õigused. Isiklikud õigused on autori isikust lahutamatud ning ei ole üleantavad. Varalised õigused on üleantavad kas üksikute õigustena või õiguste kogumina, kas tasu eest või tasuta. Isiklikud õigused on: õigus autorsusele, õigus autorinimele, õigus teose puutumatusele, õigus teose lisadele, õigus autori au ja väärikuse kaitsele, õigus teose avalikustamisele, õigus teose täiendamisele, õigus teos tagasi võtta, õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt. Varalised õigused sisalduvad autori ainuõiguses (exclusive right) igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest, välja arvatud seaduses ettenähtud juhud. Need õigused on õigus teose reprodutseerimisele, õigus teose levitamisele, õigus teose
päeva. Anonüümsele teabenõudele ei pea vastama. Vastata tuleb üldjuhul soovitud viisil. Teabevaldaja keeldub teabenõude täitmisest, kui: · Teabele kehtib juurdepääsupiirang · Teabevaldaja ei valda teavet · Teabenõudja sideandmed puuduvad · Kohus on tunnistanud teabenõudja teovõimetuks. Teabenõude kulud katab üldjuhul teabevaldaja. Teabenõudja ei tohi ametialaste ülesannete täitmise ettekäändel nõuda teavet isiklikul eesmärgil. Kohtulikus korras kuulub avalikustamisele järgmine teave: Riigi ja OV majandusprognoosid Kuritegevuste statistika Dokumentide vormid Ametijuhendid Ametnike telefoninumbrid ja e-mailid Eelarved Täitmata ametikohustused Avalike ürituste kavad Palgamäärad Jõustunud kohtuotsused Erakondade liikmete nimekirjad Asutuste dokiumendiregister EI AVALIKUSTATA: riigisaladusi, teabevaldaja võib kuulutada teabe asutusesiseseks.
puutumatusele ja tõlkimisele, tasu saamisele teose kasutamise eest. Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud õigused ja varalised õigused. 9. Isiklikud õigused (12) õigus autorsusele; õigus autorinimele; õigus teose puutumatusele; õigus teose lisadele; õigus autori au ja väärikuse kaitsele; õigus teose avalikustamisele; õigus teose täiendamisele; NB! Autori kulul. õigus teos tagasi võtta; autori kulul nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt. NB! Ainult autori kulul! 10. Varalised õigused 13 õigus teose reprodutseerimisele; Reprodutseerimiseks loetakse teosest või teose osast ühe või mitme ajutise või
· Minimaalne põhikapital 2500 · asutajaid peab olema vähemalt viis MITTETULUNDUSÜHING · füüsiliste või juriidiliste isikute ühendus · põhikirjaliseks eesmärgiks ei saa olla otsese kasu saamine ja selle jaotamine oma liikmete vahel SIHTASUTUS · vara valitsemiseks ja selle kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks · puuduvad liikmed · oluliselt rangemad nõudmised juhtimisele, tegevuse avalikustamisele ja finantskontrollile FIE · puudub minimaalse kapitali nõue · ei pea olema põhikirja · asutamine kiire · Vastutab ettevõtluse käigus tekkinud kohustuste eest kogu oma maise varaga Kulude seotus ettevõtlusega Kulud - aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist
pirvaatsuse, samas tihti on pilveandmetöötlus odavam ja paindlikum lahendus. Kasvav pilvandmetöötluse kasutuselevõtt on toonud esile privaatsuse probleemi. Pilvandmetöötlust pakkuvatele firmadele on antud ligipääs paljude inimeste ja firmade andmetele. Selle ligipääsuga kaasneb suur risk nende andmete juhuslikule või tahtlikule avalikustamisele. 44. Mis on internetipiraatlus? K uriteoliik, mille käigus omandatakse ja levitatakse interneti kaudu ebaseaduslikult autoriõigusega kaitstud teoseid : arvutitarkvara
Liimesriigid peavad võimaldama autorile nõuda autorlust teosele ja vaidlustada teose mis tahes moonutamine, lühendamine või muutmine või teose väärtust vähendav muu tegevus, mis haavab autori au ja väärikust. Mandri-Euroopa riigid garanteerivad ulatuslikuma autoriõiguste kaitse kui Berni konventsioon Eesti AutÕS § 12 lg 1 sätestab autori õigused (õigus teose autorlusele, autorinimele, teose puutumatusele, teose lisadele, autori au ja väärikuse kaitsele, teose avalikustamisele, teose täiendamisele, teose tagasi võtmisele ja õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt). Autori varalised õigused On üleantavad: Autor võib oma varalised õigused loovutada täielikult või üksikute õiguste kaupa Autor võib jätta varalised õigused endale ja anda teistele isikutele litsentsi (kasutamise õiguse). AutÕS § 13 sätestab autori varalised õigused ja § 131 varaliste õiguste teostamise.
Juurdepääsupiiranguga arhivaalide kasutamise võimalikkus (kaalutlemine)? · Aluseks muutused ühiskonnas individualismi tõus · Murdepunktiks OECD Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni) soovituslik juhis 1980 automatiseeritud andmetöötlus muudab maailma tähelepanu tuleb pöörata inimõiguste riivele, isikuandmete ebakorrektsele säilitamisele, andmete õigustamatule avalikustamisele 1981järgnes Euroopa Nõukogu konventsioon isikute kaitsmisest seoses isikuandmete automatiseeritud töötlemisega · isikute õiguste kaitse ja põhivabaduste laiendamine, eriti privaatsuse respekteerimine · delikaatsete isikuandmete täpsem defineerimine · Juurdepääsu reguleerivad seadused: Andmekogude seadus (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552)
· Tehingukorralduste või tehingute eel või järel levitavad samad või nendega seotud isikud investeerimissoovitusi või -analüüse, mis eksitavad, on vigased või mõjutatud 18. Info avalikustamine ja insaiderid Teabe avalikustamise põhimõtted Avalikustada tuleb kogu teave, mis võib oluliselt mõjutada ettevõtte väärtpaberite hinda Avalikustamine peab toimuma ilma põhjendamatute viivitusteta Teave peab olema õige, täpne, täielik ja üheselt mõistetav Avalikustamisele kuuluva teabe näited Auditeerimata vahearuanded, auditeeritud aastaaruanne Juhtorganite, audiitori, nõustaja muutus 7 Muudatused äritegevuses, olulised lepingud, uued turud Omandamised, ühinemised, restruktureerimised Aktsionäride üldkoosolekud ettepanekud, otsused Muudatused kapitalistruktuuris Olulised õigusvaidlused, litsentsid, patendid, kaubamärgid Oodatava kasumi/kahjumi muutus jne. Erandid avalikustamisest
Paraku on standardeid ka kritiseeritud, kuna need lubavad paljudel juhtudel alternatiivseid arvestusvariante. Erinevused IASi ja ERSi ( Eesti raamatupidamise seadus ) võib jagada kolme gruppi: 1.Erinevused arvestusmeetodites. IAS lubab mitmes valdkonnas kasutada mitut erinevat meetodit, ERS aktsepteerib ainult üht või kaht neist. Viimastel aastatel on ka IAS muutunud konservatiivsemaks ja vähendanud erinevaid alternatiivseid variante. 2.Avalikustamisele kuuluva info hulk ja esitusviis. IAS nõuab suurema hulga info avalikustamist. Ka aruannete esitlusviisis on mitmeid erinevusi näiteks IAS ei kirjuta ette bilansi ja kasumiaruande formaate. 3.Raamatupidamise juhendite komplekssus ja detailsus. Mitmed raamatupidamise valdkonnad on ERSis kas kajastamata või kajastatud põgusalt, sest RT juhendid keskenduvad Eesti oludes olulistele raamatupidamise valdkondadele. IASi kogumaht on suurem kui ERSi ja RT juhendite kogumaht. Euroopa Liidu 07.07
eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi osasid jms). 5. Õigus autori au ja väärikuse kaitsele - vaidlustada mis tahes moonutusi ja teisi ebatäpsusi teoses endas, selle pealkirjas või autorinime tähistamises ning autorile või tema teosele antud hinnanguid, mis kahjustavad autori au ja väärikust (õigus autori au ja väärikuse kaitsele). 6. Õigus teose avalikustamisele - otsustada, millal teos on valmis üldsusele esitamiseks. 7. Õigus teose täiendamisele - oma avalikustatud teost täiendada ja parandada. 2 8. Õigus teos tagasi võtta - nõuda teose kasutamise lõpetamist. 9. Õigus kõrvaldada autorinimi - nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt. Varalised õigused Autori varalised õigused on üleantavad kas üksikute õigustena või õiguste kogumina, kas tasu eest või tasuta. 1
Liimesriigid peavad võimaldama autorile nõuda autorlust teosele ja vaidlustada teose mis tahes moonutamine, lühendamine või muutmine või teose väärtust vähendav muu tegevus, mis haavab autori au ja väärikust. Mandri-Euroopa riigid garanteerivad ulatuslikuma autoriõiguste kaitse kui Berni konventsioon Eesti AutÕS § 12 lg 1 sätestab autori õigused (õigus teose autorlusele, autorinimele, teose puutumatusele, teose lisadele, autori au ja väärikuse kaitsele, teose avalikustamisele, teose täiendamisele, teose tagasi võtmisele ja õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt). Autori varalised õigused On üleantavad: Autor võib oma varalised õigused loovutada täielikult või üksikute õiguste kaupa Autor võib jätta varalised õigused endale ja anda teistele isikutele litsentsi (kasutamise õiguse). AutÕS § 13 sätestab autori varalised õigused ja § 131 varaliste õiguste teostamise.
koostab ja allkirjastab digitaalselt, kellel on digitaalallkirja andmise õigus ning milliseid vahendeid selleks kasutatakse. Samuti peab olema fikseeritud, millised dokumendid ja mil viisil kinnitamisele kuuluvad ning kelle poolt need kinnitatakse. Kui dokumentidest tehakse väljavõtteid või koopiaid, siis kirjeldatakse kuidas organiseeritakse ametlikku kinnitust. dokumentide avalikustamise ja neile juurdepääsu tagamise kord: tuleb sätestada, kuidas asutus avalikustab oma avalikustamisele kuuluva teabe, kes selle eest vastutab ja kuidas on teabe liikumine reguleeritud. Samuti peab olema määratletud, mis on ja mis ei ole asutuse kontekstis teabenõue, kuidas vastatakse teabenõuetele, kes seda teeb ning kuidas tuleb käituda infopäringuga, millele vastamise käigus 11 Lidia Feklistova selgub, et tegemist ei ole teabenõudega
4. autoril on õigus teose lisadele ehk autoril on õigus lubada oma teosele illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid jms; 5. autoril on õigus au ja väärikuse kaitsele vaidlustada mis tahes moonutusi ja teisi ebatäpsusi teoses endas, selle pealkirjas või autorinime tähistamises ning autorile või tema teosele antud hinnanguid, mis kahjustavad autori au ja väärikust; 6. autoril on õigus teose avalikustamisele see on õigus autori õigus otsustada milla on teos valmis esitamiseks; 7. autoril on õigus teose täiendamise ehk õigus juba avaldatud teost täiendada ja parandada; 8. autori õigus teost tagasi võtta ehk õigus nõuda teose kasutamise lõpetamist; 9. autoril on õigus nõuda autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt.35 Kolme viimase õiguse puhul kehtib põhimõte, et nende õiguste teostamine toimub autori kulul
selgitusi, uusi osasid jne; · Õigus autori au ja väärikuse kaitsele, st autoril on õigus vaidlustada mis tahes moonutusi ja teisi ebatäpsusi teoses endas, selle pealkirjas või autorinime tähistamises ning autorile või tema teosele antud hinnanguid, mis kahjustavad autori au ja väärikust; 5 · Õigus teose avalikustamisele, st autoril on õigus otsustada, millal teos on valmis üldsusele esitamiseks; · Õigus teose täiendamisele, st autoril on õigus oma avalikustatud teost täiendada ja parandada; · Õigus teos tagasi võtta, st autoril on õigus nõuda teose kasutamise lõpetamist; · Õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist teoselt. Autori isiklikud õigused on isikust lahutamatud ning ei ole kellelegi üleantavad.
ruutmeetri suuruseid A kategooria tingimustele vastavaid büroohooneid tihti üksnes suuruse tõttu B kategooria või isegi C kategooria vääriliseks (Ibid.) Rahvusvaheliste büroohoonete klassifitseerimise standardite puudumine on seega tugevalt seotud ka erinevate piirkondade erisuste tõttu. Enamgi veel, USA põhine Hoonete omanike ja juhtide Assotsiatsioon (ing. k. Building Owners and Managers Association International, BOMA) on vastu üksikute hoonete klassifikatsiooni avalikustamisele. 2.2. Büroohoonete klassifitseerimine Eestis Arvestades asjaolu, et ühtset rahvusvahelist klassifitseerimist ei eksisteeri, seadusandja poolt kohustuslikke tingimusi pole määratud ja Eesti kinnisvaraturg on peale Nõukogude liidu lagunemist teinud läbi väga kiire arengu, siis pole ka väga üllatuslik, ka Eestis on büroopindade klassifitseerimine olnud klassi määraja isikust sõltuv. Üldiselt on üle võetud A, B ja C klasside
reguleeri suhteid tööjõuturul) § 63 määratleb ärisaladusena niisugust teavet ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada, eelkõige oskusteavet puudutav tehniline ja finantsteave ning teave kulude hindamise metoodika, tootmissaladuste ja -protsesside, tarneallikate, ostu-müügi mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate, turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta. Ärisaladus ei ole avalikustamisele kuuluv või avalikustatud teave. Seega on tööandja otsustada, mis on tema äri- ja tootmissaladus, st millist tootmisprotsesse, arvutiprogramme, müüki jms puudutavat informatsiooni peab ta vajalikuks saladuses hoida. Kindlasti ei ole ärisaladus igasugune tööandja tegevust puudutav informatsioon. Ärisaladuse määratlemisel tuleks lähtuda teatud kriteeriumitest - saladuseks on informatsioon, mis ei ole
jms) (õigus teose lisadele); Isiklikud õigused Teose autoril on õigus: 5) vaidlustada mis tahes moonutusi ja teisi ebatäpsusi teoses endas, selle pealkirjas või autorinime tähistamises ning autorile või tema teosele antud hinnanguid, mis kahjustavad autori au ja väärikust (õigus autori au ja väärikuse kaitsele); Isiklikud õigused Teose autoril on õigus: 6) otsustada, millal teos on valmis üldsusele esitamiseks (õigus teose avalikustamisele); 7) oma avalikustatud teost täiendada ja parandada (õigus teose täiendamisele); 36 5.05.2016 Isiklikud õigused Teose autoril on õigus: 8) nõuda teose kasutamise lõpetamist (õigus teos tagasi võtta); 9) nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt. Varalised õigused Autoril on õigus lubada ja keelata: 1) reprodutseerida oma teost (õigus
maalähedane ja tolle ajani teadmata, ning armusid sellesse. (World Music: the Rough Guide... 1999: 159- 160) 25 Nende uurimusretked tõid ilmsiks Ungari rahvamuusika, mis pole seotud mustlasmuusikaga, vaid on omamoodi. Siiski on enamus Ungari rahvalaule mustlasmuusikast läbi imbunud. Kodàly keskendus Ungari muusika uurimisele ja oma uurimuste avalikustamisele. Aastal 1913 kuulutas ta välja projekti, hankimaks uusi rahvalaule. Ta oli ka õpetaja, ta tahtis anda oma saadud teadmisi folkmuusika alal edasi, andes arvukalt loenguid ja kirjutades artikleid. Ta andis välja viiskümmend seitse folklaulu ja ballaadi arranzeeringut häälele ja klaverile. Samuti andis ta välja kõikehõlmava kokkuvõtte Ungari folkmuusikast. Ta ajas edasi just rahvalaulude traditsioone. Uskus, et ansamblilaul on laia muusikakultuuri aluseks. Ta arvas, et rahvamuusika
annaabi.ee 
