Meedia arengu positiivne ja negatiivne mõju (0)

Meedia positiivne ja negatiivne mõju
Meedia on viimase sajandi üks arenenumaid valdkondi. See on vallutanud suure osa maailmast ning võib väita, et meedia käes on võim ja teave. Meedia kajastab sündmusi erinevalt ning igaüks peab ise valima katkematust infost vajaliku. Me puutume iga päev kokku ajakirjandusega, millel on suur võim inimese üle. Millised on nüüdisaegse maailma meedia positiivsed ja negatiivsed küljed?
Meedia areng on soodustanud sõnavabadust. Tänapäeva teabevahendajad on palju aidanud kaasa võimalustele edastada lihtsalt ning mugavalt erinevate inimeste arvamusi ja seisukohti. Meedias võib vabalt avalikustada pilte, informatsiooni, jagada teistega mõtteid ning avaldada oma hinnanguid kõige suhtes. Eesti Vabariigi põhiseaduses § 45 on kirjutatud, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Lisaks Eestile on veel palju teisigi riike, kus on õigus oma arvamuse avalikustamisele. Seega võib öelda, et meedia arengu tõttu on tekkinud palju kergemaid ja paremaid võimalusi sõnavabadusel.
Meedia on oluliselt mõjutanud inimeste maailmavaadet . Iga päev loeme uudiseid või kuulame raadiot, televiisorit - kõike see kujundab meie elu. Kõmuajakirjandust on rohkelt ning see võib inimeste väärtussüsteeme negatiivselt mõjutada. Seetõttu tuleb ajakirjanduse hulgast valida kõige usaldusväärsem ja vajaminev allikas. Kvaliteetmeedia aga mõjutab positiivselt meie sihte ja otsuseid. See aitab elus paremini läbi lüüa, avardada silmaringi ning mõista ühiskonda, majandust ja poliitikat. Selline ajakirjandus ei sisalda kellegi arvamust, vaid on faktidel põhinev, asjalik ning täpne. Kvaliteetmeedia võimaldab inimestel paremini maailma mõista ning teha õigemaid otsuseid.
Meedias ei tohi kellegi nime rikkuda. Massiteabevahendid on viimaste aastate jooksul kiiresti arenenud ning seetõttu on sõnavabadus Interneti avarustes eriti levinud. Väga tähtis on tähelepanu pöörata inimese mainele ning on oluline, et avalikustatud informatsioon ei mõju kellelegi solvavalt ning kahjulikult. Eesti Vabariigi põhiseaduses § 17 on öeldud: „Kellegi au ega head nime ei tohi teotada.“ Kahjuks sageli ei mõelda, milliseid pilte või arvamusi avaldatakse. Inimesed peavad olema tolerantsemad ega tohi riivata oma hinnangutega teisi kuuluvuse , usu või välimuse pärast. Meedia areng võimaldab tänapäeval kergemini kahjustada inimese mainet.
Elus vajaminevate ja meedias pakutavate väärtuste vahel on suur lõhe . Massiteabevahendid kajastavad sündmusi esteetiliselt. Ajakirjandus pakub teavet tuntud inimeste kohta, kus neid ja nende välimust kritiseeritakse. Oluliseks peetakse vara, rikkust, ilu ja tunnustust. Eeldatakse, et keegi ei tohi erineda ning kõik peavad ajaga kaasas käima. Nüüdsel ajal ei hinnata lahkust, tarkust ega abivalmidust. Tähtsaks ei loeta seda, kuidas inimesed suhtuvad teistesse ega väärtustata seda, mis aitavad elus edasi. Nii on ka väljendanud Kaplintski oma essees „ Totaalne mäng.“ Samuti on lausunud Kaplintski oma essees: „Elu ja eetika jäävad tagaplaanile.“ Meie meediakanalid ei kirjuta sellest, mida tegelikult elus läbi löömiseks vaja läheb. Seetõttu võib väita, et meedia ei õpeta tänapäeva noortele tegelikke eluks vajaminevaid väärtuseid.
Nüüdisaegse maailma ajakirjandusel on rohkelt positiivseid ja negatiivseid külgi. Üks tähtis aspekt meedia arengu valdkonnas on sõnavabadus, kuid samuti võib inimeste maine sõnavabadusega kergelt kahjustada saada. Teabevahendajad pakuvad mitmekesist kvaliteetmeediat, mis aitavad inimestel elus paremini toime tulla, kõrgeid eesmärke püstitada ning neid saavutada. Meedia kajastab palju ebaolulisi ning esteetilisi väärtussüsteeme, mida tegelikult eluks vaja ei lähe, seetõttu tuleb igaühel valida informatsioonist endale vajalik. Meedia on kõikehaarav ning mõjutab oluliselt inimesi.