Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Juhatuse liikme-raamatupidaja leping (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
JUHATUSE LIIKME – RAAMATUPIDAJA LEPING NR. 01
Viljandis , 01.06. 2018 .a.
…............................. OÜ (reg. kood: 12345678 ), asukohaga …............................... , keda esindab põhikirja alusel osanik …............... ( isikukood : 123456789123) (edaspidi Äriühing), ühelt poolt ja …............................(isikukood: 123456789321 (edaspidi Juhatuse liige), teiselt poolt sõlmisid käesoleva Juhatuse liikme - raamatupidaja lepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljärgnevatel tingimustel:
  • LEPINGU EESMÄRK JA TÄHTAEG
    1.1.Äriühingu osanike 01.06.2018 a. otsusega valiti Annekatrin Ott Äriühingu Juhatuse liikmeks tähtajaga 5 aastat. Juhatuse liikme ülesanne on ka Äriühingu raamatupidamise korraldamine. Juhatuse liige - raamatupidaja on andnud oma kirjaliku nõusoleku tema valimiseks.
    1.2.Lepingu eesmärgiks on kokku leppida Äriühingu ja Juhatuse liikme – raamatupidaja vastastikused õigused, kohustused ja muud Juhatuse liikme – raamatupidaja kohustuste täitmisest tulenevad tingimused, sealhulgas Juhatuse liikme – raamatupidaja peamised tegevusvaldkonnad, tasu ja muud soodustused, kohustused konfidentsiaalse informatsiooni hoidmisel ja konkurentsikeeld. Äriühingu ja Juhatuse liikme suhetele ei laiene töölepingu seadus ega muud tööõiguslikud aktid , kui seaduse või Lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Juhatuse liikmel – raamatupidajal ei ole õigust sõlmida iseendaga töölepingut.
    2. JUHATUSE LIIKME – RAAMATUPIDAJA TEGEVUSVALDKOND JA ÜLDISED KOHUSTUSED
    2.1.Juhatuse liige - raamatupidaja korraldab Äriühingu igapäevast juhtimist, majandustegevust ja raamatupidamis toiminguid oma tegevusvaldkonnas, juhindudes seadusestest, Äriühingu põhikirjast, osanike koosoleku ja juhatuse otsustest ning muudest Äriühingu põhidokumentidest.
    Juhatuse liikme - raamatupidaja tööülesanded on:
      • korraldama Äriühingu raamatupidamist;
      • finantsjuhtijmine ,juhatuse finantsnõustamine;
      • korraldab Äriühingu igapäevast majandustegevust;
      • kvaliteedijuhtimine

    2.2.Juhatuse liige - raamatupidaja esindab ülesannete täitmisel Äriühingut õigustoimingutes ja kaitseb Äriühingu huve kõigis valitsusasutustes, riigi- ja kohaliku omavalitsuse organites ning suhetes teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega, samuti täidab teisi Äriühingu põhikirjast, osanike koosolekute ja juhatuse seaduslikest otsustest tulenevaid Äriühingu juhtimisega seotud ülesandeid isiklikult.
    2.3.Juhatuse liikmel – raamatupidajal on õigus teha tehinguid Äriühingu nimel kooskõlas äriseadustiku, Äriühingu põhikirja ja Juhtimisorganite otsustega.
    2.4.Juhatuse liige – raamatupidaja on kohustatud juhinduma oma tegevuses osanike koosoleku seaduslikest korraldustest. Juhatuse liige – raamatupidaja on kohustatud viivitamatult teatama osanike koosolekule kõigist oma ametikohustuste täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest , mis võivad ajendada Äriühingut muutma Juhatuse liikmele – raamatupidajale antud juhiseid. Vajadusel teeb Juhatuse liige – raamatupidaja osanike koosolekule ettepanekuid Äriühingu töö paremaks korraldamiseks.
    2.5.Juhul, kui Äriühingu Juhtimisorgani seaduslik otsus või muu otsustus ei ole vastavuses Äriühingu õiguspäraste ja majanduslike huvidega , on Juhatuse liige - raamatupidaja kohustatud sellest teada saamisel koheselt otsuse vastuvõtnud Juhtimisorganit sellest informeerima. Samuti on Juhatuse liige – raamatupidaja kohustatud informeerima Äriühingu Juhtimisorganit viimase mitteõiguspärasest otsusest , kui Juhatuse liige – raamatupidaja sai sellisest otsusest teada.
    2.6.Juhatuse liige – raamatupidaja on kohustatud täitma oma ülesandeid Äriühingule majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, lähtuma oma tegevuses eelkõige seadustest , Äriühingu õiguspärastest - ja majanduslikest huvidest, vältima kahju tekkimist Äriühingule ning aitama kaasa Äriühingu kõrge maine säilitamisele klientide, äripartnerite ja avalikkuse silmis.
    2.7.Juhatuse liige – raamatupidaja on kohustatud kasutama oma ülesannete täitmiseks Äriühingu vara ja vahendeid kõige otstarbekamal viisil ning ära hoidma kahju tekkimise Äriühingu varale.
    2.8.Juhatuse liige - raamatupidaja on kohustatud seadusest, põhikirjast ja Lepingust tulenevaid kohustusi täitma äris vajaliku hoolsusega ning olema Äriühingule lojaalne. Juhatuse liige on kohustatud järgima hea usu põhimõtet suhetes Äriühinguga ning arvestama nende õigustatud huvidega.
    2.9.Juhatuse liige – raamatupidaja on kohustatud omal initsiatiivil ja viivitamatult informeerima Ühingu osanikke kõikidest temale teatavaks saanud asjaoludest, mis kahjustavad või võivad kahjustada Äriühingu huve.
    2.10.Juhatuse liige – raamatupidaja on kohustatud jälgima, et Äriühingu tegevus on kooskõlas Eesti Vabariigi seaduse ja teiste õigusaktidega.
    2.11.Äriühingu igapäevase majandustegevuse raamest väljuvaid tehinguid võib Juhatuse liige – raamatupidaja teha ainult osanike koosoleku eelneval kirjalikul nõusolekul. Sellise tehingu tegemise vajaduse ilmnemisel on Juhatuse liige – raamatupidaja kohustatud koheselt taotlema osanike koosoleku kokkukutsumist vastava otsuse tegemiseks. Igapäevase majandustegevuse raamest väljuvateks tehinguteks on tehingud, mis ei ole kajastatud ettevõtte äriplaanis ja eelarves.
    2.12.Juhatuse liige – raamatupidaja on vastavalt seadusele ja osanike koosoleku poolt kehtestatud tingimustele aruandekohustuslik osanike koosoleku ees.
    2.13.Juhul, kui Juhatuse liikmel - raamatupidajal tekib kohustus tasuda intressi, trahve vmt tulenevalt Juhatuse liikme – raamatupidaja poolsest lepingu rikkumisest või oma kohustuste mitteõigeaegsest täitmisest, siis kohustub Juhatuse liige – raamatupidaja hüvitama Äriühingule sellega tekitatud kahju.
    2.14.Juhatuse liige – raamatupidaja kohustub Lepingu kehtivuse ajal ning 12 kuu jooksul Lepingu lõppemisest mitte osutama Ühingule konkurentsi, sealhulgas ilma Äriühingu kirjaliku loata:

    mitte töötama Äriühingu konkurendi juures;

    mitte osutama Äriühingu konkurendile teenust muul viisil;

    mitte omandama osalust Äriühingu konkurendis;

    mitte rikkuma äriseadustiku §-s 185 sätestatud konkurentsikeeldu.


    2.15.Juhatuse liikmel – raamatupidajal lasub ärisaladuse hoidmise kohustus vastavalt äriseadustiku §-le 186.
    2.15.Juhatuse liikme – raamatupidaja poolt punktides 2.14. ja 2.15. sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse ja konkurentsikeelu rikkumise korral on Äriühingul õigus nõuda Juhatuse liikmelt – raamatupidajalt leppetrahvi kuni Juhatuse liikme – raamatupidaja kuue kuu tasu suuruses summas ning nõuda kohustuste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamist osas, mis ületab leppetrahvi suurust.
    3. JUHATUSE LIIKME – RAAMATUPIDAJA ENNETÄHTAEGNE TAGASIKUTSUMINE
    3.1.Äriühingu osanikel on õigus Juhatuse liige – raamatupidaja igal ajal Juhatuse liikme – raamatupidaja kohalt tagasi kutsuda.
    3.2.Juhatuse liikmel – raamatupidajal on õigus astuda tagasi Juhatuse liikme – raamatupidaja ametikohalt omal soovil, millest ta on kohustatud osanike koosolekule kirjalikult vähemalt 3 kuud ette teatama. Juhatuse liige – raamatupidaja ei vabane tagasiastumisest teatamisega oma juhatuse liikme kohustusest.
    3.3.Juhatuse liikme – raamatupidaja ennetähtaegsel tagasikutsumisel või -astumisel lõpeb Leping ning Juhatuse liikme – raamatupidaja õigused ja kohustused Juhatuse liikmena - raamatupidajana osanike koosoleku otsuse vastuvõtmisega Juhatuse liikme – raamatupidaja tagasikutsumise kohta, kui seadusest, Lepingust või kohustuste olemusest ei tulene, et Juhatuse liige – raamatupidaja on kohustatud selliseid kohustusi täitma ka pärast Lepingu lõppemist.
    4. JUHATUSE LIIKME TASU JA MUUD SOODUSTUSED
    4.1.Juhatuse liikmel – raamatupidajal on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Juhatuse liikmele - raamatupidajale makstakse tasu vastavalt Äriühingu osanike otsusele 15.10.2017 -
    12 (kaheteistkümmne ) kuu jooksul pärast Lepingu sõlmimist põhitasu brutos 1 500 (üks tuhat viisssada) eurot kuus. Juhatuse liikmele – raamatupidajale makstav põhitasu sisaldab hüvitust ärisaladuse hoidmise eest ning konkurentsikeelu järgimise eest. Juhatuse liikmele - raamatupidajale makstavast tasust peetakse seadusega kehtestatud korras ja suuruses kinni maksud. Tasu makstakse Äriühingu töökorralduse reeglites ettenähtud kuupäeval, milleks on iga kuu 10 ( kümmnes) kuupäev, Juhatuse liikme – raamatupidaja poolt näidatud pangakontole.
    4.2.Äriühing maksab Juhatuse liikmele - raamatupidajale arvestatud tasudelt sotsiaalmaksu ja tööandja töötuskindlustuse maksu.
    4.3.Ülesannete täitmise aja algus ja lõpp, samuti lõunavaheajad ning võimalike
    muude vaheaegade algus ja lõpp määratletakse Äriühingu töökorralduse reeglitega.
    4.4.Lepingu alusel ja selles sätestatud mahus kompenseeritakse Juhatuse liikmele – raamatupidajale sõiduauto ja mobiiltelefoni kasutamise kulud. Juhatuse liige – raamatupidaja kasutab tööülesannete täitmisel isiklikku autot, Äriühing tasub Juhatuse liikmele - raamatupidajale sõiduauto kasutamise eest hüvitist seaduses sätestatud ulatuses, kuid mitte rohkem kui 300 (kolmsada) eurot kuus. Juhatuse liige kasutab tööülesannete täitmiseks oma mobiiltelefoni, hüvitab Äriühing Juhatuse liikmele - raamatupidajale kõnede maksumuse kuni 100 (sada) euro ulatuses kuus. Osanike koosoleku otsusega võib nimetatud hüvitisi muuta.
    4.5.Juhatuse liikme – raamatupidaja lähetus- ja esinduskulude hüvitamise põhimõtted ning võimalikud erisoodustused kehtestatakse osanike otsusega, sealjuures mitte väiksemas summas kui on ette nähtud kehtiva õigusaktiga.
    4.6.Lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel on Juhatuse liige – raamatupidaja kohustatud andma tagastamise akti alusel üle kogu tema valduses oleva Äriühingu vara, sealhulgas intellektuaalse omandi objektid, raha, pangakaardid ja Äriühingu dokumentatsiooni. Juhatuse liige - raamatupidaja on kohustatud täitma nimetatud kohustuse kolme (3) päeva jooksul Lepingu lõppemisest osanike koosoleku otsuses Juhatuse liikme tagasikutsumise kohta fikseeritud isikule juhul, kui osanike koosolek ei otsusta teisiti.
    4.1. PUHKUS
    4.1.Juhatuse liikmel – raamatupidajal on õigus iga- aastasele puhkusele. Juhatuse liikme – raamatupidaja puhkuse pikkus on kakskümmend kaheksa (28) kalendripäeva aastas. Äriühing maksab Juhatuse liikmele – raamatupidajale puhkusetasu . Lepingu lõppemisel maksab Äriühing Juhatuse liikmele – raamatupidajale tasu kasutamata jäänud puhkusepäevade eest.
    4.2.Juhatuse liige – raamatupidaja teatab osanike koosolekule vähemalt 1 (üks) kuu ette oma soovist puhkusele jääda, arvestades Äriühingu tegevusest tulenevaid võimalusi. Juhatuse liikme - raamatupidaja puhkuse aja määrab Äriühingu vajadusest ja võimalusel Juhatuse liikme – raamatupidaja soovist lähtuvalt osanike koosolek. Juhatuse liikmel – raamatupidajal on õigus kasutada puhkust osade kaupa, kuid mitte vähem kui 14(neliteist) kalendripäeva ulatuses korraga.
    4.3.Juhatuse liikme – raamatupidaja puhkepäevadeks on seaduse ja õigusaktidega kooskõlas laupäevad, pühapäevad ja riiklikud pühad, kui Äriühingu vajadused ei nõua neil päevadel teenistusülesannete viivitamatut täitmist.
    4.4.Osanike koosolekul on õigus erakorralistel juhtudel Juhatuse liikme – raamatupidaja puhkuse algus edasi lükata või katkestada Juhatuse liikme – raamatupidaja puhkus ning nõuda temalt ametikohustuste täitmise jätkamist. Sellisel juhul on Juhatuse liikmel – raamatupidajal õigus saada kasutamata puhkusepäevade eest vastava perioodi ulatuses puhkust teisel ajal, kuid mitte hiljem kui 3 (kolme) kuu jooksul.
    5. KONKURENTSIKEELD
    5.1.Juhatuse liige – raamatupidaja ei või osanike koosoleku eelnevalt antud kirjaliku nõusolekuta olla Äriühinguga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtimisorgani liige ega füüsilisest isikust ettevõtja. Osanike koosoleku eelnev nõusolek on vajalik ka teistel Äriseadustiku §-s 185 lg 1 fikseeritud juhtumitel. Kui Juhatuse liikme – raamatupidaja tegevus on vastuolus eelnimetaud paragraafiga võib osaühing nõuda Juhatuse liikmelt- raamatupidajalt keelatud tegevuse lõpetamist ja keelatud tegevusest saadud tulu üleandmist osaühingule, samuti kahju hüvitamist ulatuses, mis ületab sissenõutud tulu
    5.2.Juhatuse liige- raamatupidaja kinnitab käesolevaga, et ta ei tööta ega tegutse Äriühingu konkurendtideks olevate juriidiliste või füüsiliste isikute kasuks, kelle huvid on otseselt või kaudselt vastuolus Äriühingu huvidega. Juhatuse liige – raamatupidaja kinnitab, et äriühingud, mille aktsionär või osanik ta on, ei tööta ega tegutse Äriühingu konkurendina.
    5.3.Juhatuse liige – raamatupidaja kohustub ilma osanike koosoleku kirjaliku nõusolekuta oma ametiperioodi ajal mitte asuma tööle ettevõtjana, juhtivtöötajana, konsultandina või mõnel muul töökohal sarnaste teenuste osutamisega seotud äriühingus ning ei loo iseseisvalt seesugust juriidilist isikut ega ole selles äriühingus osanikuks, partneriks või kaastöötajaks.
    6. ÄRISALADUSTE TAGAMINE, KONFIDENTSIAALSUS , INTELLEKTUAALNE OMAND
    6.1Juhatuse liige – raamatupidaja on kohustatud hoidma Äriühingu ärisaladust.
    6.2.Ärisaladuse hoidmise kohustus on jõus Lepingu kehtivuse ajal ja 1 (üks) aastat peale Lepingu lõppemist v.a. juhtudel, kui seadus või eraldi kokkulepe ei kehtesta muud piirangut. Ärisaladuse hoidmise eest maksab Äriühing Juhatuse liikmele- raamatupidajale iga kuu peale lepingu lõppemist tasu summas 500,00 € ( viissada ) ühe aasta jooksul.
    6.3.Juhatuse liige – raamatupidaja võtab teadmiseks, et allpool defineeritud ärisaladus ning kõik füüsilised ja intellektuaalsed ürikud ( dokumendid , teabekandjad, formularid, tehnoloogiad, informatsioon jms) on konfidentsiaalsed ja jäävad alati Äriühingu omandiks. Mõiste „Ärisaladus“ käesolevas Lepingus tähendab muuhulgas kõik klientide nimekirjad, lepingud, formularid, teabekandjad, klientide arveldusdokumendid, väljaõppealased dokumendid ja juhendid, personaliandmed, ettevõtte äritegevust puudutavad finantsandmed, arvutiinformatsiooni kandjad , programmid, kliente, töötajaid ja Äriühingu osanike, juhatuse liikmeid ja tehinguid puudutava informatsiooni kandjad ning kogu muu Juhatuse liige – raamatupidaja ametisoleku ajal saadud info, mis on mõeldud Äriühingu siseseks kasutamiseks. “Ärisaladuse” mõiste alla ei kuulu riigiorganitele vastavalt seadusele esitatavad dokumendid ja nendes sisalduv informatsioon ning seoses taotlustega finantsorganisatsioonidele vajalikud materjalid.
    6.4.Juhatuse liige – raamatupidaja kinnitab, et kogu intellektuaalne omand – oskusteave, kaubamärgid, kommertsinformatsioon, patendid , kasulikud mudelid, tehnoloogiad, turu-uuringud,arvutiprogrammid, jne – on Äriühingu omand, ka siis, kui see on töötatud välja Juhatuse liikme – raamatupidaja enda poolt või tema osalusel ja need tööd on tehtud tööülesannete täitmise raames. Eelpooltoodu ei ole intellektuaalne omand, kui see on hangitud avalikest allikatest, näiteks avaldatud trükis või on tehtud kättesaadavaks muul viisil ja võetud kasutusele Äriühingus.
    6.5.Äriühing ei või nõuda ärisaladuse tagamise kohustuse rikkumisega seotud kahju hüvitamist, kui Juhatuse liige – raamatupidaja on tegutsenud kooskõlas osanike koosoleku juhatuse seadusliku otsusega või täitnud seadusest tulenevat avaldamiskohustust.
    7.1 MUUD TINGIMUSED
    7.1.Lepinguga reguleerimata küsimustes juhinduvad pooled seadustest ja teistest õigusaktidest, Äriühingu põhikirjast, Äriühingu juhtimisorganite otsustest ja korraldustest ning headest tavadest.
    7.2.Lepingust tulenevad erimeelsused püüavad Osapooled lahendada läbirääkimiste teel. Kui Äriühing ning Juhatuse liige – raamatupidaja ei saavuta läbirääkimistel kokkulepet, lahendatakse vaidlus Juhatuse liikme - raamatupidaja asukohajärgses Maakohtus.
    7.3.Leping ei kuulu avalikustamisele ja on Äriühingu ametkondlikud dokumendid.
    7.4.Lepingu tingimuste muudatused peavad olema allkirjastatud mõlema poole poolt. Lepingu tingimuste muudatused jõustuvad mõlema Poole poolt allakirjutamise hetkest, kui muudatuses ei ole sätestatud teisiti.
    7.5. Pooled loevad Lepingu kehtivaks alates Lepingu allkirjastamise hetkest.
    7.6.Leping on koostatud kahes võrdset juriidilist jõudu omavas identses eksemplaris, millest Juhatuse liige - raamatupidaja saab ühe ja Äriühing teise eksemplari.
    Poolte andmed:
    Äriühing: Juhatuse liige - raamatupidaja:
    Poolte allkirjad :
    _____________________________________________________________________ _____________ ______________________________________________________
    Äriühing Juhatuse liige – raamatupidaja
  • Juhatuse liikme-raamatupidaja leping #1 Juhatuse liikme-raamatupidaja leping #2 Juhatuse liikme-raamatupidaja leping #3 Juhatuse liikme-raamatupidaja leping #4 Juhatuse liikme-raamatupidaja leping #5 Juhatuse liikme-raamatupidaja leping #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-07-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Annekatrin33 Õppematerjali autor
    Juhatuse liikme- raamatupidaja leping

    Sarnased õppematerjalid

    Näidis - Juhatuse liikme leping
    5
    doc

    Näidis - Juhatuse liikme leping

    JUHATUSE LIIKME LEPING Käesoleva juhatuse liikme lepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [asukoht] (1) [Äriühingu nimi], registrikoodiga [registrikood], aadressiga [aadress] (edaspidi: Ühing), keda esindab volituse alusel [äriühingut esindava isiku nimi] ja (2) [Juhatuse liikme nimi], isikukoodiga [isikukood], elukohaga [aadress] (edaspidi: Juhatuse liige), edaspidi Ühing või Juhatuse liige nimetatud ka kui Pool ning ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1 Lepingu eesmärgiks on kokku leppida Ühingu ja Juhatuse liikme vastastikused õigused, kohustused ja muud Juhatuse liikme kohustuste täitmisest tulenevad tingimused, sealhulgas Juhatuse liikme peamised tegevusvaldkonnad, tasu ja muud soodustused, kohustused konfidentsiaalse informatsiooni hoidmisel ja

    Asjaajamine
    Eksami kaasused aines Ühinguõigus
    16
    doc

    Eksami kaasused aines Ühinguõigus

    Kui esindusõiguse alusel pole probleemi siis ei ole alust kui oleks esinduses probleem siis võiks olla alus. Kui ühing läheb pankrotti siis O ei vastuta selle tehingu eest! Kuna ta saab tõendada et ta ei teadnudki sellest tehingust midagi!! 3. Täisühingu osanikud esitasid kohtule taotluse ühe osaniku väljaarvamiseks täisühingust põhjusel, et ta on rikkunud konkurentsikeelu nõudeid. Hagiavalduse kohaselt oli see osanik kaks aastat enne täisühingu kandmist äriregistrisse valitud juhatuse liikmeks aktsiaseltsis, mis tegutses täisühinguga samal tegevusalal ning ta oli juhatuse liige ka hagiavalduse esitamise ajal. Kostja esitas hagile vastuväite, et vähemalt üks osanikest oli ükskord varem lugenud aktsiaseltsi üldkoosoleku protokolli, milles oli kirjas, et ta on vastava aktsiaseltsi juhatuse liige, osanik B kinnitas kohtus selle väite õigusust. Kuidas peab vaidluse lahendama kohus? VUTT: 95 ja 96! Konkurentsikeeld. 108 annab väljaarvamise aluse ja viitab 105!

    Ühinguõigus
    Nimetu
    10
    doc

    Nimetu

    Juhatuse liikme leping 23 jaanuar 2014. a. OOL-IN, registrikood 0102163601 , asukoha aadressiga Kloostrimetsa tee 58 A, 11913 Tallinn, kelle esindajana tegutseb Raino Parder , (edaspidi Ühing), ühelt poolt ja Sandra Sööt, isikukood 49308080848, elukohaga Lõuna12 11712 Tallinn, (edaspidi Juhatuse liige), teiselt poolt, (edaspidi eraldi nimetatud Pool ning koos ja ühiselt nimetatud Pooled, sõlmisid käesoleva juhatuse liikme lepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1 Juhatuse liige kohustub vastavalt Lepingule juhtima Ühingut kooskõlas seaduse ja Lepingu tingimustega, muu hulgas korraldama Ühingu igapäevast majandustegevust. 1

    Ettevõtlus
    Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt
    100
    doc

    Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt

    eurot, või samas summas liikme lisavastutuse kohustuse. Tulundusühistu asutamine toimub asutamislepinguga, millega koos kinnitatakse ühingu põhikiri. Asutajaid peab olema vähemalt 5 füüsilist või juriidilist isikut või vähemalt 3 ühistut, kes soovivad moodustada keskühistu. Tulundusühistute juhtimisstruktuur tehtud sarnaseks teiste äriühingute omaga, nähes juhtimisorganina ette juhatuse, kes on ka esindusorganiks, samas on kõrgemaks otsustus- ja juhtorganiks on siiski liikmete üldkoosolek. Kui ühistul on üle 200 liikme, või osakapital on üle 25 000 euro peab ühistul olema ka nõukogu. Täiendavalt nähakse ette võimalust moodustada ka volinikke koosolek, kes võib üle võtta kas osaliselt või täielikult üldkoosoleku otsustusõiguse. Peamiseks eripäraks tulundusühistu ja teiste äriühingute vahel on asjaolu, et ühistusse liikmeks astumine on

    Õigus alused
    Prill-jant- Aktsiaseltsi juhtimine
    18
    docx

    Prill-jant- Aktsiaseltsi juhtimine

    aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiad võivad olla nimelised (kuuluvad aktsionärile) või esitajaaktsiad (kuuluvad isikule, kelle valduses on aktsiatäht). Iga aktsia annab eraldi hääleõiguse. Võrdse nimiväärtusega aktsiad annavad võrdse arvu hääli. Eelisaktsiad on hääleõiguseta, kuid nad annavad eesõiguse dividendi saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Asutamislepingu sõlmimisel kinnitatakse põhikiri, määratakse juhatuse ja nõukogu liikmed ning audiitor. Aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek, mille pädevus põhiosas on sama mis osaühingu üldkoosolekul. Kuid aktsiaseltsi üldkoosolek valib vähemalt kolmeliikmelise nõukogu, see omakorda juhatuse aktsiaseltsi töö korraldamiseks. Nõukogu ja juhatuse liige ei pea olema aktsionär ega või samaaegselt kuuluda mõlemasse organisse. Juhatus peab olema vähemalt üheliikmeline.

    Juhtimine
    Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega
    52
    docx

    Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega

    Moodustamine ja lõpetamine sõltub seadusandja tahtest. Nt. Eesti Rahvusringhääling, Eesti Kultuurkapital, Tartu Ülikool, Eesti Pank. Juriidilise isiku õigusvõime Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. (TsÜS § 26 lg 1). Nt. ei saa juriidiline isik olla pärandajaks; autoriks. Ei saa olla teise juriidilise isiku juhatuse või nõukoja liikmeks (TsÜS § 31 lg 7), prokuristiks, likvideerijaks, esindajaks kohtus, testamenditäitjaks, pankrotihalduriks. Erandiks TÜ ja UÜ. Õigusvõime tekkimine ja lõppemine · Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest (TsÜS § 26 lg 2) ja lõppeb kustutamisega vastavast registrist (TsÜS § 45 lg 2). Äriregister või MTÜ-te ja sihtasutuste register

    Ühinguõigus
    Eksamikonspekt aines Ühinguõigus
    49
    doc

    Eksamikonspekt aines Ühinguõigus

    · Protsessiõigusvõime · Eraõiguslikel isikutel ainukordne registrikood Juriidilise isiku peamised tunnused on järgmised: 1) täielik õigusvõime, st võime omada tsiviilõigusi ja kanda 2) organisatsiooniline ülesehitus. Juriidiline isik on abstraktne, õiguslikult eksisteeriv, ilma füüsilise kehata moodustis. juhatus või seda asendav organ loetakse TsÜS § 34 lg 1 kohaselt suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks, - see tähendab, et juhatuse liikme õigus juriidilise isiku nimel tehinguid teha tuleneb asjaolust, et ta on juhatuse liige ning talle ei pea väljastama mingit volikirja (mis seondub tehingulise esindusega nõukogu on oma olemuselt juhatuse tegevust kontrolliv organ. üldkoosolek, mis on juriidilise isiku kõrgeim organ (kuid ei ole juhtorgan), koosneb juriidilise isiku osanikest või aktsionäridest (mittetulundusühingu puhul liikmetest), juhatuse ja nõukogu

    Ühinguõigus
    ÄRIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED II
    28
    docx

    ÄRIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED II

    majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad:  tarbijate või muude hüvede kasutajatena  hankijatena  tööpanuse kaudu  teenuste kasutamise kaudu  mõnel muul sarnasel viisil Tulundusühistu asutamine toimub tulundusühistuseaduses sätestatud korras. Tulundusühistu võib asutada vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut. Asutamiskoosolek võtab vastu põhikirja, valib juhatuse ja revisjonikomisjoni. Ühistu võib asutada vähemalt viis isikut. Asutajaks võib olla füüsiline või juriidiline isik. Ühistu asutajaid võib olla vähem, kui neist vähemalt kolm on ühistud. Ühistu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu, milles tuleb märkida: asutava ühistu ärinimi, asukoht ja aadress; ühistu eesmärk; asutajate nimed ja elu- või asukohad; osakapitali kavandatav suurus; kui ühistu liikmed ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest – osakapitali

    Äriõigus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun