JUHATUSE LIIKME LEPING Käesoleva juhatuse liikme lepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [asukoht] (1) [Äriühingu nimi], registrikoodiga [registrikood], aadressiga [aadress] (edaspidi: Ühing), keda esindab volituse alusel [äriühingut esindava isiku nimi] ja (2) [Juhatuse liikme nimi], isikukoodiga [isikukood], elukohaga [aadress] (edaspidi: Juhatuse liige), edaspidi Ühing või Juhatuse liige nimetatud ka kui Pool ning ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1 Lepingu eesmärgiks on kokku leppida Ühingu ja Juhatuse liikme vastastikused õigused, kohustused ja muud Juhatuse liikme kohustuste täitmisest tulenevad tingimused, sealhulgas Juhatuse liikme peamised tegevusvaldkonnad, tasu ja muud soodustused, kohustused konfidentsiaalse informatsiooni hoidmisel ja konkurentsikeeld
· koostada ja esitada vastavad aruanded; · säilitada raamatupidamise dokumendid, arvestusregistrid ja aruanded. Kuidas seda tehakse? Seadus jätab selleks raamatupidamiskohuslasele vabad käed. Vastutab juht või omanik ja kannab isiklikku vastutust. Raamatupidamise korraldamise võimalused · pidada ise raamatupidamisarvestust · moodustada vastav (raamatupidamis-) struktuuriüksus või võtta tööle raamatupidaja · kasutada raamatupidamisteenuseid osutava ettevõtte teenuseid Raamatupidamisteenuse valiku head ja vead. Raamatupidamisteenuse kirjalik leping · fikseeritakse tööjaotus kliendi ja büroo vahel, · tööde tegemise ja dokumentide esitamise tähtajad · poolte õigused ja kohustused · tööde hind ja selle kujunemise alused · poolte kohustuste nimekiri millist infot ja mis tähtajaks vajab teenuse osutaja, et täita
ehk 3 tundi). Töötaja peab nädalas puhkama vähemalt 48 tundi järjest. Summeeritud tööaja arvestuse korral peab töötaja nädalas saama puhata vähemalt 36 tundi järjest. Tööandjal on kohustus pidada tööaja üle arvestust, arvestust peetakse tööaja arvestuse tabelites. Tööaja arvestuse tabelid on ka üheks algdokumendiks raamatupidamises. Tööajatabelite alusel 10 arvestab ettevõtte raamatupidaja töötajatele töötasu ning koostab palgalehed. Nende alusel omakorda koostatakse koondpalgaleht ning raamatupidaja saab kajastada vajalikud andmed töötasu arvestuse, töötasudelt kinnipidamiste ja arvestatud maksude kohta ettevõtte raamatupidamise programmis. 1.1.2 Töötasu ja selle kajastamine Nagu eelnevalt mainiti on töösuhte üheks eelduseks, et töötaja saab tasu tehtud töö eest ehk töötasu
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................
aastaga. 65% on osaühinguid, 23% füüsilisest isikust ettevõtjaid ja 7% mittetulundusühinguid. Ettevõttel on praegu juba kliente igast erivaldkonnast ja kuna Valga linnas huvi ettevõtluse vastu suureneb ja see ongi paljudele inimestele väljapääs töötusest siis on firmale oodata pikka iga. Oü Tinevexile on mitmeid konkurente nii eraisikute näol, kes pakuvad sama teenust kui ka firmade näol. Kuid olles isiklikult näinud, kuidas üks raamatupidaja käis teist aitamas, siis arvan, et Valgas rakendub pigem süsteem üksteise hädast välja aitamine. Hetkel on Tinevex jätkusuuteline firma, kus käiakse ajaga kaasas, arendatakse enda oskuseid ja läbitakse koolitusi. 1.3 Äri (turundus) keskkond ja selle mõju praktikaettevõttele Praktikaettevõte on jätkusuutlik, kuna ettevõttel on küll olemasolevad konkurendid kuid samal ajal lisandub kliente iga aastaga juurde ning teenust on mugav ja lihtne
TÖÖÕIGUSE SEMINARID 12.09.2017 19.09.2017 Seminari kava I teema. Tööõiguse olemus. Töölepingu eristamine muudest teenuste osutamise lepingutest (4 tundi) Küsimused, kaasused, ülesanded 1. Tööõiguse olemus 1. Mida peetakse silmas tüüpilise töösuhte all? Millised on nn. ebatüüpilised töösuhted ning mis on viinud nende tekkimiseni? Mis ja kuidas mõjutab töö sisu ja selle tegemise korralduse muutumist praegusel ajal? Mis on tulevikutöö? - Tüüpiline töösuhe on töösuhe, kus töötaja töötab kindlas kohas ja kindlal ajal tähtajatu töölepingu alusel ning allub tööandja kontrollile. Ebatüüpilised töösuhted on rendi-töösuhe, kaugtöö, osalise tööajaga töö. Töö sisu muutub globaliseerumise, tehnoloogia arengu jms tõttu, tekivad t
testatut (äriseadustiku § 309). Seetõttu ei saa juhatuse liikmega näiteks kokku leppida, et talle kohaldatakse TLS-st tulenevat ülesütlemise regulatsiooni. Riigikohus on leidnud, et seadus ei keela juhatuse või nõukogu liikmel teha samas äri- ühingus töölepingu alusel täiendavat tööd.4 Seega võib osaühingu juhatuse liige olla teatud juhtudel samaaegselt osaühinguga ka töösuhetes. Näiteks teeb juhatuse liige lisaks juhtor- gani tööle ka raamatupidaja või müügiesindaja tööd. Sellisel juhul sõlmitakse temaga juht- organi liikme kohuste täitmiseks käsundusleping ja raamatupidaja ülesannete täitmiseks tööleping. 7. Kuna töölepingu eristamine teistest teenuse osutamise lepingutest võib teatud juhtudel osutuda keeruliseks, sätestab TLS § 1 lõige 2 töötaja kaitse eesmärgil eelduse, mille alusel loetakse leping, mille puhul teeb üks isik teisele tasu eest tööd, seni töölepinguks, kuni ei ole tõendatud vastupidist
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? · Avalik võim · Territoorium, millel see avalik võim kehtib · Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. Olenevalt oma sidemetest ant
Kõik kommentaarid