Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Riik, milles tahan elada (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milles me tahaksime elada ?
Riik, milles tahan elada
Eestimaal elades elame me demokraatlikus riigis, kuid kas see on just see riik, milles me tahaksime elada ? Olen noor ning õige pea hakkan koos paljude teistegagi langetama otsuseid, mis mõjutavad mingil määral Eestit. Selleks, et muuta Eestit paremaks, peaksin ma kindlaks tegema, mida mõtlen parema riigi all.
Tahaksin elada riigis, mis on rikas nii majanduslikult, rahvalt kui ka elutingimustelt. Riik peaks olema selliste valitsejate kätes, kes suudavad panna toimima majanduse nii, et ei oleks kriise, tööpuudusi, nälga ja vaesust . Eks mingil määral see paratamatult vahest tekib, kuid riik peaks olema suuteline hoidma ära kriiside ning probleemide kontrolli alt väljumist.
Majanduslikult rikkas riigis leiaksid inimesed omale hõlpsasti hea töökoha, mille palk oleks piisavalt suur, et ära toita pere, et lubada omale korralikku elukohta ning raha jääks ka veidi üle, mida saaks panna lõbustuste, reisimiste jms. alla.
Mõeldes tulevikule peaks olema haridus kergesti kättesaadav nii täiskasvanutele, kui ka vaesematele inimestele ilma, et nad peaksid oma rahast suuri summasid välja käima – seda rohkem oleks riigis harituid inimesi ning kodanikud oskaksid langetada paremaid otsuseid riigi heaks. Majanduslikult heas seisus riik tagaks ka võimaluse praktiseerida, mida ma olen õppinud. Selle tarvis peaks riik olema võimeline looma organisatsioone ja uusi teaduslikke ettevõtteid, et haritud inimesed ei läheks võõrsile tahetut otsima .
Oluline on ka turvalisus riigis. Sellises riigis oleks alati võimalus saada abi õigus- ja kaitseorganitelt. Kaitseorganid oleksid piisavalt tugevad, et valitseks rahu ning ei tekiks sõjalisi konflikte. Turvalises riigis oleks ka rangemad seadused ning nende rikkujaile karmimad karistused, et kurjategijaid ning kuritegevust vähem oleks. Seaduste puhul ei kehtiks ka rikkujatele peaaegu, et samasugune karistus .. Mõrvarid siiski pandaks peaaegu eluks ajaks vangi ning varastel oleks samuti jõhkram karistus. Ei tohiks unustada ka loomi, iga elusolendi piinamise või tapmise eest peaks olema peaaegu võrdväärne karistus. Turvalises riigis peaks olema ka kõigil võimalus enesekaitsele ehk võimalus saada kergelt valvesüsteeme (nt. signalisatsioonid) oma turvalisuse heaks.
Avaliku võimu puhul peaksin ma üheks olulisimaks asjaks ausust. Kui riigi elanikud on valinud võimuorganitesse saadikud, kes on oma valimiskampaanias andnud lubadusi, siis peaksid nad neid ka täitma. Ei tohiks seda kasutada omakasu püüdlikult. Sellises riigis eksisteeriks riigiorganite süsteem, mis on suuteline iseseisvalt teostama võimu oma territooriumil.
Riigis, kus ma tulevikus elaksin oleks ka pluralistlik ühiskond, kus on lubatud mitmed ideoloogiad ja vaated. Rahva huve innustatakse ja ei suruta maha teistmoodi mõtlejaid. Inimestel oleks mõttevabadus ning õigus oma arvamusele ja selle avalikustamisele. Ühiskond oleks ka tolerantne ning eri rassist , teist moodi riides olevaid ning mõtlejaid ei mõistetaks hukka. Samas valitseks ka nulltolerants kurjategijate suhtes.
Olenematta sellest, kuidas ma ka praegu ei selgitaks lahti nii iseendale , kui teistele, mida pean ma paremaks või siis parimaks riigiks, usun ma, et seda ei eksisteeri. Kõigi vajadusi siiski ei saa rahuldada ning tuleb olla kompromissidele avatud. Olen kindel, et elu jooksul reisin palju ringi ning võin ka elada mujal riikides, kus olukord ning võimalused on paremad, kui Eestis. Siiski olen ka täiesti kindel, et kui tõesti vaeva näha, üksteise suhtes sallivamad olla, siis saab ka just meie pisikesest Eestist teha ühe riigi, milles tahaksid paljud elada.
Riik-milles tahan elada #1 Riik-milles tahan elada #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor fakinsupahh Õppematerjali autor
Jutt teemal, milline võiks olla Eesti riik, mida siin muuta jne.

Sarnased õppematerjalid

Ühiskonna konspekt
21
rtf

Ühiskonna konspekt

tööd juhib spiiker e esimees (Riigikogu esimehe ülesanded: 1. juhtida riigikogu tööd; 2. vajadusel täita presidendi ülesandeid). Parlamendi ülesanne on kinni peaministri koostatud valitsus (kuni 15 ministrit) ehk täidesaatevvõim Umbusalduse korral peaministrile peab tagasi astuma kogu valitsus. See on parlamentarismis üks olulisemaid omadusi: parlament saab valitsust umbusaldada (presidentalismis ja poolpresidentalismis ei saa). Seega ­ Eesti Vabariik on parlamentaarne riik, sest 1) Riigikogu (parlament) saab valitsust umbusaldada ja 2) Riigikogu valib presidendi, kes ei juhi valitsuse tööd. Seda teeb peaminister. Eesti Rigikogu ülesanne on valida EV president (ametiaeg 5 aastat, peab olema vähemalt 40-aastane, sünnijärgne EV kodanik). Presidendil on ühiskonnas tasakaalustav roll. Tähtsaim võimuinstitutsioon on parlament. Presidentalism USA hääleõiguslik kodanikkond valib nii parlamendi (seadusandlik võim kahekojalisel Kongressil) kui presidendi

Ühiskonnaõpetus
Kriminaalpoliitika kordamine
33
doc

Kriminaalpoliitika kordamine

Kriminaalpoliitika on ühiskondlike tegevuskavade väljatöötamine ja elluviimine eesmärgiga takistada süütegude levikut, vähendada nende raskust ja toimepanemise võimalusi ning nendega tekitatavat kahju, samuti ka mõjutada inimesi süütegudest hoiduma, kaitsta õiguskorda ning suurendada ühiskonnas turvalisust. Iga ühiskond tegeleb kuritegevuse kontrolliga. Kontrollides kuritegevust, luuakse kindlat keskkonda. Kaitstakse ühiskonna põhiväärtust. Iga riik peab looma väga kiiresti endale lojaalse ühiskonna ja kuritegevuse kontrolli institutsiooni. Eesti kriminaalpoliitika on sisuliselt mõjutatud tänases Euroopas kehtivatest põhimõtetest ja tavadest. Näiteks, surmanuhtlust asendati eluaegse vangistusega. Küsimus oli, kas on see sobiv viis? Tänasel päeval küsimuseks on vangla karistus. Näiteks palju inimest panna vanglatesse? Vangla karistust kasutatakse suhteliselt vähe ja see on lühiaegne. Põhimõtteks on vabaduse hind.

Õigusteadus
Ühiskonna riigieksami materjal
40
docx

Ühiskonna riigieksami materjal

liidri kui ka mõistliku kaalutluse poolest. o Sund ­ Sunni korral kuuletuvad inimesed võimule hirmust vägivalla või karistuse ees. Kuuletutakse ka seaduse pärast. (Teatud mõttes väljendavad ka seadused õiguslikku sundi, sest nende mittetäitmine toob kaasa karistuse ­ trahvi, ametist vallandamise, vabaduse võtmise.) Demokraatia põhiprintsiibid- ja väärtused Demokraatia on valitsemisviis e poliitiline reziim, milles võimukasutust seadustab ja kontrollib rahva tahe. Tunnused o Vabad ja üldised perioodilised valimised o Valitsejate vahetamise võimalus o Aus ja õiglane otsustamisvõimalus o Otsuseid langetatakse häälteenamusega o Vähemuse võimalus tõusta tulevikus enamuseks o Kaitstud inimõigused o Arvamusvabadus, avalikkus ja vaba ajakirjandus o Riigivõimu avalikkus ning poliitiline õiguslik vastutus

Ühiskonnaõpetus
Inimõiguste rahvusvaheline kaitse konspekt
21
doc

Inimõiguste rahvusvaheline kaitse konspekt

nt natsi Saksamaa, kus viidi asi äärmuseni, ,,õigus on ainult kirjas ja see on ainuõige". Esindaja J. Bentham ütles, et loomuõigus on täielik jama. Positivistliku teooria probleem seisneb selles, et universaalsust ei tunnustatud ja õigused olid selgelt seotud riigi valitseja tahtega. · Tänapäeval on inimõiguste lähtekohane tugevalt juurdunud väärikus. Peamised ideoloogiad o Läänelik lähenemine ­ kõige lähedasem ideaalile. Rõhutatakse universaalsust, riik lähtub inimesest ehk riik on inimese jaoks, mitte vastupidi, et inimesed on riigi jaoks. Kesksel kohal on üksikisik. Parem viis realiseerida inimõigusi on läbi demokraatliku ühiskonna. o Nõukogude Liidu lähenemine ­ lähtutakse riigist, riik peab olema kesksel kohal ning inimeste õigused ja huvid lähtuvad riigi tahtest. Nõukogude Liidus oli veel see, et inimõiguste rakendamine oli seotud riigi sotsiaal-majandusliku olukorraga

Õiguse entsüklopeedia
Eesti kui sotsiaalne riik
13
docx

Eesti kui sotsiaalne riik

TALLINA ÜLIKOOL Eesti ­ kas sotsiaalriik Rakvere 2016 Sotsiaalne riik ­ mis see on? Heaoluriik ehk sotsiaalriik on vastavalt Vikipeediale riik, mis garanteerib kodanike nii poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga. Ehk ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Samuti on sotsiaalriigil ka kohustus tagada inimese loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdne võimalus osa võtta ühiskonna üldisest heaolust (Vikipeedia). Heaoluriigi tekkega peaks kaasnema ka üldise elatustaseme tõus ning suurenema keskklassi osa ühiskonnas.

Sotsioloogia
Euroopa ideede ajalugu
43
docx

Euroopa ideede ajalugu

mõistuse hääl? 18.sajand. Optimism ­ pärispatu ideest loobumine. Valgustajad vastandusid protestantidele. Rõhutati inimeses peituvat potentsiaali, kujutati inimest kui mõistuslikku ja armastavat olendit. Valgustajad rõhutasid, et inimene sünnib heana, aga korrumpeerinud ühiskond rikub inimese ära (sealt need kurjategijad tulevadki). 18.sajandi mõisted : progress, ajalugu, kultuur, tsivilisatsioon. Ajalugu- potentsiaali avaldumine. Kapitalismi probleem. Riik ei saa toimida ilma eduka majanduseta. Uut laadi inimsuhted. ROMANTISM 18. sajandi lõpp- 19 . sajandi I pool Valgustus ­ universaalne inimesepilt - kirjeldati inimesi samalaadeslt. Romantikud hakkasid rõhutama, et igas inimeses on unikaalsust ja nad on erinevad ning tuleb üles leida inimesele loomuomased jooned. Esteetiline suhtumine oma isiksusse ja ellu ­ tuleb elada kaunilt. 3. loeng ÕNN

Euroopa ideede ajalugu
Platoni poliitiline õpetus
30
doc

Platoni poliitiline õpetus.

Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 9. teema: Platoni poliitiline õpetus. Küsimusepüstitus ja selle filosoofilised eeldused. Poliitika filosoofia on praktilise filosoofia osa ja käsitleb küsimust, millised on need printsiibid, millele toetudes saab õigustada ühiskonnaelu ja selle vormi valikut. Poliitilise elu filosoofiline käsitlus püüab vastata mitte üksnes küsimusele, milline riik ja selle poliitiline elu peaks olema, vaid eelkõige küsimusele, kuidas on sedalaadi väited õigustatud, millistele argumentidele nad toetuvad. Platoni poliitilises õpetuses toetub selleteemaline õigustus kogu tema seniesitatud õpetusele, omades nii ontoloogilisi, epistemoloogilisi kui ka eetilisi eeldusi. Ontoloogiliselt on eeldatud eelkõige muidugi see, et tegelikkus kätkeb endas nähtuste muutumatuid üle-ajaloolisi olemus-struktuure, mis kujutavad endast ühtlasi

Filosoofia ajalugu
Õiglus kui ausameelsus vs õigus Eesti Vabariigis kui JOKK
20
docx

Õiglus kui ausameelsus vs õigus Eesti Vabariigis kui JOKK*

vale, kui teine on õige. Karin Hallas-Murula on sõltumatu intelligendina sõnastanud Eesti ühiskonna silmakirjalikkuse, kuigi see ühiskond oskab etendada simulaakrumit (näivust, näideldut) toimiva demokraatliku korrana. Jüri Saare artikkel idealiseerib Eesti õiguskaitsesüsteemi ja laiemalt võttes status quo'd EV-s, just nagu ei saakski Eesti õiguskaitsesüsteemis olla midagi vaieldavat, sest see on Jüri Saarele keskkond "milles me elada tahaksime". EESTI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM TEGUTSEB RUUMIS, MILLE ON KUJUNDANUD "VÕITJA VÕTAB KÕIK" MENTALITEET, kus opositsiooni (hetkel Keskerakond ja EKRE; poliitiline olukord muutus juba järgmisel nädalal) halvustatakse ja sildistatakse, aga valitsusparteide tegelaste mastaapsed mahhinatsioonid võidakse maha vaikida. Kõigil reziimidel ja valitsustel on ikka olnud palgal parteiajaloo, poliitökonoomia, tõelise

Ühiskond




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun