50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-02-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
fakinsupahh
Õppematerjali autor
tööd juhib spiiker e esimees (Riigikogu esimehe ülesanded: 1. juhtida riigikogu tööd; 2. vajadusel täita presidendi ülesandeid). Parlamendi ülesanne on kinni peaministri koostatud valitsus (kuni 15 ministrit) ehk täidesaatevvõim Umbusalduse korral peaministrile peab tagasi astuma kogu valitsus. See on parlamentarismis üks olulisemaid omadusi: parlament saab valitsust umbusaldada (presidentalismis ja poolpresidentalismis ei saa). Seega Eesti Vabariik on parlamentaarne riik, sest 1) Riigikogu (parlament) saab valitsust umbusaldada ja 2) Riigikogu valib presidendi, kes ei juhi valitsuse tööd. Seda teeb peaminister. Eesti Rigikogu ülesanne on valida EV president (ametiaeg 5 aastat, peab olema vähemalt 40-aastane, sünnijärgne EV kodanik). Presidendil on ühiskonnas tasakaalustav roll. Tähtsaim võimuinstitutsioon on parlament. Presidentalism USA hääleõiguslik kodanikkond valib nii parlamendi (seadusandlik võim kahekojalisel Kongressil) kui presidendi
Kriminaalpoliitika on ühiskondlike tegevuskavade väljatöötamine ja elluviimine eesmärgiga takistada süütegude levikut, vähendada nende raskust ja toimepanemise võimalusi ning nendega tekitatavat kahju, samuti ka mõjutada inimesi süütegudest hoiduma, kaitsta õiguskorda ning suurendada ühiskonnas turvalisust. Iga ühiskond tegeleb kuritegevuse kontrolliga. Kontrollides kuritegevust, luuakse kindlat keskkonda. Kaitstakse ühiskonna põhiväärtust. Iga riik peab looma väga kiiresti endale lojaalse ühiskonna ja kuritegevuse kontrolli institutsiooni. Eesti kriminaalpoliitika on sisuliselt mõjutatud tänases Euroopas kehtivatest põhimõtetest ja tavadest. Näiteks, surmanuhtlust asendati eluaegse vangistusega. Küsimus oli, kas on see sobiv viis? Tänasel päeval küsimuseks on vangla karistus. Näiteks palju inimest panna vanglatesse? Vangla karistust kasutatakse suhteliselt vähe ja see on lühiaegne. Põhimõtteks on vabaduse hind.
liidri kui ka mõistliku kaalutluse poolest. o Sund Sunni korral kuuletuvad inimesed võimule hirmust vägivalla või karistuse ees. Kuuletutakse ka seaduse pärast. (Teatud mõttes väljendavad ka seadused õiguslikku sundi, sest nende mittetäitmine toob kaasa karistuse trahvi, ametist vallandamise, vabaduse võtmise.) Demokraatia põhiprintsiibid- ja väärtused Demokraatia on valitsemisviis e poliitiline reziim, milles võimukasutust seadustab ja kontrollib rahva tahe. Tunnused o Vabad ja üldised perioodilised valimised o Valitsejate vahetamise võimalus o Aus ja õiglane otsustamisvõimalus o Otsuseid langetatakse häälteenamusega o Vähemuse võimalus tõusta tulevikus enamuseks o Kaitstud inimõigused o Arvamusvabadus, avalikkus ja vaba ajakirjandus o Riigivõimu avalikkus ning poliitiline õiguslik vastutus
nt natsi Saksamaa, kus viidi asi äärmuseni, ,,õigus on ainult kirjas ja see on ainuõige". Esindaja J. Bentham ütles, et loomuõigus on täielik jama. Positivistliku teooria probleem seisneb selles, et universaalsust ei tunnustatud ja õigused olid selgelt seotud riigi valitseja tahtega. · Tänapäeval on inimõiguste lähtekohane tugevalt juurdunud väärikus. Peamised ideoloogiad o Läänelik lähenemine kõige lähedasem ideaalile. Rõhutatakse universaalsust, riik lähtub inimesest ehk riik on inimese jaoks, mitte vastupidi, et inimesed on riigi jaoks. Kesksel kohal on üksikisik. Parem viis realiseerida inimõigusi on läbi demokraatliku ühiskonna. o Nõukogude Liidu lähenemine lähtutakse riigist, riik peab olema kesksel kohal ning inimeste õigused ja huvid lähtuvad riigi tahtest. Nõukogude Liidus oli veel see, et inimõiguste rakendamine oli seotud riigi sotsiaal-majandusliku olukorraga
TALLINA ÜLIKOOL Eesti kas sotsiaalriik Rakvere 2016 Sotsiaalne riik mis see on? Heaoluriik ehk sotsiaalriik on vastavalt Vikipeediale riik, mis garanteerib kodanike nii poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga. Ehk ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Samuti on sotsiaalriigil ka kohustus tagada inimese loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdne võimalus osa võtta ühiskonna üldisest heaolust (Vikipeedia). Heaoluriigi tekkega peaks kaasnema ka üldise elatustaseme tõus ning suurenema keskklassi osa ühiskonnas.
mõistuse hääl? 18.sajand. Optimism pärispatu ideest loobumine. Valgustajad vastandusid protestantidele. Rõhutati inimeses peituvat potentsiaali, kujutati inimest kui mõistuslikku ja armastavat olendit. Valgustajad rõhutasid, et inimene sünnib heana, aga korrumpeerinud ühiskond rikub inimese ära (sealt need kurjategijad tulevadki). 18.sajandi mõisted : progress, ajalugu, kultuur, tsivilisatsioon. Ajalugu- potentsiaali avaldumine. Kapitalismi probleem. Riik ei saa toimida ilma eduka majanduseta. Uut laadi inimsuhted. ROMANTISM 18. sajandi lõpp- 19 . sajandi I pool Valgustus universaalne inimesepilt - kirjeldati inimesi samalaadeslt. Romantikud hakkasid rõhutama, et igas inimeses on unikaalsust ja nad on erinevad ning tuleb üles leida inimesele loomuomased jooned. Esteetiline suhtumine oma isiksusse ja ellu tuleb elada kaunilt. 3. loeng ÕNN
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 9. teema: Platoni poliitiline õpetus. Küsimusepüstitus ja selle filosoofilised eeldused. Poliitika filosoofia on praktilise filosoofia osa ja käsitleb küsimust, millised on need printsiibid, millele toetudes saab õigustada ühiskonnaelu ja selle vormi valikut. Poliitilise elu filosoofiline käsitlus püüab vastata mitte üksnes küsimusele, milline riik ja selle poliitiline elu peaks olema, vaid eelkõige küsimusele, kuidas on sedalaadi väited õigustatud, millistele argumentidele nad toetuvad. Platoni poliitilises õpetuses toetub selleteemaline õigustus kogu tema seniesitatud õpetusele, omades nii ontoloogilisi, epistemoloogilisi kui ka eetilisi eeldusi. Ontoloogiliselt on eeldatud eelkõige muidugi see, et tegelikkus kätkeb endas nähtuste muutumatuid üle-ajaloolisi olemus-struktuure, mis kujutavad endast ühtlasi
vale, kui teine on õige. Karin Hallas-Murula on sõltumatu intelligendina sõnastanud Eesti ühiskonna silmakirjalikkuse, kuigi see ühiskond oskab etendada simulaakrumit (näivust, näideldut) toimiva demokraatliku korrana. Jüri Saare artikkel idealiseerib Eesti õiguskaitsesüsteemi ja laiemalt võttes status quo'd EV-s, just nagu ei saakski Eesti õiguskaitsesüsteemis olla midagi vaieldavat, sest see on Jüri Saarele keskkond "milles me elada tahaksime". EESTI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM TEGUTSEB RUUMIS, MILLE ON KUJUNDANUD "VÕITJA VÕTAB KÕIK" MENTALITEET, kus opositsiooni (hetkel Keskerakond ja EKRE; poliitiline olukord muutus juba järgmisel nädalal) halvustatakse ja sildistatakse, aga valitsusparteide tegelaste mastaapsed mahhinatsioonid võidakse maha vaikida. Kõigil reziimidel ja valitsustel on ikka olnud palgal parteiajaloo, poliitökonoomia, tõelise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid