Keskkond (0)

Keskkonnaõpetuse koolieksami kordamisküsimused 2015 
  
1. Mis on keskkonnaseire? 
 Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis 
hõlmab keskkonnavaatlusi ja ­analüüse ning vaatlusandmete töötlemist.  
Keskkonnaseire​
 on mingi ​
territooriumi​
 või ​
loodusobjekti​
 ​
keskkonnaseisundi​
 ja seda 
mõjutavate tegurite pidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja –analüüse ning 
vaatlusandmete töötlemist.  
 
2. Mis on keskkonnaseire eesmärgid?  
Keskkonnaseire eesmärk: hinnata keskkonnaseisundit ja sel e muutusi, hinnata 
loodusvarade olukorda, selgitada välja täiendavaid uuringuid vajavad keskkonnaprobleemid, 
koguda andmeid meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste tegurite ja prognooside tarvis ning 
keskkonnaindikaatorite jaoks. Kogutavad andmed on aluseks strateegiate, tegevuskavade, 
planeeringute koostamiseks ja kehtestamiseks ning leevendus­ ja kaitsemeetmete 
rakendamiseks. 
 Sel e eesmärgiks on seiratavast keskkonnast tõese info saamine ja sel e põhjal tehtav 
tulevikuprognoos, mis omakorda aitab kaasa erinevate keskkonda mõjutavate tegevuste 
planeerimisele ​
[1]​
. Keskkonnaseire toimub enamasti vastavates uurimisjaamades. 
Keskkonnaseire eesmärgid on: 
 ​
1) keskkonda mõjutavate tegurite hindamine ja analüüsimine; 
 ​
2) meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste tegurite ning nende muutuste jälgimine, hindamine ja 
prognoosimine ; 
 ​
3) keskkonnaseisundi hindamine ja sel e muutuste prognoosimine; 
 ​
4) taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine; 
 ​
5) abinõude rakendamist või täiendavat uurimist nõudvate keskkonnamuutuste 
väljaselgitamine; 
 ​
6) saasteainete kauglevi jälgimine ja rahvusvaheliste lepingute alusel võrdlusuuringute 
tegemine; 
 ​
7) keskkonnaseisundit iseloomustavate näitajate süsteemi arendamine ja täiendamine; 
 ​
8) lähteandmete saamine programmide, planeeringute ja arengukavade koostamiseks. 
[​
RT I 2005, 29, 214​
 ­ jõust. 05.06.2005] 
Keskkonnaseire eesmärgid 
Keskkonnaseire seaduses​
 määratletakse ka keskkonnaseire eesmärgid​
[2]​
. Need on: 
1. keskkonda mõjutavate tegurite hindamine ja analüüsimine; 
2. meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste tegurite ning nende muutuste jälgimine, 
hindamine ja prognoosimine; 
3. keskkonnaseisundi hindamine ja sel e muutuste prognoosimine; 
4. taastuvate loodusvarade​
 seisundi ja hulga määramine; 
5. abinõude rakendamist või täiendavat uurimist nõudvate keskkonnamuutuste 
väljaselgitamine; 
6. saasteainete kauglevi jälgimine ja rahvusvaheliste lepingute alusel 
võrdlusuuringute tegemine; 
7. keskkonnaseisundit iseloomustavate näitajate süsteemi arendamine ja 
täiendamine; 
8. lähteandmete saamine programmide, planeeringute ja arengukavade 
koostamiseks. 
 
 
3. ​
Mil ised on keskkonnaseire tasandid? Näited! 
Eestis võib keskkonnaseiret sel e korraldaja järgi li gitada kolmeks​
[2]​
[3]​
: 
1. ri klik keskkonnaseire (korraldab Keskkonnaministeerium); 
2. kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire (korraldab kohaliku omavalitsuse 
üksus); 
3. ettevõtja omaseire (oma initsiati vil või vastavalt keskkonnaloas sätestatud 
tingimustele). 
 
Ri klik keskkonnaseire on ri gieelarvest ja rahvusvaheliste koostööprogrammide kaudu 
finantseeritav seire, mis keskendub vee­ ja õhukvaliteedi ning eluslooduse muutuste 
jälgimisele. Ri kliku keskkonnaseire läbivi mise aluseks on ri kliku keskkonnaseire programm, 
mil e iga­aastase mahu (seiretööd, seiretööde teostajad ja maksumus) 
kinnitab​
keskkonnaminister​
 oma käskkirjaga. 
Kohaliku omavalitsuse keskkonnaseiret finantseeritakse kohaliku omavalitsuse eelarvest, 
ri gieelarvest sihtotstarbeliste eraldiste kaudu ja/või rahvusvaheliste koostööprogrammide 
kaudu. Kohaliku omavalitsuse seire tugineb omavalitsuse keskkonnakorralduse kavadele ja 
võiks eelkõige ol a suunatud kohaliku tähtsusega ning pi rkonnale iseloomulike 
keskkonnaprobleemide mõju jälgimisele elukeskkonnale, eluslooduse mitmekesisusele, 
inimtervisele. 
Ettevõtted võivad keskkonnaseiret teostada vabatahtlikult oma tarbeks, jälgimaks ettevõtte 
tegutsemisega kaasnevat ​
keskkonnamõju​
. Ettevõtted on kohustatud teostama 
keskkonnaseiret ​
keskkonnalubades​
 või keskkonnaressursi kasutusloas toodud 
keskkonnanäitajate​
 osas ning lubades ettekirjutatud mahus. Vi masena nimetatud juhul 
kuuluvad ettevõtte seire andmed avalikustamisele. Oma ​
eelarvest​
 vabatahtlikult tehtud 
keskkonnaseire tulemusi ettevõtted avalikustama ei pea ja nende tulemusi ei saa kasutada 
ettevõtte vastu. Ettevõte esitab keskkonnaseire andmed keskkonna­ või ressursikasutuse 
loa andjale, kel eks on ​
Keskkonnaamet​
. 
 
 
 
4. Kuidas tagatakse seireandmete võrreldavus? 
Andmete võrreldavus – võrreldavad on andmed, mis kogutud samast kohast ja samade 
meetoditega ning analüüsitud samade analüüsimeetoditega. Sel ised andmed moodustavad 
iga näitaja kohta sel e muutumist ajas kirjeldava andmerea. 
 
 5. Miks ja kuidas peab olema tagatud seireandmete kättesaadavus?  
Keskkonnaseire andmed on üldjuhul avalikud (ka keskkonnaloas sätestatud ettevõtja 
kohustusliku seire andmed), st nende kogujatel on kohustus neid teabenõude alusel 
väljastada. Keskkonnaseire käigus kogutud andmed koondatakse nende kogujate poolt 
internetis avalikustatud keskkonnaregistrisse​
[1]​
. 
selle käigus saadavate andmete avalikustamist ​
avaliku teabe seadus​
 ning seireandmete 
säilitamist​
keskkonnaregistri seadus​
. 
 
Keskkonnaseire käigus saadud andmed avalikustatakse ​
avaliku teabe seaduses​
, 
keskkonnaregistri seaduses​
, keskkonnaregistri pidamise täpsustatud korras ning 
keskkonnaregistri andmete paberkandjal avalikustamise mahtu ja sagedust reguleeriva 
määrusega kinnitatud moel. 
 
 
6. Millised dokumendid reguleerivad Eestis keskkonnaseiret?  
Eestis korraldab ri klikku keskkonnaseiret ​
keskkonnaministeerium​
 ​
keskkonnaseire seaduse 
järgi. 
  
7. Mis on looduskaitse? 
Elurikkus ehk looduse mitmekesisus tuleb säilitada ning populatsioonide ja li kide 
enneaegset väljasuremist vältida • Ökoloogiline terviklikkus ja ökosüsteemide keerukus 
peavad säilima • Evolutsioon peab jätkuma • Elurikkusel on iseväärtus 
Ettevaatusprintsi p – 9 korda mõõda, 1 kord lõika  
• Dünaamilisuse printsi p – absoluutses tasakaalus on vaid surnud süsteem  
• Evolutsioonilisuse printsi p – li girikkus on evolutsiooni tulemus, sel e protsessi jätkumine 
tuleb tagada  
• Pideva valveloleku printsi p – ühe kaitseala loomine ja kaitsemeetmete kehtestamine ei 
taga li kide säilimist, tuleb pidevalt jälgida protsesse ja sekkuda enne kahju tekkimist  
• Inimese juuresoleku printsi p – inimene on osa loodusest, sel ega tuleb looduskaitses 
arvestada, vältida tuleb ülemäärast mõju. 
 
 8. Mis on looduskaitse eesmärk?  
Lähtudes looduskaitse eetilistest alustest ja loetletud looduskaitse printsi pidest võib öelda, 
et looduskaitse eesmärgiks on elurikkuse säilitamine ökosüsteemide terviklikkuse kaudu. 
 
9. Kas looduskaitseliselt on kõige tulemuslikum kaitsta liike, kooslusi või elupaiku? 
Miks? 
 
Kooslusi, sest kui katstaval li gil on kül  elupaik, aga pole toitu, pole kaitsmine jätkusuutlik.  
  
10. Millised dokumendid reguleerivad Eestis looduskaitset?  
 Natura 2000 on üle­euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mil e eesmärk on tagada 
haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja 
kasvukohtade kaitse. ● Euroopa Li du li kmesmaana peab Eesti korraldama Natura 2000 
aladel loodusväärtuste säilimise 
 
11. Millised dokumendid reguleerivad Eestis kliimamuutustega seotud probleeme, 
nende probleemide leevendamist ning kohanemismeetmeid?  
Rahvusvahelised kokkulepped: ÜRO kli mamuutuste raamkonventsioon, Kyoto protokol  ● 
EU kokkulepped: kli mamuutuste ja energia pakett eesmärkidega 2020.aastaks: ● 
vähendama kasvuhoonegaase 20 protsendi võrra; ● tõstma energiatõhusust 20 protsendi 
võrra; ● tagama, et 20 protsenti energiavajadusest kaetakse taastuvate energiaal ikatega. ● 
Eesti kli mamuutuste alane regulatsioon: ● Välisõhu kaitse seadus ● Ühinenud Rahvaste 
Organisatsiooni kli mamuutuste raamkonventsiooni ratifitseerimise seadus ja Ühinenud 
Rahvaste Organisatsiooni kli mamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokol i ratifitseerimise 
seadus ● Keskkonnatasude seadus (RT I, 13.03.2014, 37) ● VV määrus 
"Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate 
tegevusalade loetelu" ● VV määrus "Kasvuhoonegaaside heitkoguste ühikutega kauplemise 
kord" 
 
12. Milline dokument sõnastab Eesti säästva arengu printsiibid?  
Säästev Eesti 21 strateegias 
 
 
13. Millised on maakasutusprobleemide (mis on põhimõtteliselt maakasutuse 
planeerimise probleemid) sümptomid?  
Planeeritakse inimeste jaoks  
Igal pool ei saa rakendada samu põhimõtteid – piirkondlikud iseärasused  
Tehnoloogia – pole mõtet soovitada kasutusi, mida ei osata rakendada  
Integratsioon – peab mõtlema ka teiste ressursside saadavusele  
Hea põllumajandusmaa sobib tihti ka teisteks otstarveteks, kuid mitte vastupidi 
 
14. Millises suurusjärgus nõuavad erinevad energiatootmisviisid maaressurssi (sama 
koguse energia tootmiseks)?  
Et toota 1800 MW energiat, läheb tuumajaamal vaja 4,5 km2, tuulepargil/tuulikutel 
437 km2 ning päikeseenergial / ­paneelidel 54 km2 maa 
 
 
 
 
15. Millised on jätkusuutliku planeerimisprotsessi põhimõtted (linnas,  üldisemalt  igal 
pool sh maapiirkonnas)?  
•
Hinnata olukorda (kas väärtus on parem si s, kui muudame midagi või kui 
jätame ala puutumata) 
Konkureerivate otstarvete vaheliste konfliktide lahendamine 
•
Jätkusuutliku lahenduste otsimine 
•
Kogemustest õppimine 
•
Pöörata tähelepanu ligipääsule. Kas inimesed saavad tööle jala/rattaga?  Kui 
paljudel on vaja autot, et li gelda punktist A punkti B? Mil ised on teeolud – kas 
esikohal on jalakäija või autojuht? Jne 
 
 
 
 
16. Kas ja kuidas on omavahel seotud keskkonnaprobleemid: kõrbestumine, 
bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, erosioon, muldade degradeerumine, 
metsade raie, maakasutuse muutused, kliimamuutused, ookeanide hapestumine, 
eutrofeerumine, magevee vähenemine, vee­, õhu­ ja mulla(pinnase) reostus , 
aineringete häringud.  
 
Pildi leiab materjal “12­7” slaid 34.  
 
Kõrbestumise korral muutub pi rkond paljudele taime­ ja loomali kudele ebasoodsaks, seega 
toimub bioloogilise mitmekesisuse vähenemine. Talimede puudumisel ki reneb erosioon ning 
sel e tagajärjel uhutakse muldadest välja orgaanilised toitained(muldade degradeerumine). 
Suurenenud inimeste hulk vajab rohkem toitu, seega on põl umaad juurde vaja(maakasutuse 
muutused) ja sel eks raiutakse metsa maha. Metsad, eriti vihmametsad on kui maa kopsud 
ning nende vähenemine põhjustab õhus suurenenud süsihappegasi ja teiste kahjulike ainete 
suurenemise, mis omakorda põhjustab osooniauke ja kli masoojenemist ja happsesademeid, 
mis vi vad ookeanide hapsestumiseni. Samuti mängib sel es rol i intenssivistunud 
põl umajandus, kus kasutatakse palju väetisi , mis satuvad ookeanidesse ning põhjustavad 
seal  orgaanilise aine vohamise(eutrofeerumise).  Kemikaalid  satuvad ka veeringesse, sealt 
kaudu ka pinnasesse, põhjustades reostusi, mil e tulemusena muutub osa magevett 
tarbimisõlbmatuks. Inimetegevus koormab ökosüsteeme ning häirib nende lülide 
ebanormaalset toimimisvi se põhjustades sel ega aineringe häireid(süsiniku ja lämmastiku 
häireid).  
 
17. ​
Millistes maailma piirkondades on eelpoolnimetatud keskkonnaprobleemid kõige 
tõsisemad täna? Mis võib kaasa tuua nende leviku laienemise tulevikus? Kuhu nad 
laieneda võivad?  
 
Lõuna­Ameerika, Aafrika, India…. ??? 
 
Kui me ei suuda põl umajanduses resursse paremini ümber korraldada, et tootmine oleks 
efekti vsem, vähendada ja õigemalt  kasutada väetisi ja taimekatisevahendeid.   
 
Kuna ökosüsteem ja aineringed(nt veeringe) muudavad maakera üheks tervikuks, si s 
lõpuks mõjutavad need keskkonnaprobleemid tervet maakera.  
 
 
18. Kuidas mõjutavad eelpoolnimetatud probleemid inimesi ning nende argipäeva? 
 
Suureneb puhta mageda vee puudus, toidupuudus, prügi tänavatel, rannikul,  inimesed 
peavad päikese ki rguse eest katsmiseks kasutama päiksekaitsekreeme, suureneb oht 
haigestuda al ergiatesse, vähki, kala ei soovitataks süüa vaid paar korda nädalas.  
 
Näiteks hobusekasvatajad, kel e  naabrid  on tavapõl umajandusega tegelevad põl umahed, 
peavad pidevalt jälgima, mil al toimub järjekordne taimede pritsimine, et hobused põl u kõrval 
olevast koplist evakueerida, sest tuulise ilmaga või vana tehnikaga pritisimesl satuvad 
kemikaalid ka kõrvalolevatele aladele, saastunud rohtu süües on aga hobuse tervis ohus.  
  
19. Mille poolest erinevad erinevad põllumajandusviisid (tava­ ehk 
intensiivpõllumajandus, mahepõllumajandus, kõrge loodusväärtusega 
põllumajandus)?  
 
Mahedas ei kasutata erinevalt tavalisest mineraalväetisis ega tehislikke psetitsi de.  
 
Kõrge loodusväärtusega(KLV) põl umaj. on nende eelmiste vahepeale vorm, mis ei pea 
olema tingimata mahe ja iga mahe pole ka KLV, kuid need ka üsna sarnased. Nt mõlemal on 
madal põl umaj. intensi vsus ehk si s tootlikkus pole ni  suur kui tavapõl umaj. Samuti on 
sarnasus maastikkuline mosai ksus ehk si s erinevad maakasutusvi sid väikestel aladel. 
 
Erinevus: KVL on rohkem  looduslikke  maastikkuelemente nt puud, põõsad, veekogud vms 
 KLV põl umaj. peab nö tootma ka elurikkust ehk si s toetab li gi­või elupaigarikkust, säilitab 
haruldaste li kide olemasolu. ( Eesti nt karjamaad või heinamaad, kus kasvavad puud ja ka 
looduslikke taimi, samuti loomade karjatamine rannikualadel, et vältida nende täiskasvamist) 
 
20. Millised on säästliku tarbimise põhimõtted? 
 
●  Vähemate vahenditega rohkema tegemist, ressursside 
kasutamist jätkusuutlikult ja keskkonnamõju minimeerimist. 
● Vähendamine​
­ tarbida vähem, nt osta inult vajalikke asju, vältida 
emotsionaalseid oste 
● Korduvkasutus​
­ vanade asjade(nt ri ete) müümine­ ostmine, “pigem 
parandada kui osta uus” põhimõte, vältida ühekordseid kasutatavate asjade 
ostmist, nt plastnõud või mittelaetavad patareid.  
● Ringlusessevõtt​
­ kasutatud asjadest või prügist tehakse uusi tooteid. nt 
plastiku taaskasutamine, tehakse fli se vms vajlikke materja 
 
● Toormaterjale (nagu vesi, mineraalid ja puud) tuleb kohelda 
tõhusamalt terve nende elutsükli jooksul, sel est ajast, kui nad 
kasutusele võetakse kuni hetkeni, mil nad kasutuselt 
kõrvaldatakse. 
● nt tarbida vett säästlikult: käia dušši al (mitte vannis), hambaid peastes 
keerata kraan kinni, paigaldada säästev WC­pott, mitte valada kemikaale või 
prügi WC­pott ega kraanikausist al a, (sest si s läheb vee puhastamiseks 
rohkem resurssi ja jäägid võivad loodusesse sattuda, ) 
 
● Kõige rohkem avaldame keskkonnale mõju toidu, hoonete ja 
transpordiga, järelikult tuleb neid valdkondi kõige rohkem 
muuta. 
● nt eelistada väiksema veejalajäljega tooteid, nt lähemal toodetud kaupu, sest 
si s vähenevad transpordile kuluvad ressursid. 
● soojustada maju, et kütmisele kuluks vähem. 
● kasvatada taimi sobivates tingimustes, nt ni skuselembelisemad taimi seal 
kus sajab rohkem ja soojalembesemaid seal kus on soojem.  
 
 
 21.​
 ​
Miks on toidujäätmete teke probleeem (2­3 põhjust)? 
 
● Arenenud ri  kides  toodetakse või  imporditakse li ga palju toitu­ tarbija ei osta 
kõike ära­ riknemine. 
● Edasimüüjad ei soovi/julge müüa ebastandardseid(nt kaheharuline porgand 
vms) juur­ja puuvilju. 
● Tarbija on nõudlik kvaliteedi ning välimuse suhtes ning ei ole lat välimuse või 
maiteomaduste muutustele (nt on erinevad banaanisordid, kuid tarbija on 
harjunud  vaid vähestega) 
● Lühikese säilivusajaga toitu on keeruline transportida arengumaadesse ning 
samuti võib tekkida oht, et vahendajad hakkavad tasuta saadud toitu 
ebaseadulikult edasi müüma kasu saamise eesmärgil.  
 
 
 
 
  
 
 
22. Mis on toote olelusring? 
 Arvestatakse kogu tooteahelat alates tooraine ammutamisest kuni toote utiliseerimise või 
taaskasutusse suunamiseni. 
 
23. Millistest etappidest koosneb toote olelusring?  
Tooraine kasvatamine, trantsport, tootmine, pakendamine,mhuögiladu, kauplus, kodus 
kasutamine, kodust edasi? 
Ressursside ammutamine, toorainete tootmine, tootmine, pakendamine,vtransport, müük, kasutamine, 
hooldamine, käibest kõrvaldamine 
 
24. Millised on toote olelusringi sisendid ja väljundid?  
Sisendid: toor­ ja abiained, energia 
Väljundid: heitmed õhku, vette, mulda, pinnasesse  
 
25. Tootemärgised: mahe­ ehk ökomärgised, õiglase kaubanduse märgis, 
pakendikäitlusmärgised, teised tootemärgised, mis seostuvad keskkonna teemadega 
sh eksitavad märgised.  
 
vt “pakendid” slaide. 
 
26. Mis on eluslooduse kandevõime?  
Ökosüstemi võime (taas)toota bioloogilist ressurssi ja absorbeerida jääke 
 
27. Mis on ökoloogiline jalajälg? 
Süsinikujalajälg ● Veejalajälg ● Maakasutuse jalajälg ● Terviklik ökoloogiline jalajälg 
 
 28. ​
Millistest parameetritest/teguritest koosneb tavaliselt (inimese, riigi vms) 
ökoloogiline jalajälg?  
Vee kasutus, co2 jne ???? 
 
29. Millest sõltub riigi jätkusuutlikkus?  
 Ökoloogilise jalajälje suurus ületav bioloogilise kandevõime on tegu jätkusuutmatusega 
 
30. Mis on ökosüsteem?  
Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mil e moodustavad toitumissuhete kaudu 
üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga 
 
31. Mis on ökosüsteemi teenused? Näited!  
● Hüved, mida ökosüsteemid pakuvad inimestele ● Ökosüsteemiteenused on väga 
mitmesugused keskkonnakaitselised, sotsiaalsed ja majanduslikud hüved, mida 
ökosüsteemid inimkonnale pakuvad ( 
 
32. Kuidas jaotatakse ökosüsteemi teenuseid? Näited!  
Tugiteenused (supporting services) – nn baasteenused nagu aineringe, mul ateke, 
fotosüntees , elupaigad; 
 ● Reguleerivad teenused (regulating services) – teenused, mis mõjutavad kli mat, vee­, 
õhu­ ja mul akvaliteeti, veevarusid, üleujutusi, samuti tolmeldamist; 
 ● Varustusteenused (provisioning services) – inimene saab ÖS­lt nt toiduna, veena, puidu 
jm materjalina  
● Kultuuriteenused (cultural services) – loodus pakub esteetilist ja vaimset naudingut, on 
lõõgastumise kohaks ja uute teadmiste (n teaduse) al ikaks 
 
33. Kuidas ohustab inimtegevus erinevaid loodusressursse? Näited! 
 
● Maa (põl umajandus, linnastumine, mul a katmine(asfalteerimine). 
○ Maa kasutuse tagajärjel on kadunud bioloogiline mitmekesisus, 
ökosüsteemide häiritus­ muldades toitainete vähenemine­ väetamine­ 
ookeanide hapestumine… jne 
 
 
● Õhk  
○ kütmine, transport­ Kasvuhoone gaaside õhku paiskamine. Õhku koostis 
muutub­ osooniaukude teke­ kli masoojenemine jne... 
 
● Vesi 
○ väetamine, tööstustest ja majapidamistest tekkivad kahjulikud ained jõuavad 
veekogudesse ja häirivad sealset ökosüsteemi.