Ärisaladus (0)

Ärisaladus

Ärisaladus on ettevõtte käsutuses olev salajane informatsioon, mis annab ettevõttele turueelise konkurentidega võrreldes. Ärisaladuse kaitse näeb ette Intellektuaalomandi kaitse kaubandusaspektide lepingu (nn TRIPs -leping) artikkel 39, mille kohaselt on ettevõtjal õigus takistada nende valduses oleva teabe levitamist, või teiste isikute poolt omandamist või kasutamist teiste ettevõtjate poolt viisil, mis on vastuolus heade äritavadega, tingimusel et selline teave:

on salajane, st ei ole vabalt kättesaadav või teada isikutele, kes tavaliselt sellise informatsiooniga tegelevad

omab saladusesolemise tõttu ärilist väärtust ja

teavet valdav isik on tarvitusele võtnud kohased meetmed teabe salajas hoidmiseks.
Hästi hoitud ärisaladuse näide on Coca -Cola retsept . Ärisaladuse kaitse on peaaegu iga litsentsilepingu osa, kuna ärisaladus täiendab patendikaitset. Ärisaladuse üheks osaks on oskusteave ehk know -how.
Ärisaladuse õigustamatu kasutamine on kuritegu . Karistusseadustiku kohaselt karistatakse ärisaladuse avaldamise eest ilma aktsiaseltsi või osaühingu pädeva organi vastava loata rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kui sellise teoga on põhjustatud oluline kahju, siis on karistuseks rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus .
Mitte ainult ärisaladuse avaldamine, vaid ka selle õigustamatu kasutamine on kuritegu ning ka selle eest on karistusena ette nähtud rahalise karistus või kuni üheaastane vangistus.
Kehtiva konkurentsiseaduse kohaselt ei tohi Konkurentsiamet avaldada ettevõtte kohta informatsiooni, mida ettevõte peab oma ärisaladuseks. Kehtiva konkurentsiseaduse kohaselt on kõlvatuks konkurentsiks konfidentsiaalse teabe (mitte ärisaladuse) kuritarvitamine. Konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine on konfidentsiaalse teabe kasutamine, kui see on saadud seadusevastaselt. Konfidentsiaalse teabe omanik võib konfidentsiaalse teabe kuritarvitaja vastu esitada hagi tekitatud kahju hüvitamiseks. Kuna Eesti seaduses ei ole avatud ei konfidentsiaalse teabe ega ärisaladuse mõistet, tuleb kuritarvitamise tuvastamisel lähtuda TRIPs lepingus antud definitsioonist .

Ärisaladuse kaitsmine

Ärisaladuse kaitsmine algab selle määratlemisest ning saladusele ligipääsejate ringi piiramisest.
Praktiliselt iga äritegevus sisaldab salajast teavet, mille avalikuks tulek võib tuua ettevõtjale kahju. Äriseadustik on kehtestanud ärisaladuse hoidmise kohustuse nii osaühingu kui ka aktsiaseltsi juhatuse ja nõukogu liikmetele. Ka on töötajad kohustatud hoidma tööandja ärisaladust, kui selles on töölepingus kokku lepitud.
Ärisaladuse definitsioon sisaldub konkurentsiseaduses. Ärisaladuseks on teave ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada, eelkõige oskusteavet puudutav tehniline ja finantsteave ning teave kulude hindamise metoodika, tootmissaladuste ja -protsesside, tarneallikate, ostu-müügi mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate, turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta.
Esiteks peab ärisaladusena käsitletav teave olema seotud ettevõtja äritegevusega, sest reeglina vaid äritegevusega seonduva teabe konkurentidele avaldamine võib kahjustada ettevõtja huve ja luua põhjendamatuid konkurentsieeliseid teistele ettevõtjatele.
Ärisaladusel on ettevõtja jaoks majanduslik väärtus, mis seisneb ka selles, et ärisaladus ei ole konkurentidele teada. Ärisaladuse puhul on tegemist teabega, mis garanteerib antud ettevõtja äritegevuse edukuse ning mille väljatöötamiseks või kogumiseks on ettevõtja teinud investeeringuid, mis vajavad õigustatult kaitset.
Teiseks ärisaladuse tunnuseks on see, et äritegevusega seonduva informatsiooni avaldamine peab ohustama ettevõtja huve. Ettevõtja huvideks on eelkõige majanduslikud huvid. Sellise teabe avalikustamine kahjustab ettevõtja turupositsiooni või võtab temalt konkurentsieelise. Samas ei ole välistatud, et informatsiooni avaldamine võib kahjustada mittemajanduslikke huve.
Ärisaladuseks ei loeta avalikustamisele kuuluvat või avalikustatud teavet. Samuti ei ole ärisaladusena käsitletav oskusteave. Otsustamaks, kas tegemist on salajase informatsiooniga, tuleb igal juhtumil analüüsida, kui paljud ettevõtte töötajad informatsiooni teavad, informatsiooni väärtust ettevõtjale, ettevõtja tehtud kulutusi informatsiooni saamiseks, meetmeid ja nende ulatust, mida ettevõtja on rakendatud informatsiooni saladuses hoidmiseks, kuivõrd lihtsalt konkurendid saaksid samasuguse informatsiooni omandada jms asjaolusid.
Kuidas ärisaladust kaitsta?

• Määratle täpselt ärisaladus.
  
• Piira ja määratle isikute ring, kellel on ärisaladusele juurdepääs, sõlmi nendega ranged konfidentsiaalsuskohustust ning konkurentsikeeldu sätestavad kokkulepped.
  
• Konfidentsiaalsuskohustust sätestavad kokkulepped peaks ettevõtja sõlmima ka oma äripartneritega.
  
• Konfidentsiaalsuskohustus peab olema võimalikult selge ja sisaldama ka teavitust sellest, et ärisaladuse avaldamine on karistatav vastavalt karistusseadustikule.