Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti taasiseseisvumine kokkuvõtvalt (0)

1 Hindamata
Punktid
TAASISESEISVUMINE
Eeldused rahvusvahelises poliitikas:
  • 80ndatel oli kommunistlik süsteem kriisis (majanduslikus ja vaimses)
  • Nõukogude Liidu positsioon nõrgenes (nt ebaõnnestunud Afganistaani sõja tõttu)
  • Lääneriigid kiirendasid võidurelvastumist (Reagani nn tähtede sõja programm), mis kurnas Nõukogude Liidu majandust
  • Lääneriigid toetasid kommunismivastasust (nt Poolas ja Afganistaanis)
  • Vähendati Nõukogude Liidult nafta ostmist
    Eeldused Nõukogude Liidus:
  • Gorbatšovi võimuletulek 1985 ja tema alustatud reformid (Glasnost ehk avalikustamine – hakati rääkima tabuteemadest nagu puuetega inimeste ja looduse olukord, ajalugu. Perestroika ehk (majanduslik) uuendamine – hakatakse lubama väikeettevõtlust. )
  • Augustiputš e riigipöördekatse 1991.
    Eeldused Eestis:
    1987
    Fosforiidisõda 1986-1987. Taheti rajada hiidtehast, mille üle ENSV -l puuduks kontroll. Eestlased ei tahtnud loodussaaste ja migratsiooni tõttu. Tänu ajakirjandusele ja kodanikele tehast ei ehitatud.
    23.august 1987: meeleavaldus Hirvepargis, kus nõuti MRP avalikustamist, juhib MRP-AEG.
    1987 lõpp: esimene massiorganisatsioon Eesti Muinsuskaitse Selts
    1987 külastas Gorbatšov Eestit. Siim Kallas, Edgar Savisaar , Tiit Made ja Mikk Titma esitavad ettepaneku Eesti üleminekuks turumajandusele: IME projekt.
    1988
    1988 ERSP ehk Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (hiljem Kodanikekomitee ja ,,Isamaa’’)
    2.02.1988 Tartu Rahu puhul kogunemine tänaval
    24.02.1988 EV aastapäev. Tammsaare pargis meeleavaldus, milles osalejaid ajakirjandus mustas.
    Aprill 1988 Eesti Loomeliitude ühispleenum. Avaldatakse rahulolematust ENSV juhtkonnaga. Nõutakse avalikustamise süvendamist, immigratsiooni tõkestamist, IME projekti käivitamist, massiküüditamise hukkamõistmist, rahvusteaduste positsiooni taastamist (nt teadus eesti k)
    Aprill 1988 sünnib idee Rahvarinde loomisest
    Kevad 1988 Muinsuskaitse päevadel tuuakse avalikkuse ette rahvusvärvid. Levimuusikapäevadel Alo Mattiiseni 5 isamaalist laulu.
    Karl Vaino vahetatakse Vaino Väljase vastu.
    Sept 1988 Rahvarinde meeleavalduskontsert ,,Eestimaa laul’’ Lauluväljakul.
    16.11.1988 ENSV erakorraline Ülemnõukogu istung. Tänu V.Väljasele võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon, st ENSV seadused on ülemuslikud NSV Liidu seaduste ees.
    1988 suvel algab impeeriumimeelsete jõudude kogunemine Interrindeks. Nad räägivad venelastele, et kui eestlased saavad võimule, siis hakkavad nad venelasi majanduslikult ja füüsiliselt kiusama .
    Rahvarinne ja EKP rahvuslik osa (S.Kallas, E.Savisaar, T.Made, M.Titma jt) arvavad , et NSVL tuleks reformida ja paika panna Liiduleping. Rahvuslikud jõud (MRP-AEG, Eesti Muinsuskaitse Selts, ERSP) ei poolda seda.
    1989
    Jaan 1989 keeleseadus. Riigikeel on eesti keel.
    24.02.1989 heisati sini-must-valge lipp Pikas Hermannis.
    Algab kodanike komiteede liikumine. Märgiti üles eesti kodanikud.
    Kevad 1989 esimesed Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi vabad valimised(sinna said ka Eesti saadikud, kes keskendusid MRP avalikustamisele)
    23.08.1989 Balti kett (2 miljonit inimest, 600km pikk)
    1989 sügisel räägivad kõik eesti poliitikud iseseisvumisest. Eesti Kongress soovis taastada 1918 välja kuulutatud riigi, mis vahepeal okupeeriti. Rahvarinne soovis täiesti uue riigi loomist, sest:
  • E i tahetud pöörduda Pätsi diktatuuri aega
  • Aeg on muutunud ja vanast riigist pole midagi alles
  • Uus riik oleks lihtsam, sest NSVL ei tunnista okupatsiooni
    Vana riik on aga majanduslikult kasulikum, sest siis saab tagasi vana riigi varad ja ei pea tasuma NSVL laene .
    1989 lõpus tunnistas Kongress salaprotokollide olemasolu ja kuulutas need õigustühiseks.
    1990
    Veeb 1990 Eesti Kongressi valimine, juhtorganiks saab Eesti Komitee, mille juht on T. Kelam .
    Märts 1990 ENSV Ülemnõukogu valimised. Ülemnõukogu loob valitsuse, mille juhiks saab E.Savisaar ja välisministriks L.Meri, kes loob läbikäimise maailma suurriikidega.
    EKP laguneb, kuna selle tähtsus kaob.
    30.03.1990 algab üleminekuperiood iseseisvumisele. Riigi nimeks saab Eesti Vabariik. Võetakse kasutusele sümboolika, kehtivad ainult EV seadused.
    Mai 1990 Interliikumise meeleavaldus, mille käigus rünnatakse Toompead. Interliikumine teeb ka teisi streike.
    Algab üleminek turumajandusele. Tekivad uued ettevõtted, kuid eksisteerib ka riiklik tööstus, riik määrab hinnad. Olid valuutapoed, kus oli laias valikus välismaa kaupa, kuid maksta sai välisrahaga. Riigipoodides müüdi talongidega tarbekaupa, sest kaupadest oli puudus. Rubla devalveerus.
    1990 hakkab NSVL liidulepingut tahtma , et liitu kuidagi koos hoida, kuid Eesti enam ei taha.
    1991
    Jaan 1991 Nõukogude Liidul ebaõnnestub Baltiriikide iseseisvuspüüete jõuga mahasurumine, sest lääne meedias räägiti kõigest ja Gorbatšov ei julgenud vägivallaga edasi minna. Lisaks toetas Jeltsin Baltiriikide iseseisvust.
    Märts 1991 referendum Eestis: kas soovite Eesti iseseisvuse taastamist? 77% vastas jah. Referendum Nõukogude Liidus: kas soovite liidu püsimajäämist? Enamus vastas jah.
    Suvi 1991 uus liiduleping, kuhu Baltiriigid pole nõus alla kirjutama. NSVL vanameelsed pole nõus isegi liidulepinguga.
    19.08.1991 Moskvas riigipööre vanameelsete poolt. Erakorralise Seisukorra Komitee haarab võimu ja teatab , et Gorbatšov on haigestunud, kuid tegelikult oli ta kinni oma Krimmi suvilas . Augustiputš kukub läbi.
    20.08.1991 taastati Eesti iseseisvus juriidilise järjepidevuse alusel e taastati vana riik.
    Sept 1991 laguneb NSVL. Eesti võetakse ÜRO liikmeks.
    1992
    22.06.1992 võetakse vastu Põhiseaduse Assamblee poolt koostatud uus põhiseadus. Toimub rahareform ja esimesed parlamendivalimised. Presidendiks saab Lennart Meri, peaministriks Mart Laar. Inimestele hakati vara tagasi andma, võõrväed viidi välja (1994 lõplikult), suunduti turumajandusele, toimusid mitmed rasked, kuid tulemuslikud reformid.
  • Eesti taasiseseisvumine kokkuvõtvalt #1 Eesti taasiseseisvumine kokkuvõtvalt #2 Eesti taasiseseisvumine kokkuvõtvalt #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-03-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kishkash Õppematerjali autor
    Konspekt

    Sarnased õppematerjalid

    Ühiskond 9-klass
    4
    docx

    Ühiskond 9. klass

    Eesti Muinsuskaitse Selts - esimene demokraatlikele põhimõttetele tuginev massiorganistatsioon ENSV-s. Mihhail Gorbatsov - NLKP viimane peasekretär. Eesti Kongress - Registreeritud Eesti Vabariigi kodanike poolt 1990.aastal valitud esindusorgan. Glasnost - avalikustamispoliitika Nõukogude Liidus alates 1986 aastast. Boriss Jeltsin - Vene NFSV president alates 1991 aastast. Jevgeni Kogan - interliikumise esimees. Ronald Reagan - USA president aastatel 1981-1989. Trivimi Velliste - Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees. Washington - kirjutati alla 1987 aastal keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimise kokkuleppele. Interliikumine - Eestis 1988-1991 tegutsenud Nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvuse vastane liikumine. Perestroika - 1980.a algatatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus. Kooperatiiv - eraomandis olev väikeettevõte NSV Liidus. Augustiputs - 1991.aastal Nõukogude Liidus korraldatud vanameelsete riigipöördekatse

    Ühiskond
    Eesti taasiseseisvumine
    3
    rtf

    Eesti taasiseseisvumine

    eestlaste võitlus oma poliitiliste õiguste suurendamise eest. 1987- Fosforiidikampaania- see oli rahva esmakordne aktiviseerumine seoses NSVL keskvõimude kavaga hakata Virumaal kaevandama fosforiiti. Keskvõimude plaan oleks võinud tekitada Kirde-Eestile väga tõsiseid keskkonnakahjustusi ning võis kaasa tuua uue migratsioonilaine Eestisse. Rahva protestiaktsioonide tõttu olid võimud sunnitud kaevandamisest loobuma. 1987 august- Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupi loomine. MRP- AEG oli teisitimõtlejate algatusel loodud poliitiline organisatsioon, mille eesmärgiks oli MRP avalikustamine. MRP-AEG poolt organiseeriti ka esimene kommunismivastane poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis 23.augustil 1987. 1987 september- Isemajandava Eesti (IME) kontseptsioon. Ajalehes "Edasi" ilmus artikkel ettepanekuga viia Eesti NSV täielikule isemajandamisele, allutada majandus

    Ajalugu
    Eesti taasiseseisvumine ja sündmused
    40
    pdf

    Eesti taasiseseisvumine ja sündmused

    välispoliitilisse kriisi, et reformid olid möödapääsmatud • M. Gorbatšovi võimuletulek 1985.a. märtsis NSV Liidus • Uutmise e. perestroika käivitamine, mille eesmärgiks oli kehtiva režiimi kriisist väljaviimine, täiustamine ja reformimine, kuid eesmärki ei saavutatud; • Tagurlike jõudude riigipöördekatsed 1991.a. augustis Rahvusvahelisel tasandil: • NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine. • Tänu väliseestlaste aktiivsele tegevusele oli Eesti rahvusvahelisel areenil tugevaid pooldajaid leidnud 1987.a. 1987 Fosforiidikampaania Eestis algas uus ärkamisaeg 1987.a. kevadel, mil avalikustati Moskva kavad rajada Eestisse ulatuslikud fosforiidikaevandused. Fosforiidikampaania äratas Eestimaa – protest Moskva kava vastu rajada Virumaale uusi kaevandusi. 1987 Fosforiidikmpaania Tartu üliõpilased demonstratsioonil, 1. mai 1987 23.08.1987 miiting Hirvepargis 23

    12. klassi ajalugu
    Eesti taasiseseisvumine ja südmused
    40
    pdf

    Eesti taasiseseisvumine ja südmused

    välispoliitilisse kriisi, et reformid olid möödapääsmatud • M. Gorbatšovi võimuletulek 1985.a. märtsis NSV Liidus • Uutmise e. perestroika käivitamine, mille eesmärgiks oli kehtiva režiimi kriisist väljaviimine, täiustamine ja reformimine, kuid eesmärki ei saavutatud; • Tagurlike jõudude riigipöördekatsed 1991.a. augustis Rahvusvahelisel tasandil: • NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine. • Tänu väliseestlaste aktiivsele tegevusele oli Eesti rahvusvahelisel areenil tugevaid pooldajaid leidnud 1987.a. 1987 Fosforiidikampaania Eestis algas uus ärkamisaeg 1987.a. kevadel, mil avalikustati Moskva kavad rajada Eestisse ulatuslikud fosforiidikaevandused. Fosforiidikampaania äratas Eestimaa – protest Moskva kava vastu rajada Virumaale uusi kaevandusi. 1987 Fosforiidikmpaania Tartu üliõpilased demonstratsioonil, 1. mai 1987 23.08.1987 miiting Hirvepargis 23

    12. klassi ajalugu
    EESTI TAASISESEISVUMINE
    3
    doc

    EESTI TAASISESEISVUMINE

    EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE SÜNDMUSED EESTIS 1985-1988: 1. Muutused NSV Liidu poliitilises juhtkonnas ja selle poliitikas: 1985 kevadel valiti NLKP Keskkomitee peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Selleks ajaks oli NSVL jõudnud selgesse kriisiseisundisse: A) Riigi majandus oli kokku varisemas ja püsis pinnal vaid tänu naftadollaritele. B) Senised gerontokraatidest riigijuhid (L.Breznev, J.Andropov, K.Tsernenko) olid hoidunud igasugustest

    Ajalugu
    Eesti taasiseseisvumine
    8
    pptx

    Eesti taasiseseisvumine

    reformid olid möödapääsmatud M. Gorbatsovi võimuletulek 1985.a. märtsis NSV Liidus. uutmise e. perestroika käivitamine, mille eesmärgiks oli kehtiva reziimi kriisist väljaviimine, täiustamine ja reformimine, kuid eesmärki ei saavutatud; tagurlike jõudude riigipöördekatsed 1991.a. augustis. Rahvusvahelisel tasandil: NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine. Tänu väliseestlaste aktiivsele tegevusele oli Eesti rahvusvahelisel areenil tugevaid pooldajaid leidnud. Sündmuste kronoloogia ­ 1987.a. Eestis algas uus ärkamisaeg 1987.a. kevadel, mil avalikustati Moskva kavad rajada Eestisse ulatuslikud fosforiidikaevandused. Fosforiidikampaania äratas Eestimaa ­ protest Moskva kava vastu rajada Virumaale uusi kaevandusi. 23.aug.1987.a. toimus Tallinnas Hirvepargis meeleavaldus, kus nõuti MRP salaprotokollide avalikustamist ja selle tagajärgede likvideerimist.

    Eesti ajalugu
    Nõukogude Liidu lagunemine
    5
    doc

    Nõukogude Liidu lagunemine

    1990 veebruar ­ Algasid ühinemisläbirääkimised kahe Saksamaa vahel. 1990 3. oktoober ­ Kahe Saksamaa poliitiline ühinemine. 1990 ­ Poolas astus presidendiametilt tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti Solidaarsuse juht Lech Walesa. 1991 ­ Varssavi Lepingu Organisatsioon lõpetas oma tegevuse. 1991 märts ­ korraldati rahvahääletus uue liidulepingu sõlmimiseks, kus ¾ hääletanutest pooldas endise suurriigi säilimist. Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldiva boikoteerisid seda rahvahääletust. 1991 18. august ­ võimule püüdis tulla Riiklik Erakorralise Seisukorra Kommitee (RESK) ja Gorbatsov suleti koduaresti. 1991 19. august ­ Leedu sai iseseisvaks. 1991 20. august ­ Eesti sai iseseisvaks. 1991 21. august ­ Läti sai iseseisvaks. 1991 september - NSVL'i Riiginõukogu tunnustas Balti riikide iseseisvust. 1991 8. detsember ­ Boriss Jeltsini eestvedamisel ja Gorbatsovi teadmata sõlmisid

    Ajalugu
    Eesti taasiseseisvumine
    3
    doc

    Eesti taasiseseisvumine

    EESTI TAASISESEISVUMINE 24.02.1918 Eesti Vabariigi sünd 28.11.1918 02.02.1920 Vabadussõda 23.06.1919 võit Landeswer´i üle 02.02.1920 Tartu rahu 23.08.1939 MRP Euroopa jagamine 17.06.1940 EV okupeerimine 14.06.1941 massiküüditamine 25.03.1949 massiküüditamine 20.08.1991 taasiseseisvumine 1985.a Nõukogude Liidule murranguline aasta , võimule Gorbatsov. Algas perestroika ajastu, glasnost. Eestis mingeid muudatusi ei toimunud. Fosforiidikampaania * 1986.a lõpp * protest ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma * Moskva käskis rajada uue fosforiidikaevanduse. * tänu sõnavabadusele võis ajakirjandus võtta selle kohta sõna * allkirjade kogumine * kaevandusest loobuti * poliitiline ärkamine oli aset leidnud MRP-AEG 1987

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun