Autorikaitse ja plagiaat (0)

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
optomeetria õppetool
OP2
AUTORIKAITSE JA PLAGIAAT
Lühikokkuvõte sissejuhatuses statistilisse analüüsi
Tallinn 2017

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1.AUTORIÕIGUSED 4
1.1. Autoriõiguste rikkumine 5
2.PLAGIAAT 5
2.1. Mis saab plagieerijast? 6
3. ARUTELU 7
KASUTATUD KIRJANDUS 8
SISSEJUHATUS 3
1. AUTORIÕIGUSED 4
1.1. Autoriõiguste rikkumine 4
2. PLAGIAAT 5
2.1. Mis saab plagieerijast? 5
3. ARUTELU 6
KASUTATUD KIRJANDUS 7

SISSEJUHATUS

Autor on füüsiline isik või isikud, kes on teose loonud ja sellel isikul on ka autoriõigused. Autoreid võib olla mitu, siis on tegu ühisautorsusega. Teose loojale kaasneb automaatselt autoriõigus, mis tähendab, et isikul on täielik õigus oma loomingule, st. tal on õigus esineda teose loojana ja õigus nõuda teose kasutajatelt selle tunnustamist. (Autor…)
Plagiaat on loomevargus ehk „teisele autorile või allikale kuuluvate mõtete, ideede või tekstiosade esitamine oma nime all, ilma originaali autorile ja allikale viitamata või autorsust muul viisil osutamata.“ ( Hennoste 2014).

AUTORIÕIGUSED

Teose loojale kaasneb automaatselt autoriõigus, mis tähendab, et isikul on täielik õigus oma loomingule. ( Hanson jt 2015).
Autoriõiguse seaduse kohaselt on teose autoril:

õigus esineda üldsuse ees teose loojana ja nõuda ka teistelt teose kasutamisel selle tunnustamist;

õigus otsutada, kuidas tema nimi teose kasutamisel kajastub (õigus autorinimele);

õigus teose puutumatusele e. teha ise või lubada teistel isikutel teha teoses muudatusi;

õigus teose lisadele ehk võimalus lubada või keelata lisada oma teosele teiste autorite teoseid;

õigus autori au- ja väärikuse kaitsele;

õigus teose avalikustamisele ehk võimalus otsustada, millal teos on valmis üldsusele esitamiseks ;

õigus teose täiendamisele ehk võimalus oma avalikustatud teost täiendada ja parandada;

õigus teos tagasi võtta ehk võimalus nõuda teose kasutamise lõpetamist;

õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt.
(Hanson jt 2015: 21)
Tuleb vahet teha autoriõigustel ja omandiõigustel. Näiteks kui teatud teos kuulub raaamatukogule või muuseumile, siis viimasel on küll omandiõigus, kuid autoriõigused on autoril. (Autor…).

1.1. Autoriõiguste rikkumine

„Autoriõiguste rikkumine tähendab eespool mainitud autori isiklike või varaliste õiguste rikkumist.“ (Hanson jt 2015: 25). Tavaliselt autori isiklike õiguste rikkumise puhul kahju rahaliselt ei hinnata, kuid autoriõiguse seaduse kohaselt on võimalik määrata rahatrahv . Autorsuse rikkumise ehk võõra isiku teose või teose esituse oma nimel üldsusele teatavaks tegemise eest näeb karistusseadustik ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. (Hanson jt 2015: 25).

PLAGIAAT

Plagiaat on loomevargus ehk „teisele autorile või allikale kuuluvate mõtete, ideede või tekstiosade esitamine oma nime all, ilma originaali autorile ja allikale viitamata või autorsust muul viisil osutamata.“ (Hennoste 2014).
Plagieerimine on muutunud üsna lihtsaks, kuna varem pidi võõrast loomingut kasutades seda pikalt ümber kirjutama, kuid täna on lihtne tekste kiiresti ümber kopeerida. Lisaks on võimalik erinevaid loominguid internetist raha eest osta ja nii võib tekkida inimesel arusaam, et mille eest olen maksnud, seda võin ka enda omaks pidada ja vabalt kasutada.
Plagiaat ei ole ainult kirjaliku teksti nähtus. See käib ka suuliste ettekannete, loengumaterjalide, fotode, graafikute, tabelite, arvandmete, veebilehekülgede jms materjali kohta. (Hennoste 2014).
Plagiaadi kõige levinumad variandid:
1) „Kõige tuntum loomevargus on selline, kus teise autori tööd, mõtted või sõnad esitatakse ilma nende autori ja kasutatud allika nimeta.“
2) „Plagiaat on see, kui esitatakse teise autori täpne tsitaat ilma jutumärkideta. See on vargus ka siis, kui autor ja allikas on märgitud.“
3) „Plagiaat on ka see, kui esitatakse teise autori tekstist originaalile lähedane pisimuudatustega variant, mitte referaat. Seegi on plagiaat ka siis, kui autor ja allikas on märgitud.“ (Hennoste 2014: 74).

2.1. Mis saab plagieerijast?

Plagieerija karistamine sõltub koolist. Näiteks Tartu ülikoolis moodustatakse plagieerimise uurimiseks komisjon , mille järgi määratakse karistus. Kergem karistus esmakordse plagieerimise puhul hõlmab noomitust ja keeldu jooksval aastal sooritada õppeaine, milles toimus plagieerimine. Raskemal juhul, näiteks korduva või täieliku plagieerimise korral võidakse õpilane eksmatrikuleerida. (Hennoste 2014).

3. ARUTELU

Igal teosel on inimese poolt, kes selle lõi, autoriõigused. Autorlusele kehtivad kindlaks määratud reeglid ja rikkumisel omad karistused. Plagieerimine ongi kellegi teise mõtete ja ideede kasutamine oma nime all või päris autorile mitte viitamine , mida tuleb suhteliselt tihti ette, eriti koolitöödes. On väga tähtis, et kellegi teise teos oleks korrektselt viidatud , sest teise autori omandi vargusesse ei suhtuta leebelt ja karistuseks võib olla näiteks eksmatrikuleerimine.

KASUTATUD KIRJANDUS

Autor. Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskus.
http://www.autor.ee/autor/ (13.11.2017).
Hanson, M., Kuningas, M., Muuk-Adrat, T., Pohlak, R., Urmet , A. (2015). Intellektuaalomandi õppematerjal. Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskus.
http://www.eitk.ee/public/dokumendid/valjaanded/EITK_opik.pdf (13.11.2017).
Hennoste, T. (2014). Loomevargus. Oma Keel, 73-79. http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2014_2/OK_2014-2_10.pdf (13.11.2017).