Demograafia (5)

1.Dem on teadus rahvastikust objekt: uurimisobjektiks on rahvastik
2.Dem haruteadused: 1.ajalooline demograafia , 2.rahvastiku statistika, 3.teoreetiline demograafia
3.Maltluse rahvastikuteooria : M uuris 18saj Inglismaad, kus rahva arv kahekordistus iga 25 aasta tagant st harvas geomeetrilises progressioonis. Põllumajandustoodang aga kasvas matemaatilises progressioonis. Tagajärjeks kartis ülerahvastiku nälga. Kui inimesed ei suuda seda protsessi ise reguleerida siis hakkavad seda tegema sõjad ja epideemiad. Ise soovitas jääda üksikuks või abielluda hiljem. Ta hindas õigesti rahvastiku kasvutempot kuid ei osanud ette näha tehnoloogia arengut ja seda et rasestumisvastased vahendid muutuvad kättesaadavaks juba 1880-aastatel.
4.Dem ülemineku e siirdeteooria: 1.Traditsooniline põlvkondade vahetamine-kõrge suremus , ka sündimus kõrge-10-12 last naise kohta. Keskmine eluiga 35-40ea.Moraali järgi oli naise eluül.laste sünnitamine. Ka majanduslik motiiv – lastelt loodeti ülalpidamist vanaduses.Iive oli pos.tagatud rahvastiku kasv. 2.Demograafiline plahvatus -so seotud industrialiseerimisega ja linnastumisega.Paranesid elu ja töö tingimused, arstiabi, suremus hakkas vähenema kuid sündimus jäi endiselt kõrgeks ja tagajärjeks oli elanikkonna kiire kasv ja laste osakaal rahvastikus hakkas suurenema.Eesti kõige suuremad sünnipõlvkonnad olid 19saj lõpus. Sündimust hakkasid piirama järg.tegurid:majanduslik surve-kui laps tõi enne sisse-läks tööle, siis nüüd viis raha välja-kohustuslik koolihariduse nõue,naiste töö levik,ka riigid hakkasid piirama sündimust kas seadustega või avalikku arvamust kujundades. Sündimus langeb. 3.Rahvastiku vananemise etapp-minnakse üle vähelapselisele perele(1-3last).Algab jõukatest peredest,hiljem levib vaestele. Laste osakaal väheneb 25% ja alla selle. Iive kahaneb,keskmine eluiga aga kasvab. Vanurite osakaalu tõus toob kaasa suremuse tõusu. Sündimus ja suremus võrdsustuvad, või suremus ületab sündimuse. 4.Demograafiline kriis-rahvaarv ei kasva vaid kahaneb. Vähenemine toimub vanurite arvel, vanus koosseis normaliseerub.Vanureid on alla 20%.Pisut tõuseb sündimus sest noorte emade ja isade osakaal kasvab. Rahvaarv ei muutu või kasvab pisut. 5.Kaasaegne põlvkondade vaheldumine e null kasv-iseloomustavad madal sündimus ja nulli lähedane iive. Vanus koosseis on tasakaalus ja peaaegu muutumatu.Üle 50% on tööealisi.Põlvkondade vaheldumine on tagatud ning ei tunta stiimuleid millega sündimust suurendada.
5.Rahvastiku register:so elanike arvestuse süsteem, mis sisaldab iga elaniku kohta kõige olulisemaid andmeid:nimi,sünniaeg,rahvus,perekoaseis,eluoht, haridus , kodakondsus jne. Andmed kodeeritakse isikukoodi. Eestis 1992aastast
6.Valimiuuringud: -mille puhul andmeid on mõõdetud vaid teatava ette määratud osa kohta kogurahvastikust.Sellised uuringud annavad tähtsat infot väikeste kulutustega ja lühikese ajaga ,näit.tööpuuduse,majapidamiste koosseisu ja elukorralduse kohta.
7.Rahvastiku prognoos: on hinnang riigi,rahvuse v geograafilise piirkonna rahvastikumuutustele.Prognoos võimaldab ette näha miljonite inimeste käitumist.
8.Rahvaloenduse põhiprintsiibid: 1.Teadlikkuse põhimõte-seoses loendusega ei tohi loendatavatel tekkida mingisuguseid kohutusi kellegi vastu, samuti ka mittemingisuguseid õigusi,mis võiksid põhjustada teatud ühesuunalist huvi andmeid moonutada.Loendusega kogutud andmed on konfidentsiaalsed,ei kuulu avalikustamisele ega üleandmisele kolmandale isikule. 2.Üldisuse põhimõte-nõuab,et loendusega hõlmatakse eranditult kõik antud territooriumil elunevad inimesed,sõltumata nende east ,soost ,sots.seisundist v muudest tunnustest.Ei loendata välisriikide diplomaatiliste esinduste töötajaid. 3.Üheaegsuse põhimõte-loendus peab toimuma kogu territooriumil samaaegselt ja kõiki isikuid registreeritakse tunnustega,mis neid iseloomustavad mingil ühel ja samal ajamomendil so kriitiline e loendusmoment. 4.Isikulisuse põhimõte-loendusühikuks on üksikisik.Erandjuhtudel esitab andmed täiskasvanud leibkonna liige
9.Loendusteooria tähtsamad põhimõtted: 1.Kava- e programmiühtsus:kõigile loendatavatele esitatakse täpselt ühesuguse sisuga ning ühtviisi sõnastatud küsimusi.Küsimused peavad olema üheselt mõistetavad 2.Metodika ja dokumendatsooni ühtsus-st et kõikjal tuleb loendatavatele ühte moodi läheneda,anda neile ühesuguseid näpuäiteid ning kasutada kõikjal ühesuguseid loendusleti,õiendeid ja koonddokumente. 3.Loendusandmete nimelisus seostub tihedasti põhimõttega koguda andmeid üksikisikute kohta. Kõigi loendatavate puhul tuleb üles märkida ka nende nimi, ehkki sellel pole loenduse kokkuvõtete tegemisel tähtsust.Nimelisus võimaldab vältida inimeste korduvat arvestamist ja tagab andmete suuremat tõele vastavust.4.Loenduse minimaalkestus:Mida lühema aja jooksul rahvaloenduse andmed kogutakse, seda täpsemad ja väärtuslikumad nad on. 5.Loenduskava piisavus ja minimaalsus:loendatavatele tuleb esitada ainult minimaalne arv küsimusi,millest piisaks vajalike järelduste tegemiseks
10.Kriitiline e loendusmoment: so ajamoment-kuupäev ja kelaaeg,millise seisuga rahva arv ja muud tunused registreeritakse. Viimane oli 31.03.2000,kell 00.00.
11.Rahvus:selle määrab inimene ise. Kui lapse puhul tekib konflikt eelistatakse ema rahvust, emakeel :so keel mille laps omandab esimesena. Otsustamisraskuse puhul valitakse keel,mida leibkonnas rohkem kasutatakse.
12.Sündimuse mõõtmine: Kasut.viljakuse määra Sündimuse kordaja =sünnid aastas\elanike arvuga*1000=vastus promillides
13.Sündimust vähendavad tegurid Eestis:1.Suurenenud naiste maj. iseseisvus - haridus , konkurents tööturul.Perekond on muutunud äärmiselt hapraks. 2.Kuna naised töötavad,suureneb lapse sünniga saadav tulu,seda püüab kompenseerida ema palk. 3.Üheks vähendavaks teguriks on ka tarbimisühiskond st enne püütakse saavutada kõrge tarbimistase ja siis hakatakse mõtlema lapsele. 4.Ebastabiilne sots.maj.olukord. 5.Vallassündimuse poolest sarnane põhjamaadega-ligi 50% lastest sünnib väljaspool abielu.
14.Abortiivsusest Eestis: Eesti rahvastikku iseloomustab äärmiselt kõrge abortiivsus, mis näitab paaril viimasel aastal kahanemis märki.Arvatakse,et abordi keelustamine tooks kaasa sündimuse tõusu kuid erinevate maade kogemustel ei vasta tõele.Võrreldes Euroopaga on Eesti naine kõige viljakam st keskmiselt rasestub Eesti naine peale sõda 4 korda.Abort on Eestis import kaup ja abortiivsus hakkas kasvama koos migratsiooni kasvuga.Max on abortiivsus 50-datel sündinud naiste hulgas. Aborti kasutatakse pereplaneerimise meetodina
15.PK moodustavad üldiselt üheskoos elavad ja ühiseid ressursse kasutavad lähisugulased ja/või (abielu)- partnerid .
16.LeibK on: ühist eluruumi ja ühiseid raha-ja/v toiduressursse kasutavate isikute rühm. Liikmete vahel ei eeldata sugulussuhteid.
17.PK liigid: 1. Tuumik pk-mood. abikaasad ja nende alaealised lapsed. 2.Laiendatud pk-millesse kuulub täiendavaid perekonnaliikmeid, kes aga kõik peavad olema omavahel lähisugulus-, partnerlus v hõimlussuhtes.4.Mittetäielik tuumikpk-koosneb ühest vanemast koos alaealise lapse v alaealiste lastega.
18.PK funktsioonid:
19.PK ja LeibK määratlused: leibkonna moodustavad kooselavad isikud, kellel on ühine majapidamine , ka üksi elav isik on leibkond . Instutsioonleibkond- hoolekande, ravi, puhke ja kinnipidamiskohtadel ja ajateenistuses viibivad isikud, keda toidetakse asutuse poolt.
20.Probleemid lapse lahkumisel PKst:
21.Euroopa PKdes toimunud muutused 20saj teisel poolel: 1.Mitme põlvkonna PK asemel on hakanud domineerima nukleaarne PK,2.Patriarhaalse mudeli-töötav mees ja kodune naine on asendanud egalitaarne kahe töötajaga PK,3.Üksikuks jäämine sealhulgas ka sihipärane vallasema staatus on aktsepteeritav alternatiiv abielule rajanevale PKa elule,4.Kahe vanemaga pk kõrval on eluõiguse võitnud ühe vanema PK,5.PKda ei käsitleta enam kui eluaegset kooselu,mida lahutab vaid ühe partneri surm,vaid ühiskonnas on aktsepteeritud lahutus ja sellele järgev elu,6. seadusliku abieluga seotud PKa kõrvale on tekkinud ja ühiskonna poolt aktsepteeritud vaba-abielu PK,mida esialgu ametlik statistika ei registreeri,kuid mille üheks indikaatoriks on seadusliku abielu edasilükkamine, 7.Kahesooliste abikaasade PKa kõrval on eluõiguse saanud samasooliste abikaasade PK,8.Laste arvu reguleerimine on ühiskonnas aktsepteeritud
22.Muudatused Eesti PKs:
23. Vananemine : Kui ühiskonnas on eakaid (65+) üle 7%, siis peetakse ühiskonda vananevaks. Aasta tagasi ületas valdav enamus maailma riikidest selle piiri. Eestis on eakaid ca 15% elanikkonnastSee asjaolu esitab tervishoiu- ja hoolekandesüsteemile täiendavaid nõudeid, kuivõrd toimetulek vananedes kahaneb ja kolmas elufaas (normaalne vananemine pensionieas) võib kergesti üle minna neljandaks (patoloogiline vananemine ja toimetulek pideva kõrvalabi toel).
24.Suremine: Eestis sureb u. 20 000 inimest aastas. Suremus- põlvkonna väljasuremise protsess.Suremuse mõõtmiseks kasutatakse surmade absoluutset arvu, kas aastas või lähima perioodi jooksul.Suremus sõltub soost ja vanusest . Langenud on noorukite suremus, suurenunud keskealiste ja vanurite seas.