Meedia ja eetika (0)

Meedia ja eetika
Meedia ja eetika peaksid käima käsikäes. Igal pool olgu siis see kas kodus, koolis, jahis või meedias on oma eetilised tõekspidamised. Eetika see on miski mis on inimestele loomulik ning eetilisi tõekspidamisi ei ole üles kirjutatud. Missugused on meedia eetilised tõekspidamise?
Eetika on iga inimese jaoks erinev ning nii on see ka meedias. Näiteks kui 2 ajakirjanikku kirjutavad kellestki loo, siis need lood võivad olla väga erinevad, kuna ühele ajakirjanikule võib tunduda mingi fakt mida ta peab selle isiku juures isiklikuks, aga teine ajakirjanik ei pea sellest lugu ning kirjutab sellest pika artikli.
Meedia pole mitte ajalehed vaid siia kuuluvad ka internet , televiisor, raadio. Iga ühe juures võivad olla oma eetikalised tõekspidamised. Kui ajakirjanik avaldab artikli, siis võime näha kuidas inimesed hakkavad seda artiklit kommenteerima. Siin saame ka rääkida mis on eetiline ja mis on ebaeetiline . Kommenteerides artiklit peame mõtlema ka kaas inimeste peale. Internetis ringi vaadates leiame väga palju selliseid kommentaare kus inimesed elavad oma viha välja ning halvustavad või sõimavad. Siin näebki kuidas on võimalik neid eetilisi piire venitada nagu kummi. Minu arvates peaks interneti kommenteerijatel olema kommentaaride juures nimi. Kuna praegu kommenteeritakse anonüümselt, siis vabastatakse sellega ka kommenteerija vastutusest mis ta on kirjutanud, kuid iga inimese jaoks peaks jooksma piir ning arusaam, kuidas on õige käituda ja kuidas mitte. Mõnel meedia tekstil vaadates kommentaare jääb selline tunne, et inimesed lausa võistlevad, et kes saab halvemini midagi öelda.
Meedia võib käituda ebaeetiliselt, kui nad tahavad koguda populaarsust. Inimesed ikka loevad ja kuulavad selliseid lugusid , mis räägivad kellegi ebaõnnestumisest või isiklikkusest.
Kuna ajakirjanike vastutus on inimeste ees suur ja inimeste ootused on kõrged on eetiliste normide järgimine meedias väga oluline. Kuna ajakirjanik on palgatud mingi ettevõtte poolt, siis on ka tööandjal omad nõudmised ja huvid. Ajakirjandus tahab sama moodi kasumit teenida ning järeldada võib, et huvid on majanduslikud.
Ajakirjanik peab lähtuma muidugi suuresti tööandja huvidest, kuid need võivad sageli minna vastuollu ajakirjaniku huvidega . Ajakirjanik on see kes otsustab, kas kui palju saadud informatsiooni läheb avalikustamisele ning kas tõe väärtus võib olla väärtuslikum kui infoallika privaatsus.
Minu arvates peaks eelkõige ajakirjanik lähtuma infoallika privaatsusest, sest näiteks kui keegi on oma saladuse rääkinud ajakirjanikule ja see ajakirjanik avalikustab selle, siis see tuleb välja ning see ajakirjanik on kaotanud usalduse. Järgmine kord kellekilt info saamine võib olla halvale mainele raske ja selline käitume võib kahjustada ajakirjaniku julgeolekut.
Minu arvates peaksid ajakirjanikud tunnetama ise eetilise piiri, kust enam üle ei tohi astuda ning kui ettevõtte seda nõuab siis selle ettevõtte pikalt saatma, kuna inimese maine on ka midagi väärt.