Mida tähendab minu jaoks Balti kett? (0)

Mida tähendab minu jaoks Balti kett?
23. augustil 1989. aastal kolme Balti riigi vabadustahte demonstreerimiseks ja nõukogude võimu mõjutamiseks, Leedu Sąjūdise, Läti Tautas Fronte ja Eesti Rahvarinde poolt algatatud ning läbi kolme Balti riigi kulgenud inimeketist võttis osa 2 miljonit inimest. Balti kett oli erakordne ja suurt rahvusvahelist tähelepanu pälvinud avaldus, mis aitas kaasa Balti riikide iseseisvumisele. Kuuesajal kilomeetril käsikäes seisnud kaht miljonit inimest ühendanud aktsioon on registreeritud Guinnessi rekordite raamatus.
Meeleavaldusega tähistati Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud mittekallaletungilepingu, tuntud ka kui Molotovi-Ribbentropi paktina, ja selle salaprotokolli sõlmimise 50. aastapäeva. Leping ja selle salaprotokollid jagasid Ida-Euroopa mõjusfäärideks ning viisid Balti riikide okupeerimise ja liidendamiseni. Mihhail Gorbatšovi algatatud reformide tõttu oli Nõukogude repressiivaparaat kiiresti oma mõjuvõimu kaotamas ning ideed rahvusliku suveräänsuse taastamisest muutusid üha elujõulisemaks. Nõukogude Liidu-Saksamaa lepingud ja salaprotokollid avalikustati 1988. aasta 23. augustil, mil Vilniuses, Riias ja Tallinnas kogunesid tuhanded inimesed. 1989. aasta kevadel toimunud NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressil nõudsid Balti riikide esindajad Nõukogude Liidu-Saksamaa lepingute ja salaprotokollide õiguspärasuse hindamist. Moodustati vastav uurimiskomisjon, kuid selle töö venis. Reformide kulg Nõukogude Liidus jättis vähe lootust liiduvabariikide iseseisvumispüüdlustele. Neist protsessidest lähtudes korraldasid Balti riikide rahvuslikud liikumised - Eestimaa Rahvarinne , Läti Rahvarinne ja Leedu Sąjūdis 23. augustil 1989 massimeeleavalduse.
Pärast Balti keti aktsiooni on püstitatud Eestisse kaks mälestusmärki. Üks neist asub Türi lähedal Säreveres ning teine Kärus. Samuti andis Eesti Entsüklopeediakirjastus välja Lembit Kolgi raamatu „Balti kett“. Selline austuseavaldus toimunud aktsioonile on märkimisväärne, sest isegi iga- aastasele aktsioonile „Teeme ära“ pole olnud sellist järelkaja. Mina ise ei olnud veel sündinud, kui Balti kett aset leidis, kuid seal osalesid ka minu isa  poolsed vanavanemad ja vanemad, kes seisid ketis Viljandi maantee Luige viadukti läheduses. Üritusest võttis osa ka minu ema poolne
vanaema.
Paralleelselt muude arengutega edenes 1989. aastal alguse saanud kodanike komiteede liikumine omasoodu ja registreerunud kodanike arv suurenes järjekindlalt. 1990. aasta alguseks oldi niikaugel, et valida eesti Vabariigi kodanike esinduskogu, Eesti Kongress, mis astus kokku märtsis. Kongress valis omakorda 71-liikmelise Eesti Komitee eesotsas Tunne Kelamiga ja võtis eesmärgiks Eesti Vabariigi taastamise õigusliku järjepidevuse alusel.
Päris pikka aega tagasi polnud meil veel oma Eesti riiki aga kui 1989.
aasta 23. augustil tuli ligi kaks miljonit inimest maanteedele nõudma pool sajandit
tagasi sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakti tühistamist ja andis mööda Tallinnast
Vilniuseni ulatuvat katkematut inimketti edasi sõna “vabadus”, oli astutud suur
samm nii vabaduse kui ka vabariigi taastamise poole.
Balti kett oli minu arvates imetlusväärne aktsioon, mis äratas ülemaailmset tähelepanu. See erakordset sünergiat kandev inimkett koos laieneva rahvusvahelise toetusega ajaloofaktide avalikustamisele sundis NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi tunnistama Nõukogude Liidu-Saksamaa lepingud ja salaprotokollid õigustühisteks. Balti kett aitas tugevdada Eesti, Läti ja Leedu võimalusi rahvuslikuks enesemääramiseks ja ärgitas demokraatlikke liikumisi üle kogu Nõukogude Liidu.