Mida tähendab minu jaoks Balti kett? (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

odt

Balti kett - isiklikud mälestused

Balti kett Balti kett oli nõukogude võimu mõjutamiseks ja vabadustahte demonstreerimiseks algatatud massiüritus, mis kujutas endast läbi kolme Balti riigi kulgevat katkematut inimketti. Balti keti toimumise ajaks valiti Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäev, et demonstreerida oma hoiakut selle pakti suhtes. 1989. aasta suve lõpus toimus üritus, mis kajas vastu kogu maailma meedias ­ Balti kett. Idee korraldada 23. augustil kolossaalne inimkett, mis ulatuks Tallinnast läbi Riia Vilniusesse, pärines Eesti-poolselt peakorraldajalt, Rahvarinde liidrilt Edgar Savisaarelt. Suurürituse ajendiks oli Moskva ilmne tahtmatus tunnistada MRP olemasolugi, rääkimata selle hukkamõistmisest. Järelikult tuli Moskvat selleks rahumeelsete vahenditega sundida. Esialgu pidi selle tavatu meeleavalduse nimeks saama Balti tee, kuid peagi jäi peale kujundlikum Balti kett.

Ajalugu

1

doc

Mida tähendab minu jaoks Balti kett?

Mida tähendab minu jaoks Balti kett? Balti kett oli 23. augustil 1989 nõukogude võimu mõjutamiseks ja vabadustahte demonstreerimiseks algatatud massiüritus, mis kujutas endast läbi kolme Balti riigi Tallinnast Vilniuseni kulgevat katkematut inimketti. Aastal 1898 suve lõpus toimus üritus, mis oli kajastatud kogu maailma meedias ­ Balti kett. Selle idee peale, et korraldada 23. augustil hämmastavalt suur inimkett, mis ulatuks Tallinnast läbi Riia Vilniusesse, tuli Eestist. Peakorraldajaks oli sellel Rahvarinde liider ­ Edgar Savisaar. Massiürituse ajendiks oli Moskva ilmne tahtmatus tunnistada Molotovi-Ribbentropi pakti olemasolugi rääkimata selle hukkamõismisest. Järelikult tuli Moskvat selleks rahumeelsete vahenditega sundida. Algselt pidi selle meeleavalduse nimeks

Ajalugu

12

odt

Eesti taasiseseisvumine

Jätkus rahva ajaloomälu taastamine. Selles etendas olulist osa tsensuuri kammitsatest vabanev ajakirjandus ja televisioon, kes aitasid rahvani tuua minevikusündmuste tõepärasemat käsitlust. SUVERÄÄNSUSDEKLARATSIOON 1988. aasta lõpuks oli Eesti poliitilisel maastikul välja kujunenud kolm arvestatavat suunda. Rahvuslike jõudude (ERSP, EMS) kandvaks ideeks oli omariikluse taastamine, mida aga impeeriumimeelsed jõud täielikult välistasid. Nende arvates pidi kõik jääma muutumatuks. Kolmanda suuna moodustasid Rahvarinne ja rahvuskommunistlik osa EKP-st. Nemad pooldasid liidulepingut, millega loodeti saavutada Eestile suuremat iseotsustamisõigust ja konföderaadi staatust Nõukogude Liidu koosseisus. Moskvas aga ei tahetud liidulepingust tollal midagi kuulda. Esmatähtsaks peeti impeeriumi säilitamist ning püüti sel eesmärgil muuta ka kehtivat üleliidulist põhiseadust.

Eesti ajalugu

1

odt

Maailm sajandivahetusel

aasta: 3.märts toimus referendum eesti vabariigi iseseisvuse taastamise küsimuses; Augustis nõukogude liidu riigipöörde katse; 20.august EV ülemnõukogu otsus eesti riiklikust iseseisvusest; 21.august riigipöörde katse läbikukkumine, olukorra normaliseerumine eestis; 24.august venemaa tunnustab eesti iseseisvust; selgitab Eesti integreerumist Euroopasse ja maailma; Eesti sai aru, et vabanemine kommunismist tähendab integreerumist Euroopasse. Eesti tahtis integreeruda Euroopasse võimalikult kiiresti. Kiire integreerumine ning liitumine Euroopa Liiduga ja NATO-ga oli alates 1992. aastast iga Eesti valituse eesmärk. 1993. aasta kevadel sai Eesti Euroopa Nõukogu täisliikmeks.Eestis toimusid reformid edukalt ning Eesti rahvusvaheline autoriteet kasvas. See viis Eestit edasi nii läbirääkimistel Euroopa Liiduga kui ka NATO-ga. 2002. aastal oli otsustatud, et Eesti saab neisse organisatsioonidesse

Ajalugu

2

doc

Laulev revolutisoon

aastal ning kasvas 1988. aastal üle iseorganiseerunud laulvaks revolutsiooniks. Tähelepanuväärsel viisil algasid umbkaudu samal ajal analoogilised ühiskondlikud protsessid ka paljudes teistes Nõukogude Liidu liiduvabariikides. Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Balti kett oli 23. augustil 1989 nõukogude võimu mõjutamiseks ja vabadustahte demonstreerimiseks Leedu Sjdise, Läti Tautas Fronte ja Eesti Rahvarinde ja Balti Nõukogu algatatud massiüritus, mis kujutas endast läbi kolme Balti riigi kulgevat katkematut inimketti. Balti keti toimumise ajaks valiti Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäev, et demonstreerida oma hoiakut selle pakti suhtes. Balti ketis osalenud inimeste hulka on hinnatud 2 miljonile. Balti kett äratas maailmas suurt

Eesti keel

6

doc

Balti kett

Tallinna Nõmme Põhikool Balti kett Kodutöö Tallinn 2006 Balti riikide pealinnu Tallinnat, Riiat ja Vilniust ühendav katkematu 600 kilomeetri pikkune inimkett, milles ühendas käed kaks miljonit Eesti, Läti ja Leedu inimest, nõudes vabadust ja iseseisvust, oli tähelepanuväärseks sündmuseks kõigi kolme rahva elus. See toimus Balti riikide okupeerimisele aluseks saanud Molotov-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval 23.augustil 1989.aastal juhtimaks maailma tähelepanu okupatsiooni jätkumisele Nõukogude Liidu poolt. 23.augustil 1939.aastal sõlmisid välisministrid Vjatsheslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop oma ülemuste, Stalini ja Hitleri käsul lepingu, mis mõjutas Euroopa saatust pool sajandit. See leping koos juurde kuulunud salaleppega paiskas põrmu Eesti, Läti ja Leedu ning tõi suuri kannatusi Poolale.

Eesti keel

16

pdf

Uurimustöö - BALTI KETT

Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium Kairi Roosipuu BALTI KETT Uurimuslik töö Juhendaja: Kadri Markus Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 1. Taust .................................................................................................................................................... 4 1.1. Molotovi-Ribbentropi pakt......................

Ühiskond

7

doc

Eesti taasiseseisvumine

LIIVALAIA GÜMNAASIUM Eesti Taasiseseisvumine Referaat Nimi: Andero Mardo Tallinn 2006 Rahvarinnete koostöö formaliseerimine 1989. a. mai keskel korraldati Tallinnas ERR Rahvavolikogu, Lätimaa Rahvarinde Duuma ja Leedu Sajudise volikogu täiskogude ühisistungid ehk Balti Assamblee. Selle suurfoorumi eesmärgiks oli Baltimaade suurimate ja mõjukamate rahvaliikumiste ühise poliitika koordineerimine ja rahvaliikumiste demokraatlike taotluste teadvustamine NSV Liidu ja maailma avalikkusele. Assambleel võeti vastu kümmekond dokumenti. Balti rahvaste õiguste deklaratsioonis kinnitati rahvaste "õigust enesemääramisele ja oma poliitilise staatuse vabale määramisele". Oma pöördumises Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamisest osavõtvate

Ajalugu

Kommentaarid (0)