IT õigus (0)

IT õigus
2012/2013 õppeaasta
Sissejuhatus
Maht üks õppenädal
 Hindeline  arvestus
10 kontakttundi/30 tundi 
iseseisvat  tööd
Põhiprobleemid
Mis on IT-toode, millest koosneb?
IT-toote autoriõiguslik kaitse – 
kaitseb autorit tugevalt, tellijat 
kaitseb leping
IT-toodete vead, IT-hangete vead
Hea IT-leping
Arvutikuriteod
Andmekaitseprobleemid
Arvutiprogrammide 
eripärad
 arvutiprogramm  kui töötav 
(funktsionaalne) teos on  olemuselt  
keeruline objekt:
◦  abstraktne  (mõttelise ja  immateriaalse  sisuga)
◦ funktsionaalne (tulemuslikult töötav)
◦ virtuaalne (soorituse puhul hoomatav)
◦ digitaalne (masinkoodis)
◦ elektrooniline (programmi sooritatakse 
elektro -magnetiliste signaalide kaudu
◦ programm on funktsionaalne töötav tervik
◦ autoriõigustega kaitstud
Arvutiprogramm on 
intellektuaalne omand
Teos –  autorikaitse  objekt
Tööriist – kasutatakse millegi 
tegemiseks
Toode  - müüdav või jagatav 
vabavarana
Teenus  - on-line kasutus – 
garantii , tootetugi,  tootearendus , 
koolitus jms
Arvutiprogramm kui toode
Eripärad:
◦ kergesti kopeeritav
◦ kallis, töömahukas ent ahvatlevalt 
tootlik ebaseaduslikuks tegevuseks
◦ keeruline, uudne – sisaldab vigu 
(väga suur vearisk)
◦ IT-lahendus on ammendamatu 
(väiksed paljundamis- ja 
levitamiskulud, lõputult 
taaskasutatav ja arendatav)
Mida programmilt või 
andmebaasilt  oodatakse ?
kaubanduslikku väärtust
otstarbekohasust ja tõhusust nüüd 
ja tulevikus
ühilduvust ja koostoimivust teiste 
IT-lahendustega
konkurentsieeliste säilimist
suhtelist sõltumatust tarnija 
huvidest, võimetest, ressurssidest
standardite täitmist
IT-lahenduste eripärad
vajab personali,  riistvara , 
tekitades uusi vajadusi
Arvutiprogramm võib 
esineda
programmeerimiskeele lähtekoodina 
koos kommentaaride ja 
dokumentatsiooniga;
objektkoodina või masinkoodina 
(failidena)
soorituva objekt- või masinkoodina 
arvutile  installeerituna
Arvutiprogramm on paljudest 
lähtekoodidest ja õiguslikest 
komponentidest koosnev  kompositsioon
Translaatorid
Kompilaatorid või interpretaatorid
An interpreter translates some form of 
source  code  into a  target  
representation that it can immediately 
execute and evaluate. 
The structure of the interpreter is 
similar to that of a compiler, but the 
amount  of time it  takes  to produce the 
executable representation will vary as 
will the amount of optimization. 
Lähtekood  objektkood
Kompilaatorite omadused
Palju aega kulub programmi 
tekstis arusaamisele, 
“analüüsimisele” ja 
transleerimisele
objektkood on arvutispetsiifiline 
masinkood
arvuti täidab objektkoodi
programmi täitmine ja 
kasutamine on kiire
Interpretaatorite 
omadused
suhteliselt vähe aega kulub 
lähtekoodi analüüsimisele ja 
arusaamisele
lõppkood nö mingi vahepealne 
( intermediate  code)
lõppkood on kasutatav ka teistes 
programmides
programmi täitmine on 
suhteliselt aeglane
Eelnevatel slaididel on toodud 
tüüpilised omadused.  Java  on 
vahepealne (JVM – Java 
virtuaalmasin).
IT-lahenduste eripärad
IT toodetega kaasnevad erilised 
hooldus- ja parendamisteenused, 
sageli on toote loomine teenuse 
osutamise  iseloomuga
Üldprintsiip – kui lepingu 
katkestamisel ei saa tehtut 
tagastada, siis ei pea ka selle 
eest makstud raha tagastama.
Iseärasused
Kui programmi õiguste omanik ei ole 
huvitatud toote arendamisest, siis 
jääb kasutaja oma murega üksi ning 
edaspidi ta:
◦ on sunnitud kasutama  aegunud  või vigast 
programmi;
◦ võib osta tootjalt uue ja  kalli  
arendusversiooni;
◦ otsida või  tellida  alternatiivne lahendus;
◦ rikkuda autoriõigust ja ise programmi 
hakata parandama/arendama.
Arvutiprogrammil on nii toote kui 
teenuse omadusi st nii käibes 
oleva kaubaartikli, tööettevõtuga 
tehtava töö kui ka käsundiga 
sooritatavate toimingute omadusi
Autoriõigused
Autorsus ja autori isiklikud 
õigused
 Varalised  õigused
Isiklikud õigused
Õigus
1. autorlusele
2. autorinimele
3. teose puutumatusele
4. teose lisadele
5. autori au ja väärikuse kaitsele
6. teose avalikustamisele
7. täiendamisele (autori kulu ja kirjadega)
8. tagasi võtmisele
9. nõuda autorinime kõrvaldamist teoselt
Varalised õigused
õigus keelata
piiramatu õigus ise teha
täielik  volitus  lubada 4 
põhitegevust oma loodud teose 
suhtes:
◦ reprodutseerida
◦ töödelda ja teha tuletisi
◦ liita teiste teoste või muu 
materjaliga
◦ levitada (levitamine ei ole oma pere 
ja lähedaste hulgas)
Autoriõiguskaitse objekt
autoril on õigus luua teos ainult 
iseendale , seda kellegagi 
jagamata;
teose  tellija  või õiguste ostja 
peab nende tegevuste tarvis 
omama kestvat, tähtajalist või 
igakordset kirjalikus vormis 
kasutusluba või  loovutatud  
õiguste  omamise  tõendit 
(autorilitsentsi või – lepingut).
Vahe lähtekohaks on  vabavara  
põhimõte
Autoriõiguskaitse objekt
VORM –  autoriõigus
SISU –  patent , tööstusdisain, 
kasulik mudel, ärisaladus, 
võlaõigus
MATERIAALNE KANDJA – 
asjaõigus , võlaõigus
Autoriõigus
Arvutiprogramme kaitstakse nagu 
kirjandusteoseid
Autorsuse  presumptsioon :
◦ isik, kes avaldab teose oma nime all, on 
teose autor
◦ tõendamiskohustus lasub autorsuse 
vaidlustajal
algab teose  loomisega
kestab 70 aastat alates avalikustamisest 
(kui varalised õigused kuuluvad autorile, 
siis lisandub autori eluiga)
Teose vaba kasutamine
õiguspäraselt avaldatud teost 
on lubatud füüsilisel isikul 
reprodutseerida ja tõlkida isikliku 
kasutamise eesmärkidel 
tingimusel, et selline tegevus ei 
taotle ärilisi eesmärke.
avaldatud teosed – kui on 
salvestatud arvutisüsteemis 
Arvutiprogramme
Õiguspärasel kasutajal on 
lubatud:
◦ kopeerida,  kohandada , töödelda 
nendel eesmärkidel, milleks 
programm omandati, samuti  vigade  
parandamiseks
seda võib piirata
◦ varukoopiate tegemine
◦ programmi jälgimine, katsetamine
Autorileping  ja 
litsentsileping
Varaliste õiguste üleandmine ehk 
loovutamine
Teose kasutamise lubamine
All-litsentseerimise õiguste andmine
Erinevused
◦ Autorileping hõlmab nii varaliste õiguste 
üleandmist kui teose kasutusloa (litsentsi) 
andmist
◦ Litsentsileping käsitab üksnes kasutusluba
Lepingute erinevused
Autorilepingu võib sõlmida nii 
olemasoleva teose kasutamiseks 
kui ka uue teose loomiseks ja 
kasutamiseks (õiguste 
jaotamiseks)
Litsentsileping käsitab juba 
eksisteeriva teose kasutusõigusi
Autorilepingu sisu
Teose kirjeldus
Üleantavad õigused
Teose kasutamise viis ja 
territoorium
Tähtaeg,  algusaeg
Arvutitarkvara  tüübid
 ärivara  (commercialware) - 
commercial closed source 
software;
 jaosvara  (shareware) – tasuta 
kasutusõigus
proovivara (trialware); 
vabavara ( freeware ); 
vaba  tarkvara  (free software, 
open  source); 
avalik  tarkvara  (public  domain  
software) – tasuta, autoriõiguslike 
piirnaguteta
Free software (GPL) – tasuta 
kasutus, võib muuta ja levitada, 
muudatused lähevad  samade  
tingimuste alla www.fsf.org
Open Source tarkvara – 
lähtekood on tasuta kasutatav ja 
muudetav , tavaliselt ei või 
kasutada kommertseesmärkidel 
www.opensource.com
Vabatarkvara iseärasused
ei käsita installeerimist ega 
kasutust
puuduvad  garantiid
kopeerimine kuulub litsentsi alla, 
aga ei väljenda lepinguga 
nõustumist
Andmebaasid
andmebaasid kuuluvad eraõiguse 
ja andmekogud avaliku õiguse 
valdkonda
andmebaasi teos ja  andmebaas
andmebaasiteosel on autor ja 
andmebaasil on  tegija
 Andmebaas  on  iseseisvate  
teoste, andmete kogu, mis on 
individuaalselt kättesaadav 
elektrooniliste või muude 
vahendite abil
Andmebaas on teos siis kui
◦ ületab teose künnise
◦ materjali valik ja korraldus on 
omapärane, ei ole tingitud välistest 
teguritest ega pole mehhaaniline
Andmebaasil on autor – kui 
andmebaas on teos (Eestis 
füüsiline isik)
andmebaasi tegija võib olla nii 
füüsiline kui juriidiline isik
IT- lepingud
Tellija tõlgendus
◦ koopiate tegemine vajalikul määral
◦ programmi arendamine, kolmandad 
osapooled kaasatakse arendusse
◦ programmi loovutamine 3- ndatele  isikutele 
näiteks ettevõtte müük
Tellija ei saa nõuda lähtekoodi (kui pole 
teisiti kokku lepitud)
Tellija ei tohi all-litsentseerida 
programmi
kopeerida jne 3.ndatele
IT-leping
hoolikas eeltöö
toote funktsioonid, tehnilised 
omadused – tellijat huvitab, mida 
toode teeb, tootjat, kuidas teeb
 spetsifikatsioon , vaheetappide 
vastuvõtt, viivitused, lisatööd
nõuded, mida toode esitab 
riistvarale, töötajatele jms
IT-leping
vältida üleliigset;
lähtekoodi üleandmisel, sellega 
kaasnevad õigused;
toode peab olema valmis, 
upgrade ei ole vigade parandus;
lepinguga üleantud laialdasi 
kasutusõigusi on ilma teise poole 
nõusolekuta  võimatu muuta.
IT-lepingud
Hea leping on see, mis tagab 
võidu kohtus, parim on see, mis 
hoiab kohtutee ära!
IT-hanked
Kas tulemus vastab kokkulepitule
Autoriõigused, mis  mahus  
litsentseeritud
Mis on ettenägematud lisatööd?
Tähtaegadest  kinnipidamine !!!
Tasumine, riskide jaotus
IT-toode ei vasta nõuetele:
kokkulepitud omadused 
puuduvad;
ei sobi ettenähtud või 
tavapäraseks otstarbeks;
töö  kasutamisel  on õiguslik 
takistus;
 dokumentatsioon  ei vasta 
nõuetele;
tulemus on ebaõigesti 
paigaldatud;

Document Outline

• Slide 1
• Sissejuhatus
• Põhiprobleemid
• Arvutiprogrammide eripärad
• Arvutiprogramm on intellektuaalne omand
• Arvutiprogramm kui toode
• Mida programmilt või andmebaasilt oodatakse?
• IT-lahenduste eripärad
• Arvutiprogramm võib esineda
• Translaatorid
• Lähtekood  objektkood
• Kompilaatorite omadused
• Interpretaatorite omadused
• Slide 14
• IT-lahenduste eripärad
• Iseärasused
• Slide 17
• Autoriõigused
• Isiklikud õigused
• Varalised õigused
• Autoriõiguskaitse objekt
• Autoriõiguskaitse objekt
• Autoriõigus
• Teose vaba kasutamine
• Arvutiprogramme
• Autorileping ja litsentsileping
• Lepingute erinevused
• Autorilepingu sisu
• Arvutitarkvara tüübid
• Slide 30
• Vabatarkvara iseärasused
• Andmebaasid
• Slide 33
• Slide 34
• IT-lepingud
• IT-leping
• IT-leping
• IT-lepingud
• IT-hanked
• IT-toode ei vasta nõuetele: