Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

IT õiguse kontrolltöö nr 1 2012 (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes on teabevaldajaks?
  • Millise tähtaja jooksul tuleb täita teabenõue ?
  • Kellele AvTS on teinud kohustuseks veebilehe pidamise?
  • Mis on andmekogu?
  • Kes teevad järelevalvet avaliku teabe seaduse AvTS täitmise üle?
  • Mis eesmärki teenib isikuandmete kaitse seadus?
  • Millised on delikaatsed isikuandmed ?
  • Kes on andmesubjekt?
  • Mida tähendab seaduslikkuse põhimõte?
  • Mida tähendab eesmärgikohasuse põhimõte?
  • Mida tähendab minimaalsuse põhimõte?
  • Mida tähendab andmete kvaliteedi põhimõte?
  • Mida tähendab turvalisuse põhimõte?
  • Mida tähendab individuaalse osaluse põhimõte?
  • Kelle nõusolekul on lubatud isikuandmete töötlemine?
IT õiguse kontrolltöö nr 1 Kontrolltöö toimub neljapäeval 29.03.2012.
Kontrollküsimusi:
1. Avaliku teabe mõiste.
2. Kes on teabevaldajaks? AvTS § 5 lg 1
3. Millised teabevaldaja kohustused laienevad eraõiguslikule juriidilisele isikule ja
füüsilisele isikule? § 5 lg 2,3.
4. Teabenõude mõiste.
5. Teabenõudja mõiste.
6. Millise tähtaja jooksul tuleb täita teabenõue ?
7. Teabevaldaja kohustused.
8. Teabenõude kohta kehtivad nõuded.
9. Teabenõude täitmise tähtaeg.
10. Teabenõude täitmise kulude katmine .
11. Teabevaldaja kohustuse teave avalikustada.
12. Kellele AvTS on teinud kohustuseks veebilehe pidamise?
13. Mis on andmekogu ? Mõiste.
14. Juurdepääsupiirangu tähtajad .
15. Kes teevad järelevalvet avaliku teabe seaduse (AvTS) täitmise üle?
16. Mis eesmärki teenib isikuandmete kaitse seadus?
17. Millised on delikaatsed isikuandmed ? NB! Vaja kõiki täpselt teada!
18. Kes on andmesubjekt?
19. Mida tähendab seaduslikkuse põhimõte?
20. Mida tähendab eesmärgikohasuse põhimõte?
21. Mida tähendab minimaalsuse põhimõte?
22. Mida tähendab andmete kvaliteedi põhimõte?
23. Mida tähendab turvalisuse põhimõte?
24. Mida tähendab individuaalse osaluse põhimõte?
25. Kelle nõusolekul on lubatud isikuandmete töötlemine?
26. Digitaalallkirja mõiste.
Vajalik normatiivmaterjali:
1. Avaliku teabe seadus
  • Isikuandmete kaitse seadus
  • Digitaalallkirja seadus
  • Avaliku teabe mõiste-
    (1)Avalik teave( edaspidi teave) on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites.
    (2) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele juurdepääsu võib piirata seaduses
    sätestatud korras.
    2.Kes on teabevaldajaks?
    (1) Teabe valdajaks on :
    1) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus;
    2) avalik-õiguslik juriidiline isik;
    3) eraõiguslik juriidiline isik ja füüsiline isik käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud
    tingimustel;
    3.Millised teabevaldaja kohustused laienevad eraõiguslikule ja füüsilisele isikule?
    (2) Eraõiguslikule juriidilisele isikule ja füüsilisele isikule laienevad teabevaldaja kohustused, kui isik täidab seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid, sealhulgas osutab haridus -, tervishoiu-, sotsiaal- või muid avalikke teenuseid, - teabe osas, mis puudutab nende ülesannete täitmist.
    (3) Teabevaldajaga võrdsustatakse:
    1) ettevõtja , kes on kaubaturul valitsevas seisundis, omab eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli, - teabe osas, mis puudutab kaupade ja teenuste pakkumise tingimusi, hindu ja nende muudatusi;
    2) füüsilisest isikust ettevõtja, mittetulundusühing , sihtasutus või äriühing, - teabe osas, mis puudutab riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest avalike ülesannete täitmiseks või toetusena antud vahendite kasutamist.
  • Teabenõue- on teabenõudja poolt käesolevas seaduses sätestatud korras teabevaldajale esitatud taotlus teabe saamiseks.
  • Teabenõudja- on iga isik, kes esitab teabevaldajale teabenõude käesolevas
    seaduses sätestatud korras.
    6. Teabenõude täitmise tähtaeg- (1)Teabenõue tüidetakse viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul.
    (2) Kui teabenõuet ei ole võimalik teabenõudja esitatud andmete puudulikkuse tõttu täita, siis teavitab teabevaldaja sellest teabenõudjat viie tööpäeva jooksul teabenõude täpsustamiseks.
    (3) Käesolevas seaduses sätestatud teabenõude menetluse tähtaegu arvestatakse alates teabenõude registreerimisele järgnevast tööpäevast.
    7. Teabevaldaja kohustused
    (1) Teabevaldaja on kohustatud võimaldama juurdepääsu tema valduses olevale teabele seaduses sätestatud korras;
    (2) Teabele juurdepääsu võimaldamisel on teabevaldaja kohustatud:
    1) Tagama juurdepääsu neile dokumentidele, millele teabenõudja juurdepääsu taotleb ja millele teabenõudjal on juurdepääsuõigus;
    2) pidama arvestust tema valduses olevate dokumentide üle;
    3) avalikustama avalikustamisele kuuluva teabe seaduses sätestatud korras;
    4) andma avalikkusele korrapäraselt teavet avalike ülesannete täitmisest;
    5) abistama teabenõudjat;
    6) teavitama teabenõudjat dokumentide suhtes kehtivatest juurdepääsupiirangutest;
    7) tagama teabe juurdepääsupiirangutest kinnipidamise;
    8) mitte andma teadvalt eksitavat, tegelikkusele mittevastavat või ebaõiget teavet ning
    kontrollima kahtluse korral väljastatava teabe õigsust ja vastavust tegelikkusele.
    8. Teabenõude kohta kehtivad nõuded-
    (1) teabenõudes tuleb suuliselt või kirjalikult esitada järgmised nõuded:
    1) teabenõudja ees- ja perekonnanimi ;
    2) asutuse või juriidililse isiku nimel esitatava teabenõude puhul juriidilise isiku või asutuse nimetus;
    3) teabenõudja sideandmed, mille kaudu teabevaldaja saaks teabe väljastada või
    teabenõudjaga ühendust võtta;
    4) taotletava teabe sisu või dokumendi liik, nimetus ja sisu või teabenõudjale teada olevad dokumendirekvisiidid;
    5) taotletav teabenõude täitmise viis;
    (2) Kui isik taotleb teavet, milles sisalduvad tema või kolmandate isikute
    juurdepääsupiiranguga isikuandmed, tuvastab teabevaldaja teabenõudja isiku. Kui isik taotleb juurdepääsupiiranguga isikuandmeid kolmandate isikute kohta, teatab ta teabevaldajale teabele juurdepääsu aluse ja eesmärgi.
    (3) Teabevaldajal on õigus nõuda kirjaliku teabenõude esitamist , kui teabenõudja ei ole rahul suuliselt antud teabega.
    (5) Teabenõudja ei tohi ameti- või tööülesannete täitmise ettekäändel või ametiseisundit kasutades taotleda teabele juurdepääsu isiklikul eesmärgil.
    9. Teabenõude täitmise tähtaeg.
    (1) teabenõue täidetakse viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul;
    (2) kui teabenõuet ei ole võimalik teabenõudja esitatud andmete puudulikuse tõttu täita, siis teavitab teabevaldaja sellest teabenõudjat viie tööpäeva jooksul teabenõude täpsustamiseks;
    (3) käesolevas seaduses sätestatud teabenõude menetluse tähtaegu arvestatakse alates
    teabenõude registreerimisele järgnevast tööpäevast;
    10. Teabenõude täitmise kulude katmine:
    (1) teabenõude täitmise kulud katab teabevaldaja, kui seadusega ei ole ettenähtud teisiti;
    (2) paberkandjal koopiate valmistamise ja väljatrükkide eest tasub teabenõudja kuni 0,19 eurot iga väljastatud lehekülje eest alates 21. Leheküljest, kui seadusega ei ole teabe väljastamise eest riigilõivu ette nähtud;
    (3) riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuse esitatud teabenõude täitmise kulud katab
    teabevaldaja;
    11. Teabevaldaja kohustus teave avalikustada.
    (1) Teabevaldaja on kohustatud avalikustama järgmise tema ülesannetega seotud olemasoleva teabe:
    1) riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste üldistava majandusstatistika ja majandusprognoosid;
    2) kuritegevuse ja väärtegude üldistava statistika;
    3) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning nende struktuuriüksuste põhimäärused;
    4) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele esitatavate avalduste ja muude dokumentide vormid ning nende täitmise juhendi;
    5) riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnike ametijuhendid;
    6) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste koosseisud ja neis asutustes ettenähtud ametikohti täitvate ametnike ees- ja perekonnanimed , hariduse ja eriala, telefoninumbrid ning elektronpostiaadressid;
    7) andmed ohu kohta inimeste elule, tervisele ja varale;
    8) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste töötulemuste ja ülesannete täitmise aruanded ;
    9) avalik-õiguslike juriidiliste isikute nõukogu ja juhatuse liikmete nimed ning
    elektronpostiaadressid;
    10) avalik-õiguslike juriidiliste isikute tegevusaruanded ja tulude-kulude aruanded;
    11) riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste ning kohaliku omavalitsuse asutuste eelarvete eelnõud ja eelarved ning nende täitmise aruanded;
    12) andmed riigieelarve tulude laekumise kohta;
    13) andmed keskkonnaseisundi, keskkonnakahjustuste ja ohtlike keskkonnamõjude kohta;
    14) riikliku või teenistusliku järelevalve ettekirjutused või otsused nende jõustumisest alates;
    15) ministeeriumides valminud seaduste ja Vabariigi Valitsuse määruste eelnõud koos
    seletuskirjadega nende kooskõlastamiseks saatmisel ja Vabariigi Valitsusele esitamisel;
    16) ministri ja kohaliku omavalitsuse organite määruste eelnõud koos seletuskirjadega enne nende vastuvõtmiseks esitamist;
    17) kontseptsioonide, arengukavade, programmide ja muude üldise tähtsusega projektide eelnõud enne pädevatele organitele heakskiitmiseks esitamist, samuti vastavad heakskiidetud või vastuvõetud dokumendid ;
    18) riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse tellitud uuringud ja analüüsid ;
    19) andmed riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste täitmata ametikohtade kohta;
    20) andmed riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste poolt teostatavate ja teostatud riigihangete kohta;
    21) andmed selle vara ja eelarveraha kasutamise kohta, mille riik või kohaliku omavalitsuse üksus on andnud üle riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutatud või nende osalusega eraõiguslikele juriidilistele isikutele;
    22) avalike ürituste kavad;
    23) muudatused riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste töös ja ülesannetes, mis on seotud isikute teenindamisega, vähemalt kümme päeva enne muudatuste rakendamist;
    24) andmed riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste juhtide vastuvõtuaegade kohta;
    25) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuses kehtivad palgamäärad ja -juhendid, lisatasu maksmise ning erisoodustuste andmise korra;
    26) andmed kaubaturul valitsevas seisundis olevate, eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli omavate äriühingute hinnakujunduse kohta;
    27) andmed üldkasutatavate teenuste osutamise kohta, samuti muudatuste kohta teenuste osutamise tingimustes ja hindades enne selliste muudatuste rakendamist;
    28) erakondade liikmete nimekirjad;
    29) jõustunud kohtulahendid seadusest tulenevate piirangutega;
    30) andmekogudes sisalduvad andmed, millele ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut;
    31) asutuse dokumendiregistri;
    32) muu teabe ja dokumendid, mille avalikustamise kohustus on sätestatud välislepingus, seaduses või selle alusel vastuvõetud õigusaktis või mida teabevaldaja peab vajalikuks avalikustada.
    (2) Teabe avalikustamise korral peab olema märgitud, kes, millal ja millise toiminguga (kehtestamine, kinnitamine, registreerimine või muu ametlik toiming) on avalikustatava teabe dokumenteerinud ning kellelt saab avalikustatud teabe kohta selgitusi.
    12.Veebilehe pidamise kohustus
    (1) Riigikogu Kantselei , Vabariigi Presidendi Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei,
    Riigikontroll , kohtud, valitsusasutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud on kohustatud pidama teabe avalikustamiseks veebilehte.
    (2) Linna- ja vallavalitsus korraldab veebilehe pidamise oma linna või valla organite ja asutuste tegevuse kajastamiseks ja nende valduses oleva teabe avalikustamiseks. Linna- ja vallavalitsused võivad lepingu alusel korraldada ühise veebilehe pidamist.
    (3) Riigikantselei , ministeeriumid ja maavalitsused on kohustatud kasutusele võtma abinõud hallatavate riigiasutuste poolt veebilehtede pidamiseks.
    13. Andmekogu
    (1) Andmekogu on riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum, mis asutatakse ja mida kasutatakse seaduses, selle alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks.
    (2) Andmekogus töödeldavate korrastatud andmete kogum võib koosneda ka üksnes teistes andmekogudes sisalduvatest unikaalsetest andmetest.
    14. Juurdepääsupiirangu tähtajad
    (1) Asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabele kehtestatakse juurdepääsupiirang alates dokumendi koostamisest või saamisest ning kuni vajaduse möödumiseni või sündmuse saabumiseni, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Asutuse juht võib seda tähtaega pikendada kuni viie aasta võrra, kui juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib.
    (2) Riiklikku ja teenistuslikku järelevalvet ning täitevvõimu üksikotsuste ettevalmistamist käsitletavate dokumentide suhtes kohaldatakse juurdepääsupiirangut kuni otsuse vastuvõtmiseni, kui ei ole muud alust teabele juurdepääsu piirata.
    (3) Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud isikuandmeid sisaldavale teabele kehtib juurdepääsupiirang selle saamisest või dokumenteerimisest alates 75 aastat või isiku surmast alates 30 aastat, või kui surma ei ole võimalik tuvastada, siis 110 aastat, alates isiku sünnist.
    15. Järelevalve seaduse täitmise üle
    Käesoleva seaduse täitmise üle teostavad oma pädevuse piires järelevalvet:
    1) Andmekaitse Inspektsioon käesolevas seaduses sätestatud korras;
    2) kõrgemalseisev organ või asutus teenistusliku järelevalve korras;
    3) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium käesolevas seaduses sätestatud korras.
    16. Isikuandmete kaitse seaduse reguleerimisala ja eesmärk
    (1) Seaduse eesmärk on kaitsta isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõigusi ja -
    vabadusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele.
    (2) Seadus sätestab:
    1) isikuandmete töötlemise tingimused ja korra;
    2) isikuandmete töötlemise riikliku järelevalve korra;
    3) vastutuse isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest.
    17. Delikaatsed isikuandmed.
    (2) Delikaatsed isikuandmed on:
    1) poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed, välja arvatud andmed seadusega ettenähtud korras registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute liikmeks olemise kohta;
    2) etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust kirjeldavad andmed;
    3) andmed terviseseisundi või puude kohta;
    4) andmed pärilikkuse informatsiooni kohta;
    5) biomeetrilised andmed (eelkõige sõrmejälje-, peopesajälje- ja silmaiirisekujutis ning geeniandmed);
    6) andmed seksuaalelu kohta;
    7) andmed ametiühingu liikmelisuse kohta;
    8) andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku
    kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist.
    18. Andmesubjekt
    Andmesubjekt on isik, kelle isikuandmeid töödeldakse.
    19. Seaduslikkuse põhimõte– isikuandmeid võib koguda vaid ausal ja seaduslikul teel;
    20. eesmärgikohasuse põhimõte – isikuandmeid võib koguda üksnes määratletud ja
    õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ning neid ei või töödelda viisil, mis ei ole
    andmetöötluse eesmärkidega kooskõlas;
    21. Minimaalsuse põhimõte – isikuandmeid võib koguda vaid ulatuses, mis on vajalik määratletud eesmärkide saavutamiseks;
    22. Andmete kvaliteedi põhimõte – isikuandmed peavad olema ajakohased, täielikud ning vajalikud seatud andmetöötluse eesmärgi saavutamiseks;
    23. Turvalisuse põhimõte – isikuandmete kaitseks tuleb rakendada turvameetmeid, et kaitsta neid tahtmatu või volitamata töötlemise, avalikuks tuleku või hävimise eest;
    24. Individuaalse osaluse põhimõte – andmesubjekti tuleb teavitada tema kohta kogutavatest andmetest, talle tuleb võimaldada juurdepääs tema kohta käivatele andmetele ja tal on õigus nõuda ebatäpsete või eksitavate andmete parandamist.
    25. Isikuandmete töötlemise lubatavus
    (1) Isikuandmete töötlemine on lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti.
    (2) Haldusorgan võib isikuandmeid töödelda üksnes avaliku ülesande täitmise käigus seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu Nõukogu või Euroopa Komisjoni otsekohalduva õigusaktiga ettenähtud kohustuse täitmiseks.
    (3) Käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 sätestatud isikuandmete töötlemise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
    26. Digitaalallkiri
    (1) Digitaalallkiri on tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mida allkirja andja kasutab, märkimaks oma seost dokumendiga.
    (2) Digitaalallkiri moodustatakse turvalises allkirja andmise vahendis sisalduvate allkirja andmiseks vajalike andmete (edaspidi isiklik võti) abil, millele vastavad üheselt allkirja kontrollimise vahendis sisalduvad allkirja kontrollimiseks vajalikud andmed (edaspidi avalik võti).
    (3) Digitaalallkiri koos selle kasutamise süsteemiga peab:
    1) võimaldama üheselt tuvastada isiku, kelle nimel allkiri on antud;
    2) võimaldama kindlaks teha allkirja andmise aja;
    3) siduma digitaalallkirja andmetega sellisel viisil, mis välistab võimaluse tuvastamatult
    muuta andmeid või nende tähendust pärast allkirja andmist.
  • Vasakule Paremale
    IT õiguse kontrolltöö nr 1 2012 #1 IT õiguse kontrolltöö nr 1 2012 #2 IT õiguse kontrolltöö nr 1 2012 #3 IT õiguse kontrolltöö nr 1 2012 #4 IT õiguse kontrolltöö nr 1 2012 #5 IT õiguse kontrolltöö nr 1 2012 #6
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Hely76 Õppematerjali autor
    IT õiguse kontrolltöö 26 küsimust ja vastust.
    Avaliku teabe seadus
    Isikuandmete kaitse seadus
    Digitaalallkirja seadus

    Sarnased õppematerjalid

    Sekretäritööks vajalike seaduste kokkuvõte
    9
    doc

    Sekretäritööks vajalike seaduste kokkuvõte

    seatud andmetöötluse eesmärgi saavutamiseks; 6) turvalisuse põhimõte ­ isikuandmete kaitseks tuleb rakendada turvameetmeid, et kaitsta neid tahtmatu või volitamata töötlemise, avalikuks tuleku või hävimise eest; 7) individuaalse osaluse põhimõte ­ andmesubjekti tuleb teavitada tema kohta kogutavatest andmetest, talle tuleb võimaldada juurdepääs tema kohta käivatele andmetele ja tal on õigus nõuda ebatäpsete või eksitavate andmete parandamist. Isikuandmete töötleja määrab kindlaks: 1) isikuandmete töötlemise eesmärgid; 2) töödeldavate isikuandmete koosseisu; 3) isikuandmete töötlemise korra ja viisi; 4) isikuandmete kolmandatele isikutele edastamise lubamise Andmesubjekt on isik, kelle isikuandmeid töödeldakse. Kolmas isik on füüsiline või juriidiline isik, välismaa äriühingu filiaal või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes ei ole:

    Avalik õigus
    Asjaajamise aluste vorming mõistekaart
    4
    docx

    Asjaajamise aluste vorming mõistekaart

    · kirjalikult, andes teabenõude üle isiklikult või edastades selle posti, faksi või elektronpostiga. Juurdepääsu võimaldamine teabele- · teabele juurdepääs tuleb tagada igaühele võimalikult kiirel ja hõlpsal viisil · juurdepääsu võimaldamisel peab olema tagatud isiku eraelu puutumatus · juurdepääs teabele võimaldatakse tasuta, välja arvatud juhul, kui teabe väljastamisega seotud otseste kulutuste eest maksmine on seadusega ette nähtud · igaühel on õigus vaidlustada teabele juurdepääsu piiramist, kui selline piirang rikub tema õigusi ja vabadusi Teabe avalikustamise viisid- · Asutusel tuleb teabenõudele vastata üldjuhul nii kiiresti kui saab ja mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul. · Iga asutus on kohustatud avalikustama teavet Internetis. Seaduses on üksikasjalikult loetletud, mille kohta peavad asutused veebilehele teavet paigutama. Teabevaldaja kohustused-

    Asjaajamise alused
    Dokumendi halduse eksamiks
    31
    docx

    Dokumendi halduse eksamiks

    loomine. 96-97 ametiasutustes võeti laialdaselt kasutusele arvutid, seeläbi algas kiire areng dokumendihalduses. 2003 ­ loodi Riigikantselei dokumendihalduse osakond (ül. Avaliku halduse ja arhiivide planeerimine, dokumentide väljatöötamine) 2012 - koordineerib avaliku sektori dokumendihalduse arengut Majandus ­ ja kommunikatsiooniministeerium. 2012 ­ arhiivinduse korraldamine Haridus ­ ja Teadusministeeriumi ülesanne. Koordineerimispüramiid 2012 - ... MKMDokumendihaldusnõukoguMinisteeriumid, maavalitsusedMinisteeriumite haldusala,KOV-id Avalik teenus Avaliku halduse asutuse poolt osutatav teenus. Riik (avalik, era- ja kolmas sektor) pakub oma avalikke teenuseid portaali eesti.ee kaudu vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. Majandus - ja kommunikatsiooniministeerium Ministeeriumi valitsemisala: riigi infosüsteemide arendamise koordineerimine; Spetsiifilisi ülesandeid täitvateks osakondadeks on:

    Infoteadus- ja dokumendihalduse eriala
    Dokumendihalduse eksam
    12
    docx

    Dokumendihalduse eksam

    * ametniku teenistusest või töötaja töölt vabastamise või teenistus- või töösuhte peatumise korral asjaajamise üleandmise kord; 9. E- kirja puhul viitame lisadele allkirjastajast allpool 10. E- kirjadega seotud riskid *vajalikku informatsiooni ei ole võimalik leida *süstemaatilisuse puudumisel võidakse postkastis olevat informatsiooni kustutada lähtuvalt ruumi vajadusest, mitte olenevalt sisu väärtusest 11. Prokuura on volitus, mis annab ettevõtte esindajale õiguse esindada ettevõtjat kõigis majandustegevustega seotud õigustoimingutes. 12. Dokumendi omadused: *autentsus *kasutatavus *usaldatavus *terviklus/terviklikkus 13. Mida tähendab dokumendisüsteem? *infosüsteem, millega hõlmatakse ja hallatakse dokumente ja tagatakse neile pidev juurdepääs *tehnoloogiline keskkond, kus registreeritakse dokumente 14. Kirjastandard EVS 882:1-2006 reguleerib: *paberkandjal kirja, e-kirja loomist

    Majandus
    Dokumendihalduse aluste definitsioonid
    4
    docx

    Dokumendihalduse aluste definitsioonid

    istungile esitamine ning avalik konsultatsioon. Funktsioon- üks või mitu tegevust, millega täidetakse kindlat asutuse eesmärki või/ja ülesannet. Haldusakt ­ haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Haldusõigus ­ avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldus teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning sealjuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine. Hävitamisakt ­ asutus dokumenteerib oma dokumentide hävitamise hävitamisaktiga. Hüpotees ­ eeldus või tingimus, mille esinemisel on see õigusnorm kohaldatav Informatsioon- edasiantud teadmus (fakte, sündmusi, asju, protsesse, ideid, mõisted või muid objekte puudutav teadmus,

    Infoteadus- ja dokumendihalduse eriala
    Isikuandmekaitse seadus
    20
    docx

    Isikuandmekaitse seadus

    vajalikud seatud andmetöötluse eesmärgi saavutamiseks; 6) turvalisuse põhimõte – isikuandmete kaitseks tuleb rakendada turvameetmeid, et kaitsta neid tahtmatu või volitamata töötlemise, avalikuks tuleku või hävimise eest; 7) individuaalse osaluse põhimõte – andmesubjekti tuleb teavitada tema kohta kogutavatest andmetest, talle tuleb võimaldada juurdepääs tema kohta käivatele andmetele ja tal on õigus nõuda ebatäpsete või eksitavate andmete parandamist. 4. Isikuandmete töötlemise lubatavus. Millal tohib isikuandmeid töödelda? Mis on erisused? Vaid inimese nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti. Ehk siis kui seaduse tasandil volitusnormi ja andmete koosseisu pole, saab töötlemine toimuda vaid inimese nõusolekul. Haldusorgan (seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid

    Õigus
    Dokumendihalduse konspekt
    6
    docx

    Dokumendihalduse konspekt

    ning sertifitseerimisteenuse ja ajatempliteenuse osutamise üle järelvalve teostamise kord  Digitaalallkiri seob endasse allkirja andnud inimese isikuandmed, allkirja andmise ajahetke ja tehnilised andmed, mida on vaja allkirja õigsuse kontrollimiseks tagantjärele. Isikuandmete kaitse seadus  ...kaitsta isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõigusi ja –vabadusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele Põhiseaduse §26 – õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Isikuandmete jaotus:  Nn tavalised isikuandmed o Nimi  Delikaatsed isikuandmed o Terviseseisund, pärilikkus, biomeetrilised andmed, jm  Eraldi töötlemisnõuetele alluv isikukood Isikuandmete avalikustamine  Mitmed ettevõtted märgivad oma kodulehel klientide turvalisuse huvides isikuandmete töötlemise tingimused: o Privaatsuskokkulepe o Privaatsusteade

    Dokumendihaldus
    Lasteriiete poe asjaajamiskord
    18
    docx

    Lasteriiete poe asjaajamiskord

    Lasteriiete pood asjaajamisjuhend 1. ÜLDALUSED 1. Riidepood edaspidi pood asjaajamisperiood on 1. Jaanuarist ­ 31. Detsembrini. 2. Poe asjaajamiskorralduse eest vastutab ja seda korraldab direktor. 3. Poe asjaajamiskord kuulub täitmisele kõigile töötajatele. 4. Poe asjaajamise korraldus ja dokumendi teabekandja valik peab tagama asutuse tegevuse, õigusaktidest lähtuva dokumenteerimise ning paberkandjal dokumentide ja digitaalsel kandjal dokumentide, kui ka muudel kandjatel olevate dokumentide säilimise ja kasutatavuse neile kehtestatud säilitustähtaegade jooksul. 5. Asjaajamiskord on kõigile kättesaadav veebis. 6. Poe aadress : registrikood 10240235 Telefon: +37255908888 e-post: eesti@ee koduleht: 2. DOKUMENDI RINGLUSE KORD Dokumendiringlus hõlmab: 2.1. Dokumentide registreerimist; 2.2. Dokumentide läbivaatamist 2.3. Dokumentide täitmist; 2.4. Dokumentide hoidmist ja säilitamist. 3. DOKUMENTIDE DOKUMENDIREGISTRISSE KANDMI

    Juhiabi




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun