Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Veredoonorlus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes võib olla doonor?
  • Kes ei saa olla doonor?

Veredoonorlus
V
 
                                                                             
                                     
                                                                                    
                            
 
 
Kes võib olla  doonor ?

Doonor peaks olema terve, vähemalt 50 kg 
kaaluv 18-65 aastane inimene.

Esmakordselt võib doonoriks tulla kuni 
60.eluaastani. 
 
 
Kes ei saa olla doonor?

Verd EI SOOVITATA loovutada: 
* Nõrga organismiga inimestel
Rasedatel naistel
* Rinnaga toitvatel emadel
 
 
Verd ei saa loovutada:

HIV ja  hepatiit  viiruse  kandjad

Narkomaanid
 
 
Mida peaks jälgima enne vere 
andmist?

Doonor peaks järgima tervislikku elustiili.

Enne vereandmist peaks doonor olema 
piisavalt puhanud.

Nädal enne vereandmist oleks soovitav  
hoiduda alkoholi tarbimisest.

Vahetult enne vereandmist peab hoiduma 
suitsetamisest, et nikotiini verre sattumist ära 
hoida.
 
 

Toit, mida doonor tarbib vereandmisele 
eelneval ja vereandmise päeval ei tohi olla 
liiga  rasvane  ning peab sisaldama piisaval 
hulgal vedelikku.

Kindlasti tuleb 3 tundi enne vereandmist süüa.
 
 
Kas vere andmine on ohutu?

 Võetav verekogus ei kahjusta  doonori  tervist, 
vere hulk  taastub  24 tunni jooksul, rakulised 
osad 3 nädala jooksul.

Kogu vereandmisel kasutatav materjal on 
ühekordseks kasutamiseks, seega on 
välistatud doonori nakatamine vere kaudu 
levivate viirustega.

Vahe kahe vereandmise vahel peab olema 
vähemalt 60 päeva.
 
 

● Naised võivad verd anda 
kuni 4 ja mehed kuni 5 
korda aastas.
 
 
Miks peab vastama küsitluslehtedele 
enne vere andmist?

Vereandmine peab olema ohutu nii 
vereandjale kui ka veresaajale.

Kuna vereanalüüsi põhjal pole võimalik kõiki 
haigusi kindlaks teha, täidab iga doonor lihtsa 
küsimustiku oma tervisliku seisundi ja 
eluviiside kohta (oluline on vastata  ausalt  
kõigile küsimustele, et mitte panna ohtu enda 
ja patsiendi tervist).
 
 
● Doonor kinnitab esitatud 
andmete õigsust allkirjaga. 
Andmed on konfidentsiaalsed ja 
ei kuulu avalikustamisele.
 
 
Missuguseid analüüse doonori verest 
tehakse?
● Igal doonoril määratakse veregrupp 
AB0-,  reesus -, ja kell-süsteemis ning 
erütrotsütaarsed  antikehad , HI-viiruse 
ja hepatiidi C-viiruse antikehad, 
hepatiidi B-viiruse pinnaantigeen ning 
süüfilise  tekitaja antikehad.
 
 
Pildid
 
 
 
 
 
 
                
        Täname kuulamast! 
 
 

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
Vasakule Paremale
Veredoonorlus #1 Veredoonorlus #2 Veredoonorlus #3 Veredoonorlus #4 Veredoonorlus #5 Veredoonorlus #6 Veredoonorlus #7 Veredoonorlus #8 Veredoonorlus #9 Veredoonorlus #10 Veredoonorlus #11 Veredoonorlus #12 Veredoonorlus #13 Veredoonorlus #14 Veredoonorlus #15
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kerlii12 Õppematerjali autor
9.klass bioloogia tv. lk 13 h 1. Kes sobib doonoriks? Kes ei sobi doonoriks?vastuse leiad siit. :)

Sarnased õppematerjalid

Doonorlus
60
odp

Doonorlus

tähendab terve inimese poolt oma eluskoe (vere) või organi vabatahtlikku loovutamist haigele, kes seda vajab. ● Donare (ld. k) — annetamine, kingitus, heategevus. ● Vereloovutamine on vabatahtlik ning tasustamata tegu, mis annab doonorile hea enesetunde. ● http://www.jarva.ee/index.php?page=669&article_id=19157&action=article (03.12.14) Doonorluse ajalugu ja põhimõtted ● Legendi järgi oli maailma esimene doonor pelikan. Edutust toiduotsimisest jõuetuna päästis ta oma näljas vaevlevate poegade elu iseenda verega. Seetõttu on pelikanist saanud doonorluse rahvusvaheline sümbol. ● 1628. a avastas Inglise anatoom William Harvey vereringe. ● 1666. a Londoni anatoom ja füsioloog Richard Lower tegi esimese asendava vereülekande ühelt koeralt teisele. ● 15. juunil 1667. a kandis prantsuse filosoofia- ja matemaatikadoktor ning Louis XIV arst Jean-

Bioloogia
Veredoonorluse esitlus
11
ppt

Veredoonorluse esitlus

VEREDOONORL US Emil Haljend Kristo Lehtlaan Tauri Udras Jakko Viilo Mis on veredoonorlus? Veredoonorlus tähendab terve inimese poolt oma vere vabatahtlikku loovutamist haigele, kes seda vajab. Doonorlus on heategevus, mis ei nõua palju aega ega vaeva ning sellega saaksid hakkama paljud meist. Veretoodetele pole leiutatud tehis alternatiivi ning ilma doonorivereta ei saaks ka parimad arstid päästa kõikide abivajajate elusid. Kes sobib doonoriks? 1860 aastane. Terve, ei põe hetkel mõnda viirushaigust ega tarvita ravimeid. Kehakaaluga üle 50 kg.

Bioloogia
Seksuaalkasvatus
38
docx

Seksuaalkasvatus

Seksuaalkasvatus Marelle GrünthalDrell Tallinna Pedagoogiline Seminar Terviseõpetus/Inimeseõpetus/Esmaabi Seksuaalsus ja seksuaalkultuur Seksuaalsus hõlmab unistusi, soove, vajadusi, ihasid ja nende täitmiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja võimed. Seksuaalsusega seonduvad ka erisugused tähendused, kujutlused ja seksuaalkäitumine ehk seksuaalsuse väljendamine (verbaalne ja mitteverbaalne seksuaalne kommunikatsioon, k.a. puudutused, suudlused ja teised lõdvestavad või energiseerivad seksuaalsed tegevused). Seksuaalkäitumine on lahutamatu osa inimese identiteedist ja kogu käitumisrepertuaarist, mõttemaailmast ja tundeelust. Eelnimetatud psüühilised protsessid ja nende sisu on omavahel vastasmõjus ning igas inimeses lõimunud kordumatuks dünaamiliseks kombinatsiooniks. Iga inimese seksuaalsus on kordumatu, kuna on mõjutatud väga paljudest asjaoludest. Erootilised tunded ja seksuaaltegevus seostuvad nii individ

Seksuaalkasvatus
Pariku osa
64
doc

Pariku osa

1. loeng Akronüümid: TH1 – t lümfotsüüdid helper, IL interleukiin CD – diferentseerumise klaster, raku pinnal olev marker, valguline v lipo.. marker. Seos diferentseerumisega – erinevatel rakkudel eri omad. DSCAM- Down Syndrome Cell Adhesion Molecule, neuronid ei tunne üksteist õigesti ära, liiga palju DSCAM valku Down sündroomiga imetajatel. Drosophilal erinevad valgu variandid – tunnevad ära eri patogeene. PPR- molekulaarset mustrit ära tundvad TLRs- Tol like retseptors PAMPs- patogeeniga seotud molekulaarsed mustrid NLRs- bakterite äratundmiseks mitte rakkudde pinnal vaid sees Evolutsioon Varasemad – ei kaasne mälu, iga kord samaga kokku puutudes sama vastus sama tugev. Kuni kõhrkaladeni. Omandatud ehk adaptiivne alates kõhrakaladest hakkab tekkima, antikehad, T ja B lümfotsüüdid. Komplement – Ehhinodermidest, seotud ka kaasasündinud immunoloogiaga, kaasasündinud retseptorid võivad midagi väga spetsiifiliselt ära tunda, enne kui patogeeni ei hä

Bioloogia
Mikrobioloogia
39
docx

Mikrobioloogia

§ Kombinatiivne muutlikus ­ muutused DNA primaarstruktuuris, rakku tuuakse uus geneetiline informatsioon väljast. Eluslooduse kaks info levitamise strateegiat § Elusorganismides esineb kaks info ülekande strateegiat ­ vertikaalne ja horisontaalne. § Vertikaalne ülekanne ­ informatsiooni ülekanne toimub põlvkonnalt põlvkonnale. § Horisontaalne ülekanne ­ ülekanne toimub geneetiliselt sõltumatute isendite vahel. § Horisontaalseks ülekandeks peab eksisteerima kaks osapoolt: § doonor, s.o. bakter, kes väljastab geneetilist materjali DNA-na; § retsipient, s.o. bakter, kes võtab geneetilise materjali vastu. Kombinatiivse muutlikkuse iseärasused prokarüootidel § Kombinatiivne muutlikkus on suhteliselt harv nähtus, suurusjärk 10-8 kombinatsiooni ühes genoomis oleva ühe geeni kohta ühe generatsiooni jooksul . § Kuigi kombinatsioone tekib harva, siis kui see juhtub, on bakterid võimelised geene vahetama ka väga suurte erinevuste puhul (madal ristamisbarjäär

Mikrobioloogia
Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum
170
pdf

Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum

Tartu Ülikool Mikrobioloogia instituut Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum II osa Tatjana Brilene, Kai Truusalu, Tõnis Karki 2014/2015 1 Sisukord 1. Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel.........................................16 4. Bordetella ja Corynebacterium’i nakkuste diagnostika..........................................................21 5. Mycobacterium spp. infektsioonide diagnostika....................................................................26 6. Anaeroobsete infektsioonide mikrobioloogiline diagnostika.................................................32 7. Spiroheetid

Bioloogia
INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED
63
doc

INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED Loengukonspekt Õppejõud: Kristi Voll Olesja Zeel Ulvi Jõgi Tallinn 2009 AJALUGU Ignaz Philipp Semmelweis - Esimene arst, kes jälgis süstemaatiliselt haiglas esinevat infektsiooni ja samuti võttis tarvitusele abinõud. 1861 aastal ta tõdes, et seal osakonnas, kus õpetati arstiteaduse üliõpilasi, oli patsientide suremus sünnitusjärgsesse infektsiooni 8,3%, seevastu osakonnas, kus õpetati ämmaemandaid, vastav arv oli 2%. Semmelweis osutas, et selle erinevuse oli põhjustanud halvasti pestud käed lahangu järgselt. Kui käsi hakati desinfitseerima kloorisisaldusega vedelikuga, siis vähenes suremus 1%-ni. Seda uurimust võib pidada haiglainfektsiooni järelvalve alguseks. Joseph Lister Sotimaal, umbes 20 aastat peale Semmelweis´i avastust, hakka

Õenduse alused
1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia
88
doc

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia

Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks määramine ja nendega arvestamine. Reesusfaktori ja reesuskonflikti olemus. Veregrupid: AB0-süsteem. Jaotuse aluseks on erütrotsüütide (punaliblede) pinnal esinevad A- ja B-antigeenid ning vereplasmas olevad anti-A ja anti-B antikehad. Veregrupp Antigeenid Antikehad 0 (universaalne doonor väikse vereülekande Ei ole Anti-A ja anti-B korral) A A Anti-B B B Anti-A AB (universaalne retsipient väikse vereülekande A ja B Ei ole korral) Kui peaks juhtuma, et A-antigeen satub kokku anti-A antikehaga (sama ka B’de puhul), siis punalibled

Eripedagoogika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun