Ettevõtlus II KT mõisted (0)

Konkurentsiseadus

Ettevõtja - äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik.
Kaubaturg - hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ja kasutustingimuste ning tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel vahetatavate või asendatavate kaupade käibimise ala, mis hõlmab muu hulgas kogu Eesti territooriumi või selle osa.
Vertikaalne - ettevõtjate kokkulepe, nende kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus siis, kui nimetatud ettevõtjad tegutsevad tootmise või turustamise erinevatel tasanditel.
Horisontaalne - ettevõtjate kokkulepe, nende kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus siis, kui nimetatud ettevõtjad tegutsevad tootmise või turustamise samal tasandil konkurentidena.
Erand on ettevõtja taotlusel Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja otsusega antud luba kokkuleppe sõlmimiseks, kooskõlastatud tegevuseks või otsuse vastuvõtmiseks.
Eri- või ainuõigusena ettevõtja - riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt ettevõtjale antud õigust, mis võimaldab tal olla kaubaturul teiste ettevõtjatega võrreldes eelisseisundis või ainsaks ettevõtjaks sellel kaubaturul.
Koondumine - ühe ettevõtja poolt valitseva mõju omandamine teise ettevõtja või tema osa üle; ettevõtjate poolt ühiselt valitseva mõju omandamine kolmanda ettevõtja või tema osa üle.
Riigiabi andja - riik, kus kohaliku omavalitsuse üksus või muud isikud, nagu näiteks sihtasutus, mittetulundusühing, avalik-õiguslik juriidiline isik või avalik ettevõtja, kes otseselt või kaudselt kasutavad riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse vahendeid riigiabi andmiseks.
Avalik ettevõtja - ettevõtja, kelle üle riigil, kohaliku omavalitsuse üksusel või avalik-õiguslikul juriidilisel isikul on otseselt või kaudselt valitsev mõju omandiõiguse või finantsosaluse kaudu, isiku suhtes kehtivate õigusaktide alusel või muul viisil.
Üldist huvi pakkuvat teenust osutav ettevõtja - ettevõtja, kellele riik või kohaliku omavalitsuse üksus on teinud ülesandeks üldist huvi pakkuva teenuse osutamise, mida turg ei ole võimeline pakkuma ning mille pakkumist peab riik või kohalik omavalitsus vajalikuks.
Grupierandiga hõlmatud riigiabiks loetakse horisontaalse abi teatud kategooriate suhtes, mille kohta Euroopa Komisjon on kehtestanud vastava grupierandi määruse.
Kõlvatu konkurents - ebaaus äritegevus, heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod.
Eksitav teave - ebatõesed andmed, mis võivad ostja tavalise tähelepanelikkuse juures tekitada pakkumisest eksliku mulje (või millega kahjustatakse või võidakse kahjustada teise ettevõtja mainet või tema majandustegevust).
Konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine - konkurendi konfidentsiaalse teabe kasutamine, kui vastavad andmed on saadud seadusevastaselt.
Konkurentsiamet - konkurentsiküsimustega tegelev organ, kes vastutab Euroopa Ühenduse asutamislepingu, konkurentsieeskirjade rakendamise kohta ja osutab vajaduse korral Euroopa Komisjonile abi konkurentsialase järelevalve ja kohapealse kontrolli teostamisel.
Ärisaladus - niisugune teave ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada. Ärisaladus ei ole avalikustamisele kuuluv või avalikustatud teave.
Taotlus - Haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus Konkurentsiametile esitatav kirjalik avaldus.

Raamatupidamisseadus

Raamatupidamiskohustuslaseks on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna (edaspidi riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal).
vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus;
kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg;
omakapital ( netovara ) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe;
tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali;
kulu – aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist;
kasum ( kahjum ) – raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe;
Eesti hea raamatupidamistava – rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse käesoleva seadusega ning mida täiendavad vastavalt käesoleva seaduse § 32 lõikele 1 väljaantavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid (edaspidi ka toimkonna juhendid) ning riigi, riigiraamatupidamiskohustuslaste, kohaliku omavalitsuse üksuste, muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute ning teiste raamatupidamiskohustuslaste, kelle üle eelnimetatud isikutel on otseselt või kaudselt või teiste valitseva või olulise mõju all olevate isikute kaudu valitsev mõju, puhul ka käesoleva seaduse § 36 lõike 1 alusel kehtestatud riigi raamatupidamise üldeeskirjas (edaspidi üldeeskiri) sätestatud nõuded;
rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtted – Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid , rahvusvahelised finantsaruandluse standardid ning avalik-õiguslike isikute puhul ka rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid;
tegevjuhtkond – raamatupidamiskohustuslase (välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja) igapäevast tegevust juhtima ja tehinguid tegema õigustatud isik või isikud (näiteks äriühingu juhatus);
kõrgem juhtorgan – seaduse, põhikirja või põhimääruse alusel moodustatud raamatupidamiskohustuslase organ, kes teostab vahetut järelevalvet tegevjuhtkonna üle (näiteks äriühingu nõukogu);
majandusaasta aruande taksonoomia – majandusaasta aruande standardiseeritud elementide ja sidusbaaside kogum.
Kassapõhine arvestus - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele.
Tekkepõhine arvestus - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud.
Majandustehing - raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis.
Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend
kontoplaani (kontode loetelu ) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks.
Raamatupidamisregistrid - andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni.
Raamatupidamiskohustuslane - kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja, mis kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid.
Majandusaastaks on kalendriaasta , kui raamatupidamiskohustuslase põhikirjas või muus raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti.
Bilanss on raamatupidamisaruanne , mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali).
Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit).
Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid).
Omakapitali muutuste aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis.
Tegevusaruandes antakse ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal.
aktsia - või osakapitali struktuur, sealhulgas väärtpaberid, millega ei ole lubatud kaubelda lepinguriigi reguleeritud väärtpaberiturul, ja võimaluse korral andmed väärtpaberite eri liikide ja iga väärtpaberiliigiga seotud õiguste ja kohustuste kohta ning andmed nende protsentuaalse osakaalu kohta äriühingu aktsia - või osakapitalis;
Konsolideeriv üksus on emaettevõtja või muu raamatupidamiskohustuslane, kellel on valitsev mõju teise raamatupidamiskohustuslase üle.
TÖÖLEPINGU SEADUSE MÕISTED
TÖÖLEPING-selle alusel teeb füüsiline isik(töötaja)teisele isikule(tööandja)tööd,alludes tema juhtimisele ja korrale.Tööandja maksab töötajale töötasu.
KÄSUNDUSLEPING-käsunduslepinguga võetakse töötaja kellel on ettenähtud kuupäev millal töö peab valmis olema.
KONKURENTSIPIIRANG -töötaja ei tohi töötada konkurendi juures.
RENDITÖÖ-kui töötaja allub ajutiselt kolmandale isikule.
KASUTAJAETTEVÕTJA-on isik(kolmas)kellele töötaja allub ajutiselt
SIDUVUSAEG-töötaja töötab kulude hüvitamiseks tööandja juures kokkulepitud aja jooksul.
VALVEAEG-töötaja on tööandjale kättesaadav tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega.
PÕHIPUHKUS-28 päeva
ALAEALISE PÕHIPUHKUS-35 päeva
TÖÖVÕIMETUSPENSIONÄRI PÕHIPUHKUS-35 päeva
HARIDUSTÖÖTAJA PÕHIPUHKUS-56 päeva
VÕLAUSALDAJA-laenu andja
KOONDAMINE-töölepingu erakorraline ülesütlemine
ÄRAKIRI-dokumendist tehtud koopia,aga sama väärtusega mis originaal dokument
TL mõiste Leping, mille alusel teeb füüsiline isik (Töötaja) teisele isikule (Tööandja) tööd töötasu eest, alludes Tööandja juhtimisele ja kontrollile .
Võrdse kohtlemise põhimõte
Tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust.
Töölepingu sõlmimise erisus
TL sõlmimisel kohaldatakse võlaõiguseadusest sätestatut. TL sõlmitakse kirjalikult.
Tähtajaline TL
Tähtajalise TL võib sõlmida kuni 5 aastaks.
Töölähetus Töötaja lähetamine tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta.
Konkurentsipiirang Tööandja erilist majanduslikku huvi kaitsmine, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi.
Töötasu Tasu rahalises väärtuses tehtud töö eest.
Tööaeg Töölepingus määratud ajavahemik mille jooksul teeb Töötaja tööd Tööandjale kasuks. Ületunnitöö Töö tegemine üle kokkulepitud tööaja.
Öötöö Töö 22:00-06:00
Valveag Eelnevalt kokkulepitud Töötaja valmidus tööülesannete täitmiseks põhitööaega väljaspool. Hüvitatakse summaga mitte väiksem kui 10% põhitöö summast .
Puhkus Seaduslikult reguleeritav ja kaitstud Töötaja ajutine (max 28 kalendripäeva) tööülesannetest vabastamine.
Rasedus - ja sünnituspuhkus Naisel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva.
Isapuhkus Isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul.
Lapsendaja puhkus Kohtuotsuse järgi kuni 70 kalendripäeva kestav lapsendaja puhkus mida hüvitatakse vastavalt ravikindlustuse seadusele.
Lapsehoolduspuhkus Kuni 3 aastaks kestav lapsehoolduspuhkus mida hüvitatakse vastavalt vanemahüvitise seadusele ja lapsehooldustasu vastavalt riiklike peretoetuste seadusele.
Lapsepuhkus Puudega lapse emal või isal on õigus saada lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni , mille eest tasutakse keskmise töötasu alusel.
Õppepuhkus Töötajal on õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. Töötajal on õigus saada tasustamata puhkust sisseastumiseksamite tegemiseks.
Puhkusetasu Tasu mis makstakse hiljemalt eelviimasel päeval enne puhkuse algust.
TL ülesütlemine TL lõpetamine
ETTEVÕTLUSE KT 2 MÕISTED

Konkurentsiseaduse otstarve - kaitsta konkurentsi. Näiteks toodete, teenuste ostmisel ja müümisel.

Raamatupidamine – finantsarvestus, mis hõlmab ettevõtluse kõiki kulusid ja tulusid ning üldiseid kokkuvõtteid. Raamatupidamist võib teostada kassapõhiselt või tekkepõhiselt.

Tööleping – töötaja ja tööandja omavaheline leping, milles sätestatakse mõlemapoolsed kohustused ja õigused. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.

Töötaja – töölepingu alusel tööd tegev füüsiline isik.

Puhkus – aeg, millal ei pea töötaja täitma tööülesandeid. Puhkus tähendab ka töölepingu või teenistussuhte peatumist puhkusseadusega ettenähtud korra ja tingimustel.

Puhkaeg – Puhkeaeg on aeg, mille kestel töötaja on vaba töökohustuste täitmisest ja võib seda kasutada oma äranägemise järgi. Puhkeaeg on tööpäevasisene, tööpäevadevaheline ja iganädalane. Puhkeaja hulka kuuluvad riigipühad ja puhkused .

Palk – tasu, mille töötaja saab tehtud töö eest. Palga suurus on sätestatud töölepingus. Palk koosneb põhitasust ja seadusega ettenähtud juhtudel ettenähtud lisatasudest preemiatest ja juurdemaksudest.

Lõpparve – arve, mis koostatakse lepingu viimasel kehtival päeval ning arvutatakse summa, mis on töötajal veel saada (sisaldab kõiki summasid, mida tööandja on kohustatud sulle viimasel tööpäeval välja maksma: maksmata töötasu, puhkusehüvitis kasutamata puhkusepäevade eest, lisatasud jne.)

Head raamatupidamistavad – rahvusvaheliselt tunnustatud arvestatuse põhimõtetel tuginev raamatupidamise tava. Tava on õigesti, õiglaselt ja õigeaegselt täita raamatupidamist.

Tööaeg - aeg, mille vältel on töötaja kohustatud täitma tööülesandeid ja peab alluma tööandja korraldustele.