Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Märgukirjale ja selgitustaotlusele ja kollektiivse pöördumise seadus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille kohta annavad riigiasutused tasuta teavet?
  • Kui pikk peaks olema vastuvõtu aeg?
  • Mis tingimustel võib isiku vastuvõtmisest keelduda või vastuvõtu lõpetada?
  • Mida tuleb teha nende märgukirjadega mille lahendamine ei kuulu antud asutuse pädevusse?
  • Mida tuleb teha sel juhul kui märgukiri kuulub kohtu pädevusse?
  • Kuidas toimitakse kui märgukirjas esitatud seisukoha või ettepanekut ei arvestata?
  • Kui jah siis millal?
  • Milline on märgukirjale vastamise tähtaeg?

Märgukirjale ja selgitustaotlusele ja kollektiivse pöördumise seadus


Märgukiri on isiku pöördumine, millega isik teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks ja annab adressaadile avaliku elu ja riigivalitsemisega seotud teavet.
Selgitustaotlus on isiku pöördumine, milles isik taotleb adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist ja taotleb õigusalase selgituse andmist.
Mille kohta annavad riigiasutused tasuta teavet?
Riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus annab tasuta selgitusi tema poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta.
Kas ja kuidas peavad riigiasutuste juhid korraldama isikute vastuvõtu selleks pädeva ametniku poolt ja kas nad ka ise peavad kodanikke vastu võtma? Kui pikk peaks olema vastuvõtu aeg?
Riigi- või kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku asutuse juht korraldab isikute vastuvõtmise selleks pädeva ametniku või töötaja poolt või võtab isikud ise vastu selleks ettenähtud ja avalikult teatavaks tehtud vastuvõtuajal. Asutuses tuleb vastuvõtuaeg ette näha igal kuul vähemalt kolme tunni ulatuses.
Kas ja mis tingimustel võib isiku vastuvõtmisest keelduda või vastuvõtu lõpetada?
Isiku vastuvõtmisest võib keelduda või vastuvõtu lõpetada, kui:
 1) isik on piiratud teovõimega ja kohus on talle määranud eestkostja ning vastuvõtul ei osale piiratud teovõimega isiku esindaja;
 2) isik ei väljenda oma soove ning neid ei õnnestu lisaküsimuste esitamise abil välja selgitada;
 3) isik on agressiivne ning käitub heade kommete vastaselt;
4) isik ilmselgelt kuritarvitab õigust olla ära kuulatud.
Mida tuleb teha nende märgukirjadega, mille lahendamine ei kuulu antud asutuse pädevusse? Kui kiiresti seda tuleb teha?
Kui adressaat leiab, et ühtegi märgukirjas esitatud seisukohta või ettepanekut arvestada või märgukirjale vastata või selgitustaotluses soovitud teavet või selgitust anda ei ole tema pädevuses, edastab ta märgukirja või selgitustaotluse pädevale asutusele või organile vastamiseks viivitamata, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul märgukirja või selgitustaotluse registreerimisest ning teavitab sellest isikut sätestatud korras. Isiku teavitamine ei ole vajalik, kui märgukiri või selgitustaotlus edastatakse sama asutuse või organi teisele ametnikule või töötajale.
Mida tuleb teha sel juhul kui märgukiri kuulub kohtu pädevusse?
Märgukirja või selgitustaotlust ei edastata vastamiseks kohtule kohtumenetluse seaduse alusel. Sellisel juhul teavitab adressaat isikut, kuidas kohtu poole pöörduda.
Kuidas toimub isikule vastamine ja mil viisil?
Isikule vastatakse märgukirjas või selgitustaotluses esitatud aadressil ( faksi number, posti- või elektronposti aadress) kirjalikult või kokkuleppel muul viisil.
Kuidas toimitakse, kui märgukirjas esitatud seisukoha või ettepanekut ei arvestata?
Märgukirjas esitatud seisukoha või ettepaneku mittearvestamisel selgitatakse vastuses arvestamata jätmise põhjust. Selgitustaotlusele vastamisel antakse isikule taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendatakse selle andmisest keeldumist. Vastuvõtul viibinud isiku pöördumisele võib vastata suuliselt vastuvõtu ajal.
Kas märgukirja vastamisest võib loobuda , kui jah siis millal?
Vastamisest võib loobuda, kui:
1) isikut ei ole võimalik kindlaks teha;
2) puuduvad isiku sideandmed;
3) isik on piiratud teovõimega ja talle on kohtu poolt määratud eestkostja ning märgukiri või selgitustaotlus on esitatud esindaja eelneva nõusolekuta;
4) isik on selgelt väljendanud seisukohta, et ta ei soovi märgukirjale vastust;
5) märgukiri või selgitustaotlus ei ole esitatud eesti keeles ja keeleseaduse kohaselt ei ole adressaat kohustatud sellele vastama;
6) märgukirja või selgitustaotluse sisu ei ole loetav või arusaadav;
7) selgitustaotlusele vastamine nõuab teabe suure mahu tõttu asutuse või organi töökorralduse muutmist , takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi.
Milline on märgukirjale vastamise tähtaeg?
Märgukirjale vastatakse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest.
Kas märgukirjad ja selgitustaotlused kuuluvad registreerimisele?
Riigi- või kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku asutus või organ registreerib märgukirja, selgitustaotluse ja nende vastuse ning märgukirja või selgitustaotluse saamise ja vastamise viisi hiljemalt märgukirja või selgitustaotluse saamisele või vastuse esitamisele järgneval tööpäeval.
Märgukirjale ja selgitustaotlusele ja kollektiivse pöördumise seadus #1 Märgukirjale ja selgitustaotlusele ja kollektiivse pöördumise seadus #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor chaymira Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Sekretäritööks vajalike seaduste kokkuvõte
9
doc

Sekretäritööks vajalike seaduste kokkuvõte

5) teabe, mis sisaldab perekonnaelu üksikasju kirjeldavaid andmeid; 6) teabe sotsiaalabi või sotsiaalteenuste osutamise taotlemise kohta; 7) teabe, mis kirjeldab isiku vaimseid või füüsilisi kannatusi; 8) isiku kohta seoses maksustamisega kogutud teabe, välja arvatud teabe maksuvõlgnevuste kohta; 9) teabe, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust; 10) siseauditi aruanded enne nende kinnitamist asutuse juhi poolt. ISIKUANDMETE KAITSE SEADUS Seaduse eesmärgiks on kaitsta isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele. Mis on isikuandmed? Isikuandmed on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. Nimeta delikaatseid isikuandmeid! Delikaatsed isikuandmed on: 1) poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed, välja arvatud andmed

Avalik õigus
MÄRGUKIRI JA SELGITUSTAOTLUS
2
docx

MÄRGUKIRI JA SELGITUSTAOTLUS

ANNERIIN TRUU IK 12 AÜ Kuidas peaksid riigiasutuse vastutava töötajana toimima kui saad kodanikult märgukirja Käesolev seadus sätestab märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise korra niivõrd, kuivõrd see ei ole sätestatud teise seadusega ning reguleerib kollektiivse pöördumise esitamise korda. Märgukiri seaduse tähenduses on isiku pöördumine, millega isik teeb aadressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks, andes aadressaadile avaliku elu ja riigi valitsemisega seotud teavet. Selgitustaotlus seaduse tähenduses on isiku pöördumine, milles isik taotleb aadressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist.

Isikuandme kaitse
Dokumendihalduse eksam
12
docx

Dokumendihalduse eksam

1. Asjaajamist reglementeeritavad riiklikud normdokumendid EVS-ISO 15489:2004 ­ Dokumendihaldus on avalike ja eraõiguslike organisatsioonide loodud dokumentide haldamise juhis. Asjaajamise ühtsed alused ­ riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning avalike õiguslike juriidiliste isikute asjaajamisele esitatavaid nõudeid, dokumentide vormistamise nõudeid jne. Isikuandmekaitse seadus ­ isikuandmete töötlemise tingimused ja korra, riikliku järelevalve teostamise korra isikuandmete töötlemisel, vastutuse isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest. Avaliku teade seadus ­ avalikule teabele juurdepääsu tingimused, korra ja viisid ning juurdepääsu võimaldamisest keeldumise alused, teabele juurdepääsu korraldamise üle riikliku järelevalve teostamise korra. 2. Kuidas loetakse ,,adressaadiks" tulenevalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastavat seadust?

Majandus
Konspekt
13
pdf

Konspekt

Tegevuse info salvestamine (jätkusuutlikus) Dokumendihalduse head tavad DH õiguslik regulatsioon Seadused Dokumentide vormistamise korrektsus Arhiiviseadus (1998) Vorminõuete täitmine, vormingud Avaliku teabe seadus (2000) Isikuandmete kaitse seadus Õigusaktidest tulenev kohustus Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus (2004) organisatsiooni funktsioonidest tulenevad ülesanded Digitaalallkirja seadus (2000) tuleb dokumenteerida Keeleseadus dokumentide säilitamine ettenähtud aja jooksul Määrused

Dokumendihaldus
Dokumendihaldus
7
docx

Dokumendihaldus

ja haldamisel. EELNÕUDE INFOSÜSTEEM (EIS)- töökeskkond, kus toimub dokumentide asutustevaheline kooskõlastamine, edastamine ja valitsuse istungile esitamine ning ka avalik konsultatsioon. Eisis on kättesaadavad ka Euroopa Liidu õigusaktide eelnõud ja muud El seotud dokumendid. DOKUMENDIHALDUST REGULEERIVAD ÕIGUSAKTID: (Normatiivid) Seadused: Arhiiviseadus Haldusmenetluse seadus Riigivapi seadus Avaliku teabe seadus Isikuandmete kaitse seadus Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus Digitaalallkirja seadus keeleseadus Vabariigi Valitsuse seadus Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus DOKUMENDIHALDUST REGULEERIVAD ÕIGUSAKTID A) Määrused; b) Arhiivieeskiri; c) Asjaajamiskorra ühtsed alused.

Infoteadus- ja dokumendihalduse eriala
Sissejuhatus õigusesse KT
2
odt

Sissejuhatus õigusesse KT

Haldusorgan-Organ peab vastama teatud tingimustele: peab olema varustatud avaliku võimu volitusega ja omama nende teostamiseks vastavaid vahendeid; peab olema organisatsiooniliselt iseseisev; tal peab olema teatud koht õigussüsteemis; tema pädevus peab olema õiguslikult määratletud. Kodanike kontroll halduse üle-Märgukiri on isiku pöördumine millega ta teeb adressaadile ettepaneku asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks Annab adressaadile teavet. Selgitustaotlus on isiku pöördumine milles taotletakse adressaadilt teavet, mille andmiseks on vajalik selle teabe analüüs või lisateabe kogumine, või milles isik taotleb sätestatud õigusalase selgituse andmist Õigusabi. Tebenõue on teabenõudija kas suuline või kirjalik taotlus avaliku teabe saamiseks. Õiguskaitse süsteem-meil kohtud. Kolm astet: maakohus-arutab tsiviil, krim. Ja väärteoasju (1 astme halduskohus), krmhoole, kinnistu ja registri osakond. Asju lahendatakse ainuisikuliselt

Õigus
Dokumendihalduse eksam
16
doc

Dokumendihalduse eksam

Dokumendisüsteem  infosüsteem, millega hõlmatakse ja hallatakse dokumente  võimaldatakse neile pidev juurdepääs Dok. süsteemi moodustavad: 1. inimesed 2. elektrooniline dok. haldus. Süsteem (EDHS) 3. dok. halduse toimingud (asjaajamiskord, dok. loetelu, arhivaalide loetelu, ohuplaan) 4. tehniline vahend 5. tegevuse käigus loodud, saadud dokumendid Dokumendihalduse riiklikud normdokumendid ja juhendmaterjalid: Seadused  Arhiiviseadus – seadus sätestab arhivaalide kogumise, hindamise, arhiveerimise, säilitamise ja nende juurdepääsu korraldamise ning arhivaalide tegevuse alused.  Avaliku teabe seadus – sätestab: avalikule teabele juurdepääsu tingimused, korra ja viisid ning juurdepääsu võimaldamisest keeldumise alused  Märgukirja ja selgitustaotluse vastamise seadus – sätestab isiku pöördumisele vastamise korra, niivõrd kui see ei ole sätestatud teise seadusega.

Dokumendihaldus
Asjaajamise aluste vorming mõistekaart
4
docx

Asjaajamise aluste vorming mõistekaart

juurdepääsupiirangutest · tagama juurdepääsupiirangutest kinnipidamise · mitte andma teadvalt eksitavat, tegelikkusele mittevastavat või ebaõiget teavet ning kontrollima kahtluse korral väljastatava teabe õigsust ja vastavust tegelikkusele Teabenõude esitamise viis- Igaüks võib, kes soovib saada riigi- ja omavalitsusasutustelt teavet, esitada asutusele kas kirjaliku või suulise (näiteks telefoni teel) teabenõude. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus- Vastamise tähtaeg Märgukirjale või selgitustaotlusele vastatakse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Erilise vajaduse korral lähtuvalt vastamise keerukusest võib vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Isikut teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest.

Asjaajamise alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun