Avalik haldus (0)

15.03.2010
AVALIK HALDUS
mõiste ja ülevaade
avalik  teenistus  
Avalik haldus
• Mõiste: iga korraldav, eesmärgipärane tegevus 
Eristatakse erahaldust ja avalikku haldust.
• Laiemas mõttes  seondub  avaliku võimu teostamisega; 
organisatsiooniline, funktsionaalne ning õiguslik tervik
• organisatsioonilises mõttes haldusekandjate jm 
haldusinstitutsioonide  organisatsioon
• materiaalses mõttes avaliku sektori tegevus, mida 
haldusorganid ülesannete täitmiseks teostavad
• formaalses mõttes kogu haldusasutuste poolt läbiviidav 
tegevus sõltumata selle materiaalsest sisust
Nele  Parrest,  Anno Aedmaa 2003 „Ülevaatlik materjal haldusõigusest”
15.03.2010
Avalik haldus modaalses mõttes 
(väited ja otsustuste tõesus)
a) orienteeritud avalikele huvidele 
(individuaalsete huvide järgimine võib  kuuluda  
ka avalike ülesannete hulka - sotsiaalhooldus);
b) on sotsiaalselt kujundav tegevus;
c) on aktiivne ja tulevikku suunatud tegevus;
d) rakendab konkreetseid abinõusid 
üksikjuhtude reguleerimiseks ja teatud 
plaanide teostamiseks
Nele Parrest, Anno Aedmaa 2003 „Ülevaatlik materjal haldusõigusest”
15.03.2010
1
15.03.2010
Avalik haldus materiaalses mõttes 
(negatiivne ja positiivne määratlus)
a) Halduse mõiste negatiivne määratlus lähtub 
võimude lahususe põhimõttest, mis eristab 
seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu. 
b) Halduse mõiste positiivse määratluse kohaselt 
on avalik haldus materiaalses mõttes 
mitmekesine, konditsionaalne või üksnes 
eesmärgistatud, üldist huvi silmas pidav ja 
vastutav , plaaniline ning kujundav tegevus 
ühiskonna asjade lahendamisel
c) Tavaliselt kombineeritakse mõlemat määratlust
Nele Parrest, Anno Aedmaa 2003 „Ülevaatlik materjal haldusõigusest”
15.03.2010
Avalik haldus organisatsioonilises 
mõttes
a) Riik
b) Avalik-õiguslikud korporatsioonid (KOVid, TÜ)
c) Avalik-õiguslik asutus (RRR, Eesti  Pank )
d) Avalik-õiguslik  sihtasutus  (Kultuurkapital)
e)  Osalise  õigusvõimega haldusüksused
f) Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse 
kandjad  ( notar , kohtutäitur, EE)  
15.03.2010
Avaliku halduse liigid
a) halduse objekti järgi (turismihaldus,  
sotshaldus)
b) halduse ülesannete ja eesmärkide järgi
korraldav haldus,  soodustav  haldus,  suunav  
haldus (ei ole väga selgelt korraldavast ja 
soodustavast haldusest eristuv, maksuhaldus 
ja varustav haldus
c) õigusliku toime järgi  koormav  ja soodustav
Nele Parrest, Anno Aedmaa 2003 „Ülevaatlik materjal haldusõigusest”
15.03.2010
2
15.03.2010
... liigid (2)
d) Halduse õigusliku vormi järgi
e) Avaliku halduse seotuse järgi seadustega – haldus 
on seadusele allutatud tegevus, mis toimib 
seaduste alusel ja nende täitmiseks (legaalsuse 
põhimõte)
f) halduskorralduse liigitamise järgi – riigi 
halduskorraldust võib laiemas tähenduses 
liigendada  pädeva ühiskondliku institutsiooni 
(õigusvõimelise  haldusekandja ) järgi
Nele Parrest, Anno Aedmaa 2003 „Ülevaatlik materjal haldusõigusest”
15.03.2010
Kujunemine 
isiksuseks
riigiks
• Mina
• Riik,  riigipea
•  Tahe
• Seadusandlik võim
•
• Täidesaatev võim
Teovõime
• Põhiseadus
•  Terviklikkus  
Lorenz  von  Stein  1887
Legaalne   domineerimine  
1. Pidev reeglitega seotud asjaajamine
2.  Kompetents  (spetsialiseerumine, sund)
3. Ametihierarhia põhimõte
4. Reeglid (tehnilised, normid)
5.  Administratsioon  lahutatud vahenditest
6. Puudub võimalus ametikoha omastamiseks
7. Juhtimise dokumenteeritus
Max  Weber  1922, “Wirtschaft und Gesellschaft” 
3
15.03.2010
Bürokraatlik administratsioon
1. Isiklik vabadus allutatud ametikohustustele
2. Kindel ametihierarhia
3. Kindel ametikompetentsus
4. Töölevõtt erialase kvalifikatsiooni alusel
5. Tasustatud kindla palgaastmega
6. Amet kui ainus või peamine  elukutse
7. Ametialase karjääri võimalus
8. Täielikult lahutatud haldusvahenditest
9.  Alluvad  ametidistsipliinile ja  kontrollile
Max Weber 1922, “Wirtschaft und Gesellschaft” 
Bürokraatia sotsiaalses mõttes
1.  Tendents  nivelleerumisele, kõrvaldades 
seisuslikke, vahendeid ja võimu omastanuid
2. Tendents võimalikult pikaajalisele erialasele 
koolitusele
3. Formalistlik isikupäratus, ilma “armastuse” ja 
“kireta”, lähtudes kohustusest, võrdselt 
igaühe suhtes
Max Weber 1922, “Wirtschaft und Gesellschaft”
Kokkuvõte  Weberi  bürokraatiast
•  Hierarhia  – pädevus ja  aruandlus
• Järjepidevus – elukutse ja karjääristruktuur
• Erapooletus – reeglid ja registreerimine
• Asjatundlikkus – kindel tegevus ja kontroll 
teabe üle
David  Beetham  1996, “Bureaucracy” 
4
15.03.2010
Beethami bürokraatiamudelid
Diskussioon :
1. Organisatsioonisotsioloogid räägivad 
kaasamisest, eesmärgist ja keskkonnast
2. Ökonoomia jaoks on tähtsamaks  rahastamine
3. Avaliku halduse jaoks aruandekohustuslikkus
Leidke iga punkti eristavad tunnused.
Mis järeldused teete Weberi käsitluse kohta?
Bürokraatiate eristamise dimensioonid
Eesmärk
Rahastamise 
Vastutuse viis
Toode/teenus 
meetod
Jäik 
Dotatsioon 
Avalik 
struktuur
Paindlik 
Müük
Eraviisiline 
struktuur
Weberlik poliitiline sotsioloogia
• Bürokraatia ekspansioon – mida vastukaaluks 
seada?
• Sotsialistlik  illusioon  – eraomandus on 
vähemuse valitsemise ainus toetuspunkt. Kas?
• Juhikeskne demokraatia – kuidas hakkama 
saada bürokraatia kalduvusega ületada 
administratiivne  funktsioon?
David Beetham 1996, “Bureaucracy” 
5
15.03.2010
Ametnikkond 
• Elukutselised- ja auametid
•  Vaimsus  ja  seotus  kohustusega
• Seotus seadusega
• Ametnikueetos 
• Apoliitilisus 
Heinrich Herrfahrdt 1949, “Haldusõpetus”
Avaliku teenistuse ja riigiameti mõiste
(1) Avalik  teenistus  (edaspidi teenistus) on 
töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse 
ametiasutuses. 
(2) Riigiametis töötamiseks loetakse töösuhet 
seadusandlikku, täidesaatvat või kohtuvõimu, 
riiklikku järelevalvet, kontrolli või riigikaitset 
teostava institutsiooni  koosseisus  ettenähtud 
valitaval või nimetataval ametikohal käesoleva 
seaduse või muude seaduste alusel.
Avaliku teenistuse seadus 
Riigi ametiasutused
1) Riigikogu  Kantselei ;
2) Vabariigi Presidendi Kantselei;
3) Õiguskantsleri Kantselei;
4) kohtud (sealhulgas kinnistusametid ja nende 
osakonnad);
5) valitsusasutused;
6) Kaitsejõudude Peastaap;
7) kaitsejõudude väeosad;
8) Kaitseliidu peastaap;
9)  Riigikontroll . 
6
15.03.2010
Kohaliku omavalitsuse ametiasutused
1) valla- ja  linnavolikogu  kantselei;
2) valla- ja linnavalitsused (asutustena) koos 
struktuuriüksustega;
3) osavalla ja linnaosavalitsused (asutustena);
4) linnavalitsuse ametid;
5) kohalike omavalitsuste liitude bürood.
Avalike teenistujate liigid
1) ametnikud;
2) abiteenistujad;
3) koosseisuvälised teenistujad.
Avaliku teenistuse seadus 
Millist mudelit ja miks  pooldad ?
Võidukas partei  jagab  ametid oma pooldajatele
Ametnikud tegutsevad täidesaatvate organitena
Juhtimine on ametnikkonnast võrsunud ministrite käes
7