Avalik sektor, erasektor, kodanikuühiskond jne (7)

Ühiskonna Arvestustöö nr2
Avalik sektor .
Avaliku sektori tuum on riik- institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Nendest eesmärkidest tulenevad ka riigi tunnused: riik on alati seotud võimu teostamisega; riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad ; riik omad kontrolli kindla territooriumi üle; riigi institutsioonid on avalikud.
Avaliku sektori põhiülesanded on valitsemine ja haldus. ( rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine)
Avalik sektori koosneb riiklikest ja avalik-õiguslik institutsioonidest.
Erasektor.
Ettevõtted erinevad oma õigusliku vormi, suuruse ja ka tegevusala poolest. Kõigi nende ühisjooneks on aga kasumi taotlemine ja eraomandus.
Erasektor tegutseb majanduse ja tootmisproduktide jagamisega e turuga.
Moodsas ühiskonnas riik majandusega ei tegele. Riik loob majandustegevuseks vajalikud tingimused.
-õigusliku keskkonna
-(laenu) krediidi saamise võimalus
-välisinvesteeringute hankimine .
Eestis on erasektoris hõivatud umbes 2/3 ja avalikus sektoris kolmandik palgatöötajatest. Keskmiselt on arenenud riikides avalikus sektoris tööl umbes viiendik kogu tööjõust.
Kodanikuühiskond
On ühiskonna sektor ,kus eesmärgiks pole valitsemine või kasumi teenimine.
See on vahelüli avaliku sektori, ärisektori ja inimeste eraelu vahel.
Tänapäeval on kodanikuühiskond vastandatud mõistetele barbaarne, vähearenenud või totalitaarne ühiskond.
Kodanikuühiskond saab tekkida siis , kui on olemas õigusriik, kehtivad kodanikuõigused ja –vabadused.
Nüüdisdemokraatia vaatleb kodanikuühiskonda.
Poliitilises tähenduses, st tõeline dem vajab lisaks valimisele ja erakondadel tegevusele teisi mooduseid rahva kaasamiseks riigi valitsemisse.
Kui majanduslikku mõõdet- sel puhul kasutatakse terminit mittetulundussektor või kolmas sektor.
Mõnikord peetakse KÜ rääkides silmas kodanikeühendusi:
Mittetulundusühingud (MTÜ-d)

• sihtasutused( SA-d)
  
• seltsingud
  

KÜ ei või teenida kasumit, õigemini seda välja jagada.
Riik ei toimiks kui sellest välja lülitada kolmas sektor.
Moodne riik tunnustab kodanikeühendusi oma partneritena.
Ühiskonna kihistus
Mitmed ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse ehk teisiti öeldes- ühiskond on sotsiaalselt kihistunud.
Kihistus mängib olulist rolli ühiskonna korrastamisel ja sidumisel, sest paigutab inimrühma kindlale positsioonile.
Kihistumus on seotud haridusega, vabameelsuse ning võrdsuse väärtustamisega.
Varasemate ühiskondade iseloomustamisel kasutatakse enamasti jaotust klassideks majandusliku positsiooni alusel. Nüüdisühiskonnas räägitakse sotsiaalsest klassist.
Nt keskklass - on teatud elatustase ning kõrge kvalifikatsioon .
Eliidid ehk kõrgklass- kõrge sotsiaalse staatusega(omavad rikkust, maad) Neil on juurdepääs riigivõimule.
Alamklass- madala staatusega inimesed on tõrjutud seisundis, sest nad teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka, nende haridustase ja kultuursus on madalad.
Kihistus: inimgruppide eristumise alused ja sotsiaalsed rollid.
Inimgruppide eristumise alused:

• varanduslikud,
  
• regionaalsed, sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel
  
• rahvuslikud
  
• ideoloogilised , sh usulised
  

Tervikuna rikastab sotsiaalne kihistumus ühiskonda ning oskusliku poliitika korral suurendab selle arenguvõimet.
Mis on võim? Võimu ressursid .
Max Weber on öelnud, et võim on in või grupi suutlikkus mõjutada teist tegevust ning oma eesmärkide elluviimine .
Võim on suhe inimeste vahel, võimusuhe on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotatud.
Võimusuhe- domineerimine e valitsemine, ülekaalus olemine.
Võimu ressursid:

ainelised: omand, kapital

vaimsed: teadmised, kogemused

inimkapital( teadmised, oskused)

sotsiaalne kapital 8 suhted, usaldus, koostöö.
Riigi võimu tunnused, komponendid.
Tunnused:

• seaduste kehtestamine.
  
• Maksude kogumine
  
• Vägivalla kasutamisõigus
  
• Otsuste kohustuslikkus
  
• Avaliku halduse teostamine
  
• Riigi esindamine
  

Riigivõimu komponendid:

• Võimuinstitutsioonid, mille kaudu võimu teostatakse
  
• Riigibürokraatia- valitsemiseks koolitatud ametnikud
  
• Kirjalikud õigusnormid
  

Sotsiaalne partnerlus ja võrgustikud.

• Nüüdisajal on partnerluse idee laienenud ja jõudnud paljusid osapoole koondavate võrgustikeni.
  

Võrgustikevalitsemine on moesõna, mille abil tahetakse valitsemine muuta paindlikumaks ja kodanikele lähedasemaks.
Samuti tähendab võrgustike valitsemine, et valitsuses peab olema võrdsete osalejate suhe.
Võrgustike tugevuseks peetakse selle paindlikkust, osaliste tugevate külgede kasutamist ja niimoodi parema lõpptulemuse saavutamist.
Võrgustikus osalejad ei ole omavahel domineerival postistioonil vaid vastastikuses ressursisõltuvuses, st et ükski osaleja ei saa jõuda oma eesmärgile partnereid ignoreerides.

• Nüüdisühiskonnas on probleem see kui huvigrupid ei ole võimu teostamisse kaasatud. Seepärast on hakatud väärtustama sotsiaalset partnerlust, st et seaduseloomesse kaasatakse lisaks riigiametnikele ka huvigrupid, keda kavandatav poliitika puudutab.