Juriidilised isikud (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDŽ
Kinnisvara haldamine
NIMI
JURIIDILISED ISIKUD JA NENDE ISELOOMUSTUS
Referaat
Õppejõud: NIMI
Tallinn 2011

SISUKORD

SISSEJUHATUS 2
3
1. JURIIDILISED ISIKUD 3
1.1. Juriidilise isiku mõiste 3
1.2. Eraõiguslik juriidiline isik 4
1.3. Avalik-õiguslik juriidiline isik 6
2. JURIIDILISEST ISIKUST 7
2.1. Juriidilise isiku koht isikute süsteemis 7
2.2. Juriidilise isiku koht õigussüsteemis 8
2.3. Juriidilise isiku õigus- ja teovõime 8
KOKKUVÕTE 9
VIIDATUD KIRJANDUS 10

SISSEJUHATUS

Termin “juriidiline isik” võeti kasutusele 19. sajandil, kuigi tunti juba varem. Esimesena kasutas õiguskirjanduses seda terminit Gustav Hugo( aastal 1819). Vajadus juriidilise isiku järele oli seotud asjaoluga, et tööstus- ja tehnika arenguga kaasnesid eesmärgid, mida ei olnud võimalik füüsilisel isikul saavutada. Seega kaubanduse ja majanduse areng on juriidilise isiku olulisim arengut mõjutanud tegur. (Juriidilised isikud, 2011)
Teoorias on juriidiline isik õiguskorra poolt tunnustatud mõjuüksus, mis osaleb täielikku õigusvõimet omava subjektina õiguskäibes. Mõjuüksuse all peetakse silmas üksust, mis on võimeline omama ja väljendama tahet ning seda ka oma organite kaudu ellu viima. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt (TsÜS § 24).
Esimeses osas räägin juriidilise isiku mõistest ja pikemalt nii eraõiguslikust juriidilisest isikust kui ka avalik-õiguslikust juriidilisest isikust.
Teises osas toon välja juriidilise isiku koha nii isikute süsteemis, kui ka õigussüsteemis. Lõpetuseks räägin ka juriidilise isiku õigus- ja teovõimest.

1. JURIIDILISED ISIKUD

1.1. Juriidilise isiku mõiste

Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt, mis tegutseb füüsilise isiku
kaudu. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Juriidilise isiku kui organisatsiooni tunnusteks on:

• iseseisva vara omamine , mis on eraldatud selle liikmete varast;
  
• selline vara moodustab erilise vastutusüksuse;
  
• võime osaleda tsiviilõigussuhtes poolena;
  
• eksistentsi sõltumatus liikmete vahetumisest
  

Juriidilise isiku tunnused positiivse õiguse kohaselt:

• Täielik õigusvõime (PS § 9; TsÜS § 26 lg 1);
  
• Organisatsioonilise ülesehituse olemasolu (aluseks põhikiri või ühinguleping). Peab tagama iseseisva tahte
  
• moodustumise ning selle väljendumise.
  
• Eraldatus oma liikmetest.
  
• Iseseisev varaline vastutus.
  

Kindlale eesmärgile suunatus ei ole juriidilisele isikule iseloomulik tunnus.

1.2. Eraõiguslik juriidiline isik

Eraõiguslik juriidiline isik- on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva
seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslike juriidiliste isikute liigid on
ammendavalt äriseadistikus ja teistes seadustes . Äriseadustikus määratletud
eraõiguslikud juriidilised isikud on äriühingud.
Eesti seadused näevad ette järgmised eraõiguslikud juriidilised isikud:
1. äriühingud:
● täisühing- on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Täisühingu osanikuks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik ning osanikuks ei või olla riik ega kohalik omavalitsusüksus.
● usaldusühing- on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. Usaldusühingule kohaldatakse täisühingu kohta käivaid sätteid, kui Äriseadustiku V osas sätestatust ei tulene teisiti. Usaldusosa kohta ei või välja anda väärtpaberit.
● osaühing- on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital . Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni.
● aktsiaselts- on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital . Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsiakapital peab olema vähemalt 400 000 krooni.
● tulundusühistu- on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikemete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad:
1. tarbijate muude hüvide kasutajatena
2. hankijatena
3. tööpanuse kaudu
4. teenuste kasutamise kaudu
5. mõnel muul sarnasel viisil
Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga. Ühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest. Põhikirjaga võib ette näha, et liikmed vastutavad ühistu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga (täielik isiklik vastutus) või põhikirjaga kindlaksmääratud ulatuses (lisavastutus).
Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud ühistu liikmete isiklikku vastutust ühistu kohustuste eest, peab osakapital olema vähemalt 40 000 krooni. Kui põhikirjaga on ette nähtud ühistu liikmete lisavastutus, peab liikmete lisavastutuse summa olema vähemalt 40 000 krooni. Ühistu liikmeks ei saa olla riik.
2. mittetulundusühing- on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.
Mittetulundusühingu tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Mittetulundusühing ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel. Seaduses võib sätestada erisusi teatud liiki mittetulundusühingute asutamise, tegevuse ja lõpetamise kohta. Mittetulundusühingu ümberkujundamine teist liiki juriidiliseks isikuks ei ole lubatud.
3. sihtasutus - on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutust ei ole lubatud ümber kujundada teist liiki juriidiliseks isikuks. (Juriidiline isik, 2011)

1.3. Avalik-õiguslik juriidiline isik

Avalik-õiguslik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides). Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega (nt Tartu Ülikooli seadus).
Riik ja kohalik omavalitsusüksus osalevad tsiviilõiguslikus suhtes avalik-õigusliku juriidilise isikuna, kusjuures oma tsiviilõigusi ja kohustusi teostavad nad oma organite ja asutuste kaudu. Avalik-õiguslik juriidiline isik võib omada ainult selliseid õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema eesmärkidega
Juriidiline isik võib sarnaselt füüsilisele isikule omada tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Eesti õiguskorras võib juriidilist isikut ka kriminaalkorras karistada rahatrahvi või sundlõpetamisega.
Avalik-õiguslikud juriidilised isikud Eestis (Avalik-õiguslikud juriidilised isikud):

• Eesti Rahvusraamatukogu
  
• Kaitseliit
  
• Eesti Kultuurkapital
  
• Rahvusooper "Estonia"
  
• Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut
  
• Eesti Teaduste Akadeemia
  
• Tallinna Ülikool
  
• Audiitorkogu
  
• Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda
  
• Eesti Arengufond
  
• Tagatisfond
  
• Eesti Haigekassa
  

Riik kui avalik-õiguslik juriidiline isik teostab ühtlasi kontrolli kõigi juriidiliste isikute üle. (Avalik-õiguslikud juriidiline isik)

2. JURIIDILISEST ISIKUST

2.1. Juriidilise isiku koht isikute süsteemis

Juriidiline isik kui õiguse instituut on õiguse poolt loodud abstraktsioon, milles peegeldub konkreetsele koosluseleomistatud õiguslik seisund.
Juriidiline isik on isiku alaliik. Juriidiline isik omab sarnaselt füüsilisele isikule täielikku õigusvõimet, kuid erineb viimasest oma substraadilt.
Juriidilise isiku substraadiks on isikute ja/või varade kooslus , füüsilise isiku substraadiks aga inimene.

2.2. Juriidilise isiku koht õigussüsteemis

Juriidiline isik on koosluse üks alaliik.
Kooslused jagunevad:
1) juriidiliseks isikuks olevad kooslused;
2) mittejuriidiliseks isikuks olevad kooslused.
Mõlemad koosluse alaliigid jagunevad:
a) struktuurilt : isikute ühendusteks e. korporatsioonideks ja asutusteks;
b) õiguslikult seisundilt: eraõiguslikeks ja avalik-õiguslikeks

2.3. Juriidilise isiku õigus- ja teovõime

Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi.
Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on
omased üksnes inimesele. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest.
Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast.
Juriidilise isiku teovõime on sama, mis füüsilisel isikul. See tekib automaatselt koos õigusvõimega.
Juriidiline isik ei saa olla piiratud teovõimega. Juriidiline isik tegutseb oma organite kaudu. Eristada tuleb:

• sisemist tegutsemisorganisatsiooni;
  
• välist tegutsemisorganisatsiooni.
  

Eraõiguslikud juriidilise isiku organiks on üldjuhul üldkoosolek ja juhatus. Erandjuhtudel on organiks nõukogu. Kõrgeim organ on üldkoosolek. Juhtorganiteks on juhatus ja nõukogu. Esindusorganiks on juhatus (seaduslik esindaja). Üldjuhul võib juriidilise isiku juhatuse nimel tegutseda suhetes kolmandate isikutega iga juhatuse liige eraldi. (Juriidiline isik ppt)

KOKKUVÕTE

Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik võib olla kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Eraõiguslikud juriidilised isikud on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, mittetulundusühing ja sihtasutus. Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Näiteks on avalik-õiguslikud juriidilised isikud Tartu Ülikool ja mitmed teised koolid.
Juriidiline isik võib omada kõiki õigusi ja kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Näiteks ei saa juriidiline isik oma vara pärandada.
Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib registrisse kandmisest. Äriühingud registreeritakse äriregistris, mittetulundusühingud ja sihtasutused mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris.

VIIDATUD KIRJANDUS

Juriidilised isikud, juriidilise isiku organid ja vastutus, 2011. 03.detsember, 2011
Juriidiline isik.ppt, 03. detsember, 2011
Avalik-õiguslik juriidiline isik. http://et.wikipedia.org/ , 05. detsember, 2011
Avalik-õiguslik juriidilised isikud. http://www.eesti.ee , 05.detsember, 2011