Ühiskonna sidusus (0)

2. ÜHISKONNA SIDUSUS

2.1 Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid:

Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis.
Ülesehitus- struktuur.
Mitmekesisus- pluralism
Sotsiaalne struktuur- kihistumus
Ühiskonna struktuuri moodustavad:
Esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused)
Teine e erasektor (eraettevõtted)
Kolmas e mittetulundussektor ( kodanikuorganisatsioonid )
ERASEKTOR
AVALIK SEKTOR
Tulundussektor
Eraettevõtted
Riigiettevõtted
Mittetulundussektor
Kodanikuorganisatsioonid
Riiklikud asutused ja ametid

2.2 Avalik ja erasektor:

AVALIK SEKTOR:
* Avalik sektor koosneb: Riigi- ja omavalitsusasutustest
Ülesanne: 1)
2)
*Avalik haldus- riigi ja omavalitsuse plaanipärane igapäeva tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke.
* Tähtsam osa- riik.
Riik: institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke.
Riigi tunnused: R seotud võimu teostamisega.
Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnordmidena ning need on kõigile siduvad.
Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle.
Riigi institutsioonid on avalikud.
Riigi tunnused 2: territoorium , rahvas, keel.
* kohus- seaduslikkuse järelvalve institutsioon .
* Riigiasutuste iseloomulikud tunnused:
kindel sisemine struktuur ja hierarhia
moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ül täitmiseks
tegevuseks saavad raha riigieelarvest
töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud
*Võimude lahusus :
Riik
Omavalitsus

Kohtuvõim

Seadusandlik võim
parlament
volikogu

Täidesaatev võim
Vabariigi valitsus
linnavalitsus
ERASEKTOR:
* Baseerub allettevõtetel: täis-, osaühingud, aktsiaseltsid jne.
Erinevad õigusliku vormi, suuruse ja tegevusala poolest.
Ühisjoonteks on kasumi taotlemine ja eraomandus.
2.3 Kodanikuühiskond:
Kodanikuühiskond: ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit.
* kaks lähenemisviisi: 1) poliitilises tähenduses
(tõeline demokraatia vajab lisaks valimistele ja erakondadele veel teisigi kanaleid rahva
kaasamiseks- seltsid, ühingud, ühistud, liidud)
2) kodanikuühiskonna majanduslikku mõõdet silmas pidades KOLMAS SEKTOR
*MTÜ; SA;seltsingud.
2.4 Ühiskonna kihistus ; sotsiaalne staatus ja sotsiaalne roll:
*kiht- straatum
*kihistumine- stratifikatsioon
* Kihistus paigutab inimese kindlasse positsiooni.
* Sotsiaalne mobiilsus - inimeste või tervete rühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise.
Peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet.
horisontaalne – ühest linnast/ majandusharust teise
vertikaalne- lihttöölisest spetsialistiks; keskklassist kõrgklassi
*Ühiskonna kihistumise mõjutus:
- haridusnäitaja
- vabameelsus ning võrdsuse ulatuslik väärtustamine
* Põlvkondadevahelie mobiilsus- lapsed valivad teistsuguse elukutse ning väärtussüsteemi, kui on nende vanematel.
* Positsioon- staatus
* kõrgklass-
* keskklass- kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria
* alamklass - kõige madalama sotsiaalse staatusega inimesed
DEMOKRAATLIK (Ei vasta Eestile) MITTEDEMOKRAATLIK
*Staatus on inimese poolt kujundatud ja hinnanguline. (Eliit-pos/ hall mass- neg)
* Muutumatu tunnus- omistatud staatus
Saavutatud- omandatud staatus
* Rollikonflikt- olukord, kus staatustega kaasnevad nõudmised ei ole omavahel kooskõlas.
* Inimgruppide eristumise alused:
- varanduslikud
- regionaalsed
- rahvuslikud
- ideoloogilised , sh usulised
2.5 Võim ühiskonnas
domineerimine- valitsemine, ülekaalus olemine
* Võimu ressursid : ainelised ( kapital (inim/sots), omand)
vaimsed (teadmised, kogemused)
* Autoriteetne võim- inimesed kuuletuvad veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad.
* Kuninga võimule alluti traditsioonide jõul.
* Karismaatiline liider- juht, kes omandab oma ülimusliku autoriteedi tänu oma juhitalendile ja liidrioskustele.
* Mõistuslik kaalutlus.
*Riigivõimule ainuomased tunnused:
- Riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi, koguda makse, kasutada vägivalda, korraldada riigi igapäevaelu e teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises.
- Riigivõimu otsused on kohustuslikud.
- Riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia.
* Komponendid:
- spetsiaalsed asutused ja institutsioonid
- riigibürokraatia
- õigusnormid
* Sotsiaalne partnerlus - seaduse või mõne muu õigusakti väljatöötamises kaasatakse peale riigiametnike ka neid huvigruppe, keda kavandatav poliitika puudutab.
2.6 Poliitilised ideoloogiad:
* Ideoloogia- korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi.
* Parem: liberalisk, konservatism , kristil demokraatia
Vasak: sotsiaaldemokraatia, uusvasakpoolsus
majanduses
sotsiaalsfääris
LIBERALISM

• Vabaturumajandus
  
• Konkurents
  
• Avatud turud
  
• Min riigi sekkumine
  

• Indiviidi vabadus
  
• In-l võimalus otsustada
  
• Vabadus
  
• Konkurents
  
• individualism
  

KONSERVATISM

• min riigi sekkumine
  
• mõõdukad aksud
  
• kaitseb rahvusliku kapitali ja ettevõtja huve
  

• sotsiaalsete erisuste säilitamine
  
• kollektiiv tähtsam kui üksikisik
  
• tugineb traditsioonidele, rahvuslusele, kristlikule moraalile
  

KRISTLIK DEMOKRAATIA

• suurem tähelepanu heaoluriigile
  
• sots. Turumajandus
  

• suurem tähelepanu kodanikuühiskonnas
  

majanduses
sotsiaalsfääris
SOTS.DEMOKRAATIA

• kaalukas riiklik sektor
  
• valitses reg majandust
  
• astmeline tulumaks
  
• tagab igale in-le väärika elatustaseme
  

• võrsed võimalused kõigile
  

UUSVASAKPOOLSUS

• heaoluriik paindlikum ja konkurentsivõimelised
  
• riik peab looma töökohti
  
• hariduse tegema kättesaadavamaks
  

• rõhutama aktiivse kodaniku ideaali