Õiguse alused I vaheeksam (0)

Q: Millal need õigusaktid jõustuvad?

Vastus leiad õppematerjalist: Õiguse alused I vaheeksam

Tallinna Tehnikaülikool - Õigus - Õiguse alused

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millal need õigusaktid jõustuvad?

Õiguse alused I vaheeksam .

Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga.
V: Õigus ja riik on omavahel lahutamatus seoses, sest ilma riigi vahenduseta ei saa rahva tahe muutuda õiguseks. Õiguses väljendub riiklik tahe. Riik ei saa läbi ilma õiguseta. Õigus on riigivõimu teostamise otseseks vahendiks . Õigus tekkis koos riigiga. Õigus ja poliitika on omavahel tihedalt seotud riigi ja õiguse lahutamatuse tõttu, riik on poliitilise võimu organisatsioon .

Õiguse mõiste. Õigussüsteem. Õiguse allikad. Tava erinevus õigusnormist.
V: Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud riigi poolt.
V: Õigussüsteem on mingis riigis kehtiv õigus-normide süsteem. Ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja institutsioonide kaupa.
V: Õiguse allikad on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse.
-õiguslik tava
-õigusteadus e. juristide arvamus
-kohtu-ja halduspretsedent
-leping
-normatiivalt (??)
-rah. Vah. Õiguse üldtunnustatud põhimõtted
V: Tava erinevus õigusnormist on ptümiliselt (???) tekkinug käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutuse tõttu. Aga õigusnorm on reeglite kogum mille on kehtestanud riik ( või õhusaktis sisalduv kohustuslik käitumisreegel)

Õigusnormi mõiste. Sotsiaalne norm. Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid.
V: Õigusnorm on reeglite kogum, mille on kehtestanud riik. Või õigusaktis sisalduv kohustuslik käitumisreegel.
V: Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist omavahelises suhtluses ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega (ühiskond, riik, kollektiiv )
V: Sotsiaalse normi põhiliigid on moraalnormid, korporatiivsed normid, tava, religioossed normid, välise kultuuri e. kombestiku normid, õigusnormid.
4. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3
õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse.
V: Avalik õigus reguleerib riigi tegevust ning riigi üksikisiku vahelisi suhteid.
-riigiõigus, halgusõigus, karistusõogus, rahvusvaheline õigus.
Eraõigus reguleerib isikute vahelisi suhteid poolte võrdsuse printsiibil (põhimõttel)
-asjaõigus, võlaõigus,perekonnaõigus,pärimisõigus,äriõigus.
5. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad?
V: Õigusakt on eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad (ühiskondlikest suhetest osavõtjatele) õigusi ja panevad kohustusi. Või lihtsalt õigusnorme sisaldav akt.
V: Seadus üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendamisena (rahvahääletusel). Jõustub 10ndal päeval peale avaldamist RT-s kui ei ole sätestatud teisiti.
V: Määrus on täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt (e. õigustloov akt), mis juriidiliselt jõult on seadusest madalam. Andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, KOV-i volikogul, valla-ja linnavalitsusel. Jõustub 3ndal päeval peale avaldamist RT-s, kui ei ole sätestatud teisiti.
V: Käskkiri üksikakt, mis reguleerib üksikjuhtumit. Minister annab käskkirku välja teenistusalastes (???) ja muudes üksikküsimustes. Jõustub allakirjutamisel, kui ei ole sätestatud teisiti.
6. Õigussuhe ja selle elemendid (nimeta elemendid ja anna nende sisu).
V: Õigussuhe on isikutevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel. Elemendid: - subjektid , objekt, subjektiivsed õigused, juriidilised kohustused.
7. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime. Füüsilise isiku õigusvõime tekkimine ja lõppemine.
Juriidilise isiku õigusvõime tekkimine ja lõppemine.
V: Õigusvõime on isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste/kohustuste kandja , algab inimene elusalt sündimusega ja lõppeb surmaga.
Teovõime on isiku võime oma tegudega võtta endale õogusi ja kohustusi. Teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid .
Deliktivõime on isiku võime kanda iseseisvalt juriidilt vastutust toimepandud õigusrikkumise eest.
Füüsilise isiku õiguvõime tekkimine ja lõppemine- algab inimese elusalt süngimisega ja lõppeb surmaga.
Juriidilise isiku õigusvõime tekkimine ja lõppemine

Avalik-õigusliku juriidilise isiku- õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast

Eraõigusliku isiku – õigusvõime tekoib seaduses ettenähtud registrisse kandmisest. Lõppemine võib toimuda üldkoosoleku või muu pädeva organi otsusega, seatud eesmärgi saavutamisel, tähtaja saabumisel, kui ei ole tähtaega asendatud. Kohtumäärusega sundlõpetamise kohta, muul ettenähtud alusel( seadus, põhikiri, leping)
8. Juriidiliste isikute liigid. Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Eraõiguslik juriidiline
isik ja selle liigid.
V: avalik-õiguslik on loodud avalikus huvides;
-riik
-KOV-i üksus
- avalikes huvides loodud jär. Isik-
V: Ebaõiguslik on loodud erahuvides:
-täisühing
-usaldusühing
-OÜ, AS, tulundusühistu need kõik on äriühingud!
-SA, MTÜ
9. Tehing. Mida tähendab tühine tehing. Tehingu vorm.
V: Tehing on toimib või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus .
Tühine tehing ei ole alguses peale õiguslikke tagajärgi. See on heade kommete või avaliku korraga vastuolus , seadusega vastuolus, kasutuskeeldu rikkuv tehing, näilik tehing.
Tehingu vorm võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud kohustusöikku vormi ( suuline , kirjalik, elektrooniline vorm)
Ühepoolne tehing- vaja ühe isiku tahtevaldust ( testament )
10. Esindamine . Esinduse liigid.
V: Tehingu võib teha ka esindaja kaudu, kus esindaja tegutseb esindatava nimel. Esinduse liigid; -tehinguga(volitus). – tuleneb seadusest(seadusjärgne esindusõigus).
11. Mis on leping. Lepingu vormi nõuded (§11)
V; Leping on mitmepoolne tehing. On tehing kahe või enama isiku (lepingupoole) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingu pooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. On lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
V: Lepingu vormi nõuded; võib sõlmida mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud kohustuslikku vormi (suuline, kirjalik, elektrooniline vorm)
12. Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu (VÕS §16-20)
13. Mis on võlasuhe, selle õigussuhte subjektid (§2)
V: võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb õhe isiku (kohustatud isik e. võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik e. võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegremata ( täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Subjektid on võlgnik või võlausaldaja.
14. Kuidas tuleb kohustust täita (VÕS 4.pt)
V: Vastavalt seadusele ja lepingule. Heas usus(?) ja mõistlikult, arvastades praktikat ja tavasid.
15. Nimeta kõrvalkohustused ja anna lühidalt nende sisu (VÕS §142, 156, 158)
Käendus- käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
Garantii - isik (garantii andja) võib võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Võlausaldaja mõistmist eeldatakse.
Käsiraha-on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antav rahasumma . Käsiraha andnud pool jääb kohustuse mitte täitmisel sellest ilma.
Leppetrahv- on lepingus ette nähtud lepingu rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Samas ei pea see tingimata olema raha, võib olla ka tegu.

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 24 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

24 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

rohelinepuu123 Õppematerjali autor

Kordamisküsimuste vastused 1-15 ja 1-8
. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga.
V: Õigus ja riik on omavahel lahutamatus seoses, sest ilma riigi vahenduseta ei saa rahva tahe muutuda õiguseks. Õiguses väljendub riiklik tahe. Riik ei saa läbi ilma õiguseta. Õigus on riigivõimu teostamise otseseks vahendiks. Õigus tekkis koos riigiga. Õigus ja poliitika on omavahel tihedalt seotud riigi ja õiguse lahutamatuse tõttu, riik on poliitilise võimu organisatsioon.

Õiguse alused esimene vaheeksam kordamisküsimuste vastused tallinna tehnikaülikool

Sarnased õppematerjalid

docx

Õigusõpetuse I KT küsimuste vastused

Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. Õigus on majanduse peegeldus, majandussuhete resultaat. Näiteks käsitööliste ühendused. Õigus reguleerib majandust, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutades ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt. Näit igasugused litsentsid, maksud 2. Õiguse mõiste. Õigussüsteem. Nimeta õiguse allikad. Tava erinevus õigusnormist. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Õigust kui sotsiaalsete suhete spetsiifilist reguleerimisvahendit iseloomustavad tunnused 1) õigus on käitumisreeglite kogum 2) õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum 3) õiguses väljendub riigi tahe 4) õigus on üldkohustuslike normide kogum

Asjaõigus

doc

Õigusõpetus I KT

KORDAMISKÜSIMUSED 1. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Õiguse tekkimine õiguse tekkimine on seotud riigi tekkimisega. Nimelt riigi tekkimisega muutusid ühiskondlikud käitumisreeglid ja juhtimissuhted ning nende reguleerimiseks ei piisanud enam ainult tavadest. Uued normid kujunesid kahtviisi: 1. Võeti üle sobivad tavad (tavaõigus) 2. Riik hakkas ise uute normide loomist (riigi õigusloome) Mõlemal viisil kujunenud õigusvormide täitmist hakati sunnivahenditega nõudma ja tekkinud uut

Õigusõpetus

doc

K.Joametsa õigusõpetuse 1. kt kordamisküsimused - õppematerjal

Õigusõpetus

rtf

Õigusõpetuse 1. Kontrolltöö vastused

Tava erinevus õigusnormist. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Õigust kui sotsiaalsete suhete spetsiifilist reguleerimisvahendit iseloomustavad tunnused 1) õigus on käitumisreeglite kogum 2) õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum 3) õiguses väljendub riigi tahe 4) õigus on üldkohustuslike normide kogum 5) õiguse täitmist tagatakse riigisunniga 6) õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Õiguse allikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguslik tava Õigusteadus (juristide arvamus)

Õigus

docx

Õiguse alused. Eksam 2016

sunnijõuga. ÕS ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Õ allikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. • Õiguslik tava • Õigusteadus (juristide arvamus) • Kohtu- ja halduspretsedent • Leping • Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid • Normatiivakt ÕN erinevad tavadest nii oma tekke kui ka täitmise tagamise mehhanismi poolest. Kui tavareeglid kujunesid ajaloolise arengu protsessis välja ürgühiskonna inimeste teadvuses ja need realiseeriti ühiskonnaliikmete endi poolt, st ühiskond ise lõi ja realiseeris nad, siis õigusnormide tekkimine ja ka nende elluviimine on lahutamatult seotud riigiga

Õiguse alused

doc

Õigusõpetuse esimene kt

sugukondlikul alusel 3) võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus- rahvas Riigile omased 3 tunnust: territoorium, rahvas, avalik võim. Riik erilisel viisil organiseerunud rahvas,kes teostab teataval territooriumil suveräänselt võimu. Õiguse seos riigiga- Riik annab talle vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Õiguses väljendub riigi tahe. Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Riigi ja õiguse vastastikune seos ja nende olemuslik ühtsus on määratud asjaoluga, et nii riigi kui ka õiguse kujundab ühiskond oma arengu käigus vastavalt vajadustele.Seetõttu teenivad nad, juhul kui riigivõim on kujundatud demokraatlike mehhanismide kaudu rahva enamuse osavõtul samu eesmärke. Õiguse seos poliitikaga- Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend . Riik on poliitilise võimu organisatsioon.

Õigusõpetus

pdf

Õigusõpetus KT1 vastused

Õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid./// on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega./// Moraalinormid, Korporatiivsed normid, Tava, Religioossed normid, Välise kultuuri ehk kombestiku normid, Õigusnormid. 6. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon(lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist; vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik; üks subjekt on teisele õiguslikult

Õigusõpetus

doc

Õigusõpetuse kordamisküsimused I

majandussuhete resultaat. Näiteks käsitööliste ühendused. Õigus reguleerib majandust, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutades ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt. Näit igasugused litsentsid, maksud. Õiguse mõiste- Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Õigussüsteem- Avalik õigus ja eraõigus. Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Õiguse allikad- Õiguse allikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguslik tava Õigusteadus (juristide arvamus) Kohtu- ja halduspretsedent Leping Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Normatiivakt

Õigusõpetus

Rohkem sarnaseid