Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. Õigus on majanduse peegeldus, majandussuhete resultaat. Näiteks käsitööliste ühendused. Õigus reguleerib majandust, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutades ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt. Näit igasugused litsentsid, maksud 2. Õiguse mõiste. Õigussüsteem. Nimeta õiguse allikad. Tava erinevus õigusnormist. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Õigust kui sotsiaalsete suhete spetsiifilist reguleerimisvahendit iseloomustavad tunnused 1) õigus on käitumisreeglite kogum 2) õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum 3) õiguses väljendub riigi tahe 4) õigus on üldkohustuslike normide kogum
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Õiguse tekkimine õiguse tekkimine on seotud riigi tekkimisega. Nimelt riigi tekkimisega muutusid ühiskondlikud käitumisreeglid ja juhtimissuhted ning nende reguleerimiseks ei piisanud enam ainult tavadest. Uued normid kujunesid kahtviisi: 1. Võeti üle sobivad tavad (tavaõigus) 2. Riik hakkas ise uute normide loomist (riigi õigusloome) Mõlemal viisil kujunenud õigusvormide täitmist hakati sunnivahenditega nõudma ja tekkinud uut
Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. Õigus on majanduse peegeldus, majandussuhete resultaat. Näiteks käsitööliste ühendused. Õigus reguleerib majandust, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutades ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt. Näit igasugused litsentsid, maksud 2. Õiguse mõiste. Õigussüsteem. Nimeta õiguse allikad. Tava erinevus õigusnormist. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Õigust kui sotsiaalsete suhete spetsiifilist reguleerimisvahendit iseloomustavad tunnused 1) õigus on käitumisreeglite kogum 2) õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum 3) õiguses väljendub riigi tahe 4) õigus on üldkohustuslike normide kogum
Tava erinevus õigusnormist. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Õigust kui sotsiaalsete suhete spetsiifilist reguleerimisvahendit iseloomustavad tunnused 1) õigus on käitumisreeglite kogum 2) õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum 3) õiguses väljendub riigi tahe 4) õigus on üldkohustuslike normide kogum 5) õiguse täitmist tagatakse riigisunniga 6) õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Õiguse allikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguslik tava Õigusteadus (juristide arvamus)
sunnijõuga. ÕS ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Õ allikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. • Õiguslik tava • Õigusteadus (juristide arvamus) • Kohtu- ja halduspretsedent • Leping • Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid • Normatiivakt ÕN erinevad tavadest nii oma tekke kui ka täitmise tagamise mehhanismi poolest. Kui tavareeglid kujunesid ajaloolise arengu protsessis välja ürgühiskonna inimeste teadvuses ja need realiseeriti ühiskonnaliikmete endi poolt, st ühiskond ise lõi ja realiseeris nad, siis õigusnormide tekkimine ja ka nende elluviimine on lahutamatult seotud riigiga
sugukondlikul alusel 3) võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus- rahvas Riigile omased 3 tunnust: territoorium, rahvas, avalik võim. Riik erilisel viisil organiseerunud rahvas,kes teostab teataval territooriumil suveräänselt võimu. Õiguse seos riigiga- Riik annab talle vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Õiguses väljendub riigi tahe. Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Riigi ja õiguse vastastikune seos ja nende olemuslik ühtsus on määratud asjaoluga, et nii riigi kui ka õiguse kujundab ühiskond oma arengu käigus vastavalt vajadustele.Seetõttu teenivad nad, juhul kui riigivõim on kujundatud demokraatlike mehhanismide kaudu rahva enamuse osavõtul samu eesmärke. Õiguse seos poliitikaga- Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend . Riik on poliitilise võimu organisatsioon.
Õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid./// on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega./// Moraalinormid, Korporatiivsed normid, Tava, Religioossed normid, Välise kultuuri ehk kombestiku normid, Õigusnormid. 6. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon(lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist; vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik; üks subjekt on teisele õiguslikult
majandussuhete resultaat. Näiteks käsitööliste ühendused. Õigus reguleerib majandust, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutades ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt. Näit igasugused litsentsid, maksud. Õiguse mõiste- Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Õigussüsteem- Avalik õigus ja eraõigus. Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Õiguse allikad- Õiguse allikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguslik tava Õigusteadus (juristide arvamus) Kohtu- ja halduspretsedent Leping Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Normatiivakt
Kõik kommentaarid