võtta ning langes ka tootlikkus. 3) Ma arvan, et tubli töö. Sa oled me firma ülesmäkke taas tõstnud ning see karmikäelisus on palju meid aidanud. See lähenemine pole küll eriti inimlik, kuid abi on väga tõhus. Väli:,, Selline lähenemine on minu silmis parim variant firma toimetulekul, kuna kuidas saada inimesed tööle kui keegi ei sunniks neid? ma arvan et mitte keegi ei taha siis töötada nii hästi et ka tulemus oleks vastav! Minu ainus lähenemisviis on autokraatne ning pean seda ainuõigeks. 4) Ma arvan et toetav ja autokraatne koos, natuke üht ja natuke teist ja siis oleks väga hea tulemus. Inimesed kes teevad tööd on tunnustatud ja samas tulemus on hea ja juht kes kogu asja organiseerib on olemas. Toetavas on inimestel töötahe olemas ning teevad tööd heameelega. Ning usun et kui inimene on töö juures hingega, on ka tulemas väga hea. Steve Tõevälja 11c
Alas, R. 2005. Personalijuhtimine. Külim kirjastus Alas, R. 2008. Juhtimise alused Autokraatne stiil: juht delegeerib vähe. Võim on juhi käes ja juhtimisküsimused lahendab ta ainuisikuliselt, vastutavad aga alluvad. Alluvate tegevus on täieliku kontrolli all, juht sekkub igasse asja. Alluvate mõjutamiseks kasutatakse ähvardusi ja karistusi. Sellepärast nad kardavad eksida. Juht eeldab, et kõik töötajad on laisad ja püüavad teha vähem tööd, kui oleks vaja. Paljude miinuste juures on sellel juhtimisstiilil ka eelised: kiire otsustamine, alluvad
3. Mida Sa ütleksid Toomas Välile tema lähenemisviisi kohta, kui oleksid peafirma juht? Mida võiks ta vastata? Kui oleksin peafirma juht siis soovitaksin jätkata samas vaimus, tema lähenemisviis töösse oli parim firma edasisele käekäigule. Väli vastuseks võiks olla , et kõiki reegleid, plaane ja eelarveid tuleb täita muidu ei jõua meie firma soovitud tulemusteni. 4. Missugune mudel sobiks antud juhul kõige paremini? Miks? Antud juhul sobib kõige paremini autokraatne mudel, sest ilma autokraatse mudeli kasutamiseta poleks ta jõudnud nii kaugele.
...................................................7 Kasutatud allikad.........................................................................................................................7 Sissejuhatus Juhtimisstiil on juhi käitumise viis alluva suhtes eesmärgiga saavutada püstitatud eemärke (Alas, 2001). Kõige üldisemalt eristatakse kolme peamist juhtimisstiili (Skinner & Ivancevich, 1992): demokraatlik juhtimine; autokraatne juhtimine; liberaalne juhtimine. Juhtumiskäitumine3 Liberaalne ehk passiivne juht käsitleb töötajaid indiviididena ja motiveerib neid läbi vabaduse, sekkudes minimaalselt nende tegevusse. Niisugune juht on hea kuulaja ja eeldab töötajate enesekontrolli olemasolu. Liberaalne juhtimine on aga sageli ka juhtimisalase ebakompetentsuse ja ebakindluse tulemuseks. Autokraatne juhtimine väärtustab korraldused,
ämma ära tapnud ja sind ootavad ees pikad aastad Tartu vanglas. Või Rummu omas. Vahet pole. Sa oled ennast tõsise jama sisse mässinud ja sa teeksid kõik, et oma karistusaega lühendada või tingimisi saada, mis on muidugi ebatõenäoline, kuid nagu öeldakse, siis lootus sureb viimasena. Nüüd, kumma advokaadi sa palkaksid: kas selle, kes on pugejalik, ebakindel ja värisev või selle advokaadi, kes on kindel, konkreetne, isegi autokraatne ja kes ütleb sulle, et sa pead tegema nii- ja nii, vastasel korral lähed pikaks ajaks kinni. Kumma sa valid, ah? Samasugune suhtumine nagu viimasel advokaadil, peaks olema ka sinul. Selleks, et olla edukas ja et su kliendid suhtuksid sinusse respektiga, pead sa omama jõupositsiooni- käituma selliselt, mida oodatakse professionaalselt probleemide lahendajalt. Su klientidel on hulk probleeme. Nad ei tea, kuidas neid lahendada. Kui sa vaatad klienti kui uppuja
ettevõtte sihtidest, väärtustest ning nende teostusest..Antud situatsioon on probleem ettevõtte juhtimises kuna tööga seotud probleemide kohta tehtud märkusi võetakse isiklikult ning tegevjuht hakkab finantsjuhti taga kiusama.Finantsjuhi ning tegevjuhi suhtlemine muutub pingeliseks ning selle tagajärjel lahkub finantsjuht ettevõttest. Iseloomustades juhtimisprobleemi olemust,siis kui varem oli ettevõttes demokraatlik juhtimisstiil siis nüüd on ettevõttes autokraatne stiil. Varem arvestas juhtkond finantsjuhi nõuannetega, kuid uus tegevjuht tegutses oma pead ning ei talunud finantsjuhi kriitikat.Antud situatsioonis on tegevjuhile isiksuseeooria(L.Randman) järgi snaiperi isiksuseomadused.Ta reageerib teravalt on kahemõtteline, narritav, osatav ja mõnitav.Mõjutatud on kogu ettevõtte olemasolu (eksisteerimine)eelkõige aga finantsnäitajad.Kuna juhtkond usaldas liialt tegevjuhti
· Suhtlemisoskus oskus motiveerida inimesi, lahendada inimestevahelisi konflikte, korraldada meeskonnatööd. · Konseptuaalsed oskused oskus saada üldpilt organisatsioonist ja teda ümbritsevast keskkonnast. Eestvedamise käitumuslik teooria püüb välja tuua mingit konkreetsed liidrile sobivat käitumismalli. Juhtimisstiil on liidri käitumise viis alluva suhtes eesmärgiga saavutada püstitatud eesmärke. Eristatakse kolme juhtimisstiili: *Autokraatne *Demokraatlik *Mittesekkuja Mina juhina eelistaksin demokraatliku stiili. Kuna autokraatne ja mittesekkuja on liiga äärmuslikud. Demokraatlik on selline "kuldne kestee". Juht eelkõige suunab töötajaid mitte ei käsuta. Otsutatakse, kas koos juhiga või tehakse seda üheskoos. Mulle meeldib see, et tänapäeval mõeldakse ikka igasuguseid asju välja. Kõik, mis seotud organisatsiooni ja juhtimisega vajab pikka aega, et see väga hästi välja töötada.
suhtlemise ja info puudus, halb töökorraldus ja meeskonnatöö, kindlaksmääramata struktuur, reeglid, kohustused, ebaselged rollid. Samuti isiksustevaheline ebakõla, erimeelsused generatsioonide vahel, välja ütlemata ja mitte jagatud eesmärgid, ebakompetentne juht, tegevuste koordineerimatus, koostöö puudumine, täitmata lubadused, töötajate ebavõrdne kohtlemine, hirm muudatuste ees, hirm töökoha pärast, rahulolematus tasustamissüsteemiga, autokraatne juht, tööjõu nappus töökohal, teadmatus teise osapoole panuse kohta, halb mikrokliima, motivatsiooni ja tunnustuse puudus ning võimu kuritarvitamine. 2.2 Tagajärjed: Konflikti tagajärjed võivad olla nii kasulikud kui kahjulikud, olenemata sellest, kas konflikt on suhteid parandav või suhteid lõhkuv. Konflikti eeliseks on selle edasiviiv jõud, sest see sunnib inimesi leidma paremaid lahendusi ja looma uut. Konflikti käigus võivad päevavalgele
sagedamini pakutud meeldivust, karismaatilisust, kohanevust, sotsiaalset erksust, saavutustele orienteeritust, enesekehtestavust, koostööd, kindlameelsust, usaldusväärsust, domineerivust, energilisust, püsivust, eneseusaldust, stressitaluvust ja vastutust, samuti intelligentsust, suhtlemisoskust, kohanemisvõimet, loovust ja empaatiat. Juhtimisstiili ja käitumise teooriad - väidetakse, et eestvedamine ei olene niivõrd liidrist, kuivõrd juhtimise stiilist, milledeks on autokraatne, demokraatlik, neurokraatne, patriarhaarne, liberaalne, passiivne ja bürokraatlik juhtimine. Samuti keskendutakse ülesannetele orienteeritud ja suhetele orienteeritud integreeritud juhtimisele. Situatiivse lähenemise ja olukorra teooriad - väidetakse, et eestvedamise edukus sõltub olukorrast. Olenevalt olukorrast võib edu tuua näiteks autoritaarne või demokraatlik juhtimisstiil. 24. Kontrollifunktsioon
tingmärkidega (Bullets), siis alustatakse iga punkti uuelt realt. Nummerdamist kasutatakse 38 tavaliselt siis, kui on oluline loetelu järjekord või arv. Töö peatükke ei alustata ega lõpetata loeteluga. Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või sõnaühenditest, siis kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele või alustatakse iga loetelu punkti uuelt realt ja loetelu osad eraldatakse üksteisest komaga. Näide: Traditsioonilised juhtimisstiilid on autokraatne, bürokraatlik, demokraatlik ja passiivne. või Traditsioonilised juhtimisstiilid on: 1) autokraatne, 2) bürokraatlik, 3) demokraatlik, 4) passiivne. või Traditsioonilised juhtimisstiilid on: a) autokraatne, b) bürokraatlik, c) demokraatlik, d) passiivne. või Traditsioonilised juhtimisstiilid on: autokraatne, bürokraatlik, demokraatlik, passiivne. Kui loetelu sisuks on pikemad sõnaühendid, milles esineb koma, siis alustatakse iga loetelu punkti uuelt realt
Organisatsiooni tehnoloogia kui materiaalne allsüsteem. 6. Organisatsiooni väliskeskkond. 7. **Probleemid, millega orgkäitumine kui teadus tegeleb. 8. Organisatsioonilise käitumise kontseptsioonid. 9. Inimese loomuse kontseptsioon. 10. Organisatsiooni loomuse kontseptsioon 11. **Käitumise süsteem. Juhtkonna visioon ja eesmärgid. 12. Organisastiooni väärtushinnangud ja organisatsioonikultuur. 13. Organisatsioonikäitumise mudelid: autokraatne, hooldav, toetav, kollegiaalne. 14. **Organisatsioon kui sotsiaalsüsteem. Organisatsiooni käitumist mõjutavad sisesed ja välised tegurid. 15. Organisatsiooni ja liikme psühholoogiline lepe. Organisatsiooni ja liikme majanduslik lepe. 16. **Inimese sotsiaalne positsioon. Rollid. Rollikujutlus. Rollikonflikt. 17. Inimese sotsiaalne asend organisastioonis. Staatus.Staatuse hierarhia. Staatuse allikad ja sümbolid. 18. **Inimese individuaalsed omadused
Nelja silma all räägiks ausalt oma arvamust situatsioonist ja kuulaks õpilase pretensioone, lõppuks pakkuks koos leida lahendust, mis rahuldaks meid mõlemat. Muidugi ebakorralik 1 käitumine nõuab märkamist ja karistamist, kuid sanktsioonid ei pea olla üleliigsed ja kindlasti tuleb seletada, mille eest õpilane saab karistust. Ma arvan, et inimlik suhtlemine mõjub paremini kui autokraatne agressiivsus ja et õpilase arvamusega tuleb arvestada. Nii ta näeb õpetajas inimest, kellega võib arutleda probleeme, seega ei ole põhjust tülitsemiseks. Kui tegemist klassiga, kus ma olen õpetanud juba aastaid ja tean õpilaste iseloomu, ja konfliktis osaleb terve õpilaste rühm, siis võiks organiseerida diskussiooni, et arutleda, millega täpselt nad ei ole rahul. Sest asi võib olla mitte õpilastes, aga minu oma õpetamismeetodis, mis üldse neile ei sobi. 4
sotsiaalset erksust, saavutustele orienteeritust, enesekehtestavust, koostööd, kindlameelsust, usaldusväärsust, domineerivust, energilisust, püsivust, eneseusaldust, stressitaluvust ja vastutust, samuti intelligentsust, suhtlemisoskust, kohanemisvõimet, loovust ja empaatiat. · Juhtimisstiili ja käitumise teooriad - väidetakse, et eestvedamine ei olene niivõrd liidrist, kuivõrd juhtimise stiilist, milledeks on autokraatne, demokraatlik, neurokraatne, patriarhaarne, liberaalne, passiivne ja bürokraatlik juhtimine. Samuti keskendutakse ülesannetele orienteeritud ja suhetele orienteeritud integreeritud juhtimisele. · Situatiivse lähenemise ja olukorra teooriad - väidetakse, et eestvedamise edukus sõltub olukorrast. Olenevalt olukorrast võib edu tuua näiteks autoritaarne või demokraatlik juhtimisstiil. 6. Personalijuhtimise eesmärk
kujunevad vastavalt juhtkonna hulgas levinud arvamusele ja mis mõjutavad nende tegutsemist. Mudelid on raamistik, mis selgitavad organisatsiooni toimimist. Juhtide poolt kasutatava mudeli aluseks on kindlad eeldused inimestest, nende vastavus X või Y teooriale. Eriti oluline on määrata ära tippjuhtkonna mudel, sest üldreeglina laieneb see kogu organisatsioonile. Eristatakse 4-ja organisatsioonilise käitumise mudelit, millest oli juba eespool juttu. Millised need olid? (autokraatne, hooldav, toetav, kollegiaalne) AUTOKRAAT- HOOLDAV TOETAV KOLLEGIAAL- NE NE Mudeli Võim Majanduslik Eest partnerlus alus ud ressursid vedamine Juhtiv Autoriteet Raha Toetus Meeskonnatöö mõju Töötaja Sõnakuulelik- Turvalisus, Töötami- Vastutustundlik orjentat- kus kasu ne Käitumine
isikupärane Ekspertvõim - Liidril on suuremad teadmised organisatsiooni tegevusvaldkondades, mõjuvõim tekib läbi erialase kompetentsuse; Võib tekkida näiteks töötajal, kellel on teistest paremad töövõtted. (Maris). 53) Milliseid juhi juhtimisstiile tead? Too välja nende peamised eelised ja puudused. Kolm peamist juhtimisstiili on demokraatlik, autokraatne, passivne/liberaaln. Demokraatlik: eelis: väärtustab koostööd ja juhtimises osalemist. Puudused: juhi mõju põhineb töötajatepoolssel austusel Autokraatne: eelis: väärtustab kontrolli. Puudused: inimesi mõjutatakse läbi sunni ja kasistustega. juhipoolne domineerimine.
.......................................................................... 11 Lisa 2. Meeskonna ehitamine ja säilitamine .......................................................................... 12 2 SISSEJUHATUS Töökorraldus organisatsioonis on teema millele juhid on hakanud oluliselt rohkem tähelepanu pöörama. Peamiselt kasutuses olnud ja juhtidele omane individualistlik ja ülevalt- alla autokraatne juhtimine ei taga enam töötajate maksimaalset efektiivsust ega klientide rahulolu. Ettevõtte tootlikuse taseme üks mõjutaja on töökorralduse planeerimine. Sellest tulenevalt peavad juhid oma strateegilistest plaanidest lähtuvalt paika panema sobivad töökohad ning leidma õiged töötajad, kes oleks suutelised toime tulema oma tööga, et suurendada ettevõtte tootlikust. Oluline on ka meeskonnatöö planeerimine. Hea meeskonnatöö ja meeskonna sisene
järgmised: suhtlemise ja info puudus, halb töökorraldus ja meeskonnatöö, kindlaksmääramata struktuur, reeglid, kohustused, ebaselged rollid. Samuti isiksustevaheline ebakõla, erimeelsused generatsioonide vahel, välja ütlemata ja mitte jagatud eesmärgid, ebakompetentne juht, tegevuste koordineerimatus, koostöö puudumine, täitmata lubadused, töötajate ebavõrdne kohtlemine, hirm muudatuste ees, hirm töökoha pärast, rahulolematus tasustamissüsteemiga, autokraatne juht, tööjõu nappus töökohal, teadmatus teise osapoole panuse kohta, halb mikrokliima, motivatsiooni ja tunnustuse puudus ning võimu kuritarvitamine. (Alas, Liigand, & Virovere, 2008, lk 94) 2.1.1 Konflikti liigid Konflikte liigitatakse väga mitmel erineval alusel: kaks suuremat rühma on sisemised konfliktid ja välimised konfliktid. Konflikte võib liigitada ka tekkepõhjuste järgi. Infokonfliktid - puudub konkreetne info edastamise süsteem või on konflikti
Mis on erisused? Hea juht peab saavutama, et inimesed tuleksid tema ideedega kaasa, järgneksid talle. Sisuliselt on tegemist mõjutamisega. Juht peab tagama selle, et inimesed hakkaksid tegema seda, mida neile tegelikult võibolla ei meeldigi teha, ja et see tegevus hakkaks neile meeldima. Hea juht on orienteeritud inimestele ja suhtlemisele. Hea juht pöörab tähelepanu nii tootmisele, kui ka inimestele. Halb juht on autokraatne, tema peamiseks relvaks on karistus ja tema trumbiks on alluvate hirm. Otsustab ainuisikuliselt. Nõuab tegutsemist kindlates raamides. 6. Mida tähendab tippjuhtimine, keskjuhtimine, esmasjuhtimine? Tippjuhtimine – strateegiline tasand - on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, see on eeskätt juhtide tegevuse suunamine.
lähenemisviisi ehk strateegia teadvustamine. Üldist lähenemist klassi juhtimisele ja suunamisele nimetatakse õpetaja juhtimisstiili valikuks. Õpetajal on valida kolme juhtimisstiili vahel: o hoolimatu stiil- õpetaja annab suure vabaduse, varustab neid informatsiooniga ja loob materiaalsed tingimused õppimiseks, kuid ei tunne muret õppimisekäigu ega tulemuste pärast. o Autoritaarne stiil- autokraatne õpetaja kehtestab õpilastele ranged käitumisreeglid ja nõuab nende vastuvaidlematut täitmist ja kuulekust. o Demokraatlik stiil- sellise juhtumistiiliga õpetaja laseb õpilastel otsustada õppetöö korraldamise viiside üle, kuid nõuab neilt ka vastutust tehtud otsuste eest. Autoriteetne õpetaja kehtestab oma varasematest kogemustest tulenevalt klassis käitumiskorra, mis kindlustab õpilaste normaalse õppimise ja arengu.
jargmised omadused: grupis toimuvate protsesside tundmine, oskus operatiivselt moelda, kone- ja keeleoskus. 33. Millised on karismaatilise liidri isiksuseomadused? Nimetage mõned karismaatilised liidrid. Mis on neis erilist? Karimaatilise liidri omadused: enesekindlus, dominerimine, pindlik rollid valdamine, endast mulje kujundamine, isklik veetlus, kulgetomme. 34. Selgitage autokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide (mitte tuua näitena politseid). Autokraatne juhtimisstiil - kaskiv ja kontrolliv juhtimisstiil. Eesmargiks on inimesi ,,oigele teele" suunata ja neid opetada. 35. Selgitage demokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide. Demokraatlik juhtimisstiil juht loob usaldusliku ohkkonna, vastastikuse respekti ja puhendumise. Demokraatlik juhtimisstiil ei valista juhi ainuotsustamist. 36. Selgitage passiivse (mittevahelesegava) juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide.
b) Probleemi lahenduse(juhtimisotsuse) väljatöötamine; c) Juhtimisotsuse elluviimine. 10. Juhtimise objekt ja subjekt. Juhtimise objekt: Kõige üldisemal tasemel vaadeldakse ettevõtte juhtimise mudeleid,kuid erinevus võib olla selles, missugust ettevõtte allüksust või alamprotsessi üks või teine mudel käsitleb. Juhtimise subjekt : Konkreetselt kes mida otsustab ja/või teostab. 11. Juhtimise võrkmudel(Managerial Gird ). Eristatakse 5 juhtimisstiili: a)Autokraatne stiil juht koondab võimu enda kätte ja lahendab juhtimisküsimused ainuisikuliselt. b) demokraatlik stiil - Juht informeerib alluvaid nende tööd mõjutavatest teguritest ningb alluvatelt oodatakse ideid ja soovitusi. c) mittesekkuja stiil Juht ei teosta peaaegu üldse oma liidri funktsioone.Ta on nagu üks töötajatest talle alluvas organisatsioonis. d) Country Club Management -tähtsad on vaid inimestevahelised suhted. e)Middle of the Road style 12
veetlus, külgetõmme. 3. 34. Selgitage autokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide (mitte tuua näitena politseid). Juhtimise käitumisteooriad (K.Lewin, R. Likert), (D.McCregor X ja Y teooria), (R.Blake ja J. Mouton Juhtimise võrkmudel) · Kurt Lewin kirjeldas kolme peamist juhtimisstiili: 1. Autokraatne juhtimisstiil - käskiv ja kontrolliv juhtimisstiil. Eesmärgiks on inimesi ,,õigele teele" suunata ja neid õpetada. 35. Selgitage demokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide. 2. Demokraatlik juhtimisstiil juht loob usaldusliku õhkkonna, vastastikuse respekti ja pühendumise. Demokraatlik juhtimisstiil ei välista juhi ainuotsustamist. 36. Selgitage passiivse (mittevahelesegava) juhtimisstiiliga juhi käitumist.
Nummerdamist kasutatakse tavaliselt siis, kui on oluline loetelu järjekord või arv. Töö peatükke ei alustata ega ka lõpetata loeteluga. 40 Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või sõnaühenditest, siis kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele või alustatakse iga loetelu punkti uuelt realt ja loetelu osad eraldatakse üksteisest komaga. Näide: Traditsioonilised juhtimisstiilid on autokraatne, bürokraatlik, demokraatlik ja passiivne. või Traditsioonilised juhtimisstiilid on: 1) autokraatne, 2) bürokraatlik, 3) demokraatlik, 4) passiivne. või Traditsioonilised juhtimisstiilid on: a) autokraatne, b) bürokraatlik, c) demokraatlik, d) passiivne. või Traditsioonilised juhtimisstiilid on: autokraatne, bürokraatlik, demokraatlik, passiivne. Kui loetelu sisuks on pikemad sõnaühendid ja milles esineb ka koma, siis need kirjutatakse
2) Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel 1. Ühiskond, majandussüsteem: Majandussuhete organiseerituse põhivormid (K.Polanyi) Retsiprookne / vastastikune: ressursside vastastikune vahetus, sotsiaalne vahetus, sotsiaalsed kohustused -> traditsiooniline majandussüsteem; Ümberjaotav: tsentraliseeritud ressursside ümberjaotus -> tsentraliseeritud majandussüsteem (nt sotsialistlik maj.süsteem, autokraatne võim) Turukeskne: turupõhine vaba vahetus, konkurents, kasum -> turumajanduslik süsteem Majandussüsteemid: erinev sotsiaalne struktuur ja kultuurimustrid; Enamasti domineerib ühiskonnas üks majandussuhete organiseerituse vorm, aga esindatud kõik; Järsud muutused majandussüsteemis: anoomia (Durkheim), transformatsiooniteooriad; 2. Tööstusharu, turg: · Interaktsiooni suunavad normid ja ootused;
Sotsialiseerimine lapsepõlves · Ühiskonnale omaste mõtlemis- ja käitumismustrite omandamine · Kultuurilised väärtused (õigused ja kohustused) Sõltuvad nt ühiskonnatüübist (põllumajandus ja karjakavatus, jahipidamine, tööstusühiskond, postindustriaalühiskond) Kasvatusstiilid (Baumrind, 1967) Vanema stiil Lapse stiil Autokraatne Tagasitõmbunud, iseseisvusetu, agressiivne Autoriteetne-retsiprookne Iseseisev, kompetentne, vastutustundlik Kõikelubav Iseseisvusetu, agressiivne, ebaküps, vastutustundetu Koosmõju · Ühiskond ja kultuur · Vanema kasvatusstiil · Lapse iseloom Passiivsus, ükskõiksus Aktiivus, assertiivsus
Teadmussiire ( ) Juhtpositsiooni tekitamine konvergeeruvates harudes Kasv võib olla ohtlik Suurimad pankrotistumised USA ettevõtete seas aastatel 1998-2002 näitas, et 70% neist kannatasid ,,läbipõlemise ()" sündroomi all: Ettevõtted olid keskmiselt kasvanud 30% aastas, suur võlakoormus haavatavus () Liiga palju muutuseid: diversifitseerumine, tuumikäri ähmastumine () identiteediprobleemid Autokraatne superkangelase-tüüpi juhtimine Liigne edukultuur: suur töökoormus, sisemine konkurents usalduse kadu, stress Korporatiivstrateegiad. Lahkumis- ja langusstrateegiad Näidustused , : Haru langusfaas Ülejääv võimsus Tehniliste muudatuste puudus (protsessi stabiilsus ja uute toodete vähene osakaal) Konkurentide arvu vähenemine, suhteliselt odavalt ülevõetud väljujate varad
leidmine tähendab pigem erinevate faktorite kombineerimist kui katset maksimeerida ükskõik millist faktorit. Näiteks, võib-olla tuleb teatud olukordades tuua ohvriks töötajate rahulolu selleks, et töö füüsiline teostus vastaks nõuetele. Oletame, et töötajad, kelleks on üliõpilased, vastutavad riiulitele kauba väljapanemise eest ostukeskuses. Esimene küsimus on: missugune on ülesande olemus? Kui see on koordineerimist nõudev ja ajale orienteeritud, võib sobiv olla autokraatne juhtimine. Kui tegemist on analüütilise ja tähtajatu ülesandega, võib paremaks osutuda demokraatlik stiil. Kuna kaupade riiulitele väljapanemine on pigem konteinerite käsitlemise küsimus ja riiulite kaubaga varustatud hoidmise küsimus, siis on ilmselt õige valida autokraatlik stiil. Järgmine küsimus võiks olla: mis tüüpi (milliseid töötajaid) kaasata? Kui töötajad on staatusele ja saavutustele orienteeritud, siis võiks soovitada demokraatlikku juhtimisstiili
ei lase end lohutada, hoidub ema lähedusse ja on ärev 4. Ebakindel desorganiseeritud - laps on emaga uuesti kohtudes segaduses, võib ,,kangestuda" või teha stereotüüpilisi liigutusi · Sotsialiseerimine ühiskonnale omaste mustrite omandamine, kultuurilised väärtused (õigused ja kohustused) sõltuvad ühiskonna tüübist. · Kasvatusstiilid : 1. autokraatne e autoritaarne laps on tagasitõmbunud, iseseisvusetu, agressiivne 2. autoriteetne-restiprookne() laps on iseseisev, kompetente,vastutustundlik 3. kõikelubav e ükskõikne e eirav laps on iseseisvusetu, agressiivne, ebaküps, vastutustundetu Mäng kui funktsionaalsete ja sotsiaalsete rollide õppimine, individuaalsete oskuste harjutamine turvaliselt, elutute asjade uurimine. Muudeldab täiskasvanute
kõrvaldavat tegevust, näiteks kaitsevahendite kandmist. 3. Karistamine (Punishment) - ebasoodne tagajärg soovimatu tegevuse eest. 4. Kustutamine, väljasuretamine, jahenemine (Extinction) - ebasoovitava tegevuse puhul kõrvaldatakse soodsad tagajärjed, näiteks pole juht töölise eksimuse puhul enam sõbralik. 14. Klassikaline liidristiilide jaotus Kurt Lewini järgi. Iseloomusta lühidalt. Eestvedamise käitumiseteooria: 1. Autokraatne juhtimisstiil Koondab endale kogu võimu ja lahendab juhtimisküsimused ainuisikuliselt; Alluvate töö toimub täpsete eeskirjade järgi, nad peavad täitma käske; Sellised juhid võtavad endale kogu võimu, alluvatele määravad aga täisvastutuse; Alluvate tegevuse üle on range kontroll, juht sekkub igasse pisiasja; Alluvad kardavad eksida, sest nende mõjutamiseks kasutatakse ähvardusi ja karistusi; Alluvatel on vähe infot org.-i kohta ning vähe võimalusi enesealgatusteks. 2
Ülesandele orienteeritud grupis aitavad liidriks kujunemisele järgmised omadused: grupis toimuvate protsesside tundmine, võime kiiresti mõelda, kõne- ja keeleoskus jne. 60. Juhtimise käitumisteooriad (K.Lewin, R. Likert), (D.McCregor X ja Y teooria), (R.Blake ja J. Mouton Juhtimise võrkmudel) Kurt Lewin kirjeldas kolme peamist juhtimisstiili: 1. Autokraatne juhtimisstiil 2. Demokraatlik juhtimisstiil 3. Mittevahelesegav (passiivne) juhtimisstiil Rensis Likert jagas juhid/liidrid juhtimisstiili järgi nelja rühma ja sai “4-süsteemi”: 1. Ekspluateeriv autokraat 2. Heatahtlik autokraat 3. Konsulteeriv demokraat 4. Osavõtlik demokraat. X ja Y teooria (Douglas McGregor’i järgi) X-teooria: Juhtimise ja kontrolli traditsiooniline tõlgendus Firmajuhi otsused ja tegevus rajanevad oletustel inimloomusest ja inimese
· Otsustus- ja vastutusvõime; · Tasakaalukus kriitilises olukorras. Karisma mõju-, tõmbe-, sisendusjõud Karismaatilise liidri omadused: · enesekindlus; · domineerimine; · paindlik rollide valdamine; · endast mulje kujundamine; · isiklik veetlus ja külgetõmme. 23. Eestvedamise käitumisteooriad Kurt Lewin kirjeldas kolme peamist eestvedamisstiili: · AUTOKRAATNE JUHTIMISSTIIL · DEMOKRAATLIK JUHTIMISSTIIL · MITTEVAHELESEGAV (PASSIIVNE) JUHTIMISSTIIL Rensis Likert jagas juhid/liidrid juhtimisstiili järgi nelja rühma ja sai "4-süsteemi": · Ekspluateeriv autokraat · Heatahtlik autokraat · Konsulteeriv demokraat · Osavõtlik demokraat Robert Blake ja Jane Mouton tõid välja juhtimisvõrgustiku, mida nimetatakse ka grid-meetodiks. · Töötajatele orienteeritud tegevus
9 13. Situatiivsed eestvedamise teooriad: Hersey-Blanchard´i käsitlus P. Hersey ja K. Blanchard käsitlesid oma situatiivses eestvedamise teoorias nelja eestvedamise stiili ning nende sõltuvust olukorrast ja eelkõige järgijate tööalasest valmisolekust osaleda organisatsiooni tegevuses ja selle juhtimises. Juhi juhtimisstiil vastavalt järgijate tööalasele küpsusele st. kas järgijad on võimelised, nõus ja kindlad midagi tegema või mitte. Juhtimisstiilid: Käskimine ehk autokraatne juhtimine Müümine ehk selgitamine Osalev juhtimine Delegeeriv juhtimine Juht peab valima juhtimisstiili vastavalt järgijate tööalasele küpsusele ehk valmisolekule st. kas järgijad on võimelised, nõus ja kindlad midagi tegema või mitte. Valmisolek jaguneb psühholoogiliseks (nõustumine, kindlus) ja professionaalseks (võimelisus). . Juhtimisstiilid: · Käskimine ehk autokraatne juhtimine, · Müümine ehk selgitamine,
o Ümberjaotav: tsentraliseeritud ressursside ümberjaotus -> tsentraliseeritud o Ümberjaotav: tsentraliseeritud ressursside ümberjaotus -> tsentraliseeritud majandussüsteem (nt sotsialistlik maj.süsteem, autokraatne võim) majandussüsteem (nt sotsialistlik maj.süsteem, autokraatne võim) o Turukeskne: turupõhine vaba vahetus, konkurents, kasum -> turumajanduslik süsteem o Turukeskne: turupõhine vaba vahetus, konkurents, kasum -> turumajanduslik süsteem o Majandussüsteemid: erinev sotsiaalne struktuur ja kultuurimustrid; o Majandussüsteemid: erinev sotsiaalne struktuur ja kultuurimustrid;
kandmist.·Karistamine - ebasoodne tagajärg soovimatu tegevuse eest.·Kustutamine, väljasuretamine, jahenemine - ebasoovitava tegevuse puhul kõrvaldatakse soodsad tagajärjed, näiteks pole juht töölise eksimuse puhulenam sõbralik. 14 Klassikaline liidristiilide jaotus Kurt Lewini järgi. Iseloomusta lühidalt. Autokraatlik -kogu võim kuulub juhile. Sobib kriisiolukorras, kui on vaja väga kiiresti otsustada. Autokraatne org.mudel. juht otsustab ainuisiklikult. Osalev (demokraatlik) - võim on detsentraliseeritud. Toetav ja kollegiaalne mudel;arutatakse,kõik koos;juht otsustab üksinda. Sobib laialdaselt.vaba ehk mittesekuv- juht väldib võimu ja vastutust. Liidri roll on minimaalne. Otsustab grupp. Sobib loomitöö juhiks Eristatakse kolme liidristiili: 1. autokraatlik stiil: kogu võim on koondunud juhile; juhtimisküsimused lahendab
Gary Yukl`i isiksuse omadused: osavõtlikkus, inimlikkus, usaldusväärsus; oskus kaastöötajaid hinnata, motiveerida; meeskonna ja koostöö oskused; suhtlemise, sh kuulamisoskused; oma mõtete ja ideede edasiandmise veenvus; otsustus- ja vastutusvõime; tasakaalukus kriitilises olukorras. Karismaatiline liider: enesekindlus, domineerimine, paindlik rollide vedamine, endast mulje kujundamine, isiklik veetlus ja külgetõmme. 26. Eestvedamise käitumisteooriad. 1. Kurt Lewin- a) autokraatne juhtimisstiil: juht põhineb võimul. Kontrollimine, ainult üks arvamus- juhi oma. b) demokraatlik juhtimisstiil: juht arvestab teiste arvamusega c) mittevahelesegav (passiivne) juhtimisstiil: juht ei ole vastutav ning ei taha seda ka võtta. Juhi käepikendus. 2. Renis Likert- sai ,,4-süsteemi". a) ekspluateeriv autokraat: töötaja head mõtted kirjutatakse enda arvele. Valitseb hirmu kaudu, töötajatega mittearvestamine, türann
Liidriks sünnitakse, mitte saadakse. Omaduste komplekse on koostatud palju ja nad erinevad üksteisest peamiselt omaduste järjestuse või mõistete üldistusmahu poolest. Ülesandele orienteeritud grupis aitavad liidriks kujunemisele järgmised omadused: grupis toimuvate protsesside tundmine, võime kiiresti mõelda, kõne- ja keeleoskus jne. 63. Juhtimise käitumisteooriad (K.Lewin, R. Likert), (D.McCregor X ja Y teooria), (R.Blake ja J. Mouton Juhtimise võrkmudel) 1. Autokraatne juhtimisstiil - käskiv ja kontrolliv juhtimisstiil. Eesmärgiks on inimesi ,,õigele teele" suunata ja neid õpetada. 2. Demokraatlik juhtimisstiil juht loob usaldusliku õhkkonna, vastastikuse respekti ja pühendumise. Demokraatlik juhtimisstiil ei välista juhi ainuotsustamist. 3. Mittevahelesegav (passiivne) juhtimisstiil -juht väldib võimu ja vastutust. Rühmaliikmed arendavad end ise ja kannavad hoolt oma motivatsiooni eest. Liidri roll on minimaalne. 64
Oskus kaastöötajaid hinnata, motiveerida Meeskonnatöö- ja koostöö oskused Suhtlemise, sh kuulamisoskused Oma mõtete ja ideede edasiandmise veenvus Otsustus ja vastutusvõime Tasakaalukus kriitilises olukorras 140. Juhtimise käitumisteeoriad (K. Lewin, R. Likert), (D. McCregor X ja Y teooria), (R. Blake ja J. Mouton Juhtimise võrkmudel) Lewin: Autokraatne juhtimisstiil Liker: Demokraatlik juhtimisstiil Ekspluateeriv autokraat Mittevahelesegav (passiivne) Heatahtlik autokraat Konsulteeriv autokraat juhtimisstiil Osavõtlik autokraat X-teooria: juhtimise ja kontrolli traditsiooniline tõlgendus:
2) Õpetaja toimes õpilastele kui mudelina eristatakse 3 tasandit: 1. Õpetaja, kui eeskuju autoriteet 2. Õpetaja suhtumine ainesse 3. Õpetaja käitumis-ja tegevusmall Õpetaja kui klassi juht ja suunaja. Õpetajad saavad juhtida klassi vähemalt neljal viisil; Hoolimatu stiiliga õpetaja annab õpilastele suure vabaduse, varustab neid informatsiooniga ja loob materiaalsed tingimused õppimiseks, kuid ei tunne muret õppimise käigu ega tulemuste pärast. Autokraatne õpetaja kehtestab õpilastele ranged käitumisreeglid ja nõuab nende vastuvaidlematut täitmist ning kuulekust. Demokraatliku juhtimisstiiliga õpetaja laseb õpilastel otsustada õppetöö korraldamise viiside üle, kuid nõuab neilt ka vastutust tehtud otsuste eest. Autoriteetne õpetaja kehtestab oma varasematest kogemustest tulenevalt klassis käitumiskorra, mis kindlustab õpilaste normaalse õppimise ja arengu.
13. Situatiivsed eestvedamise teooriad: Hersey-Blanchard´i käsitlus P. Hersey ja K. Blanchard käsitlesid oma situatiivses eestvedamise teoorias nelja eestvedamise stiili ning nende sõltuvust olukorrast ja eelkõige järgijate tööalasest valmisolekust osaleda organisatsiooni tegevuses ja selle juhtimises. Juhi juhtimisstiil vastavalt järgijate tööalasele küpsusele st. kas järgijad on võimelised, nõus ja kindlad midagi tegema või mitte. Juhtimisstiilid: Käskimine ehk autokraatne juhtimine · Müümine ehk selgitamine · Osalev juhtimine · Delegeeriv juhtimine Madal ülesandele ja kõrge suhetele Kõrge ülesandele ja kõrge suhetele orient. orienteeritus S2 Müümine S3 Osalemine S4 Delegeerimine S1 Käskimine Madal suhetele ja madal ülesandele orient Kõrge ülesandele, madal suhetele orient.
Tugev tööväline stress võib tekkida lähedase inimese surma abielulahutuse isiklike rahaliste raskuste tõttu. Töökohal esinevad traumeerivad häired on seotud eneseuhkuse purunemise või oma võimetesse usu kaotamisega. Tööalase stressi põhjused võivad olla: · Ülemäärane vaimne või füüsiline töökoormus · Ajapiirangud, mis sunnivad ületunnitööle · Halvad töötingimused (valgustus, müra, temperatuur jm.) · Halb juhtimine, näiteks autokraatne stiil või vastutustundetud juht · Mittesobiv juhtimisstruktuur, mille tulemusena saadakse korraldusi mitmelt juhilt · Ebakindel poliitiline kliima · Tööalaste õiguste mittevastavus kohustustele ja vastutusele · Rollikonflikt või ebamäärasus, eriti juhul, kui alluv ei tea täpselt, mida temalt oodatakse või missugune on tema ametlik rollimudel · Erinevused organisatsiooni ja alluva väärtushinnangute ning vajaduste vahel
· Osavõtlikkus, inimlikkus, usaldusväärsus; · Oskus kaastöötajaid hinnata, motiveerida; · Meeskonna- ja koostöö oskused; · Suhtlemise, sh kuulamisoskused; · Oma mõtete ja ideede edasiandmise veenvus; · Otsustus- ja vastutusvõime; · Tasakaalukus kriitilises olukorras. 24 Eestvedamise käitumisteooriad + Kurt Lewin kirjeldas kolme peamist eestvedamisstiili: 1. AUTOKRAATNE JUHTIMISSTIIL 2. DEMOKRAATLIK JUHTIMISSTIIL 3. MITTEVAHELESEGAV (PASSIIVNE) JUHTIMISSTIIL Rensis Likert jagas juhid/liidrid juhtimisstiili järgi nelja rühma ja sai "4-süsteemi": 1. Ekspluateeriv autokraat 2. Heatahtlik autokraat 3. Konsulteeriv demokraat 4. Osavõtlik demokraat Robert Blake ja Jane Mouton tõid välja juhtimisvõrgustiku, mida nimetatakse ka grid- meetodiks. Töötajatele orienteeritud tegevus
õpib looma oma kombinatsioone, uudseid mõtteid ▪ u alates 1,5-a hakkavad ilmnema soole sobivad mustrid, alates u 3-a hakkavad lapsed eelistama oma soole vastavaid mänguasju ja mänge sotsialiseerimine sõltub antud ühiskonnast, mida seal tähtsustatakse (ühiskonna mõju) vanema käitumine võib olla (Baumind, 1967), kõik vanemad kasutavad kõiki kolme stiile vaheldumisi, aga tavaliselt on iga vanema puhul üks stiil ülekaalus: (vanema mõju) ◦ autokraatne – laps muutub tagasitõmbunuks, vähe iseseisvaks, agressivseks (sest vanem eeskujuna agressiivne), kui vanem lähedal on, siis kuulab sõna, kui vanem lahkub, siis teeb vastupidi ◦ autoriteetne- retsiprookne – lapsele selgitatakse, miks mingi asi on halb/hea, laps muutub iseseisvaks, kompetentseks, vastutustundlikuks ◦ kõikelubav - „peaasi, et mind ei häiri/peaasi, et endale liiga ei tee“, laps muutub vähe
Eestvedamisteooriate analüüsija Gary Yukl on välja toonud edukate liidrite omadused ja oskused: Osavõtlikkus, inimlikkus, usaldusväärsus; Oskus kaastöötajaid hinnata, motiveerida; Meeskonna- ja koostöö oskused; Suhtlemise, sh kuulamisoskused; Oma mõtete ja ideede edasiandmise veenvus; Otsustus- ja vastutusvõime; Tasakaalukus kriitilises olukorras. 295. 63. Juhtimise käitumisteooriad 296. Kurt Lewin kirjeldas kolme peamist juhtimisstiili: 297. 1. Autokraatne juhtimisstiil - käskiv ja kontrolliv juhtimisstiil.. 298. 2. Demokraatlik juhtimisstiil juht loob usaldusliku õhkkonna, vastastikuse respekti ja pühendumise. 299. 3. Mittevahelesegav (passiivne) juhtimisstiil - juht väldib võimu ja vastutust. Rühmaliikmed arendavad end ise ja kannavad hoolt oma motivatsiooni eest. 300. Rensis Likert jagas juhid/liidrid juhtimisstiili järgi nelja rühma ja sai "4-süsteemi": 301. 1. Ekspluateeriv autokraat 302. 2
Sotsialiseerumine lapsepõlves. Tehakse lapsele selgeks, milline on sobilik käitumine meie ühiskonnas ehk ühiskonnale omaste mõtlemis- ja käitumismustrite omandamine. Kultuurilised väärtused (õigused ja kohustused) - sõltuvalt sellest, mis ajastus me elame ja kus riigis, nt ühiskonnatüübist (põllumajandus ja karjakasvatus, jahipidamine, tööstusühiskond, postindustriaalne ühiskond). Kasvatusstiilid (Baumrind, 1967): Autokraatne nii nagu mina ütlen, nii on, ei toimu läbirääkimisi, arutelusid, selgitamisi. Üldiselt on sellised lapsed tagasitõmbunud, ei näita välja initsiatiivi, ei käitu elavalt, lapsed on iseseisvusetud (sest nad ei tea, mis on lubatud), lapsed kipuvad sellisel juhul olema ka agressivsed see tuleneb sotsiaalsest õppimisest, õpivad vanematelt selle mudeli selgeks. Autoriteetne-retsiprookne (demokraatlik) täiskasvanul on küll vastutav roll, on reeglid
mõistete üldistusmahu poolest. Ülesandele orienteeritud grupis aitavad liidriks kujunemisele järgmised omadused: grupis toimuvate protsesside tundmine, võime kiiresti mõelda, kõne- ja keeleoskus jne. 63. Juhtimise käitumisteooriad (K.Lewin, R. Likert), (D.McCregor X ja Y teooria), (R.Blake ja J. Mouton Juhtimise võrkmudel) Kurt Lewin kirjeldas kolme peamist juhtimisstiili: 1. Autokraatne juhtimisstiil - käskiv ja kontrolliv juhtimisstiil. Eesmärgiks on inimesi „õigele teele” suunata ja neid õpetada. 2. Demokraatlik juhtimisstiil – juht loob usaldusliku õhkkonna, vastastikuse respekti ja pühendumise. Demokraatlik juhtimisstiil ei välista juhi ainuotsustamist. 3. Mittevahelesegav (passiivne) juhtimisstiil -juht väldib võimu ja vastutust. Rühmaliikmed arendavad end ise ja kannavad hoolt oma motivatsiooni eest. Liidri roll on minimaalne.
, kogem. ja paljude muude juhti isel. tegu- ritega. Hilisemates käsitl. jõudis nn. kognitiivse ress. teooriani, milles tunnist. teadm., intelligent- suse ja kompet. olul. mõju liidri tegev. Teooria edasiarend. arvates ei tohiks alahinnata ka juhi üm- berõppe võimal. Fiedleri peam. panus: esitas esimesena süsteemse teooria juhtim. stiili ja oluk sobivusest ning nende mõjust töö tulemuslikkusele. Hersey-Blanchard'i situatiivne teooria. Käsitlesid 4 eestved. stiili: 1) käskim. e. autokraatne juhtim., 2) müüm. e. selgitam., 3) osaline, 4) delegeerim. ning nende sõltuvust olukorrast ja eelkõige järgijate tööalasest valmisolekust osaleda org-i tegevuses ja selle juhtim. Juhtimisstiilide valikul ja rakend. tuleb arvest. konkr. situats. ja tööt. iseäras., mida isel. ja määrab kõige enam nende tööalane küpsus (psühhol. ja profession. küpsuse summa). Edasiarendajad: juhtimisstiili valik olen. tööt. tööalasest küpsusest.
.............................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ..............................................................................12 1.4 Juhtimise ja eestvedamise teooriad ................................................................................................... 19 Käskimine ehk autokraatne juhtimine, ...................................................................................................27 1.5 Karisma ja emotsionaalne intelligentsus ...........................................................................................28 1.6 Liider, järgija ja eestvedamise ning järgimise tehnikad ...................................................................33 1.7 Tulemusjuhtimine..........................................................................................
võimaluste maksimaalseks ärakasutamiseks, töötada välja klassi kodukord ja õppida tundma oma õpilasi. Õpetaja kui klassi juht ja suunaja. Õpetajad saavad juhtida klassi vähemalt neljal viisil. Hoolimatu stiiliga õpetaja annab õpilastele suure vabaduse, varustab neid informatsiooniga ja loob materiaalsed tingimused õppimiseks, kuid ei tunne muret õppimise käigu ega tulemuste pärast. Autokraatne õpetaja kehtestab õpilastele ranged käitumisreeglid ja nõuab nende vastuvaidlematut täitmist ning kuulekust. Demokraatliku juhtimisstiiliga õpetaja laseb õpilastel otsustada õppetöö korraldamise viiside üle, kuid nõuab neilt ka vastutust tehtud otsuste eest. Autoriteetne õpetaja kehtestab oma varasematest kogemustest tulenevalt klassis käitumiskorra, mis kindlustab õpilaste normaalse õppimise ja arengu
organisatsiooni eesmärkide täitmiseks tööle panna, pööratakse suurt tähelepanu juhtimisstiilide uurimisele. Juhtimisstiil on juhi tavapärane juhtimiskäitumine käitumismudel. Juhtimisstiili tulemus on kas efektiivne või ebaefektiivne juhtimisolukorra lahendus. Juhtimisstiili tulemus oleneb osapooltest ja olukorrast. Juhtimisstiilid, mida erinevad autorid tavapäraselt esitavad: autokraatlik, demkraatlik, delegeeriv, osalev, mittesekkuv. Autokraatne stiil juht delegeerib vähe, koondab enda kätte kogu võimu ja lahendab juhtimisküsimused ainuisikuliselt, võtavad endale kogu võimu, täieliku vastutuse määravad aga alluvatele. Alluvate tegevuse üle on täielik kontroll, juht sekkub igasse pisiasja. Alluvad kardavad eksida, sest nende mõjutamiseks kasutatakse ähvardusi ja karistusi. Ta eeldab, et kõik töötajad on laisad ja püüavad tööst kõrvale hiilida. Lisaks arvukatele puudustele on sel
raskustes. Ärge jagage korraldusi. Merlecons ja Ko OÜ 182 RATSU, RISTSÕNA JA SOKOLAAD Vaatlusleht Teie ülesandeks on kogu ülesande jooksul jälgida, kuidas avaldab juhtimisstiil mõju grupi võimele üheskoos nende ees seisvaid ülesandeid lahendada. Püüdke vaatlemise teel aru saada, kas teie poolt vaadeldavas grupis esineb: a) autokraatne juhtimisstiil või b) kaasav juhtimisstiil Ülesande täitmise ajal jälgige: kuidas alustati ülesande lahendamist ja mida tegi juht alguses? millised olid juhi põhitegevused ülesande lahendamise ajal? milline oli õhkkond grupis ülesande lahendamise ajal? mida väljendas grupi liikmete kehakeel? kuidas ülesande lahendamisega toime tuldi? Merlecons ja Ko OÜ 183
annaabi.ee 
