Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Areng ja õppimine: 16 situatsiooni koolis (0)

1 Hindamata
Punktid
Areng ja õppimine-16 situatsiooni koolis #1 Areng ja õppimine-16 situatsiooni koolis #2 Areng ja õppimine-16 situatsiooni koolis #3 Areng ja õppimine-16 situatsiooni koolis #4 Areng ja õppimine-16 situatsiooni koolis #5 Areng ja õppimine-16 situatsiooni koolis #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor adam11ab Õppematerjali autor
16 situatsiooni analüüs.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
doc

Sue Cowley “Õpetaja õpiabi”

võrdlema end kogenud õpetajatega. 5. OLUKORD – VÄIKESED NIHELEJAD Olukord on tõsine, sest nagu probleemi kirjelduses on ka mainitud, kannatab selle all õpetaja töö ja laste õppimise kvaliteet. Üks põhilisem probleem nihelejate puhul on õpilastevahelised arusaamatused ja konfliktid. Kui pinginaabrid ei saa omavahel hästi läbi, siis võivad nad tunni ajal isegi üksteisele kätega kallale minna. Mina arvan, et selle situatsiooni puhul joonistan ma kodus paberile klassi skeemi ja püüan rahulikult välja nuputada, mis õpilased omavahel sobiksid ja millised saaksid rahulikult koostööd teha. Selles olukorras on oluline osata õpilaste tähelepanu koondada ühele tegevusele. Usun, et siin on suureks abiks Susan Cowley poolt mainitud juhtnööride kolmekaupa andmine. Teine põhiline probleem nihelejate puhul on ebakorrane või

Kirjandus
thumbnail
11
doc

Kuidas olla enesekindel ja heatujuline õpetaja

(Sue Cowley) 1. Lobimishimuline klass Klassis vaikuse saavutamine on kõige tähtsam ja mõnel ajal kõige keerulisem asi, millega õpetaja peab toime tulla. Raamatus pakutakse kolm erinevat strateegiat lobisemishimulise klassiga hakkamasaamiseks. Esimene raamatus pakutud taktika on ,,kange nagu raudnael". Arvan, et see taktika sobib parem kui töötad ,,raskete" klassidega. Mul on väike töökogemus koolis töötamisel ja mul oli üks selline klass ,,raskete" lastega. Nendega hakkasin kasutama seda taktikat, sest kuidagi teisiti ei suutnud klassi maha rahustada. Kõigepealt seletasin nendele suuliselt kõik reeglid minu tundides viibides ja panin käitumisreeglid suurelt, selgelt ja täpselt paberilehele kirja ning riputasin neid klassiruumi seinale. Niimoodi oli mul võimalus viidata, kui vajadus oli. Seletasin nendele veel, mis juhtub, kui laps sanktsioonist kõrvale hoiab (nt

Areng ja õppimine
thumbnail
194
pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

Käesoleva raamatu „Käitumine klassiruumis“ erinevaid väljaandeid on tõlgitud mitmesse keelde. „Tema esitusviis on ilmekalt elutruu – tema lood esitavad alati mõjusa segu murest ja rõõmust – jutus- tusi väljakutsetest klassiruumis ja koolis, millega iga tegevõpetaja koheselt samastuda suudab. Tal on Et Billi tööde kohta rohkem teada saada, kü- hämmastav ja haruldane vilumus tabada klassiruumis ergult ära neid argijuhtumusi, mida me vaistlikult lastage ta veebilehte www.billrogers.com. isegi olime adunud, kuid mitte kunagi säärase selguse ja täpsusega enesele teadvustanud.Olles lugenud

Psühholoogia
thumbnail
19
doc

Pedagoogilise psühholoogia kokkuvõte

EKSAMIOSA Õppimise olemus. Õppimine on prots. kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik ­ õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu ­ teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad ­ inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid ­ biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. ­ õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv

Pedagoogiline psuhholoogia
thumbnail
19
doc

Õpetaja koolis ja ühiskonnas

· õpetajate esma- ja täiendkoolitus ei ole viidud ühtsesse süsteemi, koolituse ja õpetaja edasise edutamise vahel ei ole järjepidevust (prof. areng) · puuduvad süsteemsed seosed õpetaja (esma) koolituse, koolide personaliarenduse ja kooliarenduse vahel (Hollandi näide) · puudub piisav seos õpetajahariduse ning kõrgkoolides toimuva uurimus- ja arendustöö vahel kutseaasta- noorele õpetajale koolis esimeseks aastaks mentor, tugisüsteem. Lõpeb õpetaja eneseanalüüsiga ning saadakse õpetaja kutsetunnistus. Õpetaja roll erinevatel ajaetappidel · 50- 60ndad õpetaja kui rahvuslik tulesüütaja, õpetaja kui "maa sool", oluline oli kutsumus õpetajatööks · 70ndad arusaam õpetajatööst muutus tehnilisemaks, rõhutati ametialaseid oskusi, didaktika asend õpetajakoolituses muutus keskseks, õpetaja oli eelkõige õpetamisoskuste valdaja

Õpetaja koolis ja ühiskonnas
thumbnail
4
pdf

Majandusringlus

Anu Olvik, Marcus Jürison Teema: Majandusringlus Laiem eesmärk: Õpilased viivad ise ühe idee algusest lõpuni läbi, õppides nii tundma ühe protsessi erinevaid etappe. Samuti aitab ülesanne luua koolis sõbralikumat õhkkonda erinevate kooliastmete ja/või juhtkonna vahel. Klass: Ülesanne on sobilik kõikidele gümnaasiumi klassidele. Õpetaja eesmärk: Õpetada õpilastele majandusringlust, selle olemust, funktsioone ja osasid. Viia läbi majandusringluse lauamängu tegemine ja tehtud tööde seast parimate valimine ning abistada algklassidega või juhtkonnaga mängimise kordineerimist. Õpilaste eesmärk:

Majandus
thumbnail
16
doc

Koolivägivald

On väljatoodud erinevad vaatepunktid kolmest artiklist: kes on selles süüdi ja kas see on kuritegu? 3 3.0 Koolivägivald Justiitsministeerium on 24.augustil 2005.aastal välja andnud artikli koolivägivalla kohta (vaata lisad 2), mille põhjal on kirjutad minu artikkel. Ohvriks langenud laps peaks kiusamisest rääkima oma vanematele või muule täiskasvanule. Kiusamist toimub lasteaias ja koolis, nii laste kui ka õpetajate ja õpilaste vahel. Kui lapsed hakkavad erinevaid vabandusi tooma, siis peavad vanemad olema eriti tähelepanelikud ja uurima miks laps ei taha kooli minna. Koolivägivald on oma kaasõpilaste või koolikaaslaste norimine, mõnitamine, füüsilise vägivalla kasutamine või sellega ähvardamine, valede juttude levitamine, teise lapse asjade omavoliline kasutamine jne. Koolivägivalla ohvriks võib langeda igaüks, kuid suurem risk on: uutel õpilastel, neil kel

Eesti keel
thumbnail
3
doc

Kui ma oleksin kehalise kasvatuse õpetaja...

Seda ka juhtudel, kui on tõesti näha, et õpilasele tund ikka üldse ei meeldi, nt kui ta ei taha 60- meetri jooksu teha nutab ja trambib jalgu ja muud sellist ning teeb teistes alades arvestused ilusti ära, siis ma kindlasti ei sunniks teda seda jooksu tegema vaid mõtleksin talle muu ülesande välja, kuid see ei tohiks olla liiga kerge sest muidu hakatakski sedasi tegema. Kui mina tahaksin olla kehalise kasvatuse õpetaja oleks algus koolis mulle väga väga raske, sest õpilasi on palju ja nende tundma õppimine võtab aega, kuid kui tahad olla väga hea õpetaja, nii et kõigile meeldiks ja kõigil oleks tore tunnis käia ning nad saaksid mind usaldada, siis peab selleks ka palju tööd tegema. Siiski arvan, et kehalise kasvatuse õpetajaks ma ei hakka (kuigi võiksin), sest kehalise kasvatuse õpetajana kaasneb ka vastutus et õpilased lahkuksid tunnist ikka sama tervetenakui nad tundi tulles olid

Kehaline kasvatus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun