Juhtimissituatsiooni analüüs (4)

Juhtimissituatsiooni kirjeldus ja analüüs

Sissejuhatus

Ettevõtte omanikud otsustasid ühe osa oma ettevõttest maha müüa suurele euroopa kontsernile.Vana tegevjuht ei tulnud uude firmasse kaasa.Emaettevõtte otsustas palgata firmasse tööle uue tegevjuhi .Muu personal jäi samaks.
Probleemse juhtimissituatsiooni osalised on tegevjuht ja finantsjuht .Probleem seisnes selles, et finantsjuht näeb, et tegevjuhi tegevus viib ettevõtte pankroti ja ta teeb vastava sisulisi märkuseid tegevjuhile.Tegevjuht ei võta finantsjuhti kuulda, jätkab oma samalaadset tegevust, samas tekivad suhtlemis probleemid finantsjuhiga isiklikul tasandil.Tegevjuht hakkab finantsjuhti taga kiusama , eirates tema soovitusi ning nõuandeid ja kehtestab ennast agressiivselt finantsjuhi suhtes.Selle surve tulemusena finantsjuht lahkus oma töökohalt.

Probleemi määratlemine

Tegevjuht saades ametipostile otsustas alustada suuri renoveerimis töid ettevõttes.Alustades suuri ehitus-ja renoveerimistöid ning vahetades vana inventaar uue vastu.Võrdlevaid hinna pakkumisi ei võetud, inventaari puhul oli oluline kvaliteet ja kallis kaubamärk.Oma töötajad koondati ning hakati sisse ostma teenust.(transport,remonditeenus,tehase katlamaja müüdi maha ning osteti teenust sisse).Üüriti Tallinnasse kallisse rajooni, kalli üüri hinnaga kontoriruumid , mis sisustati kalli inventaariga ning tehti kallis remont .
Finantsjuht on olnud juba pikka aega selles ettevõttes tööl.Ta tunneb ennast vana olijana ja on samas ka väga kokkuhoidliku mõtlemisega.Finantsjuht suhtub töösse, selles ettevõttes isiklikult kuna ta on seal tööl olnud algus aastatest saadik.

Olukorra hindamine

Seoses uue tegevjuhi tulekuga on väärtushinnangud ettevõttes kardinaalselt muutunud.Kui varem oli juhtkonnale oluline töötajad ja kokkuhoid, siis uue tegevjuhi esmane eesmärk oli eneseteostus ja ettevõtte väline “fassaad”.
Peamine probleem seisneb selles, et tegevjuhil ja finantsjuhil on erinevad arusaamad ettevõtte sihtidest, väärtustest ning nende teostusest..Antud situatsioon on probleem ettevõtte juhtimises kuna tööga seotud probleemide kohta tehtud märkusi võetakse isiklikult ning tegevjuht hakkab finantsjuhti taga kiusama.Finantsjuhi ning tegevjuhi suhtlemine muutub pingeliseks ning selle tagajärjel lahkub finantsjuht ettevõttest.
Iseloomustades juhtimisprobleemi olemust,siis kui varem oli ettevõttes demokraatlik juhtimisstiil siis nüüd on ettevõttes autokraatne stiil.
Varem arvestas juhtkond finantsjuhi nõuannetega, kuid uus tegevjuht tegutses oma pead ning ei talunud finantsjuhi kriitikat.Antud situatsioonis on tegevjuhile isiksuseeooria(L.Randman) järgi snaiperi isiksuseomadused .Ta reageerib teravalt on kahemõtteline, narritav, osatav ja mõnitav.Mõjutatud on kogu ettevõtte olemasolu (eksisteerimine)eelkõige aga finantsnäitajad.Kuna juhtkond usaldas liialt tegevjuhti ning andis talle liiga suure otsustusvabaduse, siis ettevõtte sattus tõsistesse finantsprobleemidesse ning kui juhatus lõpuks avastas situatsiooni tõsiduse, otsustas emaettevõtte firma Eestis likvideerida .
Tegevusplaan

Tegevjuht peaks oma tegevused kooskõlastama juhatusega (juhatus koosneb 3 liikmest, tegevjuht ning 2 persooni emaettevõttest.)Ta peab aru saama, et ta pole ainuisikuline otsustaja .

Tegevjuht ja finantsjuht peavad tegema koostööd.

Tegevjuht peaks oma projektid kooskõlastama finantsjuhiga ning finantsjuht peaks aimu andma, kas tema projektid on teostatavad.

Tegevjuht võtab finantsjuhti kuulda.

Kokkuvõte

Selles juhtimissituatsiooni näites oli peamiseks probleemiks see, et tegevjuhil puudus vajalik juhtimiskompetents.Ta oli liiga kindlameelne enda otsuste suhtes, usaldas ainult iseennast ning ei rääkinud läbi finantsjuhiga oma plaane ja projekte.Tegevjuht ei arvestanud majandusliku olukorraga ning arvas , et ressursid on piiramatud.Kui tegevjuht oleks läbi rääkinud ning nõu küsinud finantsjuhilt poleks firmat likvideeritud .Samuti oleks pidanud teised juhatuse liikmed tema projektid läbi vaatama ning oma heaks kiidu andma. Kindlasti oleks juhatus pidanud kuulda võtma ka finantsjuhi arvamust, et kas nende ettevõttel on võimalik selliseid uuendusi ellu viia.Antud situatsiooni ära hoidmiseks oleks pidanud tegevjuht oma juhtimismudelit muutma, sest tema liiga kindlameelne ja ainuisikuline tegutsemine viis ettevõtte likvideerimisele.
Karl Käsper
Ps-2-rakvere