Ainetöö: Varude arvestus

Tammar, Merlin

Ainetöö: Varude arvestus (4)

Tallinna Tehnikaülikool - Majandus - Arvestuse alused

1 HALB

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDŽ
Majandusarvestus
Merlin Tammar
062941
VARUDE ARVESTUS
Ainetöö
Juhendaja : Pillle Kaarlõp
Tallinn 2007

Sisukord

1. SISSEJUHATUS 3
2. VARUDE ARVESTUS 4
3. VARUDE ARVESTUSSÜSTEEMID 6
4. VARADE INVENTEERIMINE 10
5. VARUDE ARVESTUSMEETODID 14
6. VIIDATUD KIRJANDUS 16

SISSEJUHATUS

Varud on osa käibevarast, mida kasutatakse toodete valmistamiseks, teenuste osutamiseks või müügiks. Antud ainetöö eesmärk oli uurida lähemalt varude arvestusega seonduvat. Ainetöö sisaldab materjale nii varude arvestusmeetoditest, inventeerimistest, kui ka arvestussüsteemidest.

VARUDE ARVESTUS

Varud on varad:

Mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus;
Mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus;
Materjalid või tarvikud , mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. (3, 184-185)

Varude mõiste hõlmab lisaks müügiks ostetud kaupadele, materjalidele, lõpetamata valmistoodangule ka selliseid objekte nagu müügiks hoitavad seadmed, kinnisvara ja teenused. (2, 61)
Soetusmaksumus on vara omandamise või ehitamise ajal vara eest makstud rahaga või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus.
Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus.
Turuväärtus on summa, mille eest on võimalik müüa, võimis tuleb vara eest tasuda aktiivsel turul toimuva tehingu käigus.
Neto realiseerimismaksumus on toote hinnanguline müügihind tavapärase äritegevuse käigus, millest on mahaarvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. (3, 185)
Bilansi kirjed:
VARUD
Tooraine ja materjal
Tooraine
Materjal
Kütus
Lõpetamata toodang
Valmistoodang
Müügiks ostetud kaubad
Ettemaksed varude eest (8)
Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses , mis koosneb ostukuludest, tootmiskuludest ja muudest kuludest , mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukophta ja seisundisse. (7)
Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid tootega seotud kulutusi (materjali kulud, tööliste palgad jne), kui ka proportsionaalset osa tootmise üldkuludest ( tootmisseadmete amortisatsioon , tootmisega seotud juhtkonna plgad jne). Püsivaid tootmise üldkulusid jagatakse toodete soetusmaksumusele, lähtudes normaalsest tootmiskaost. Juhul kui ettevõte töötab alakoormusega, kujubeb tootmise üldkulude summa ühe tooteühiku kohta suuremaks . „Normaalsete üldkulude hulka ületav osa üldkuludest kajastatakse sellisel juhul kohe perioodikuluna ning seda ei lisata toote soetusmaksumusele.
Normaalsest suuremad tootmiskaod, laokaod (v.a kui need on vältimatud tootmisprotsessi käigus), turustuskulud , halduskulud, arengu- ja uurimuskulud ning laenuintress on perioodikulud, mida kajastatakse otseselt kasumiaruandes. Neid kulusid ei lisata materjali, tooraine, kaupade, valmis- ning lõpetamata toodangu jääkide maksumusse, samuti ei lisata neid lulusid realiseeritud toodangu kuludesse. Laenu kasutuse kulusinarvestatakse varude soetusmaksumusse ainult juhul, kui varude valmistamiseks on vajalik pike ajaperiood ja tootmist finanseeritakse laenu või muu intressi kandva võõrkapitaliga. (4, 45)
Varude soetusmaksumuses ehk oma hinnas kajastatakse järgmuiseid kulusi:

Tooraine maksumus;
Pakkematerjali maksumus;
Tollimaks ;
Normaalsed tootmiskaod;
Tootmishoone amortisatsioon;
Lõpetamata toodangu ladustamisega seotud kulutused, kui need on tootmisprotsessi käigus vältimatud;
Ostujuhi palk;
Tootmisjuhi palk.

Kulutused, mida ei lisata varude soetusmaksumusele vaid need kajastatakse perioodikuluna:

Normaalsest suuremad tootmiskaod;
Administratiivhoone amortisatsioon;
Valmiskauba ladustamiskulud;
Müügijuhi palk;
Turustuskulud. (3, 186-187)

VARUDE ARVESTUSSÜSTEEMID

Varude perioodiline arvestussüsteem
Varude perioodilise arvestusüsteemi kasutamise korral ei kajastata pearaamatu kontodel kauba soetus- (sissetuleku) ja realiseerimistehinguid. Pearaamatu kontodele tehakse sissekanded alles arvestusperioodi lõpul (kantakse maha aruandeperioodil varude algjääk ja võetakse arvele aruande perioodi lõppjääk).
Varude soetamise jooksvat arvestust peetakse ajutisel kontol „ostukulud“, mitte püsival kontol „kaubad/ toore / materjal“. Varude jääk aruandeperioodi lõpul fikseeritakse varude inventeerimisega. (1, 67)
Arvestusperioodi jooksul realiseeritud varude kulusse kandmine on kajastatud Näites 1, mille tegemisel on kajastatud joonist 1.
Joonis 1. Müüdud vara kulu arvutamise skeem (1, 68)
Näide 1.
Hulgimüügi firma poolt edasi müügiks soetatud kaubavaru maksumus 01.01.2004.a. oli 200 000 krooni. 2004. aasta jooksul ostis firma kaupa 1 000 000 krooni eest ning müüs 1 312 500 krooni eest. 31.12.2004.a. läbiviidud kaubavaru inventeerimisel tuvastati varu 150 000 krooni. Hulgimüügi firma kasutab varude perioodilist arvestussüsteemi.
D: Kauba ostukulud 1 000 000
K: Pank 1 000 000
Kauba soetamine
D: Pank/ ostjate laekumata arved 1 312 500
K: Müügitulu 1 312 500
Kaubamüük
D: Kaup 150 000 (kaubavaru 31.12.2004.a inventuuri andmed)
D: Müüdud kauba kulu 1 050 000
K: Kaup 200 000 (kauba varu 01.01.2004.a)
K: Kauba ostukulud 1 000 000
2004. aasta jooksul realiseeritud kauba kuluks kandmine ning inventeerimisel fikseeritud
järgmisesse aastasse ülemineva varu arvele võtmine (1, 67-69)
Varude pidev arvestussüsteem
Varude pidev arvestussüsteem näitab varude jooksvat muutumist arvestusperioodi vältel. See süsteem toodab infot kõigi varudega seotud otsuste vastuvõtmiseks ja finantsaruannete koostamiseks . Näiteks kui klient soovib teada, millal ta kauba saab, siis majandusüksus, milles kasutataksevarude pidevat arvestussüsteemi, saab vastata kohe pärast oma kaubajäägi kontrollimist. Kuigi varusid säilitatakse ladudes on arvestuslikud jäägid igapäevaselt teada. Varude pidev arvestussüsteem annab ka infot laojääkide madalseisust ning vajaduse korral saab siis kiiresti kaupu juurde tellida .
Pideva asrvestussüsteemi rakendamise korral kantakse jooksvalt vastava konto deebetisse kõik varu ostutehingud ning kreeditisse varu müügitehingud (soetusmaksumuses). Arvestusperioodi lõpul arvutatakse varu konto lõppsaldo: SL= SO+ DK-KK (lõppsaldo= algsaldo+ deebetkäive- kreeditkäive). Varu füüsilise jäägi saab kindlaks teha ainult perioodi lõpul teostatava inventuuri abil (võib esineda puudujääke). Üksikute varukontode saldod peavad võrduma vastavate varuliikide laoarvestuse lõppjääkide kokkuvõtetega. Lahknevused korrigeeritakse inventeerimise tulemustele vastavaks. (1, 69) Pidevat arvestussüsteemi on kasutatud näites 2.
Näide 2.
Hulgimüügi firma poolt edasi müügiks soetatud kaubavaru maksumus 01.01.2002. a oli 200 000 krooni. 2002. aasta jooksul ostis firma kaupa 1 000 000 krooni eest ning müüs 1 312 500 krooni eest. 31.12.2002. a läbiviidud kaubavaru inventeerimisel tuvastati varu 150 000 krooni. Hulgimüügi firma kasutab varude pidevat arvestussüsteemi.
D: Kaup 1 000 000
K: Pank 1 000 000
Kauba ostmine
D: Pank/ Ostjate laekumata arved 1 312 500
K: Müügitulu 1 312 500
D: Müüdud kauba kulu 1 050 000
K: Kaup 1 050 000
Kauba müük
Pideva arvestussüsteemi kasutamisel on konto „kaup“ lõppsaldo 21.12.2002.a 150 000 krooni. Kui kauba kvantitatiivne säilitamine hulgimüügi firmas on tagatud, ühtib kauba arvestuslik jääk inventeerimise tulemusega. (1, 69-70)
Varude perioodilise ja pideva arvestussüsteemi võrdlus
Kui majandusüksuses on palju eriliigilisi varusid, on nende pidev arvestamine äärmiselt mahukas. Samas aga võimaldab pidev arvestamine jooksvalt kontrollida varude kasutamist ja säilitamist. Varude perioodilise ja pideva arvestussüsteemi võrdlis on esitatud tabelis 1.
PERIOODILINE ARVESTUSSÜSTEEM
PIDEV ARVESTUSÜSTEEM
Ei peeta ostetud ja müüdud varude jooksvat arvestust
Peetakse ostetud ja müüdud varude pidevat arvestust
Varusid inventeeritakse vähemalt kord aastas
Varusid inventeeritakse kord aastas
Kasutatakse odavate kaupade korral
Kasutatakse igasuguste kaupade korral
Tabel 1. Varude perioodilise ja pideva arvestussüsteemi võrdlus (1, 70)
Nüüdisaegsete töövahendite ( arvutid jms) kasutamine hõlbustab varude pidevat arvestust ja vähendab inimtöö mahtu. Seepärast on otstarbekas rakendada perioodilist arvestussüsteemi ainult väheväärtuslike kaupade arvestamisel. Kui kaupade foosiline säilitamine on tagatud, annavad nii perioodiline kui ka pidev arvestussüsteem tulemuseks ühesuguse müüdud kauba kulu. (1, 70)

VARADE INVENTEERIMINE

Mõningaid majandustegevuses ja arvestuses tekkivaid nähtusi (materjalide ja kaupade loomulik kadu, arvestusvead, riisumine jne) ei saa tuvastada nende toimumise momendil. Varasid kontrollitakse majandusüksuses läbiviidavate inventeerimistega. Varade inventeerimine korraldatakse vähemalt üks kord aastas (kassas igakuiselt), see on korraline inventuur. Erakorraline inventuur viiakse läbi varguste ja riisumiste juhtude avastamisel ning peale tulekahju ja materjaalselt vastutavate isikute vahetumiselt. Inventeerimisega tehakse kindlaks ja inventeerimisaktides fikseeritakse näiteks ladudes, allüksustes või kassas kaupade, materjalide, inventari või raha tegelik jääk ning selgitatakse varade üle- või puudujääk, võrreldes arvestusandmetega. Inventeerimise tulemuste põhjal viiakse jooksva arvestuse andmed vastavusse tegeliku olukorraga. Enne aastaaruande koostamist on vaja inventeerida ka ettevõtte arvelduste seise. Selleks võrreldakse deebitoride ja kreeditoridega saada olevate summade või võlgnevuste õigsust ja fikseeritakse lahkuminekud. Lahknevuste põhjused selgitatakse läbirääkimiste käigus, vajaduse korral tehakse raamatupidamisregistrites vastavad parandused. (1, 83)
Inventeerimise ja hindamise protseduurid
Varude inventeerimisel järgitakse alljärgnevaid nõudeid:

varud paigaldatakse nii, et neid oleks võimalik loendada;
varude liikumine toimub inventuurikomisjoni juuresolekul ja sellekohane dokumentatsioon hoitakse inventuuri ajal eraldi;
paberkandjal lugemislehtede korral ei kajastata ettetäidetud lugemislehtedel koguseid ega summasid, vaid need kannab komisjon lugemislehtede ülelugemise käigus;
loetud ühikud või toodete grupid märgistatakse topeltlugemise vältimiseks;
erinevuste korral allhindluse vajaduse ilmnemisel koostatakse puudu- ja ülejääkide ning allahindluse akt(id);
üle- ja puudujääkide kohta lisatakse lõppaktile seletuskiri ning süüdlaste olemasolul nõutakse puudujäägid neilt sisse;
dokumendid dateeritakse ja allkirjastatakse lugejate ja materjaalselt vastatava isiku poolt;
allkirjastatud aktide põhjal tehakse raamatupidamisüksuses vajadusel korrektuurid raamatupidamise andmetesse; leitud puudujäägid kantakse kuluks või võetakse kuni tasumiseni arvele; ülejäägid võetakse arvele (õiglasema hinnangu puudumisel nullväärtuses). (6)

Inventeerimine
Iga inventeeritud ühik või kaubagrupp peab olema selgelt märgistatud, et vältida mitmekordset inventeerimist. Kui mõned kaubad paiknevad erinevates kohtades, võib kasutada mitut inventeerimislehte, mille alusel tehakse hiljem koond. Kui inventeerimisleht on lõpetatud, peavad inventeerijad selle dateerima ja allkirjastama ning andma üle inventuuri eest vastutavale isikule. (1, 84)
Tulemuste kontroll
Inventuuri eest vastutav isik peab võrdlema inventeerimitulemusi inventeeritavate varade nimekirjades esitatud tulemustega. Kui on olulisi erinevusi, peab inventeerimist kordama . Korduvinventeerimise teevad teised inventeerijad ning tulemused kantakse uutele inventeerimislehtedele, kus nagu esimestel lehtedel ei tohi olla ära näidatud varade arvestuslikke koguseid. Kurduvinventeerimislehed tuleb samuti tagastada dateeritult ja inventeerijate allkirjadega varustatud inventuuri läbiviimise eest vastutavale isikule. Kui teise inventeerimise tulemus on sama või erineb oluliselt eelmise inventeerimise tulemustest, võetakse arvestuses aluseks teise inventeerimise tulemus. Kui erinevus esimesest inventeerimisest on oluline, korraldatakse kolmas inventeerimine samadel tingimustel, mis teine
Kui inventeerimise käigus avastatakse purunenud, rikknenud või muudel põhjustel müügikõlblikuks mitte osutunud varasid, tuleb need eraldada müügikõlblikest kas vastavalt märgistatuna või eraldi ladustatuna. (1, 84-85)
Inventeerimistulemuste võrdlemine
Kui inventteerimine on lõppetatud, antakse inventeerimislehed finantsarvestusosakonda arvestuslike ja tegelike andmete võrdlemiseks ningkorrigeerimiseks (1, 85)
Aruandlus
Kõik inventeerimise ja korduvinventeerimise tulemused kajastatakse raamatupidamises nii üksikartiklite kui ka varade gruppide lõikes. Kui arvestusandmeid on vaja korrigeerida , koostatakse memoriaalõiend, milles näidatakse korrigeerimise summad ja põhjused.
Näide 3
Kaba jääk inventeerimise andmetel on 50 000, arvestuslik jääk 40 300. Sellisel juhul tehakse memoriaalõiendi alusel korrigeeriv kanne.
D: Müüdud kaupade kulu 700
K: Kaup 700
Inventeerimise käigus selgub dokumenteeritud ost summas 752 krooni, mis ei ole arvele võetud. Tehakse järgmine kanne:
D: Varud 752
K: Võlg tarnijatele 752 (1, 85)
Varude jääkide inventeerimisel tehtud vigade mõju
Mida suurem on kaubavaru lõppjääk, seda väiksem on müüdud kaupade kulu. Mida väiksem on müüdud kaupade kulu, seda suurem on realiseerimiskasum. Kui kaubavaru lõppjäägi inventeerimisel on tehtud viga, kandub selle mõju kasumiaruandesse ja bilanssi , mõjutades nii perioodi kasumi kui ka varade suurust, Kuna varade suurus kajastatakse bilansis, kuulub arvestusperioodi lõpubilansis esitatud vigane kaubavarude jääk edasi järgmisesse arvestusperioodi.
Selle vea mõju käesoleva aasta finantsaruannetele on järgmine:
Bilanss Kasumiaruanne
Kaubavarud on tegelikust väiksemad Müüdud kaupade kulu on tegelikkusest suurem
Perioodikasum on tegelikust väiksem Perioodi kasum on tegelikust väiksem
Järgmisel arvestusperioodil, eeldusel, et perioodi lõpul inventeeritakse kaubavaru õigesti on müüdud kaupade kulu tegelikust väiksem ja perioodi kasum tegelikust suurem.
Kummagi aasta puhaskasum on ebakorrektne, kuigi mõlema aasta summaarne puhaskasum on võrdne.
Kui kaubavarude lõppjääk on ekslikult inventeeritud tegelikust suuremana on selle mõju ülalesitatule vastupidine . Kaubavarud ja perioodi kasum on tegelikust suuremad ja müüdud kaupade kulu tegelikkusest väiksem. Ka sel juhul tasakaalustub vea mõju järgmise arvestusperioodi lõpul, kuigi mõlema arvestusperioodi üksikaruanded on ebakorrektsed. (1, 85-86)
Varude allahindlus
Varude inventuuri nimekiri tuleb kriitiliselt üle vaadata, et identifitseerida varude objektid, mille neto realiseerimismaksumus võib olla langenud madalamale nende soetusmaksumusest
Inventeerimiskomisjon teeb ettepaneku varude allahindluseks, kui:

Varud on riknenud või nende füüsiline seisund halvenenud
Sarnaste varuobjektide turuhind on langenud;
Teatud varuobjekte pole pikema aja vältel suudetud müüa ega kasutada ning eksisteerib kahtlus, kas neid suudetakse realiseerida mõistliku aja vältel.

Allahinnatavate varuobjektide nimekiri esitatakse tegevjuhule. Nimekirjas näidatakse ära varuobjektide soetusmaksumus ja neto realiseerimismaksumus ning allahindluse põhjus. Varude allahindluse kinnitab tegevjuht ja annab korralduse pearaamatupidajale koos allahinnatavate varuobjektide nimekirjaga.
Varud hinnatakse bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus (müügi hind miinus turustuskulud). Soetusmaksumuse ja neto realiseerimismaksumuse vahe kantakse aruandeaasta kuludesse (4, 25-26)

VARUDE ARVESTUSMEETODID

Varusid saab arvestada mitmel meetodi:

FIFO - meetod
Kaalutudkeskmise meetod
LIFO - meetod
KOFO - meetod
HIFO - meetod
Tüki meetod. (8)

FIFO- meetod
Fifo ( first in, first out) on raamatupidamises kasutatav kauba, toorme ja materjali kulude ja lõppjäägi hindamise meetod, kus kuludesse kandmine toimub partiide sissetuleku järjekorras hinnatuna vastava partii soetushinnas. Kuludesse kantakse esimesena algjääk, siis sissetulnud viimane partii, seejärel teine partii ja nii edasi. Aastabilansis hinnatakse lõppjääk viimastena sissetulnud partiide soetushinnas. (5,54)
Tabel 2 (8)
FIFO- meetodi kasutamine eeldab varude kajastamist arvestuses nende soetamise järjekorras. Lõppvarusse jäävad alati viimased ostud . Perioodilise või pideva arvestussüsteemi rakendamine annavad nii ühesuguse müüdud kaupade kulu kui ka varude jäägi naksumuse.
FIFO eelised on:

Varud on kantud bilanssi tegelikus soetusmaksumuses
Perioodiline ja pidev arvestussüsteem annavad ühesuguse tulemuse

FIFO puudused on:

Ei järgita tulude ja kulude vastandamise põhimõtet, sest tulu viimasena soetatud kaupade müügist kajastatakse järgmises arvestusperioodis:
Hindade pidevas tõusus tekib nn. laokasum.

Seda meetodit kritiseeritakse, sest ta rakendamisel moodustub hindade pideva tõusu tingimustes nn laokasum. See on realiseerimiskasumite erinevus, mis moodustub FIFO ja LIFO meetodite rakendamise võrdluses. Majandustegevuse käigus peab majandusüksus asendama müüdud varud. Varude asenduskulud on lähedasemad müüdud kaupade kulule siis, kui majandusüksus kasutab arvestuses LIFOt. FIFO puhul on asenduskulud suuremad, see on tingitud hindade tõusust. FIFO- meetodi kasutamine on Eestis lubatud. (1, 75-78)
Kaalutud keskmise meetod
Kaalutud keskmise meetodi rakendamisel loetakse iga üksiku objekti soetusmaksumuseks perioodi algjäägi soetusmaksumuse ja perioodi jooksul soetatud objektide soetusmaksumuste kaalutud keskmist. Kaalutud keskmist võib ümber arvutada kas iga uue partii saabumise järel või üks kord teatud perioodi (näiteks nädal või kuu) lõpul. Kaalutud keskmise arvutamise kord ja sagedus sätestatakse ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades. (3, 189)
LIFO- meetod
LIFO (last in, first out) on varude arvestusmeetod, mille rakendamisel arvestatakse viimasena soetatud kaubad esimesena realiseerituks. LIFO- meetodi rakendamise eelduseks on, et viimaseba soetatud kaubad arvestatakse esimesena realiseerituks. Lõppvarusse jäävad kõige varasemad ostud. LIFO- meetodi kasutamine on Eestis keelatud. (1, 78)
KOFO- meetod
Kofo meetod- kontserni kaup, varu müüakse ära esimesena. (8)
HIFO- meetod
HIFO meetod- kõrgema hinnaga kaup, toodang müüakse ära esimesena.
Tüki meetod
Igale tootele antakse nimetus, hind, artikkel. Kulusse kantakse siis, kui see müüakse. (8)

VIIDATUD KIRJANDUS

J.Tikk. Finantsarvestus . Tallinna: Valgus, 2003.

Kikas Evi. Raamatupidaja assistent: I tase, Teine trükk. Tallinn: Raamatupidaja.ee OÜ, 2006

Vabariigi raamatupidamisarvestus . Tallinn: SKY Laser Advertising Group, 2004.

Kikas Evi, Mare Treumann. Raamatupidamise sise- eeskirjade koostamine: kommenteeritud juhend. Tallinn: Agitaator, 2003.

Mare Treumann, Raamatupidamise kontoplaan : kontode kirjeldus koos kommentaaridega. Tallinn: Estrada kirjastus, 2002.

https//www. riigiteataja .ee/ert/act.jsp?id=12759240 16.mai 2007.a, kell 15.00

http://raamatupidaja.ee/154604art/ 15 . mai 2007. a, kell 09.53

Konspekt
17

.DOC Laadi alla originaalfail 17 lk · .doc · 390 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-01-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

390 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Merlin Tammar Õppematerjali autor

varud varudearvestus ainetöö arvestusalused raamatupidamine

Sarnased õppematerjalid

docx

Varude arvestus

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvetuse õppetool II R VARUDE ARVESTUS Kursusetöö Juhendaja: D. Tandru Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Teema on aktuaalne, sest ebastabiilses majanduslikus olukorras muutub üha aktuaalsemaks ettevõtte varade hindamine. Eestis kehtivad raamatupidamisjuhendid, nagu ka rahvusvahelised standardid nõuavad vara allahindamist juhul, kui selle väärtus on väiksem bilansilisest jääkmaksumusest

Finantsraamatupidamine

doc

Varud

SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 VARUD................................................................................................................................... 4 1.1 Varude otstarve............................................................................................................. 4 VARUDE ARVESTUSSÜSTEEMID........................................................................................ 6 2.1Varude pidev arvestussüsteem....................................................................................... 6 Varude perioodiline arvestussüsteem.................................................................................. 7

Raamatupidamine

docx

Varude arvestus

Varude arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Mõisted 3 Varude esmane arvele võtmine ja edasine kajastamine bilansis 4 Varude arvestusmeetodid 5 Dokumentatsioon 6 Inventeerimine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead varude arvestamisega seotud mõisteid; ·oskad kajastada varusid bilansikirjetel; ·oskad arvutada varude soetusmaksumust; ·tead varude arvestuses kasutatavaid dokumente; ·tead perioodilise ja pideva varude arvestuse meetodeid ja nende erinevusi; ·oskad rakendada Eestis lubatuid varude arvestamise meetodeid; ·oskad koostada varude arvestusega kaasnevaid lausendeid; ·tead, kuidas inventeeritakse varusid. 2 Mõisted Varude arvestuse aluseks on RTJ 4 Varud Varud on ainelised varad: (a) mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; (b) mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus;

Majandus

doc

VARUDE ARVESTUSMEETODID

Varude arvestusmeetodid: 1. Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod; 2. Varude perioodiline arvestussüsteem ja kaalutud keskmise meetod; 3. Varude pidev arvestussüsteem ja kaalutud keskmise meetod; 4. Varude perioodiline arvestussüsteem ja FIFO meetod; 5. Varude pidev arvestussüsteem ja FIFO meetod. 1. Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod on ainus meetod, mille puhul kaupade füüsiline liikumine ühtib arvestuslikuga. Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetodi rakendamisel identifitseeritakse iga soetatud, realiseeritud ja varusse jääv kaubaühik. Seda meetodit rakendatakse hinnaliste kaupade/toodete puhul, näiteks karusnahad, juveelitooted, autod jne.

Raamatupidamine

docx

Arvestus alused

kasutada ühe korra.): *Materiaalne põhivara (mateeria olemas. Kasutame põhitegevuses. Hoonet kasutame põhitegevuses, kuigi ta on ka kinnisvaraobjekt.) *Immateriaalne põhivara (mateeria puudub) *Kinnisvarapõhivara investeeringud (paigutatakse raha kinnisvaraobjekti, saame müüa suurema hinnaga, kui soetanud olema ja teenime tulu) *Pikaajalised finantsinvesteeringud (paigutanud raha aktsiatesse, laenu välja andnud jne. Eesmärk pidevalt kasu saada, tulu teenida.) MATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS Materiaalne põhivara ehk aineline põhivara. Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida kasutatakse põhitegevuses ja mida kavatsetakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Materiaalse põhivara soetamine Materiaalne põhivara võetakse arvele soetamise momendil tema soetusmaksumuses, mis koosneb: * ostuhinnast ja * kasutuselevõtmist võimaldavatestväljaminekutest. Materiaalse põhivara depretsiatsiooni (amortisatsiooni) arvestus (pikaajalise

Raamatupidamise alused

doc

ARVESTUSTE ALUSED 4.-6. nädala konspekt

ARVESTUSTE ALUSED 4-6 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Käibevara Raha- kassas olev raha kui ka pangakontode jäägid, välja arvatud pikaajalised deposiidid. Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Varud Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara RAHA JA LÜHIAJALISTE VÄÄRTPABERITE ARVESTUS Bilansikirjel Raha kajastatakse raamatupidamis-kohustuslase käsutuses olevat sularaha jääki kui ka raha seisu kõigil pangakontodel. Raha on maksevahend. Välisvaluuta pangakontod hinnatakse bilansipäeval ümber kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel. Bilansikirjel Lühiajalised finantsinvesteeringud kajastatakse väärtpaberitesse tehtud lühiajalisi investeeringuid. Raha kui objekti hoidmine on vähetulukas- raha hoiustamisel teenib see maksimaalselt pangadeposiidi intressi.

Arvestuse alused

docx

Käibevarade arvestus

TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestus ja maksundus Kätlin Kaera RP121 KÄIBEVARADE ARVESTUS Referaat Tallinn 2013 SISUKORD Sissejuhatus 1 Käibevarade liigitus 2 Rahaliste vahendite arvestus 3 Nõuete ja ettemaksete arvestus 4 Varude arvestus 4.1 Varude arvestussüsteemid 4.1.1 Varu pidevat arvestussüsteemi iseloomustustavad punktid 4.1.2 Varu perioodilist arvestussüsteemi iseloomustavad punktid 4.2 Varu hindamise meetodid 4.2.1 Individuaalmaksumuse meetod 4.2.2 Kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetod 4.2.3 FIFO-meetod 5 Kokkuvõte 6 Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Käibevara on majandusüksuse käsutuses mingil hetkel olevad ainelised ehk materiaalsed;

Majandus

docx

Finantsraamatupidamise põhimõisted

Majandusarvestus ja maksundus I – Finantsraamatupidamise põhimõisted 1. FINANTSRAAMATUPIDAMISE PÕHIMÕISTED RAHA ARVESTUS 1. Raha arvestuse korraldus. Ettevõtte normaalseks äritegevuseks, igapäevaste kulutuste katteks, kohustuste täitmiseks ning maksevõime tagamiseks peab olema piisavalt rahalisi vahendeid. Vaba raha osakaal peaks olema ettevõttes väike, kuna seisev raha ei too ettevõttele tulu. Bilansikirjel Raha kajastatakse peale sularaha kassas ning arveldusraha pangas veel nõudmiseni hoiused, paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse

Raamatupidamine

Rohkem sarnaseid