Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Raamatupidamise alused, põhivalemid, bilanss. (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milliseid raamatupidamisarvestuse meetodied on ?
Raamatupidamine
Infotarbijad
Sisetarbijad
Ettevõtte tegevjuhtkond
Teised otsustajad ettevõttes
Keskastme juhid
Töötajad
Välistarbijad
Investeerijad ( aktsonärid)
Raamatpidamiskohustlaseks on:
  • Eestis registreeritud era- või avalik- õiguslik juriidiline isik-
  • füüsilisest isikust ettevõtja.
  • Eestis registrisse kantud välismaa riühingu filiaal.
    Eesti hea raamatupidamistava- rahvusvaheliselt runnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse kesoleva seadusega ning mida täiendavad vastavalt käesoleva seaduse paragraaf 32 lõikel 1 väljaantavad raamatupidamise toimkonna juhendid.
    Milliseid raamatupidamisarvestuse meetodied on ?
  • Ainult tekkepõhine
  • Ainult kassapõhine
  • Kassapõhine ja tekkepõhine
  • Kulupõhine
    Tekkepõhine raamatupidamine tähenab, et---
  • Tehin kajastatakse raamatupidamises peale sõlmimist alles siis, kui raha on laekunud.
  • Tegin kajastatakse raamatupidamises peale sõmimist ja raha laekumine pole oluline.
  • Tegin kajastatakse raamatupidamises ainult juhul, kui raha liigub.
    Algdokumendid kohustuslikud rekvisiidid on:
    -dokumendi nimetus ja number
    -koostamise kuupäev
    -tehingu majanduslik sisu
    -tehingu arvnäitajad (kodus, hind, summa)
    -käibemaks
    -tegingu osapoolte nimed
    Bilanss:
    mingil ajahetel koostatud raamatupidamisaruanne, mis näitab kui palju on firma käsutuses varasid ja varade moodustamise allikaid ehk kapitali.
    Aktiva:
    • Varad ehk firma käsutuses olevad ressursid
    • Käibevara
    • Kassa
    • Pank
    • Debitoorne võlg- debitoor on see kes on võlgu. Kõik kes mulle võlgu on on debitoorid
    • Materjal
    • Kaup
    • Põhivara
    Passiva :
    • Varade moodustamise allikad ehk kapital
    • Kohustused ehk võõrkapital
    • Lühiajalised
    • Pikaajalised
    • Omakapital akstia- või osakapital
    • Kasum
    Vara on raamatupidamiskohustlase poolt kontrollitav ressurss ( asi või õigus)
  • Mis on tekkinud minevikus sündmuste tagajärjel.
  • Mis tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel ( mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel.
    Finantsaruannete elemendid
    Tulud- income
    Kulud- expenses
    Tulude ja kulude eristamine võimaldab välja tuua ettevõtte tulemuslikkuse
    Bilansivõrrand
    Kõik varad peavad võrduma nende soetamiseks vajalike vahendite allikatega ehk
    Kõik varad peavad võrduma kõikide kohustuste ja omakapitali summaga .
    V = K + O
    „V“ ettevõtte kõik varad
    „K“ etevõtte kõik kohustused
    „O“ ettevõtte omakapital
    Varad- vara on raamatupidamiskohustlase poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus)
  • Mis on tekkinud minevikus toimunud sündmste tagajärjel.
  • Mis tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustlaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel.)
    Omakapital- ( netovara )
    Üll: firmal on järgnevaid varasid ja varade moodustamise allikaid:
    Materjal laos 5000.- 3) a
    Arvelduskonto pangas 1000.- 1) a
    Aktsiakapital 26000.- 2) P
    Ostjate debitoorne võlgnevus 10 000.- 2) A
    Lühiajaline laen 10000.- 1) P
    Põhivara 20000.- 4) A
    Aktiva
    Passiva
    1000
    10000
    10000
    26000
    5000
    20000
    Kokku 36000
    Kokku 36000
    Aktivakonto
    Deebet
    Kreedit
    1.algjääk 1000
    2.suurenemine (+)
    3.vähenemine (-) 500
    Deebetkäive
    Kreeditkäive
    4.Lõppjääk (1+2-3) 500
    Aktivakonto ülesanne:
    Avada konto „ kaupa laos“ periood on 1 kuu. Kuu alguses on laos kast „ cocat“ maksumusega 250.- ja kast „fantat“ maksumusega 250.- kuu jooksul osteti juurde 5 kasti õlut kogumaksumusega 1000.- kuu jooksul müüdi maha pooled cocat ja pooled õlled. Laohoidja jõi ära kõik „fantad“ 250.- eest läks õlut halvaks.
    Kanda kogu info kontole ja leida periood lõppjääk.
    Deebet
    Kreedit
    As=500
    Tehing 2- 625
    Tehing 1- 1000
    Tehing3 – 250
    Tehing4- 250
    Lõppjääk= 1500
    Lõppjääk= 1125
    The main lõppjääk = 375.-
    Passivakonto
    Deebet Kreedit
    3.vähenemine (-) 1.algjääk
    2.suurenmine(+)
    Deebetkäive Kreeditkäive
    4.lõppjääk ( 1+2-3)
    1. algjääk- teiste füüsiliste või juriidiliste isikute võlgnevus meie firmale (debitoorne võlgnevus)
    3.debitoose võlgnevuse vähenemine-
    2.debitoorse võlgnevuse suurenemine
    5.algjääk-meie firma võlgnevus teistele füüsilistele või juriidilistele isikutele ( kreditoorne võlgnevus)
    4.lõppjääk (1+2-3)
    6.kreditoose võlgnevuse suurenemine.
    7.kreditoorse võlgnevuse vähenemine.
    8.lõppjääk (5+6-7)
    Koosta bilanss ja lisada kontonumrid
    Põhivara 10 000.-
    Kaup 1 000.-
    Ostjate ettemaksed 2 000.-
    Aruandeaasta kasum 10 000.-
    Ostjate debitoorne võlgnevus 2 000.-
    Kassa 1 000.-
    Võlg tarnijatele 7 000.-
    Ettemaks tarnijatele materjali eest 1 000.-
    Pikaajaline laen 10 000.-
    Arvelduskonto pangas 43 000.-
    Materjal 21 000.-
    Aktsiakapital 50 000.-
    Ülesande lahend ja muud asjad peaksid ka olema siin . ! :D
    Kasumiaruanne
    • Ettevõtte tulemi kujunemisest annab ülevaate kasumiaruanne.
    • Kasumiaruanne kajastab ettevõtte majandustegevuse tulemusi aruandeperioodi jooksul.
    • Kasumiaruande skeem nr1 ja skeem nr2
    • Majandustegevuse lõpptulemuse (tulude ja kulude vahe) kajastub bilansis aruandeaasta (perioodi) kasumi või kahjumina.
    Kontod
    Kuna ettevõtte tegevuses toimub majandustehinguid palju ja pidevalt siis sellest tulenevalt on vajalik sisse seada igale bilansikirjle eraldi arvestus, mida tehakse kontodel.
    Raamatupidamisregistrid
    Raamatupidamisregistreid kasutatakse majandustehingute jooksvaks arvestuseks ning arvestustulemuste fikseerimiseks.
    Algddokumendid kajastatakse kronoloogilises järjekorras.
    Peale perioodi viimase tehingu kandmist tehake kokkuvõtted kontodel ning tuuakse välja kontode lõpppsaldod, mille põhjal koostatakse bilanss.
    1-bilansi aktivakirjed- vara
    2- bilansi passivakirjed- kohustused
    3- bilansi passivakirjed- omakapital
    4-tulude kontod
    5-kulude kontod
    Eesti vabariigi raamatupidamine seaduse kohaselt on raamatupidamiskohustalsed kohustatud koostama raamatupidamise siseeeskirja .
    Vara suureneb, vara väheneb. Sel juhul asedatakse üks varaobjekt teisega.
    Näide
    Näide: osteti 9600 euro eest kaupa, tasumine toimus sularahas.
    Deebet
    Kassa
    Kreedit
    Deebet
    Kaup
    Kreedit
    9600
    9600
    D kaup 9600
    K kaup 9600
    2.vara suureneb, kohustis suureneb.
    Näide: firma ostis uue seadme, mis maksab 17 000 euri , tasumine toimub hiljem.
    3.vara suureneb, omakapital suureneb.
    Näide: firma lihtaktsiakapitali tehti 60 000 eur sissemakse (oletame, et tegin toimus aksiate nimiväärtuses).
    4.kohtustis väheneb, vara väheneb.
    Näide: firma tasus 17 000 euri suuruse arve.
    Majandusarvestuse süsteem

    Põhimõisted
    • Varaobjekt (assent ) A
    • Kohustis ( liability ) P
    • Omakapital ( equity) P
    • Tulu ( revenue )
    • Kulu (expense) kasumiaruan
    • Kasum (profit)
    • Kahjum (loss) P
    Finantsarvestue tunnused
    • Eesmärk
    • Info kasutajad
    • Ajaline suunitlus
    • Põhinõue infole
    • Täpsus
    • Objektid
    • Arvestussüsteem
    • Mõõtühikud
    • Info esitamine
    • Kohustuslikkus
    Seisundi aruanne – bilanss- seisuga 31.dets 20x3
    Perioodi aruanded - kasumiaruanne, rahakäibe aruanne.
    Palgavõlg-
    Töötasu alammäär on
    -täistööajaga töötamise korral 276,02 eurot
    -töötasu alamääraks tunnis 1,73 eur
    Töötasu arvestamisel kajastatakse:
    Tööjõukulud (töötasu ning tööandja maksud ja maksed) maksude ja maksete kohustised palgas muude kinnipidamiste kohtustised.
    Kinnipidamised töötasust (1)
    • Töötasust peetakse kinni-
    • Töötajate töötuskindlustus (v.a pensionäridi korral=
    • Kogumisepension ehk pensionikindlustus nn ll pensioni samma ( kui töötaja on liitunud Ä)
    • Tulumaks
    Kinnipidamised töötasust (2)
    Töötaja töötuskindlustuse määr on 2,8 % töötasust.
    Pensionikindlustus on 2 % töötasust.
    Kinnipidamised töötasust (3)
    ......
    Tööandja arvestas palka märtsikuus:
    MALLE 900 eur
    MATI 800 eur
    • Kumbki pole pensionär,
    • Malle on liitunud kogumispensioniga
    • Mõlemad on esitanud avalduse maksuvabastuse rakendamise kohta.
    MALLELE ÜLEKANTAV PALK :
    • Töötuskindustusmakse arvutamine – 900*0,028=25,2
    • Kogumispensionimakse arvutamine- 900*0,02=18
    • Kinnipeetava tulumaksu arvestamine – (900-25,2-18-144)*0,21=149,69
    • Netopalga arvutamine – 900-25,2-18-149,69=707,11
    MATILE ÜLEKANTAV PALK:
    • Töökindlustusmakse arvutamine – 800*0,028=22,4
    • Kinnipeeatava tulumaksu arvutamine- (800-22,4-144)*0,21=133,06
    • Netopalga arvutamine – 800-25,2-133,06 =641,74
    TÖÖANDJA MAKSUD JA MAKSED:
  • Sotsiaalmaks – 33% iiiiisisikustatult
  • Töandja töötuskindlustuse määr on 1,4% kogu ettevõtte palgakulult.
    Tööandja arvestas mallel palka 900 euri ja matile 800 eurtsi... ma ei tea mis edasi sest tädi pani ära ja seda polnud üldse vaja krjutada,.
    Malle palga alusel 900*0,33=297eurtsi
    Mati palga alusel 800*0,33=264eurtsi
    Peale sotsiaalmaksu arvestab tööandja ka töötuskindlustust
    ******(900+800)*0,014=238
    Kui tööandjal on 2 töötajat siis tööjõukulu on
    ******900+800+279+264+23,8=2284,8eurtsi
    TÖÖTASU KIRJENDAMINE
    Palga arvestamine
    D palgakulu 1700
    K palgavõlg 1700
    Tööandja maksude ja makste arvestamine
    D sotsiaalmaksukulu 561
    K sotsiaalmaksuvõlg 561
    D töötuskindlustusmaksekulu 23,8
    K töötuskindlustusmaksevõlg 23,8
  • Raamatupidamise alused-põhivalemid-bilanss #1 Raamatupidamise alused-põhivalemid-bilanss #2 Raamatupidamise alused-põhivalemid-bilanss #3 Raamatupidamise alused-põhivalemid-bilanss #4 Raamatupidamise alused-põhivalemid-bilanss #5 Raamatupidamise alused-põhivalemid-bilanss #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 162 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mihkelerik89 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Finantsarvestuse konspekt
    62
    pdf

    Finantsarvestuse konspekt

    ......... 2 1. MAJANDUSARVESTUS ................................................................................................... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ...................................................................................... 13 8. RAAMATUPIDAMISKONTOD JA KAHEKORDNE KIRJENDAMINE .................................... 17 9. SÜNTEETILINE JA ANALÜÜTILINE ARVESTUS ................................................................ 22 10. TEKKEPÕHINE ARVESTUS JA KASSAPÕHINE ARVESTUS .......................................

    Ettevõtlus alused
    Majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine-teooria- raamatupidamisealused
    124
    pdf

    Majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine (teooria), raamatupidamisealused

    Tallinna Majanduskool RAAMATUPIDAMISE ALUSED LOENGUKONSPEKT Parandatud väljaanne Koostanud: Monika Nikitina-Kalamäe, Ainika Ööpik-Vaade Tallinn 2015 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS RAAMATUPIDAMISSE........................................................................... 3 1.1 Majandusarvestuse olemus ............................................................................................... 3 1.2 Majandusarvestuse liigid ................................................

    Raamatupidamise alused
    Arvestuse alused eksamikonspekt
    60
    docx

    Arvestuse alused eksamikonspekt

    majandustehingud rahas.  Kassapõhise arvestuse printsiip- majandustehingut kajastatakse siis kui raha on laekunud või tasutud  Tekkepõhine printsiip- majandustehinguid kajastatakse siis kui need on toimunud sõltumata sellest kas raha on laekunud v tasutud.  Realiseerimise printsiip- tulud arvestatakse realiseerimise momendil v lepingu põhjal fikseeritud perioodi jooksul.  Soetusmaksumuse printsiip- varade ja väljaminekute hindamine raamatupidamise arvestuses kajastatakse nende soetamise v tekkimise momendil, tegelikus soetus hinnas. Raamatupidamise bilanss: Bilansi mõiste ja ülesehitus: bilanss tuleneb lad. k. sõnast bilanss ja tähendab tasakaalu. Bilanss kajastab ettevõtte vara, kohustusi ja omakapitali rahalises väärtuses, teatud kuupäeva seisuga ja bilansi koostamise kohustuslikkus on majandusaasta lõpu seisuga. Bilanss näitab hetkeseisu. Bilansi varade

    Arvestuse alused
    RAAMATUPIDAMINE
    108
    pdf

    RAAMATUPIDAMINE

    I RAAMATUPIDAMISE ALUSED 1. RAAMATUPIDAMISE SEADUSES KASUTATAVAD MÕISTED Raamatupidamise seaduse eesmärk on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. Raamatupidamise seaduses defineeritud mõisteid ja alusprintsiipe kajastavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ). Nendes sätestatakse konkreetsed reeglid rakendatavate arvestuspõhimõtete ja informatsiooni avalikustamise osas. Raamatupidamise seaduses kajastatakse mõisteid järgmiselt: VARA – raamatupidamiskohustuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu. KOHUSTIS (RT juhendites kasutatakse ka samatähenduslikku mõistet kohustus) –

    Raamatupidamine
    Raamatupidamine I osa
    32
    docx

    Raamatupidamine I osa

    BILANSS 1.1 Põhimõisted VARA - raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; OMAKAPITAL (netovara) - raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; KOHUSTUS - raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. 1.2 Bilansi mõiste ja sisu Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. Bilansil on kaks osa ­ AKTIVA JA PASSIVA. Bilansi aktivas kajastatakse rahalises väljenduses ettevõtte varade koostis ja paigutus. Vara - see on raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid (raha, nõuded, materjalid, põhivara). Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja paigutus (kohustused ja omakapital). Kohustus ­ see on raamatupidamiskohustuslase kohustus, mis nõuab tulevikus rahast loobumist, st. tasumist.

    Raamatupidamise alused
    Finantsarvestus - Konspekt
    34
    doc

    Finantsarvestus - Konspekt

    finantsseisundit. (vara, kohustusi ja omakapitali) Deebet- konto skeemil vasak pool, mis aktiva kontol suurendab, passiva kontol väljendab konto käivet põhjustades jäägi (saldo) muutuse. EV hea raamatupidamisetava-rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamisseaduses (RPS), Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ) ning riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded. Kahekordne kirjendamine- kokkuleppeline, arvestuse metoodiline võte, mille järgi iga majandustehing kajastatakse üheaegselt nii debiteeritavatel kui krediteeritavatel kirjetel. Kapital-vara v varaline õigus, millest saadavat rahalist tulu saab kasutada lisavara loomiseks jaguneb käibe ja põhi kapitaliks. Kasum- v kahjum: on aruande perioodi tulude ja kulude vahe.

    Finantsarvestus
    Raamatupidamise konspekt
    16
    docx

    Raamatupidamise konspekt

    KASUM=TULU-KULU AS, OÜ, MTÜ, FIE, TÜ – tulundusühing, UÜ – usaldusühing Raamatupidamisekohustuslaseks on  Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna (edaspidi riik)  Kohaliku omavalitsuseüksus  Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidilineisik  Füüsilisestisikustettevõtja  Eestiregistrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Algdokument (võibolla arve) (1) Raamatupidamise algdokument on tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolel tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust. (2) Kui seaduses või selle alusel antud määruses ei ole sätestatud teisiti, peab algdokument sisaldama majandustehingu kohta vähemalt järgmisi andmeid:  Toimumisaeg  Majandusliku sisu kirjeldus  Arvnäitajad, näiteks kogus, hind ja summa Raamatupidamisdokumendid liigitatakse:

    Baas Logistika
    Raamatupidamisealused
    5
    docx

    Raamatupidamisealused

    Kordamisküsimused: Raamatupidamise alused 1. Mõistad Varad ­ Põhi- ja käibevarad Kohustis ­ Raamatupidamiskohustlase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmusest ja millest vabanemine eeldavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse. Omakapital ­ varade ja kohustiste vahe Kasum(kahjum) ­ Aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Tulu ­ Majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või suurenemise või kohustiste vähenemisena, mille tulemusel omakapital suureneb, välja arvatud omanike

    Raamatupidamine




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun