VARUDE ARVESTUSMEETODID (0)

1 HALB

Varude arvestusmeetodid:

Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod;

Varude perioodiline arvestussüsteem ja kaalutud keskmise meetod;

Varude pidev arvestussüsteem ja kaalutud keskmise meetod;

Varude perioodiline arvestussüsteem ja FIFO meetod;

Varude pidev arvestussüsteem ja FIFO meetod.
1. Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod
Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod on ainus meetod, mille puhul kaupade füüsiline liikumine ühtib arvestuslikuga. Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetodi rakendamisel identifitseeritakse iga soetatud, realiseeritud ja varusse jääv kaubaühik . Seda meetodit rakendatakse hinnaliste kaupade/toodete puhul, näiteks karusnahad, juveelitooted, autod jne. Komputeriseeritud andmetöötlus lihtsustab laoarvestuse pidamist, võimaldades hõlpsasti identifitseerida iga üksiku ostetud või müüdud kaubaühiku.
2.Varude perioodiline arvestussüsteem ja kaalutud keskmine meetod .
Kui kaalutud keskmise meetodit kasutatakse koos varude perioodilise arvestussüsteemiga, siis arvutatakse keskmine soetushind kaubaressursi maksumuse jagamisel ühikulise ressursiga.
Lõppvaru maksumus arvutatakse keskmise soetushinna järgi.
Info kaupade liikumise kohta
Ostetud/müüdud ühikute arv (tk)
Ühiku soetusmaksumus €
Varud kokku €
Kaubavarud perioodi algul
40
8
320
Esimene ost (01.04)
20
9
180
Teine ost (01.05)
20
10
200
Kolmas ost ( 01.10)
20
12
240
Neljas ost (01.12)
20
13
260
Ressurss
120
1200
Müük
72
Kaubavarud perioodi lõpul 48 tk
Ühiku kaalutud keskmine soetushind = ressurss (€) : ressurss (tk) = 1200 : 120 = 10 €/tk
Varud perioodi lõpul keskmises soetusmaksumuses : 48 tk x 10 €/tk = 480 €
Ressurss (1200) – kaubavarud perioodi lõpul (480) = müüdud kaupade kulu 720 eurot
Ressurss – kaubavarud perioodi lõpul keskm. Soet.m = müüdud kaupade kulu keskm soet.maksumuses
Kaubavarud keskmises soetusmaksumuses – kajastatakse bilansis
Müüdud kaupade kulu keskmises soetusmaksumuses – kajastatakse kasumiaruandes
3.Varude pidev arvestussüsteem ja kaalutud keskmine meetod
Kui kaalutud keskmist meetodit kasutatakse koos varude pideva arvestussüsteemiga, siis arvutatakse jooksvalt kaubaühiku keskmine soetushind arvestusperioodi jooksul toimunud soetushindade muutusest lähtudes. Müüdud kaupade kuluks kandmine toimub viimase keskmise soetushinna järgi.
Müüdud kauba kogus on esitatud sulgudes.
Info kaupade liikumise kohta
Ostetud/müüdud ühikute arv tk
Ühiku soetus-maksumus/
keskmine hind
Partii soet maksumus
Müüdud kaubad keskm soet maks-s
Varud € /tk
Varud per alg.
40
8/8
320/40
15.02
(15)
15 x 8= 120
200/25
01.04
20
9/8,44
180
380/45
01.05
20
10/8,92
200
580/65
15.05
(25)
25x8,92=223
357/40
01.08
(10)
10x8,92=89,2
267,8/30
01.10
20
12/10,16
240
507,8/50
15.11
(22)
22x10,16=223,5
284,3/28
01.12
20
13/11,34
260
544,3/48
Kokku 48 880 655,7
200 + (20 x 9) : 45 (ühikut) = 8,44
380 + (20 x 10) : 65 (ühikut) = 8,92
267,8 + (20 x 12) : 50 (ühikut) = 10,16
284,3 + (20 x 13 ): 48 (ühikut) = 11,34
Ressurss (1200) – kaubavarud perioodi lõpul (544,3) = müüdud kaupade kulu 655,7 eurot
4.Varude perioodiline arvestussüsteem ja FIFO
FIFO tähendab arvestusmeetodit, mille rakendamisel arvestatakse esimesena soetatud kaubad esimesena realiseerituks. FIFO meetodi kasutamine eeldab varude kajastamist arvestuses nende soetamise järjekorras. Lõppvarusse jäävad alati viimased ostud .
Perioodilise või pideva arvestussüsteemi rakendamine annavad nii ühesuguse müüdud kaupade kulu kui ka varude jääkide maksumuse.
Info kaupade liikumise kohta
Ostetud/müüdud ühikute arv (tk)
Ühiku soetusmaksumus €
Varud kokku €
Kaubavarud perioodi algul
40
8
320
I ost 01.04
20
9
180
II ost 01.05
20
10
200
III ost 01.10
20
12
240
IV ost 01.12
20
13
260
Ressurss
120
1200
Müük
72
Kaubavarud perioodi lõpul 48 tk
20 tk (01.12) x 13 = 260
20 tk (01.10) x 12 = 240
8 tk (01.05) x 10 = 80
Kokku 580
Ressurss (1200) – varud perioodi lõpul (580) = müüdud kaupade kulu 620
5. Varude pidev arvestussüsteem ja FIFO meetod
Info kaupade liikumise kohta
Ostetud/müüdud ühikute arv (tk)
Ühiku soetusmaksumus
Partii soetusmaksumus
Müüdud kaubad soetusm-s
Kaubavarud tk x ühiku soet hind
Kaubavarud perioodi algul
40
8
40x8=320
15.02
(15)
15x8=120
25x8=200
01.04
20
9
180
25x8+ 20x9 =380
01.05
20
10
200
25x8+20x9+20x10=580
15.05
(25)
25x8=200
20x9+20x10=380
01.08
(10)
10x9=90
10x9+20x10=290
01.10
20
12
240
10x9+20x10+20x12=530
15.11
(22)
10x9=90,12x10=120
8x10+20x12=320
01.12
20
13
260
8x10+20x12+20x13=580
Kokku
48
1200
620
Ressurss (1200) – varud perioodi lõpul (580) = müüdud kaupade kulu (620)
FIFO meetodi eelised on järgmised

Varud on kantud bilanssi nende tegelikus soetusmaksumuses;
Perioodiline ja pidev arvestussüsteem annavad ühesuguse tulemuse.

FIFO meetodi puudused on järgmised:

Ei järgita tulude ja kulude vastandamise printsiipi , sest tulu viimasena soetatud kaupade müügist kajastatakse järgmises perioodis;
Hindade pideva tõusu tingimustes tekib nn laokasum.

Varude arvestamise erinevate meetodite rakendamise mõju kasumile ja varale:

Väikseima müüdud kaupade kulu ja suurima kasumi annab muudel võrdsetel tingimustel, kuid hindade pideva tõusu tingimustes FIFO meetodi rakendamine. Suurima varude maksumuse bilansis annab FIFO meetodi kasutamine.

Varude ligikaudne hindamine
Majandusüksused võivad sattuda olukorda, kus varusid ei ole võimalik inventeerida , kuid varude ligikaudset suurust on vaja teada. Samasugune olukord tekib ka siis, kui on vaja planeerida optimaalset varu.
Sellise olukorras kasutatakse suhtarvu realiseerimirentaablus, mis eeldatakse teatud ajavahemikul jäävat konstantseks.
Realiseerimisrentaablus =( realiseerimiskasum : müügi netotulu ) x 100%
Näide
Olgu varude soetusmaksumus arvestusperioodi algul 50000 . Ostude maksumus arvestusperioodi jooksul on kas teada või hinnatav (planeeritav), näiteks 150000 . Kaubaressursi maksumus on seega 200000 . Perioodi (neto) müügitulu on samuti teada või planeeritud 180000. Kogemuslik realiseerimisrentaablus olgu 30%. Müüdud kaupade kulu moodustab sel juhul 70% netokäibest (100%-realiseerimisrentaablus). Müüdud kaupade eeldatav soetusmaksumus on sel juhul 180000 x 0,7 = 126 000 .
Kaubavarude eeldatav maksumus perioodi lõpul on: 200000 – 126000 = 74000
Varude eeldatava maksumuse järgi võib hinnata varude piisavust.
Varade inventeerimine
Mõningaid majandustegevuses ja arvestuses tekkivaid nähtusi nagu nt materjalide loomulik kadu, arvestusvead, riisumine jne, ei saa tuvastada nende toimumise momendil. Varasid kontrollitakse majandusüksuses läbiviidavate inventuuridega,
Varade inventeerimine korraldatakse vähemalt üks kord aastas (kassas igakuiselt). Inventeerimisega tehakse kindlaks inventeerimisaktides fikseeritakse kaupade , materjalide, inventari või raha tegelik jääk ning selgitatakse varade üle- või puudujääk, võrreldes arvestusandmetega.
Inventeerimise tulemuste põhjal viiakse jooksva arvestuse andmed vastavusse tegeliku olukorraga. Enne aastaaruande koostamist on vaja inventeerida ettevõtte arvelduste seise. Selleks võrreldakse deebitoride ja kreeditoridega saadaolevate summade või võlgnevuste õigsust ja fikseeritakse lahkuminekud. Lahknevuse põhjused selgitatakse läbirääkimiste käigus, vajadusel tehakse vastavad parandused.
Inventuuri ettevalmistamine
Inventuuri läbiviimiseks peavad olema ette valmistatud järgmised dokumendid :

Inventeerimislehed, mida kasutatakse inventuuri lugemisprotsessis ning mis peavad sisaldama järgmist infot : toote või kauba kood või laoinventari nr.; toote või kauba nimetus ja soovitavalt muu identifitseerimist hõlbustav info; mõõtühik, millega toote või kaubakogust arvestada.
Inventeerimislehel ei tohi eelnevalt olla märgitud varade arvestuslikku jääki ega väärtust
Inventeerimislehtedel peab jääma ruumi ka inventeerimistulemuste märkimiseks ja võrdlemiseks
Igas allüksuse, kus toimub inventuur, peab olema määratud inventuuri õige läbiviimise eest vastutav isik.

Inventeerimine
Iga inventeeritud ühik või kaubagrupp peab olema selgelt märgistatud, et vältida mitmekordset inventeerimist. Kui kaubad asuvad eri kohtades, võib kasutada mitut inventeerimislehte, mille alusel tehakse hiljem koond. Kui inventeerimisleht on lõpetatud, peavad inventeerijad selle dateerima ja allkirjastama ning andma üle inventuuri eest vastutavale isikule.

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 58 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-10-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

58 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

validness Õppematerjali autor

arvestussüsteem soetusmaksumus kaubavarud kaupade kulu kaubad jääk soetushind

Sarnased õppematerjalid

docx

Varude arvestusmeetodid

NÄIDE 1 Info kaupade Ostetud/müüdud Ühiku Varud kokku (kr) liikumise kohta ühikute arv (tk) soetusmaksumus (kr) Kaubavarud perioodi 40 8 320 algul Esimene ost (01.04) 20 9 180 Teine ost (01.05) 20 10 200 Kolmas ost ( 01.10) 20 12 240 Neljas ost (01.12) 20 13 260 Ressurss 120 1200 Müük 72 Kaubavarud perioodi lõpul 48 tk Ühiku kaalutud keskmine soetushind = ressurss (kr) : ressurss (tk) = 1200 : 120 = 10 kr/tk Varud perioodi lõpul keskmises soetusmaksumuses: 48 tk x 10 kr/tk = 480 kr NÄIDE 2 Info Ostetud/müüdud Ühiku soet Partii soet Müüdud Varud kaupade

Raamatupidamine

doc

Varude arvestamise meetodite näiteid

4) 6750+ 21600+ 17150+ 10000= 55500 : 232413,04 x 5= 12065,20 5) 2950+ 3000+ 9450=15400 : 5=3080 x 2= 6160 Kokku: 68492,52 b) FIFO meetodil: Varud perioodi lõpul: 5 x 5100 + 1x 5000+ 7x 2220+ 2x 2150 + 1x 2100+ 4x 2500+ 1x 2450+ 2x 3150= 30500+ 15540+ 6400+ 12450+ 6300= 71 190 kr 3. AS Mõmmi kasutab varude arvestuses perioodilist süsteemi. Raamatupidamisest on teada järgmised andmed Toote algvaru ja ostude kohta: Kuupäev Tegevuse nimetus Sissetulek (tk x kr) Kogusumma (kr) 22.01 ost 900 x 10 9000 22.02 ost 1200 x 11 13200 20.04 ost 3000 x 11,20 33600 04.05 ost 4000 x 11,60 46400 30

Raamatupidamine

doc

Varud

SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 VARUD................................................................................................................................... 4 1.1 Varude otstarve............................................................................................................. 4 VARUDE ARVESTUSSÜSTEEMID........................................................................................ 6 2.1Varude pidev arvestussüsteem....................................................................................... 6 Varude perioodiline arvestussüsteem.................................................................................. 7

Raamatupidamine

doc

Ainetöö: Varude arvestus

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Majandusarvestus Merlin Tammar 062941 VARUDE ARVESTUS Ainetöö Juhendaja: Pillle Kaarlõp Tallinn 2007 Sisukord 1. SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 3 2. VARUDE ARVESTUS.................................................................................................. 4 3. VARUDE ARVESTUSSÜSTEEMID............................................................................. 6 4. VARADE INVENTEERIMINE..................................................................................... 10 5. VARUDE ARVESTUSMEETODID............................................................................. 14 6. VIIDATUD KIRJANDUS......................................

Arvestuse alused

docx

Varude arvestus

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvetuse õppetool II R VARUDE ARVESTUS Kursusetöö Juhendaja: D. Tandru Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Teema on aktuaalne, sest ebastabiilses majanduslikus olukorras muutub üha aktuaalsemaks ettevõtte varade hindamine. Eestis kehtivad raamatupidamisjuhendid, nagu ka rahvusvahelised standardid nõuavad vara allahindamist juhul, kui selle

Finantsraamatupidamine

docx

Varude arvestus

Varude arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Mõisted 3 Varude esmane arvele võtmine ja edasine kajastamine bilansis 4 Varude arvestusmeetodid 5 Dokumentatsioon 6 Inventeerimine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead varude arvestamisega seotud mõisteid; ·oskad kajastada varusid bilansikirjetel; ·oskad arvutada varude soetusmaksumust; ·tead varude arvestuses kasutatavaid dokumente; ·tead perioodilise ja pideva varude arvestuse meetodeid ja nende erinevusi; ·oskad rakendada Eestis lubatuid varude arvestamise meetodeid; ·oskad koostada varude arvestusega kaasnevaid lausendeid; ·tead, kuidas inventeeritakse varusid. 2 Mõisted Varude arvestuse aluseks on RTJ 4 Varud Varud on ainelised varad: (a) mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; (b) mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus;

Majandus

pdf

Finantsarvestuse konspekt

.................................................................................................. 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ...................................................................................... 13 8. RAAMATUPIDAMISKONTOD JA KAHEKORDNE KIRJENDAMINE .................................... 17 9. SÜNTEETILINE JA ANALÜÜTILINE ARVESTUS ................................................................ 22 10. TEKKEPÕHINE ARVESTUS JA KASSAPÕHINE ARVESTUS .............................................. 24 11

Ettevõtlus alused

doc

Finatsraamatupidamine

Finantsraamatupidamine SISUKORD I RAHVUSVAHELISEST RAAMATUPIDAMISEST.............................................................3 1. Rahvusvahelised arvestusmudelid...................................................................................... 3 2. Raamatupidamisarvestuse rahvusvaheline harmoniseerimine ja standardiseerimine.........4 II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID..............................8 3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid..................................................................8 4.Varude arvestuse meetodid ......................................................................................... 11 5. Materiaaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestuse e. amortisatsiooni arvestuse põhimõtted ja meetodid............................................................................................

Finantsraamatupidamine

Rohkem sarnaseid