Raamatupidaja kutse-eetika koodeksi analüüs (6)

Murphy seadus raamatupidajatele:
Kui bilanss kohe ei läinud kokku, siis selles on üks viga.
Järeldus: kui bilanss läks kokku – vigu on 2.
SISSEJUHATUS
Arvestuse tekkimise tingis majanduse jätkuv areng ja majandusprotsesside muutumine keerulisemaks. Arvatakse, et Vana – Hiinas kujunes algeline arvestussüsteem välja juba 8000 aastat tagasi. On teada, et mitmesugustel materiaalsetel infokandjatel (kivisse raiutuna, puusse lõigatuna, liivale joonistatud või savist majaseinale kraabituna jms.) on peetud arvestust aastasadu .
Majanduselu, kirjaoskuse ja matemaatika areng tingisid spetsiaalse arvestustöötaja kutse tekkimise. Esimesed arvestustöötajad, kes ettevalmistasid erikoolid olid Vana-Egiptuses ja Mesopotaamias. Egiptuse koolides õpetati rahandusametnikke ja Mesopotaamia koolides preestreid, väidetavalt on seal õpetust saanud ka esimesed naisarvepidajad. Rahvas nimetas neid inimesteks, kes oskasid „lugeda, kirjutada ja nõiduda“.
Uuele tasandile arenes raamatupidamine siis, kui võeti kasutusele mündid. Alates sellest ajast oli võimalik üles kirjutada kogu omand, mitte ainult koguseliselt, vaid ka väärtuseliselt. Teerajajateks kahekordse kirjendamise alal on olnud Raymond de Rooveri kirjeldatud bilanss, mis koosnes 12 leheküljest, 110-st nimetusest varade poolel ja ligi 60-st nimetusest kohustuste poolel. Kogu arengu tulemuseks oli nelja arveldussüsteemi kujunemine (Itaalia, Saksa, Prantuse -inglise ja Ameerika süsteem), mille põhjal erinevad riigid endale omad süsteemid kujundasid.
RAAMATUPIDAJA KUTSE- EETIKA KOODEKS
Kutse- eetika koodeksi eesmägiks on edendada raamatupidaja professiooni eetilist kultuuri. Peamised isikuomadused selle saavutamiseks on ausus ja objektiivsus , erialane kompetentsus ja ajakohasus, usaldusväärsus ning professionaalne käitumine. Ehk siis raamatupidaja peab oma kutsealases tegevuses olema otsekohene ja aus, peab olema erapooletu ega laskma eelarvamustel, huvide konfliktil või teistel isikutel mõjutada objektiivsust, raamatupidaja peab kutsealast tegevust teostama kompetentselt ja hoolikalt ning tal on pidev kohustus hoida oma kutsealased teadmised ja oskused nõutaval tasemel, raamatupidaja peab tagama kutsealase tegevuse käigus saadud informatsiooni konfidentsiaalsuse ning ei tohi seda ilma vastava loata kasutada või avalikustada, välja arvatud, kui tal on selleks seadusandlusest tulenev kohustus, raamatupidaja käitumine peab olema kooskõlas elukutse hea mainega ja ta peab hoiduma seda kahjustavatest tegudest.
Raamatupidaja korraldab raamatupidamisarvestust nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse, ja võrreldava informatsiooni saamine, lähtudes Eesti heast raamatupidamistavast või rahvusvaheliselt üldtunnustatud standarditest ning järgides kutse-eetika nõudeid. Raamatupidaja tööd toetavateks iseloomuomadusteks on hoolikus, kannatlikkus , püsivus ja hea enesevalitsemisoskus.