Venemaa kesrid 19. sajand (0)

1. Koed Elundkonnad

• Epiteelkude 1. hingamiselundkond
  
• Lihaskude 2. meeleelundkond
  
• Närvikude 3. sisenõrenäärmed
  
• Sidekude 4. katteelundkond
  

5. vereringeelundkond
6. seedeelundkond
7. erituselundkond
8. närvisüsteem
9. immuunsussüsteem
10. tugi- ja liikumiselundkond
11. suguelundkond
Homöotaas – siseelundkonna tasakaal närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete (hormoonide) abil.
2. Humoraalne regulatsioon – sisenõrenäärmed (toodavad hormoone ehk signaale)
Parakriinne – signaalid mõjutavad lähedust
Endokriinne – signaalid lähevad ringlusesse
Neuraalne regulatsioon – närvisüsteem (kesknärvi- ja piirdenärvisüsteem)
3. Kesknärvisüsteem – peaaju ja seljaaju

• Seljaaju – juhib koos keskajua automaatseid liigutusi.
  
• Piklikaju – reguleerib südant läbivat verehulka koos sillas paiknevate tuumadega hingamist, seedimist, aevastamis- ja oksendamisrefleksi.
  
• Ajusild – ühendab piklikuaju keskajuga.
  
• Keskaju – juhib koos seljaajuga automaatseid liigutusi k.a silmade ja pea automaatseid liigutusi (närviimpulsside liikumine, pilgu suunamine liikuvale objektile)
  
• Vaheaju – reguleerib autonoomset närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete regulatsionni. Koosneb hüpotalamusest (mis omakorda ka ajuripatsist (2 sagarat) ), mis reguleerivad sisenõrenäärmeid ja käbikehast (ööpäevarütm).
  
• Suuraju – koosneb kurrulistest poolkeradest.
  
• Väikeaju – vastutab liigutuste täpsuse, peenregulatsiooni, koordinatsiooni, tasakaalu ja liigutuste koordinatsiooni eest
  

Hallaine – kesknrs materjal, mille moodustavad närvirakkude kehad aju koore peal
Valgeaine – kesknrs materjal, mis koosneb närvirakkude järketest aju sees
Suuraju osad –

• Otsmikusagar – reguleerib kõne, mõtteid, tundmusi, mõjutab isiksust ja teadvust
  
• Oimusagar – spetsialiseerunud helide identifitseerimisele ja tõlgendamisele, oluline roll mälu kujundamisel, otsib ja korrastab oimusagarasse kogunenud info.
  
• Kiirusagar – töötleb organismist tulevaid puute-, soojus -, surve- ja valuärritustele.
  
• Kuklasagar – võtab vastu ja töötleb nägemismeele abil kogutud infot.
  

(vastused: 1. Seljaaju; 2. Piklikaju; 3. Ajusild; 4. Keskaju;(2-4. Ajutüvi) 5. Vaheaju; 6. Ajuripats ; 7. Hüpotalamus; 8. Väikeaju; 9. Suuraju; 10. Otsmikusagar; 11; Kuklasagar; 12. Kiirusagar; 13. Oimusagar; 14. Mõhnkeha)
4. Piirdenärvisüsteem – närvid ( nool = närviimpulss)

• Sensoorsed e „tunde“ närvid
  meeleelundid kesknärvisüsteem
  
• Somaatilised e „ motoorsed “ närvid
  kesknärvisüsteem skeletilihas
  
• Autonoomsed e „iseseisvad“ närvid
  kesknärvisüsteem silelihased , sisenõrenäärmed
  

• Sümpaatiline närvisüsteem - "põgene või võitle" adrenaliin
  
• Parasümpaatiline närvisüsteem - „puhka ja seedi “
  

5.
Sünaps –närvirakkude kokkupuutepunkt, kus eturus/närviimpulss kandub ühelt rakult /jätkelt teisele.

• Keeminile sünaps – vabanebad ühest ained ja teine seob ära
  
• Elektriline – seotud elektrilaengutega
  

Refleksikaar – koostöö keksnärvisüsteemi ja piirdenärvisüsteemi vahel. Neuraalne teekond , mis kontrollib refleksi toimumist

• Autonoomsed – siseorganid
  
• Somaatilised – lihased
  

Tingitud refleksid (kaasasündinud) – põlve-, neelamis -, aevastamisrefleks
Tingimata refleksid (õpitud) – õppimine
6. Sisenõrenäärmed –

• Hüpotalamus – liberiinid, statiinid / reguleerib ajuripatsi hormooni eritust
  
• Käbikeha - melatoniin
  
• Ajuripats e hüpolüüs ( eessagar ) - kasvuhormoon
  
• Kilpnääre – türoksiin, trijoodtaroniin
  
• Kõrvalkilpnäärmed - parathormoon
  
• Tüümus e harkelund – reguleerib kasvu (kasvades jääb väiksemaks)
  
• Neerupealised –glükokortikoidid (koor), adrenaliin ja noadrenaliin (säsi)
  
• Kõhunääre e pankreas – insuliin , glükagoon
  
• Munandid - testosteroon
  
• Munasarjad – östrogeen, kollakehahormoon
  

(Vastused: 1. Ajuripats e hüpofüüs; 2. Käbikeha; 3. Hüpotalamus; 4. Kilpnääre; 5. Kõrvalkiplnäämed; 6. Harkelund e tüümus; 7. Neerupealised; 8. Kõhunääre e pankreas; 9. Munasarjad; 1. Munandid)
7. Kaitsemehhanism koosneb:

• Nahk ja limaskestad
  
• Immuunsüsteem (omandatud ja kaasasündinud immuunsus )
  

Immuunsüsteem :

• B-lümfotsüüdid (lümfisooned ja – sõlmed)
  
• Põrn
  
• Valged verelibled vereringes
  

Kaitseb viiruste ja bakterite eest, vastutab ebanormaalselt käituvate takkude hävitamise eest
Valgelibled e leukotsüüdid on kaasasündinud immuunsus ja koosneb:

• Õgi- (sulgeb bakteri põiekesse, ühineb lüsoomi sisaldava ensüümiga ja hävitab ilma enda struktuuri kahjustamata) ja tapjarakud (mürgigraanulid)
  
• Mittespetsiifiline immuunsus
  

B-Lümfotsüüdid – omandatud immuunsus antigeenide vastu
Antikeha - spetsiifilised valgud , mis antideenid (sissetungijad) ära tunnevad