Science of Language, Inference and Consciousness, esitlesid Dedre Gentner ja Albert Stevens esiletoodud peatükke raamatust Mental Models. Raamat algab selgitusega: "Üheks funktsiooniks selles peatükis on seletada ilmset; inimeste maailmavaade meist endist, meie võimetest ja sooritatavatest ülesannetest või õppimisteemadest, sõltub paljugi kavandist, mille loome". Sest saadik on arutletud ja seda ideed kasutatud inimese-arvuti vahelises suhtluses ning selle kasutuses. Mõttemudelid ja arutluskäik Arvamuse kohaselt, et inimese arutluskäik sõltub mõttemudelist, saab mõttemudeleid konstrueerida taju, kujutlusvõime või suhtluse mõistmisega. Sellised mõttemudelid on seotud arhitektide mudelitega ja füüsikute diagrammidega moel, et nende struktuur on samane selle situatsiooni struktuurile, mida nad esindavad. Erinevalt näiteks loogiliste vormide struktuuridest, mida kasutatakse ametlikes arutluskäikude teooriates. Selle konkreetse näite
kõige tuttavam. Hume soovis rohkem teada saada sellisest järelduse tegemisest. Varasemalt on öeldud, et sellised järeldused tulenevad nö põhjuseketist, kuid sellisel juhul tahtis Hume teada neid põhjuseid, mis seal ketis on. Hume väitis, et kõik põhjendused võib jagada kahte liiki, nimelt näitlikuks arutluskäiguks või ideede suheteks ning moraalseks arutamiseks või faktiliseks ja olemasoluks. (Narski, 1978) Esimese sammuna väitis Hume, et arutluskäik ei saa olla demonstratiivne, sest demonstratiivne arutluskäik loob järeldusi,mis ei saa olla valed. Teiseks väidab Hume, et arutluskäik ei saa olla ka tõenäolised, kuna kõik sellised põhjendused lähtuvad sellest, et tulevik on minevikuga samasugune, homogeensuse põhimõte. Seega kui põhjuslikkuse ahel tugineb seda tüüpi argumendile, tugineb see omakorda jälle samale eeldusele, jättes kõrvale esialgse küsimuse põhjuse
Hüpoteesid uurimisküsimuse eri/alaliigid Hüpotees on väide uurimisprobleemi oletatava lahenduse kohta Tõestamisele võetavad väited, teesid *MIDA ASUN TÕESTAMA? Uuringu tulemusena kinnitatakse või lükatakse ümber Peab olema konrollitav ja põhjendatav (Vastasel juhul ei ole uurimistöö tegemisel mõtet, kuna tulemust saada on võimatu) Hüpoteeside allikad: · Teooria, · Teised uuringud · Vaatlus/kogemus · Loogiline arutluskäik Töös esitatakse hüpotees koos põhjendusega. Hüpoteesi saab iseloomustada järgmiselt: · Hüpotees on teadaolevatel faktidel ja seadustel rajanev kuid tõestamata teaduslik oletus · Hüpotees sugeneb kui probleemi üks võimalikke lahendusi, temas sisalduv oletus on probleemis püstitatud küsimuse vastus · Hüpoteesi näol on tegemist tõepärase, mitte aga tõsikindla teadmisega, oletusega, aga mitte tõega. Hüpotees · Ei ole liiga kitsas ega lai
kas ilukogemus on objektiivne või subjektiivne? MIS ON USKUMUS? - Tõekspidamine, on kas tõene või väär, kas teadlik või teadvustamata, kas õigustatud või mitte MIKS USKUMUSED TÄHTSAD - Tegutseme nendest lähtuvalt, tegutsemine on määratletud uskumuse ja soovi kaudu, kujundame uskumusi lähtuvalt olemasolevatest KUIDAS KUJUND. USKUMUSI? - Taju, mälu, tuginemine autoriteedile, arutluskäik (KÕIK need 4tk õigustatud või ratsionaalsed – uskumusele PÕHJENDUSTE toomine - viisid uskumuse kujundamiseks) - Tuginedes emotsioonidele, soovidele, ihadele, praktilistele kaalutustele, veenmise teel (sellised uskumuste kujundamise viisid irratsionaalsed/manipulatsioon- uskumuse põhjustamine- ple seost tõega) - Miks on oluline mõelda ratsionaalselt
Kas informatsioon vastab probleemidele? Jah Ei · Analüüsi uuesti · Korrasta poolt ja vastu argumentid · Süstematiseeri faktid (tabel) Mõtte süstematiseerimine ja korrastamine. 5. Mõtle oma väited läbi ja arutle, kuidas neid põhjendada. ·.Informatsioon on piisavalt kaalunud ·.Isiklik arvamus ·.Arutluskäik, järeldus 6. Mõtle kohe oma vastusele. ·.Kui tead mida tahad öelda, see on lihtsam kirja panna. Demagoogia ja kallutatud väidete äratundmine. · Demagoogiavõte: loogika või mõtlemisviga, mis tähendab, et väide on väär. · Kallutatud väide: teave, mis rõhutab üht seisukohta. · Propaganda: väär või ebatäielik teave, mis toetab mingit äärmuslikku poliitilist või moraalset seisukohta. Praktilised nõuanded kriitilise mõtlemise kohta. 1
kõikidel A-del omadus B. Järgmisena tutvustab A.Chalmers loogilist deduktsiooni. See oli minu jaoks väga meeldiv ja tuttav, kuna just sellist asja õppisime hiljuti loogika tundides. See on loogiline ja kergesti mõistetav. Loogilise deduktsiooni näide: 1. Kõik filosoofiateemalised raamatud on igavad. (eeldus) 2. See raamat on filosoofiateemaline. (eeldus) 3. See raamat on igav. (järeldus) Autorile selline arutluskäik ei meeldi, tema jaoks on see juba ilmselgelt mõistetav ja võib anda ekslikuid vastuseid. Autor tõestab mitmete lehekülgede väitel, et on tõsine alus seada selline seisukoht kahtluse alla tuues palju erinevaid näiteid ja tõestusi. See on loomulik, et sellist seisukohta ei saa alati tõepähe võtta ning alati tuleb ette erandeid. See ongi ju ainult üks loogika seisukoht. Minu arvates venitab autor selle teemaga tegeledes liiga pikalt. Ta oleks võinud tuua ühe
teki ealeski tunnet, et sa ei suuda nii palju kirjutada, nagu vaja oleks. Selline probleem, et sa ei tea, mida kirjutada, kerkib päevakorda ainult siis, kui sul puudub peamõte ja selgus, kuidas oma peamõtet lugejale selgitada. Teeskava koostamine või oma tõestuskäigu punktidena üleskirjutamine on äärmiselt vajalik tervikliku arutleva kirjandi loomiseks. Argumenteerimisoskus on arutleva kirjandi juures väga oluline, sest teadupoolest annab terviklik arutluskäik peaaegu poole riigieksamikirjandi punktidest. 6. Koosta nüüd terviklikud argumentatsioonid kõigi oma teeskava punktide kohta. Siin pea silmas ka adressaati kellele kirjutad. 7. Vaata, kas peaksid nende lõikude järjekorda muutma ning seda, et nad omavahel seostatud oleks. Kui üleminek ühelt argumentatsioonilt/lõigult teisele tundub liiga järsk olevat, kirjuta sinna vahele lühike sidelõik, mis aitab sujuvamalt ühelt mõttelt teisele üle minna. Mina peaksin ilmselt oma
Napoleoni nägemust maailmast, mille üle ta kavatses valitseda, kroonis religioon, mida vajati nii sotsiaalsetel kui ka moraalsetel põhjustel. Ja just seda soovis Napoleon prantslastele 1800. Aastal ka anda. Ainsaks tingimuseks seati,et kirik alluks valitsejale. Kuigi Vatikani riigisekretär Ercole Consalvi selle tingimuse vastu protesteeris, oli 1801. Aastal taktikaliseltõigem sõlmida Prantsusmaa ja Vatikani vahel konkordaat. Napoleoni arutluskäik kajastus 1790. Aastal Inglismaal ilmunud konservatismi kuulsaima autori, riigifilosoof Edmund Burke'i teoses Reflections on the revolution in France. Riigikirik oli Burke'i arvates vabade kodanike jaoks möödapääsmatult vajalik, sest see kehastas inimestele võimu ja korda. Konkordaadiga sai Prantsuse uus poliitiline kord paavsti autoriteedi kaudu oma pühitsuse ja heakskiidu. Keegi ei võinud enam väita, et vabariik oli jumalatu ja paganlik. Paavst saavutas aga
1878-1940 Sündis Järvamaal, Põhja-Tammsaare talus. Pere oli vaene ja 12st lapsest kasvasid suureks 10. Gümnaasiumisse läks ta üsna hilja ( Hugo Treffneri Gümnaasium). Hiljem õppis Tartu Ülikoolis juurat. Tuberkuloosi tõttu jäid õpingud pooleli, hiljem elas ja töötas Tallinnas. Alustas novellide ja jutustustega, kujutas talupoegade elu, hiljem üliõpilaste elu ja suhteid. Tammsaarele on omane: a) pikad laused b) tugev arutluskäik-tegelased põhjendavad (sise-)monoloogiga oma käitumist,mõtteid ja elufilosoofiat c) keskendub inimese hingeelule d) jutustamisstiil võib olla tõsine,humoristlik,pilkav, aga jutustamistempo on alati rahulik. Tammsaare loomingu kõrgperiood algab näidendiga "Juudit" (1921). Põhineb piiblilool, mis räägib juudi rahvuskangelannast Juuditist, kes läheb sissepiiartud linnast vaenalse leeri ja tapab nende pealiku, seejärel vaenlane taganeb.. Tammsaare mõtleb
kohta · Ei tohi olla kallutatud Hüpoteesid uurimusküsimuste eri/alaliigid Hüpoteed on väide uurimisprobleemi oletatava lahenduse kohta Tõestamisele võetavad väited, teesid (MIDA ASUN TÕESTAMA?) Uuringu tulemusena kinnitatakse või lükatakse ümber · Hüpoteeside allikad: Teooria Teied uurgud Vaatlus/kogemus Loogiline arutluskäik Töös esitatakse hüpotees koos põhjendusega Hüpotees on faktidel/seadustel rajatav aga tõestamata! Hüpoteesi näitel on tegemist tõepärase, mitte aga tõsikindla teadmisega, oletusega , aga mitte tõega · Tüübid: Võrdlushüpotees Seosehüpotees · Hüpotees: Ei ole liiga kitsas ega lai Ei tohi olla liiga ilmne Koosneb kahest poolest On sisukas On sõnastatud konkreetselt
lapseeast. d) Kohlbergi uurimus oli longituud-uurimus (samu uuritavaid küsitleti uuesti teatud aja möödudes), Piaget’ oma ühekordne küsitlemine. 4. Kohlbergi kõlbelise/moraalse arengu teooria kohta on tehtud mitmesugust kriitikat. a) sooline aspekt => uuriti vaid mehi. b) kultuuriline aspekt => läänelik, autonoomiat pooldav linnaühiskond. c) ealine aspekt => lapsi mittekõnetavad dilemmad. d) arutluskäigust lähtuv järeldamine kõlbelise/moraalse arengu üle. Tegelikult võib arutluskäik (hüpoteetiline, turvalises olukorras) ja reaalne käitumine (kriisisituatsioon, tegelikult probleem käes) väga erineda. 5. Paljud uurimused on näidanud, et tüdrukud on prosotsiaalsemad kui poisid. Millest see tuleneb? b) soostereotüüpne suhtumine (et tüdrukute puhul on selline käitumine soovitavam ja loomulikum kui poiste puhul). c) eakaaslaste surve (prosotsiaalset käitumist ei peeta kaaslaste poolt „mehelikuks“). Mõiste: kõlbeline areng. Moraali, eetilise käitumise areng
Inimõiguste õigustamiseks sobivad õiguse põhised Inimõiguste õigustused - Consequentialism - Loomuõigus - Iseenesestmõistetavus - Inimväärtus - Moraaliagendid - Lepinguteooriad - Enda omamine - Õigused ja hüved Moraaliagent Dialektiliselt vajalik meetod - Argumendid esitatud väidetena - Ratsionaalsed agendid on nende väidetega seotud Tegudel on omadused: vabatahtlikkus ja eesmärgipärasus Ratsionaalne arutluskäik: - Tegevus et saada tulem – tulem on hea – tingimused tulemi saavutamiseks on head – vabadus ja heaolu – õigus vabadusele ja heaolule Lepinguteooriad John Rawls, A Theory of Justice, 1971 - Originaalpositsioon ja teadmatuse loor - Peamiste hüvede jagamine Kaks õigluse printsiipi - Kõigil õigus samasugusele vabaduste süsteemile nagu igal teisel - Tolereeritud ebavõrdsus a võrdse kohtlemise printsiip Self-ownership
Maailm sellisena nagu meie teda kogeme ja maailm sellisena nagu ta on, seisavad teineteisest eraldi. Induktsiooniprintsiibi kriitika: Kui A ja B on esinenud koos piisav arv kordi, siis juhtub A alati siis, kui juhtub B.Induktsiooniga siirdame juba aset leidnud sündmusi puudutavad teadmised tulevikus aset leidvaele sündmustele ja avardame nii oma teadmiste välja. Sündmustes on teineteisest eraldiseisvad. Immanuel Kanti kriitiline filosoofia. Kanti arutluskäik ei erine laadilt kuigi palju tekstidest, mida ta metafüüsikat reformima asudes kirus. Ta toob sisse universaalse seaduse - moraaliseaduse - ning deklareerib nagu müstik, et kuigi moraaliseaduse (müstikutel ,,üks" vms) objektiivset reaalsust ei saa tõestada ei deduktsiooniga, ei teoreetilise, spekulatiivse ega empiirilise mõistuse pingutusega, on see seadus ometi kindel fakt, millest subjekt on a priori teadlik. Seda
5. Milline on õigusaktide hierarhia? Õigusaktide hierarhia on järgmine: põhiseadus, Euroopa Liidu õigus, välisleping, seadused ja seadlused, Vabariigi Valitsuse määrused ning ministri määrused. Siin tahaks meenutada Madis Ernitsa raamatut „Põhiõigused, demokraatia, õigusriik”, kus leheküljel 41 kirjutatakse, et Riigikohus on oma lahenditega mõista andnud, et Eestis kehtib Euroopa Liidu õiguse prioriteet ja seda isegi meie Põhiseaduse osas. Ei ole küll jurist aga tema arutluskäik on hästi põhjendatud. 6. Millised on õigusakti kehtivuse ajalised ja territoriaalsed piirid? Õigusakti kehtivus on piiritletud tema kehtima hakkamise ja lõppemisega. Eestis jõustuvad seadused 10 päeva peale Riigi Teatajas ilmumist, kui just seadusesse endasse ei ole see teistmoodi kirjutatud. Üldiselt kehtib seadus kuni selles määratud tähtajani või siis uue seaduse vastuvõtmiseni. Muutuda võivad ka ainult mõned osad seadustest jne. Presidendi määrused jõustuvad
rakendada. Esiteks, üldväidete puhul on võimatu kindlaks teha, kas väide on vastavuses tegelikkusega või mitte.5 Üldväiteid ei saa verifitseerida. Teiseks, vastavusest tegelikkusele ei saa rääkida väidete puhul mineviku ja tuleviku kohta, sest minevikku enam ei ole, aga tulevikku veel ei ole. Mineviku sündmused "viibivad" olevikus nende mineviku sündmuste tagajärgede kujul ja tuleviku sündmused "viibivad" olevikus iseenda põhjustena. Selline arutluskäik välistab aga juhuslikud sündmused, tuginedes eeldusele, et antud olevikuga on kooskõlas ainult üks minevik ja ainult üks tulevik. Kui sellist eeldust mitte tunnistada, siis ei saa väiteid mineviku ega tuleviku kohta ikkagi hinnata ei tõeseks ega vääraks.6 Kolmandaks, vastavusest tegelikkusele ei saa rääkida tõenäosuse kohta käivate väidete puhul. Väited tõenäosuse kohta väljenduvad kõnekeeles subjektiivsest veendumusest ning on abiks teiste veenmisel.
Näidisülesanne 7. Kalorimeetrisse, kus on 110 g vett temperatuuril 295 K, pannakse 27 g sulamistemperatuuril olevat jääd. Määrata kalorimeetri sisu lõppolek (agregaatolekud, massid temperatuur). Kalorimeetri soojusmahtuvuse võib jätta arvestamata. Lahendus. Antud: T1 = 295 K t1 = 22 0C Antud ülesanne on sarnane eelneva ülesandega, ainult et vee hulk on suurem. Üldine arutluskäik jääb aga t 2 = 0 0C samaks, tuleb selgitada, kas kogu kalorimeetrisse mv = 110 g = 0,11 kg pandud jää sulab, või mitte. m j = 27 g = 2,7 10 -2 kg Selleks, et teada saada, mis võiks kalorimeetri sisu = 334 kJ / kg = 3,34 105 J/kg lõppolekuks olla, arvutame nii, nagu eelmises ülesandes
domineeriva väärteadvuse!“ Millise käsitlusega see tsitaat on kõige lähemalt seotud? A.) Bernstein hariduselust klassiühiskonnas B.) Foucault diskursiivsetest formatsioonidest C.) Karl marx ideoloogiast D.) Weber võimust E.) Greetz kultuurist 2p. Kellega võiks seostada järgnevat väidet ning arutluskäiku: „ Kui inimesed peavad kedagi suureks, siis ta ongi seda“ (tsitaat pärit aastast 1928). Arutluskäik: situatsiooni tõlgendamine põhjustab tegevuse. Ent tõlgendamine pole objektiivne. Tegevused sõltuvad seega subjektiivsest olukorra tajust. Situatsiooni tõlgendus mõjutab seega reaalset olukorda. Kes on see autor ja kuidas sõnastab ta antud arutluskäiku kokkuvõtma seisukoha? A.) Autor on William Isaac Thomas „If people view somebody as great, then he is”. 1p. Sotsialiseerumise kontseptsiooniga tegelemine võimaldab meil esile tuua selle,
• Deduktiivne ja induktiivne tee: lähtumine laiemast huvivaldkonnast või empiirilistest tähelepanekutest • Allikad: elupraktika, teaduse arenguloogika, kirjandusallikad • Probleemi/küsimuse testimine: eksperdid, kirjandus, analoogilised uuringud, andmebaasid HÜPOTEES • Hüpotees: uurija vastus esitatud küsimusele. Naiivsed ja teaduslikud hüpoteesid • Hüpoteeside allikad: teooria, teised uuringud, vaatlus/kogemus, loogiline arutluskäik • Nõuded hüpoteesile: väitena formuleeritavus, operatsionaliseeritavus • Hüpoteesita uuringud MUUTUJAD • Hüpoteesi operatsionaliseerimine: sõltuvad ja sõltumatud muutujad • Näited muutujatest: sugu, vanus, haridus, elukoht, rahvus, sissetulek, hoiakud, eelistused, rahulolu, tegevusnäitajad, suhted…. • Muutujate valik SKALEERIMINE • Skaala: nähtuse klassifikatsioon, jaotamine ühikuteks
Caligula vaimne seisund. Caligula teod tekitasid mitmetes tolleaegsetes õpetlastes kahtlusi, et ta võis olla hull. Muistsed õpetlased võtsid vaatluse alla selle fenomeni. Tiberiuse valitsemise ajal iseloomustas Rooma autor Cornelius Celsus hullumeelsust, kui haigust, mis avaldub sihipäratus käitumises ning arusaamatus kõnes. Ta kirjeldab kahte sorti patsiente: need, kellel on luulud, aga kelle vaimne arutlusvõime on muidu kahjustamata ning need, kelle arutluskäik on häiritud. Hilisemased autorid, kes aktsepteerivad sama eristust, toovad näite mehest nimega Theophilius. Ta suutis muidu rääkida ja arutleda korralikult, aga samal ajal uskus ta, et oli kogu aeg ümbritsetud inimestega, kes mängivad flööti ja jälgivad teda. Ta tihti segas oma majapidamist sellega, et karjus nendele flöödimängijatele erinevaid käske. Teise näitena kirjeldavad autorid patsienti, kes arvas, et tal polnud pead ta uskus, et ta oli peata türann.
enam piisavaks õigustuseks, et ükskõik millele oma toetust anda. Õigustatuse küsimused on nüüdsest lahendatavad üksnes “mõistuse kohtulaua ees”. Kant möönab, et eelpool kirjeldatud dogmaatiline hoiak oli omane talle endalegi tema eel- kriitilisel loominguperioodil. Ta tunnistab “Prolegomenas”, et David Hume oli see, kes sai tema äratajaks “dogmaatikauimast”. Seda aga just oma küsimuseasetusega, mitte selle tulemusega, milleni Hume`i arutluskäik jõudis. Sest Hume teeb filosoofia põhimõistete, peamiselt põhjuslikkuse mõiste, analüüsi põhjal järelduse, et metafüüsika kui teaduslik teadmine on inim- tunnetusele kättesaamatu. Sellist positsiooni nimetab Hume ise ja Kant tema järel skeptitsismiks. Skeptitsism on aga järeldus, millega Kant ei soovi nõustuda. Vt. Probleemsituatsiooni kirjeldust “Prolegomena …” eessõnas. Teisalt on skeptitsism positsioon, mis oli kujunenud reaktsioonina senini üldlevinud dogmatismile
Sõltuvalt keha kiirusest mõjub reaalsetele kehadele õhus liikumisel alati õhutakistus, mis sõltuvalt kiirusest on väikestel kiirustel võrdeline kiirusega, suurtel kiirustel aga võrdeline kiiruse ruuduga. Õhutakistuse arvestamine teeb ülesande väga keeruliseks, mistõttu seda vaadatakse ainult üldfüüsika kursuses. Väikeste kiiruste ja kõrguste korral on õhutakistus väike ja selle võib jätta arvestamata. Lõpetuseks mainime veel seda, et analoogiline arutluskäik sobib ka sel juhul kui keha visatakse horisondi suhtes mingi nurga all algkiirusega v0 . Jällegi liigub keha horisontaalsuunas ühtlase kiirusega ja vertikaalsuunas ühtlaselt muutuvalt (kiirendus võrdub raskuskiirendusega). Keha liikumise arvutamiseks tuleb keha kiirus lahutada horisontaalsihiliseks ja vertikaalsihiliseks komponendiks: vh = v0 cos , vv = v0 sin . Horisontaalsihiline kiirus vh liikumisel ei muutu, vertikaalsihiline kiirus aga
loogikas, mistõttu puudub vajadus selle veelkordseks esituseks. Paradoksaalne on üldtunnustatule vasturääkiv, näiliselt absurdne, mõistusevastane väide või järeldus. (Paradoxon - kr.k. midagi tavatut või arvamusvastast.) Paradoks tekib seal ja siis, kui mingi hulk näiliselt vaieldamatuid eeldusi annab mõistusevastase või vasturääkiva järelduse. Paradoksi lahendusest ilmneb, et a) eeldustes on varjatud viga, või b) arutluskäik on ekslik, või c) loodusseadustele esmapilgul vasturääkivat tõsiasja tuleb siiski aktsepteerida. Illustreeriva näite paradoksaalsest vasturääkivusest "laename" Bertrand Russellilt (1872-1970) habemeajajast, kes ajab habet ainult neil, kes ise endal habet ei aja. Küsimusel: kes ajab habet habemeajajal endal puudub vastus. Sest: kui ta ajab habet iseendal, siis ei saa seda teha habemeajaja (kuid tema ongi habemeajaja), ja vastupidi, kui tema habet ajab
Ja teadmised hakkavad kogunema ümbritsevast maailmast välistemeelte e kogemuste kaudu ja enesevaatluse kaudu saame teadmisi iseendast e reflektsiooni ideesi. Asjad sünnitavad meis ideid, mis neid asju esindavad, siit tema teooria nimetus esindusteooria. Imanuel Kanti pööre tunnetusteoorias Püüdis ületada empirismi ja ratsionalismi puudusi, sest esimene alahindab mõistuse osa tunnetamisel ja teine alahindab kogemust. Arutluskäik: ta väitis, et on olemas "asi iseeneses" objektiivne maailm, mille kohta ei saa midagi konkreetset öelda, sest ta on tunnetamatu. "Asi iseeneses" mõjutab meie meeleorganeid ja tekitab aistinguid. Seda kuidas "asi iseeneses" meile aistingute kaudu nähtub on "asi meie jaoks" ja tunnetada saabki "asja meie jaoks" e nähtumusi. Tunnetuses eristab kahte aspekti: 1. tunnetuse mateeria aistingud, mida tekitab "asi iseeneses" 2
See jätab aga iga aktuaalse tajumuse puhul lahti võimaluse, et too võib osutuda meelepetteks. Pealegi, kui me korrigeerime oma meelteandmeid, siis toetume me taas mõnedele teistele meelteandemetele. Kuid kui korrigeeritav meeleline mulje võis olla ekslik, siis ei saa olla põhimõtteliselt (loogiliselt) võimatu, et ka korrigeeriv taju võib olla ekslik. Kui me ka seda soovime kontrollida, siis jällegi mõne uue meeletaju abil jne. arutluskäik viib lõpmatusse. Seega on põhimõtteliselt loogiliselt võimalik meelte andmetes kahelda ja inimteadmise absoluutse kindluse garanteerimiseks ei ole meeled piisavalt kindlaks allikaks. Kolmanda allikana võtab Descartes vaatluse alla arutluse (diskursuse). Ka seda teadmiste allikat saab kahtluse alla seada, kuna inimesed teevad väga tihti oma arutlustes eksijäreldusi, olles samal ajal veendunud oma ilmselt ekslike järelduste paikapidavuses
Aistingute põhjuseks on miski, mis erineb meie mõtlemisest, sest me ei saa omal soovil aistinguid tekitada. Miski mõjutab meie meeli. Kuid võib- olla on see Jumal, kes kutsub meie mõistuses esile ettekujutusi ruumilist ulatust omavatest kehadest, st võib-olla Jumal petab meid? Kuid see oleks vastuolus Jumala tegeliku loomusega. Seetõttu on kindel, et peale mõtleva hinge ja Jumala on olemas ka materiaalne maailm - puud, majad, inimese keha jms. IMMANUEL KANTI FILOSOOFIA. Kanti arutluskäik ei erine laadilt kuigi palju tekstidest, mida ta metafüüsikat reformima asudes kirus. Ta toob sisse universaalse seaduse - moraaliseaduse - ning deklareerib nagu müstik, et kuigi moraaliseaduse (müstikutel ,,üks" vms) objektiivset reaalsust ei saa tõestada ei deduktsiooniga, ei teoreetilise, spekulatiivse ega empiirilise mõistuse pingutusega, on see seadus ometi kindel fakt, millest subjekt on a priori teadlik. Seda isegi siis, kui ei õnnestu
siis kust oli see temas varjatult olnud teadmine pärit? Dialoogis tehakse järeldus, et ta pidi selle teadmise omandama varem – enne seda kui ta inimesena sündis. Teine Platoni teos, kus anamnesis`e teemat ulatuslikumalt käsitletakse, on tema keskmisest loominguperioodist pärit dialoog “Phaidon” (Platon, Teosed I, lk. 71-77). See aines võetakse antud juhul üles arutluste kontekstis, mis püüavad näidata hinge surematust tõenäolisena. Arutluskäik ise koosneb neljast sammust: 1) Kus iganes mõne kahe asja A ning B (näiteks kahe puutüki või kahe kivi) vahel on sarnasus, ja inimene, kes neid kahte asja vaatleb, seostab selle sarnasuse põhjal oma hinges ettekujutuse ühest neist asjadest (näiteks A-st) ettekujutusega teisest asjast (näiteks B-st), seal 4 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053.
olema kommuunid, mis koondavad sarnase loomusega inimesi, kes tänu ühisele kasvatusele ja õpetusele ei vajaks üldisi formaliseeritud seadusi, sest tülid saavad lahendatud mitteformaliseeritud vastastikuse suhtlemise abil (midagi 20-nda sajandi hipiliikumise sarnast)? Antiphon oleks sel juhul mingit laadi antiikne visionäär ja utopist. Veel üheks sofistiks, keda Platon oma teoses “Gorgias” (483a-484a) kujutab nomos – physis vastandust kasutavana argumenteerimas, on Kallikles. Arutluskäik, mille Kallikles seal esitab, on järgmine. Loomu poolest, physis`e-päraselt, on tugevam üle nõrgemast, parem üle viletsamast. Nomos – universaalselt kehtiv seadusandlus – teeb aga midagi vastupidist – käsitleb kõiki ühesugustena, st. käsitleb võrdsetena neid, kes tegelikult võrdsed ei ole. Kallikles astub siit aga veel sammu sügavamale: jutt üldistest ja õiglastest seadustest on tema veendumuse kohaselt tegelikult
tagasisidet) kui (LCC) ameeriklastel. See ka välja tuli. V-o asi seotud jaapani keelega (kuulmiskatse kus meeldivaid/ebameeldivaid sõnu öeldi meeldiva/ebameeldiva tooniga e raskused eristamaks sõnu toonist, millega neid öeldi). Sama muster (LCC vs HCC) ilmnes ka filipiinlaste (ka kollektivistlik HCC klt) juures. Lingvistiline relatiivsus Kui palju mõjutab keel, mida me räägime seda, kuidas me mõtleme ie Sapir-Whorf’i hüpotees. Arutluskäik seisneb selles, et keel mitte ei võimalda inimeste teatud ideedest mõelda, vaid keel sunnib inimesi mõtlema teatud ideedest. Värvitaju ja mälu. - Värv olemuselt on järjepidev muutuja (continuous variable), keeleliselt aga diskreetne muutuja (discrete variable). On väga suured erisused kultuuriti, kuidas värve nimetatakse. Kõigis keeltes on min kaks mõistet tume ja hele (must/valge). Kolmas värv on punane, neljas on kas roheline või kollane; viies kas
segaduseks väga palju esineb. Mängud toovad tihti esile mõningad vasturääkivused või libistuskohad keeles üldiselt ning eriti inglise keeles. Raamat toob välja keele valud ja eelised. Keel on rõõmu ja kohanemise allikas; kuid see võib olla ka suure segaduse allikas. Pentsiku loogika töö Imedemaal on nõutuks tegev. Iga olevus on võimeline õigustama ka kõige absurdsemat käitumist ning nende argumendid nende endi jaoks on tihtipeale küllaltki keerulised. Nende veider arutluskäik on ka teine rõõmu allikas lugejale ning väljakutse alice'ile. Ta peab õppima eristama ebatavalist loogikat ja täielikku mõttetust. 14. Milliseid koomikavõtteid kasutab R.Kipling oma muinaslugudes? R.Kipling kasutab oma MUINASLUGUDES situatsioonikoomika võtet (põhineb tegelaste asetamisel naljakatesse olukordadesse) ja karakteri/ tegelaskoomika võtet (põhineb tegelaskuju karateriseeritud välimusel ja kõnel). Nt: "Kuidas vaal sai oma kurgu" - Nutikas
ühekordne küsitlemine Kohlbergi kõlbelise/moraalse arengu teooria kohta on tehtud mitmesugust kriitikat: sooline kallutatus- küsitleti ainult mehi viimased staadiumiteni ei pruugita jõuda (5. ja 6.) ei arvestatud erinevate kultuuridega ealine aspekt- lipsi mittekõnetavad dilemmad arutluskäigust lähtuv järeldamine kõlbelise/moraalse arengu üle- tegelikult võib arutluskäik ja reaalne käitumine erineda Paljud uurimused on näidanud, et tüdrukud on prosotsiaalsemad kui poisid. See tuleneb: soostereotüüpne suhtumine (et tüdrukute puhul on selline käitumine soovitavam ja loomulikum kui poiste puhul) eakaaslaste surve (prosotsiaalset käitumist ei peeta kaaslaste poolt "mehelikuks") Kõlbeline areng: moraali, eetilise käitumise areng teiste inimeste tunnete tajumine ja mõistmine väärtused ja hoiakud
tegelikkusega kontrollitav. Kui puudub võimalus viidata kogemuse faktilisusele, siis ei saa rääkida tõelisest tunnetusest. Empiirilise filosoofia esindajad (John Locke (1632-1704), George Berkeley jt.) väitsid, et kogu teadmine tuleneb stiimulitest, mis tekitavad meeleorganite ärrituse. Sündides on inimene "valge leht? (tabula rasa) ja oma teadmised saadakse meelte kaudu (läbi kogemuste). Immanuel Kanti filosoofia Immanuel Kanti kriitiline filosoofia. Kanti arutluskäik ei erine laadilt kuigi palju tekstidest, mida ta metafüüsikat reformima asudes kirus. Ta toob sisse universaalse seaduse - moraaliseaduse - ning deklareerib nagu müstik, et kuigi moraaliseaduse (müstikutel ,,üks" vms) objektiivset reaalsust ei saa tõestada ei deduktsiooniga, ei teoreetilise, spekulatiivse ega empiirilise mõistuse pingutusega, on see seadus ometi kindel fakt, millest subjekt on a priori teadlik
kultuuriväärtustel ja eesmärkidel põhinevas tegevuses. o Analüüsi inimeste vahaline tasand keskendub sellele, kuidas inimesed suhtlevad ning kordineerivad oma tegevust silmast silma olukorras. o Analüüsi üksikisiku tasand keskendub sellele, kuidas inimesed muutuvad tegevuses ning protsesside kaudu, mis neid tulevasteks eelmistega seotud tegevusteks ette valmistavad. · Kollektiivne arutluskäik selle arutluskäigu võtma spektriks on: o Teemade individuaalsed esitlused o Nende esitluste võrdlemine klassikaaslastega o Seisukoha selgitus ja põhjendus o Ühiste vaatenurkade leidmine rühmas o Rühma ühise esikoha esitamine klassis o Vaadete hindamine või nõustumiseelne katsetamine klassikaaslaste hulgas Järeldus haridustöö jaoks
Ajavahemiku t lõiget S läbinud vedeliku ruumala Sv t, ajaühikus lõiget läbinud vedeliku ruumala on aga Sv. Oletame, et voolutoru on nii peenike, et selle igas lõikes võib kiirust konst. pidada. Kui vedelik ei ole kokkusurutav, s.o. tema tihedus on kõikjal ühesugune ning muutuda ei saa, siis vedeliku hulk kahe lõike S1 ja S2 vahel muutumatuks. (joon.2) Siit järeldub, et ajaühikus lõikeid S 1 ja S2 läbinud vedelikuruumalad peavad olema võrdsed: S1v1=S2v2. Ülaltoodud arutluskäik on rakendatav suvalise lõigetepaari S 1 ja S2 puhul. Järelikult peab kokkusurumatu vedeliku korral suurus Sv olema ühesugune sama voolutoru mistahes lõikes: Sv=const. Saadud tul. nim. joa pidevuse teoreemiks. Valemist Sv=const järeldub, et muutuva ristlõikega voolutorus liiguvad mittekokkusurutava vedeliku osakesed kiirenevalt. Horisontaalses voolutorus saab see kiirendus olla tingitud ainult rõhu muutumisest piki
palju esineb. Mängud toovad tihti esile mõningad vasturääkivused või libistuskohad keeles üldiselt ning eriti inglise keeles. Raamat toob välja keele valud ja eelised. Keel on rõõmu ja kohanemise allikas; kuid see võib olla ka suure segaduse allikas. Pentsiku loogika töö Imedemaal on nõutuks tegev. Iga olevus on võimeline õigustama ka kõige absurdsemat käitumist ning nende argumendid nende endi jaoks on tihtipeale küllaltki keerulised. Nende veider arutluskäik on ka teine rõõmu allikas lugejale ning väljakutse alice’ile. Ta peab õppima eristama ebatavalist loogikat ja täielikku mõttetust. 14. Milliseid koomikavõtteid kasutab R. Kipling oma muinaslugudes? 7 R.Kipling kasutab oma muinaslugudes situatsioonikoomika võtet (põhineb tegelaste asetamisel naljakatesse
kujundite alusel. See on vaimse tegevuse põhimooduseid. Mõtlemine toimub infotöötlusena psüühikas aju vahendusel. Otstarbekohaseks käitumiseks on aga tarvis psüühikas opereerida esemete, nähtuste ja omadustega, mis vahetult meelelises tunnetuses antud ei ole, s.o eemalolevalt. Selle võimaluse annab meile mõtlemine. Mõtlemine, keel ja loogika Mida rikkam on inimese keel, seda rikkam on tema võimalus mitmekesiselt ja täpselt mõelda. Formaalloogiliselt õige arutluskäik ei peagi olema faktiliselt õige. Mõtlemine kui protsess tähendab probleemsituatsioonidest lähtuvalt ning vajadusest tingitud pidevalt kulgevat psüühilist aktiivsust meelelise tunnetuse andmete läbitöötamisel, mõistmaks tegelikkuse sisemisi, varjatud põhjusi,tingimusi, seoseid. See kõik võimaldab tegelikkust mitte ainult konstateerida vaid ka seletada. 36 Mõtlemisnähtuste liigitamine Mõtlemisoperatsioonid: - Analüüs
kujundite alusel. See on vaimse tegevuse põhimooduseid. Mõtlemine toimub infotöötlusena psüühikas aju vahendusel. Otstarbekohaseks käitumiseks on aga tarvis psüühikas opereerida esemete, nähtuste ja omadustega, mis vahetult meelelises tunnetuses antud ei ole, s.o eemalolevalt. Selle võimaluse annab meile mõtlemine. Mõtlemine, keel ja loogika Mida rikkam on inimese keel, seda rikkam on tema võimalus mitmekesiselt ja täpselt mõelda. Formaalloogiliselt õige arutluskäik ei peagi olema faktiliselt õige. Mõtlemine kui protsess tähendab probleemsituatsioonidest lähtuvalt ning vajadusest tingitud pidevalt kulgevat psüühilist aktiivsust meelelise tunnetuse andmete läbitöötamisel, mõistmaks tegelikkuse sisemisi, varjatud põhjusi,tingimusi, seoseid. See kõik võimaldab tegelikkust mitte ainult konstateerida vaid ka seletada. Mõtlemisnähtuste liigitamine Mõtlemisoperatsioonid: - Analüüs - Võrdlemine - Süntees - Üldistamine
keeruline, sest kultuur on kasvukeskkond; eesmärgi teadmatus. Ontoloogilised ja aksioloogilised lähtekohad: lk 8 Mõiste „võimu tahe“ – see on ontoloogiline mõiste. Olemine kujutab endast võimu tahtmist. Võimutahe sellisena nagu olemuse olemusmääratlusena, see on väärtuselt neutraalne. See pole ei halb ega hea. Kuidas väärtusotsustus on põhjendatud – mis on hea ja halb?: ontoloogia määrab aksioloogia – „kõik, mis võimutahet tugevdab, on hea“ – see arutluskäik pole õige! Võimu tahe on olemuselt neutraalne ja seega ei dikteeri see ette, mis on hea ja halb – pole determineerivat otsust. Kust pärineb hea ja halb siis? See pärineb hüperborealase loomusest tema määratleb, mis on hea ja halb – oleneb väärtustajast, mitte väärtustavast! Mis on õnn? – „selle tunnetamine, et võib kasvab, et vastupanust saab jagu.“ Moraliin – moraal hoiaks alles midagi kahjurite vastu, s. t. moraal on midag, mis hoiab olemasolevat
õnnestunud soorituse. Oluline on: 1) Kasutada aega otstarbekalt ja olla produktiive. Koosoleku toimumise kohta antakse osalistele eelteade ja vajaduse korral lisatakse koopia eelmise kokkusaamise tulemustest. Aega saab paremini kasutada siis, kui koosolek on ette valmistatud. Koosolekut alustatakse õigeaegselt ja lõpetatakse ettenähtult. Koosoleku põhirõhk peaks olema eesmärgi täitmisel. 2) Arvestada ja mõista organisatsioonis toimivaid traditsioone. Probleemide arutluskäik ja lahendused võivad olla seotud eelnevate juhtumite, traditsioonide ja rituaalidega. Isegi koosolekutel osalevate inimeste tavapärased asukohad avaldavad mõju koostegevusele. Koosoleku juhataja peaks olema valmis mitmesugusteks juhusteks, sest kõik ei pruugi plaanipäraselt kulgeda. 3) Püüda saavutada ja säilitada osalejate rahuolu ja konsensus. Paljusid küsimusi saaks organisatsioonis lahendada ka kirjalikul teel, kuid siiski korraldatakse koosolekuid
induktsiooniprintsiipi ei saa õigustada pelgalt loogikale toetudes. Seda tõdedes näib, et induktivist on vastavalt omaenda seisukohale kohustatud näitama, kuidas tuletatakse induktsiooniprintsiipi kogemusest. On olnud edukaid ennustusi ja seletusi, mi said võimalikuks induktiivselt tuletatud teaduslike seaduste ja teooriate tõttu – seda vaatlevad nad kui induktsiooniprintsiibi õigustust. David Hume näitas ära, et selline induktsiooni käsitlus on vastuvõetamatu (40). Õigustuslik arutluskäik induktsioonile on see, et kui toimis edukalt esimesel, teisel jne juhtumil, siis toimis see edukalt alati. Aga ei saa kasutada induktsiooni, et õigustada induktsiooni – seda nimetatakse „induktsiooniprobleemiks.“. Nõue, et kõik teadmised tuleb induktsiooniteel tuletada kogemustest, välistab induktsooniprintsiibi, mis on induktivistliku seisukoha alus. Induktsiooniprintsiibi õigustamine on tautoloogiline. On aga veel puudusi (40). Kui palju vaatlusi annab kokku suure hulga
Referaat: arutluskäik + seosed. Referaat: teise arutelu(argumenteeritus vastuse otsimine küsimusele), tuua välja küsimus, mida arutleda. Eessõna + 1-5 prg – tuleb välja küsimus. Näidata, kuidas üks küsimus läheb üle teisele – mitu küsimust Kant’i teoses. Miks ta esitab selliseid küsimusi, mis sunnib teda esitama neid küsimusi? Seose loomine nende traditsioonidega? Kus antiikfilo asetseb filosoofilise mõttelises traditsioonides? Kuidas need on püstitatud ja mida nende peale hakkab? Mõisted, mida Kant kasutab, peavad olema formulaseeritud – mis tähenduses need mõistsed on arutluses. Kant kasutab ühte sõna erinevates tähendustes – kompetentne inimene oskab märgata erinevusi. Abstraktsed mõisted. Mida kant silmas peab? Kõiki küsimusi peab siduma omavahel! 1. Seminar. Eessõna. 1-8 lk. Kant reageerib retsensioonile. Tema sõnumit ei märgatud. Püüti leida traditsioonist kedagi, kellega võrrelda. Kant vastandab siin kahte filosoofia praktika...
Näiteks võib tekkida olukord, kus autosid müüakse madalama hinnaga vähem kui kõrgema hinnaga. Põhjus võib peituda selles, et inimeste sissetulekud on oluliselt kasvanud. Kui ekslikult arvatakse, et inimeste sissetulekud ei ole kasvanud, võidakse järeldada, et autode nõudluskõver on positiivse tõusuga, mis on täiesti vale järeldus. Ø Liikumine pikki kõverat versus kõvera nihe Näitena olgu toodud arutluskäik, mis ilmekalt näitab, millistele ekslikele tulemustele võib viia nõudluskõverate vale tõlgendamine: "Halb saak ei pruugi hinda tõsta. Alguses võib hind küll tõusta, kuid kõrgem hind vähendab nõudlust ja vähenenud 17 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 nõudlus langetab hinna endisele tasemele
kandjate hulga kui terviku. Nt väide ,,Ükski tudeng pole rumal". Väide on tõene, kui me võtame arvesse kõik universumi rumalad ja näitame, et mitte ükski neist ei samastu mitte ainsagi tudengiga. Kui me ei võtaks predikaati täies mahus, siis võib juhtuda, et mõni rumal, kes arvesse võtmata jäi, võib ikkagi osutuda tudengiks. See aga on vastuolus näitlause mõttega. Osaeitava puhul kehtib täpselt sama arutluskäik, ainult subjekt on piiritlemata, st et arutluskäik kehtib subjektiga haaratud mõne tudengi kohta. Nt lause ,,Mõni tudeng ei ole rumal". Jutt on küll vaid mõnest tudengist, ent nende puhul tuleb ikkagi ühekaupa tagasi lükata iga rumal olend ja seega tuleb kõrvale jätta kõik universumi rumalad olendid. Predikaat on piiritlemata (P) jaatavas väites, st nii üldjaatavas (SaP) kui ka osajaatavas (SiP) väites. Kui millegi mingit omadust jaatatakse, siis võib sama omadus olla ka veel millelgi muul
kandjate hulga kui terviku. Nt väide „Ükski tudeng pole rumal”. Väide on tõene, kui me võtame arvesse kõik universumi rumalad ja näitame, et mitte ükski neist ei samastu mitte ainsagi tudengiga. Kui me ei võtaks predikaati täies mahus, siis võib juhtuda, et mõni rumal, kes arvesse võtmata jäi, võib ikkagi osutuda tudengiks. See aga on vastuolus näitlause mõttega. Osaeitava puhul kehtib täpselt sama arutluskäik, ainult subjekt on piiritlemata, st et arutluskäik kehtib subjektiga haaratud mõne tudengi kohta. Nt lause „Mõni tudeng ei ole rumal”. Jutt on küll vaid mõnest tudengist, ent nende puhul tuleb ikkagi ühekaupa tagasi lükata iga rumal olend ja seega tuleb kõrvale jätta kõik universumi rumalad olendid. Predikaat on piiritlemata (P–) jaatavas väites, st nii üldjaatavas (SaP–) kui ka osajaatavas (SiP–) väites. Kui millegi mingit omadust jaatatakse, siis võib sama omadus olla ka veel millelgi muul
lühikese põlvkonnaga liikide liinil. Seda aga valkude primaarse struktuuri erinevuste statistikast ei nähtunud. Seega - molekulaarne kell valkude primaarstruktuuri tasandil ei ole mõjutatud põlvkonna ajalisest pikkusest ( ~ elueast). Nüüdseks on neid katseid korratud mitmel eri variandil ja mõned autorid on ka näidanud väikesi erinevusi - kõik need on aga kaugel paljukordsetest vahedest. On võimalik arutluskäik, mille kohaselt "vaikivad muudatused" - mida võib kutsuda ka neutraalseiks - sõltuvad siiski populatsiooni põlvkonna kestvusest. S.o. - molekulaarne kell tiksub neile mutatsioonidele teistmoodi kiirusega. Kui suure osa see moodustab üldisest kiirusest, on teine asi. Ja siin on lisaks veel üks oluline tähelepanek: kui me võtame mingi neutraalsete positsioonide hulga (näiteks mtDNA D-aasas, kus evolutsiooni kiirus on ülepea
Abstraktse materjali mäletamine on halvem kui konkreetse materjali mäletamine. Mõtlemine on objektiivse reaalsuse vahendatud, loogilis-abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite alusel. Otstarbekohaseks käitumiseks on tarvis psüühikas opereerida esemete, nähtuste ja omadustega, mis vahetult meelelises tunnetuses antud ei ole, s.o. eemalolevalt. Mida rikkam on inimese keel, seda rikkam on tema võimalus mitmekesiselt ja täpselt mõelda. Formaalloogiliselt õige arutluskäik ei pea olema faktiliselt õige. Mõtlemine kui protsess tähendab probleemsituatsioonidest lähtuvat ning vajadustest tingitud pidevalt kulgevat psüühilist aktiivsust meelelise tunnetuse andmete läbitöötamisel, mõistmaks tegelikkuse sisemisi, varjatud põhjusi, tingimusi, seoseid. Mõtlemisoperatsioonid: analüüs, võrdlemine, süntees, üldistamine, abstrahheerimine Mõtlemisvormid: mõiste(üksik,üldine,konkreetne,abstraktne), järeldus(tõene,väär),
allikaks, siis peaksime teda pidama ka kõige hea allikaks. (ibid) 75 Samuti ütleb Jung Basileidese vastu, et kui hing loodi algselt heaks ning kuri tuleneb hinge ,,moondumisest", siis pidi hinge rikkuma miski, mis on tõeline, isegi kui see ei kujuta endast midagi rohkemat kui hooletus, hoolimatus või labasus. (JUNG 1979:48) Jung soovib teisal täpsustada, et tema arutluskäik hea ja kurja kohta kehtib ainult empiirilise maailma ning selle loogikaseaduste suhtes. Ta kinnitab, et metafüüsilise maailma suhtes puudub tal otsustamiseks empiiriline materjal ja nii võib seal põhimõtteliselt olla, et Kuri on privatio boni. ,,Ma ei tüki sellele alale. Pean ainult kinnitama, et meie kogemuses valge ja must, hele ja tume, hea ja halb on ekvivalentsed vastandid, mis alati teineteist kinnitavad." (JUNG 1979:54)
Kuidas üks kolmekümnemõõtmeline kera välja võiks näha? Proovi ette kujutada! Meie näiteks ei oska... Matemaatika arendab mõtlemist Kui tahad saada juristiks, on matemaatika abiks. Kõige selgemalt oma argumente üles ehitama – olgu nad kui pikad tahes – ning kõige kärmemalt teiste argumenti- dest vigu leidma – olgu nad kui kavalad tahes – õpetab ilmselt matemaatika. Mate- maatilise arutelu jaoks on alati tarvilik välja käia täpsed eeldused, täpne arutluskäik ning täpsed järeldused – hajusad argumendid läbi ei lähe. Oletame, et prokurör leiab, et süüdistatava sissetulek pangakontol ja teatavad linnas toime pandud var- gused satuvad samale ajale. Kas seda võib kasutada tõendina tema kahjuks? Näi- teks on ju selge, et kui jäätiste läbimüük ja päikesepaiste korreleeruvad, ei järeldu sellest, et jäätise ostmine toob kaasa päikesepaiste. Mida me lisaks peaksime teadma? Kui tahad saada arstiks, on matemaatika kohustuslik
annaabi.ee 
