Uurimustöö alused konspekt (0)

• Püstitatud probleemile antakse lahendus
  

teadusuurimuse tüüpilised etapid

• Teemavaldkonna valik.
  

• Teemaga tutvumine ja selle piiritlemine uurimusülesande formuleerimine olemasoleva informatsiooniga tutvumine
  

• Teem PEAB tegijat huvitama
  
• Teema aktuaalsus, originaalsus
  
• Probleemi olemasolu
  
• Materjali ja vahendite kättesaadavus
  

• Võib ise õpetajale pakkuda
  
• Oma võimed ja huvid
  

• Teema konkreetsus ja piiritletus
  

• Võimalus teemat edasi arendada järgmistes töödes
  

• Uurimusülesande formuleerimine
  

• Probleemi sõnastamine
  

• Selgelt nähtava vastuseta (vastuse leidmine nõuab probleemi mitmes etapis lahendamine)
  
• Intrigeerivad, õpilasele või kogukonnale olulised
  
• Mitmetahulised (vajalik mitme aine teadmised ja oskused)
  
• Olukorrad, mille lahendamine sõltub paljudest andmetest (lahendamiseks tuleb andmeid koguda, analüüsida, interpreteerida [tõlgendamine]
  

• Uurimusprobleem
  

• Uurimusprobleem võib hõlmata ainult ühte või integreerida mitut võimaliku küsimust – põhi- ja alaprobleemid
  
• Võib olla esitatud lausena või küsimusena
  
• Probleem peab olema esitatud piiritletud kujul ja eksperimentaalselt uuritavana (ei sobi kas küsimused)
  

• Võimalikke uurimusprobleeme
  

• Vee karedsu – kuidas vee karedus sõltub proovi võtmise kohast..?
  
• Kaubandusfolkloor – kuidas mõj firmamärgid tarbimisharjumuste kuj?
  
• Õptejatae päeva tähistamine, puudub ülevaade õpetajate päeva tähistamise traditsioon
  

• Töö tegemist soovitav alustada teema kohta leiduva kirjanduse lugemisest
  

• Publitseeritud materjalid (raamat, ajakiri)
  
• Elektroonilised väljaanded ( internet )
  
• Uurimisülesande täpsustamine
  

• Miks ma seda tööd teen?
  
• Miks vajalik?
  
• PROBLEEM – lahendust nõudev küsimus või raskesti lah ül
  
• Vastuolu tegelikkuse ja soovitava vahe
  

• Uurimisprobleem võib hõlmata ainult ühte või intregreerida mitut võimalikku küsimust
  

• Põhi-
  
• Alaprobleemid
  

• Võib esitatud lausena, küsimusena või situatsiooni kujul
  

• Esitatakse kirjeldus miks antud uurimust on vaja läbi viia
  

• Probleem peab olemas esitatud piiritletud kujul ja eksperimentaalselt või empiiriliselt uuritavana.
  

• Eesmärk selgub teemast ja probleemist
  
• Eesmärk näitab ühte või mitut võimalikku lahendustteed uurimisprobleemile
  

• Millistele tulemustele soovin jõuda?
  
• Mida taotlen?
  
• Mida püüan saavutada?
  

• Sõltuvalt uurimisele iseloomustust jagatakse neljaks :
  

• Eesmärk võib olla:
  

• Probleemi teoreetiline või praktiline käsitlemine
  
• Lahendamine
  
• Seoste leidmine nähtuste vahel
  

• Algab harilikult sõnadega
  

• Avaldada
  
• Kirjeldada (Mis on põhilised karakteristikud?)
  
• Seleta (mis on põhjused?)
  
• Ennusta (mis juhtub kui kirjutatud seaduspärased jätkuvad?)
  
• Mõista (Milline on uuritava nähtuse/ilmingu lahendus neile, keda uurime?)
  
• Hinnata (Mis on olnud mingi meetme/projekti tagajärg?)
  
• Muuta (mida peaks tegema olukorra parandamiseks?)
  
• Kindlaks teha (-sotsiaalne mõju, mis võiks olla väljapakutud meetmetega/tegevuste ühiskondlik mõju?)
  

• Hästisõnastatud eesmärk EI OLE otseselt suunatud mitte tegevuste, protsesside nt otsida, uurida vaid ON pigem orienteeritud tulemustele, nt leida, avastada välja selgitada.
  

• Eesmärk ei saa olla millegi tõestamine
  

• Töö peab täitma eesmärgi.
  

• .. probleemiga seotud konkreetsed küsimused, millele uuring otsib vastust.
  
• Kõige tähtsam element uurimustöö puhul, sest määrab ära su töö sisulise fookuse – MIDA SA IKKAGI UURID?
  
• Iga küsimuse puhul tuleb kontrollida, kas see aitab mõtestada uurimisprobleemi, avab selle mingit tahku .
  
• Uurimisküsimused on lahtised küsimused (mitte kas-küsimused) ja peavad olema esitatud konkreetselt uuritava kohta.
  
• Tüübid:
  

• „Mis“ küsimused – avastamine ja kirjeldamine – mis mustrid esinevad, kes on toimijad jne
  
• „miks“ küsimused – mõtlemine ja seletamine – nähtuste põhjused, seosed nende vahel, uuritavate maailma mõistmine.
  
• „Kuidas“ küsimused – muutmine, praktilisi lahendeid otsivad
  

• Piirtud (koha, ajavahemiku, tingimuste järgi)
  
• Mõõdetavad, vaadeldavad, andmetega kaetud
  

• Moraalseid ja iluküsimusi ei saa uurida
  
• Saab ainult uurida, et mõõdame inimeste hoiakuid eutanaasia ja linnade ilu kohta
  

• Ei tohi olla kallutatud
  

• Hüpoteed on väide uurimisprobleemi oletatava lahenduse kohta
  
• Tõestamisele võetavad väited, teesid (MIDA ASUN TÕESTAMA?)
  
• Uuringu tulemusena kinnitatakse või lükatakse ümber
  

• Hüpoteeside allikad:
  

• Teooria
  
• Teied uurgud
  
• Vaatlus /kogemus
  
• Loogiline arutluskäik
  

• Tüübid:
  

• Võrdlushüpotees
  
• Seosehüpotees
  

• Hüpotees:
  

• Ei ole liiga kitsas ega lai
  
• Ei tohi olla liiga ilmne
  
• Koosneb kahest poolest
  
• On sisukas
  
• On sõnastatud konkreetselt
  

• Olemas oleva informatsiooniga tutvumine
  

• Teema kohta kirjanduse lugemine
  
• Arhiiv
  
• Ümbritsevad inimesed
  

• Uurimusülesande täpsustamine – töö eesmärki toetavad tegevused
  

• Uurimisplaani koostamine
  

• Taustaloomine
  

• Uurimusprobleemide sõnastamine
  

• Varasemad tähelepanekud elust
  
• Võimalikud seosed
  
• Taust internetist ja kirjandusest
  

• Hüpoteesi(de) või uurimusküsimus(te) sõnastamine
  

• Uurimismeetodi valik
  

• Uurimismeetodid – all mõeldakse uurimise teostusviise e kitsamalt vajaliku info hankimis viise
  

• Andmekogumismeetodid
  
• Andmetöötlusmeetodid
  

• Intrepreteerimismeetodid
  

• Uurimismaterjali kogumine, töötlemine ja analüüsi planeerimine
  
• Tööplaani koostamine (ajaline graafik )
  

• Eesmärgiks on testida püstitatud hüpoteese/vastata uurimusküsimustele
  

• Kasutada tuleb korralike allikaid
  
• NB! Ettevaatust ajakirjandusega!
  
• NB! Wikipeedia .org – hea koht alustada otsinguid kuid sobimatu viitamiseks
  

• Andmekogumismeetodite all mõeldakse viise, kuidas uurimuses andmeid on kogutud
  
• Ilma andmeteta pole uurimustööd (selles on erinevus referaadist ja esseest)
  
• Oluline on andmete ajakohasus ja usaldusväärsus
  
• Andmeteks võivad olla:
  

• Arvandmed
  
• Dokumendid
  
• Meedia- ja reklaamimaterjalid
  
• Isiklikud seisukohad, meenutused
  

• Uurija kasutab kellegi teise kogutud toorandmeid. Võib tekkida probleem, et minu uurimiseesmärl ja nende andmete koguja oma ei pruugi kokku minna ning andmebaasis pole seda, mis mulle vajalik.
  

• Koosolekute, eksamite jms. Protokollid , ametikirjad, kooli dokumentatsioon, listivestlused.., ettevõtete aastaaruanded, intervijuude mahakirjutised,
  
• Erinevad andmebaasid: statistikaamet , Eesti pank , IMF, Euroopa Statistikaamet
  

• Küsitlus
  

• Kirjalik
  

• Ankeetide abil saab koguda andmeid
  

• Demograafilised ja taustaandmed
  
• Käitumisharjumused
  
• Hoiakud, uskumused, hinnangud ja arusaamad
  
• Teadmised
  
• Kavatsused, soovid, sümpaatiad
  

• Suuline
  

• Vaatlus
  
• Katse ja/ehk ekperiment
  
• Töö arhiivimaterjalide ja kirjalike allikatega