Õuel maksis pilet 1 penn, rõdu all 1 šilling Etendused toimusid päeval ning kestsid umbes 2,5 tundi Näitlejatelt ei eeldatud elava inimese jäljendamist, vaid kujutava inimese veenvat mängimist Tuntuim näitekirjanik on William Shapespeare ning tema tuntuim teos on „Hamlet“ 5. Seletada mõisted traktaat, raamjutustus, reformatsioon, eruditsioon, autobiograafia, kultism. Traktaat - Teadusteksti arhailine vorm, mis tavaliselt kujutab enesest lühemat teatud teemat käsitlevat kirjalikku teksti. Raamjutustus - Kirjandusteos, milles ühe jutustuse raamidesse on paigutatud teisi terviklikke jutustavaid tekste. Reformatsioon - 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised
„Haridus on oma rumaluse jätkuv avastamine“ - Franklin „Haridus on see, mida enamik saab, paljud annavad edasi ja vähesed omandavad.“ – Karl Kraus Haridus kui mõiste on segane ka haritud inimestele. Läbi aegade on vaieldud selle lihtsa, kuid samas nii keerulise sõna üle. Ühed ütlevad, et igal haritud inimesel peab olema kõrge eruditsioon ning teised seevastu, et elukool on see kõige suurem koolitaja. Viimast väidab oma teoses ka Karl Ristikivi öeldes, et „Koolitunnistus ei tähenda midagi – alles elus näitab inimene, mis ta tõepoolest väärt on.“ Selle argumendiga ei saa ma täielikult nõustuda, sest ka õppeasutuses saadud teadmised on äärmiselt tähtsad, kuid nende ellu rakendamine on keerulisem kui omandamine. Eks peaks siingi mõlemad pooled tegema kompromissi ning leppima kuldse keskteega.
Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927. aastal. Noore kirjaniku teine peateos "Invaliidid" ilmus 1930. aastal. Betti Alveri hilisemas loomingus tõusis esile luule. Luulet viljelema õhutas Betti Alverit kontakt noorte poeetidega. Teiselt poolt vormis tema talenti eruditsioon. Eesti luulest on Betti Alveri meelisautoriteks olnud kõigepealt Marie Under, seejärel raskepärasem Gustav Suits. Betti Alveri esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. Betti Alverile ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad, neid varjutasid Heiti Talviku seadusetu arreteerimine ja küüditamine ning luuletajale osaks saanud umbusaldus.
Ekspressiivne ilmekas Luider kõhn Selve iseteenindus Ekspressiivne ilmekas Lõhmus pärn Selve iseteenindus Ellerhein jaanilill Läppuma- kopitama Semantika tähendus Ennistaja restauraator Lävima suhtlema Semasioloogia Ennistaja restaureerija Mahitama komplekteerima tähendusõpetus Eruditsioon õpetatus Maika särgik Sentimentaalsus Estetism eestipärane sõna Maimik 1-3 aastane laps hingelisus Fennism soomepärane Maldama läbema Sidus tihe sõna Marketing turundus Sisask ööbik Fiiling tunnetus Meede abinõu Spontaanne iseeneslik Foneetika häälikuõpetus Meene suveniir Stenograafia kiirkiri
0p isiklik vaatepunkt puudub, järeldused ei ole teemakohased; 1p oma arvamus (ilma põhjenduseta); 2p isiklikku hinnangut toetavad teemakohased lihtsad järeldused; 3p järeldustele tuginev isiklik hinnang on kinnitatud näidetega; 4p järeldused tulenevad analüüsist, on põhjendatud ja argumenteeritud, ilmneb eruditsioon. 2 punkti isiku-‐ ja kohanimede õigekiri, stiil: 0p ebakorrektne stiil, tõsised kirjavead; 1p esineb üksikuid eksimusi või ebakorrektsust, töö on üldsõnaline (släng jms.); 2p sõnastus ja kirjaviis on korrektne. 1
4 punkti isiklik suhtumine ja järeldused: 0p isiklik vaatepunkt puudub, järeldused ei ole teemakohased; 1p oma arvamus (ilma põhjenduseta); 2p isiklikku hinnangut toetavad teemakohased lihtsad järeldused; 3p järeldustele tuginev isiklik hinnang on kinnitatud näidetega; 4p järeldused tulenevad analüüsist, on põhjendatud ja argumenteeritud, ilmneb eruditsioon. 2 punkti isiku- ja kohanimede õigekiri, stiil: 0p ebakorrektne stiil, tõsised kirjavead; 1p esineb üksikuid eksimusi või ebakorrektsust, töö on üldsõnaline (släng jms); 2p sõnastus ja kirjaviis on korrektne. Arutluses hinnatakse ajastu tundmist, probleemi püstitust, analüüsi ja argumentatsiooni, faktide kasutamist. Arutluse pikkus peaks olema üks kuni kaks lehekülge. Hindamisel ei arvestata alla pooleleheküljelisi töid.
Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927. aastal. Noore kirjaniku teine peateos "Invaliidid" ilmus 1930. aastal. Betti Alveri hilisemas loomingus tõusis esile luule. Luulet viljelema õhutas Betti Alverit kontakt noorte poeetidega. Teiselt poolt vormis tema talenti eruditsioon. Eesti luulest on Betti Alveri meelisautoriteks olnud kõigepealt Marie Under, seejärel raskepärasem Gustav Suits. Betti Alveri esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. Betti Alverile ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad, neid varjutasid Heiti Talviku seadusetu arreteerimine ja küüditamine ning luuletajale osaks saanud umbusaldus. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana
3p esitatud on piisavalt fakte teema toetuseks 4p näidete valik on põhjendatud, ilmneb õpilase lugemus 4 punkti isiklik suhtumine ja järeldused 0p isiklik vaatepunkt puudub, järeldused ei ole teemakohased 1p oma arvamus (ilma põhjenduseta) 2p isiklikku hinnangut toetavad teemakohased lihtsad järeldused 3p järeldustele tuginev isiklik hinnang on kinnitatud näidetega 4p järeldused tulenevad analüüsist, on põhjendatud ja argumenteeritud, ilmneb eruditsioon 2 punkti isiku- ja kohanimede õigekiri, stiil 0p ebakorrektne stiil, tõsised kirjavead 1p esineb üksikuid eksimusi või ebakorrektsust, töö on üldsõnaline (släng jms.) 2p sõnastus ja kirjaviis on korrektne Kõige olulisem arutluse hindamisel on teemakohasus. Kui arutlus ei vasta teemale, jäetakse kõik teised kriteeriumid arvestamata ja töö hinnatakse 0 punktiga. Töö struktuuri (2p) hinnates lähtutakse teemale vastavusest, st nii sissejuhatus kui ka
Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927. aastal. Noore kirjaniku teine peateos "Invaliidid" ilmus 1930. aastal. Betti Alveri hilisemas loomingus tõusis esile luule. Luulet viljelema õhutas Betti Alverit kontakt noorte poeetidega. Teiselt poolt vormis tema talenti eruditsioon. Eesti luulest on Betti Alveri meelisautoriteks olnud kõigepealt Marie Under, seejärel raskepärasem Gustav Suits. Betti Alveri esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. Betti Alverile ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad, neid varjutasid Heiti Talviku seadusetu arreteerimine ja küüditamine ning luuletajale osaks saanud umbusaldus. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana.
konservatooriumi üliõpilase Lea Ringi kujunemislugu. Betti saatis teose Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. "Tuulearmuke" krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927. aastal. Noore kirjaniku teine peateos, paiguti naturalismi kalduv jutustus "Invaliidid" ilmus 1930. aastal. See on pühendatud rannaolustikule: randlaste karmile elule, selle sotsiaalsetele ja sisemistele probleemidele. Betti Alveri hilisemas loomingus tõusis esile luule. Ühelt poolt vormis tema talenti eruditsioon. Teiselt aga õhutas luulet viljelema Betti Alverit kontakt noorte poeetidega. Kujunes noorte haritlaste (Ants Oras, Paul Viiding, August Sang jt) sõpruskond, mille hingeks oli Heiti Talvik. 19. juuli 1937 abiellus Betti luuletaja Heiti Talvikuga. Betti Alveri esikkogu "Tolm ja tuli", mis ilmus 1936. aastal, paistis silma kunstilise küpsusega. See teos kujutab endast jõulist hümni inimese vaimsusele ja vaimuvabadusele.
10. Betti Alver sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval, raudteelase perekonnas. Lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi. 1924-1927. a. õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Luulet viljelema õhutas Betti Alverit kontakt noorte poeetidega. Teiselt poolt vormis tema talenti eruditsioon. Eesti luulest on Betti Alveri meelisautoriteks olnud kõigepealt Marie Under, seejärel raskepärasem Gustav Suits. Betti Alveri esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. Betti Alverile ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad, neid varjutasid Heiti Talviku seadusetu arreteerimine ja küüditamine ning luuletajale osaks saanud umbusaldus. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti
Albercht Dürer Albrecht Dürer sündis Nürnbergis, 1471. aastal. Tema suur eruditsioon ja vaimujõud on asetanud ta kõrvuti suurte Itaalia meistritega ja mõju on olnud märgatav uues suurejoonelises voolus, mille pioneer Albrecht Dürer oli - Gooti basiilika. Dürer kehastas Saksamaal esimesena renessaansiaja kunstnikutüüpi - õpetlaskunstnikku. Ta töötas keiser Maximilian I tellimusel ja aastal 1520 suundus Hollandisse, kus sai hinnatud maalijaks Charles V juures. Rohkest loomingust (u.80 maali ning 1500 graafilist lehte ja joonistust)
kerges kaifis. Midagi sarnast on mulle olnd ka keeltega tutvumine. Olen uurind õige mitmesuguste keelte grammatikaid ja mõnd nendest ka mõnevõrra õppind, näiteks iiri, walesi ja handi keelt. Kollektsionäär olen ka kirjanduse vallas. Mulle meeldib lugeda rohkem kirjanduslugusid kui kirjandust ennast. Lapsena oli minu lektüüriks Friedrich Schilleri Lääne- Euroopa kirjanduse ajalugu, seda lugesin korduvalt ja sealt pärineb vist minu põhiline kirja nduslooline eruditsioon. Kui hiljem hakkasin lugema autoreid, kellest selles raamatus juttu on, olin pettund, kuna kirjandus ise ei olnd nii huvitav, kui olin lootnud. Minu kujutlus kirjandusest ei vastand tegelikkusele. Igasugu katalooge, ülevaateid ja lo etelusid uurin praegugi vahel. Lapsepõlves Ülikooli tänaval aga oli üks minu lemmikraamatuid loomulikult Eesti Entsüklopeedia, mille vanaisale oli kinkind väljaandja - k/ü Loodus ja mis imekombel sõjatulest puutumata oli jäänd
nimetatud väljaandele mõned luuletused, aga need jäid avaldamata tänu kunstilisele abitusele. Järgmisel aastal tõi aga " Noor-Eesti " IV album ära juba ilmekama luuletuse " Siis kui veereb päike ", millele ajapikku lisandus perioodikas juba pidevamalt uusi värsse. Enne kodumaale naasmist avaldas ka " Siuru " I album, mõned Tuglase valduses olnud luuletused. " Siuru " väljaandel ilmus 1918. a. hilissügisel luuletaja esikkogu " Üksinduse saartele ". Tähelepanu äratas Alle eruditsioon ja uudne ainestik, mille tõi eesti luulesse antiikmüütide, piiblilegendide või renessansiajastu motiivide tõlgendajana. Need luuletused mõjusid enamasti raamatulike stiliseeringuta. Luuletus " Eesti pastoraal ", mis on luuletaja lapsepõlve mälestustest välja kasvanud, idüllitu, kuid nukralt tundesoe luuletus sügissajus ja uduvinas heinakuhja all kükitavast karjalapsest, kes hoiab peremehe loomi. Luuletus avaldati esimest korda ajakirjanduses 1916
madala (rahvaliku) keele, arhaismid, leiutatud neologismid ja fantastilised
hüperboolid
Joomise ja söömise janu sümboolika
Humanism Rabelais´ romaanides “Gargantua” ja “Pantagruel”
Rabelais propagandeeris humanismi
Naturalistlik kehalisus
Humanistlike ja pedagoogilise ideaale :ülistab inimese arengut
Kasutab korduvaid motiivid : surm – sündimus tsüklidel
Humanistlik eruditsioon eiti loodusteaduses (anatoomia ja füsioloogia)
Rõhutab looduse alusena selle kehalisust, sugulisust ja asisust
Kaitseb loomulikkust
Michel de Montaigne kui esseežanri rajaja (vorm, teemad,
Montaigne´i tüüpiline arutlusviis)
Arutleb kõikvõimalikel eluteemadel, isiklik kogemus, oma arvamuse
väljendamine
Pidev arutlus, toetab seda
Tema esseeid ühendab mõtisklus inimese elu mõtte ja õnne võimalusee
üle
1. KESKAJA FILOSOOFIA ISELOOMULIKUD JOONED • Religioonikeskne - filosoofia roll oli olla vahend, mis pidi aitama usutõdesid seletada, põhjendada, formuleerida. Kristliku mõtlemise periood. • Pidi jälgima usutõdesid ehk dogmasid, kristlike probleeme • Filosoofia oli teoloogia ori • Filosoofia on vahend, mida usu seletamiseks kasutada • Filosoofid on nt. kirikuisad • Retrospektiivsus (tagasivaatavus) - kõik tõed on kirjas, midagi uut ei ole. Eruditsioon. Plagiaati ei tuntud (oli hea). • Uusi asju välja mõeldud • Toetuti varakristlikele autoriteetidele • nt. Piibel • Oma intellektiga ei hakata mõtlema, toetutakse varemkirjutatule • Magister dixit - õpetaja on nii öelnud, sellest piisab • Mida rohkem on loetud kristlike teoseid ja mida rohkem sa oskad nende kohta öelda, seda targem oled • Õpetlikkus, kasvatuslik suunitlus • Kloostrikoolid • Ülikoolid 2
Hinde kriteeriumid Hindamisel arvestatakse järgmisi kriteeriume: 1.kirjandi vastavus teemale, teema avatus; 2.sisukus; 3.põhjendamis- ja järeldamisoskus, oskus kasutada oma teadmisi ja valida teemakohaseid näiteid; 4.ülesehitus; 5.teksti sidusus, lausestus; 6.sõnavara, stiil; 7.õigekeelsus ja interpunktsioon; 8.isikupära; 9.töö välimus. 10-9 palli *kirjand vastab teemale ja teema on avatud; *kirjandis ilmneb kirjutaja analüüsioskus ja üldistusvõime, eruditsioon ning lugemus; *esitatud faktid on tõesed, väited põhjendatud, järeldused tulenevad analüüsist; *kirjandi ülesehitus vastab nõuetele; *tekst on sidus, lausestus selge, loogiline ja vaheldusrikas; *sõnavara on rikas ning arvestab kirjandi stiili; *kirjandis ei ole üle 4 keelevea. 8-6 palli *kirjand vastab teemale ja teema on piisavalt avatud; *kirjutaja suudab üldistada ja analüüsida; *esitatud faktid on tõesed, väited põhjendatud, järeldused tulenevad analüüsist;
3p esitatud on piisavalt fakte teema toetuseks 4p näidete valik on põhjendatud, ilmneb õpilase lugemus 4 punkti isiklik suhtumine ja järeldused 0p isiklik vaatepunkt puudub, järeldused ei ole teemakohased 1p oma arvamus (ilma põhjenduseta) 2p isiklikku hinnangut toetavad teemakohased lihtsad järeldused 3p järeldustele tuginev isiklik hinnang on kinnitatud näidetega 4p järeldused tulenevad analüüsist, on põhjendatud ja argumenteeritud, ilmneb eruditsioon 2 punkti isiku- ja kohanimede õigekiri, stiil 0p ebakorrektne stiil, tõsised kirjavead 1p esineb üksikuid eksimusi või ebakorrektsust, töö on üldsõnaline (släng jms.) 2p sõnastus ja kirjaviis on korrektne Kõige olulisem arutluse hindamisel oli teemakohasus. Kui arutlus ei vasta teemale, jäetakse kõik teised kriteeriumid arvestamata ja töö hinnatakse 0 punktiga. Töö struktuuri (2p) hinnates lähtututakse teemale vastavusest, st nii sissejuhatus kui ka kokkuvõttev lõppsõna
mida algupärasem ja ehtsam, seda tõesem. 2)Kõige iidsem on Piibel. 3)Alati viidatakse autoriteedile: ''Õpetaja on nii öelnud'' (id.Magister dixit). 4)Saranasus autoriteediga on tõesuse kkriteerium. Mõistet plagiaat (inimese röövimine) tänapäevases mõttes ei tuntud. 5)Igasugune uuendlslikkus oli märk upsakusest, täehndas taganemist autoriteedist ja järelikult ka tõest. 6)Valitseb mimeetiline kultuur. 7)Suurim väärtus keskaja õpetlasel on eruditsioon (paljuteadmine), mitte loomingulisus. Kasvatuslik suunitlus: Peaaegu kõik keskaja filosoofid olid õpetajad või ülikoolides lektorid. Põhilised probleemid: 1) Usu ja mõistuse vahekorra probleem: a)usun, sest see on absurdne. Usutõdesid ei saagi mõistusega haarata. Tertullianus (u. 160- 220). b)Usun selleks, et mõista. Anselm Canterburyst(1033-1109). Üksnes usu läbi välgustatud inimmõistus on suuteline mõistma jumalikke tõdesid.
Tunnen, et on raske muuta seda, mis mul on öelda, vastuvõetavaks kohtule, mille ette mul tuleb astuda. Kuidas söandada teha etteheiteid teadustele ühe Euroopa õpetatuima kogu ees, ülistada harimatust kuulsas Akadeemias ja ühitada õppimispõlgust austusega tõeliste õpetlaste vastu? Olen neid vasturääkivusi ette näinud, ja need pole mult julgust röövinud. Ma ei ründagi teadust, ma kaitsen voorust vooruslike inimeste ees. Ausus on kõlbelistele inimestele veel kallim kui eruditsioon õpetatutele. Mida mul siis karta on? Mind kuulava nõukogu haritust? Olen nõus, aga see puudutab kõne ülesehitust, mitte kõneleja tundeid. Õiglased valitsejad pole kunagi tagasi kohkunud vaieldavates küsimustes iseend hukka mõistmast; ja täie õigusega on kõige soodsam olukord see, kui tuleb end kaitsta ausa ja haritud vastaspoole ees, kes on kohtunikuks omaenese kohtuasjas. ESIMENEOSA On ülev ja kaunis vaatepilt näha inimest väljumas teatud mõttes olematusest omaenese
mõlemale poole on võrdselt tõenäolised Juhuslik ja süstemaatiline viga - Juhuslik viga: ei sõltu omaduse tasemest - Süstemaatiline mõõtmisviga: testiskoor moonutab mingi väline asjaolu Hindaja arvamus hinnatavast, sotsiaalselt soovitav vastamine, bluffimine, spikerdamine Intelligentsuse ja isiksuse tavateooriad - Intelligentsus tavakeeles: viisakus, mitmekülgsed teadmised, eruditsioon - Isiksus tavakeeles: omapärasus, endale kindlaks jäämine Intelligentsuse tavateooriad Carol Dwerck - ’inkrementaalne’ ja ’entiteedi-teooria’; fikseeritud või kasvule orienteeritud mõttelaad/mõtteviis - Kes usuvad et intelligentsus võib suureneda need on paremini motiveeritud ning see motivatsioon on püsivam. Väljendub ka paremates saavutustes - Mõttelaad on tugevalt seotud sotsiaalmajandusliku staatusega
Kolm riiki: egipltus, seleukiidid, makedoonia vanakreekaga. Võimukorraldused: eesotsas spiiramatu võimuga jumalikud kuningad. Talupoegade allutatus. Palgasõjavägi. Linnade valitsemiskorraldus näiliselt säilis. Rahvakosolek ja nõukogu. · Linnad: Aleksandria Aniookia Pergamon Orjapidamine arenes Linnade ja kihtide ebavõrdsus · Kirjandus: Luule Kutsuti kokku poeete Elegantne stiil ja eruditsioon Pakkuda meelelahutust Tragöödiad teatris asendustid komöödiatega · Filosoofia: Inimene kui indiviid ja ta vajadused Epikuros Jumalat inimese asjad ei huvita Stoitsistlik koolkond Kõik jumala korra järgi määratud · Teadus: Eukleides Elemendid Geomeetria põhialused Archimedes Sitsiilisast Kruvi Kindlustused
Töö struktuur 3p 1 p - esitatud on ainult teemaarendus, töö ei ole struktureeritud 2 p - töö on struktureeritud, kuid ülesehituses puudub tervik ja loogika (puudub sissejuhatus või lõppsõna) 3 p - ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte) Teadmised ja näited 4p 1 p - on esitatud mõni juhuslik fakt 2 p - esitatud piisavalt näiteid või fakte teema mõtestamiseks 3 p - näidete, faktide hulk on piisav ja nende valik põhjendatud 4 p - ilmneb eruditsioon ja lugemus Probleemi väljaarendamine, arutlus, analüüs 5p 1 p - töö on kirjeldava laadiga, vastab teemale 2 p - probleem on käsitletud 3 p - välja on toodud iseloomulikud näited 4 p - arutlus on analüüsiva iseloomuga: võrdlus, seosed 5 p - probleem on välja arendatud: üldistused, põhjendused Isiklik arvamuse olemasolu ja selle põhjendatus 3p 1 p - oma arvamuse olemasolu 2 p - oma arvamuse kinnitamine mõne näitega
rahvaste kirjanduses on suurte annete esiletõus palju haruldasem kui püsivate traditsioonidega vanematel kultuurrahvastel. /- - -/ Anton Hansen Tammsaare on eesti kirjanduse suurim, üle aegade ulatuv eepiline talent, iseseisev juurdleja põhiliste eluprobleemide üle, võrratu pilguteravuse ja erakordse kujundusjõuga sõnameister." Tammsaare kirjanikuisiksuse tausta moodustab tema suurel lugemusel põhinev eruditsioon. Selle suundumustele osutab kirjaniku tõlketegevus. Ta on eesti lugejatele vahendanud Dostojevski, Wilde'i, Shaw', Galsworthy, Conradi jt loomingut. Teda on kütkestanud Hamsuni, Thomas Manni, Rolland'i teosed. Tammsaare kaldus elus eraklusele, kuid see ei tähendanud enda ühiskonnale vastandamist. Tammsaaret iseloomustas ühiskonnas toimuva teravapilguline jälgimine, põhjalik analüüs ning sekkumine äärmisel vajadusel. Ka kirjanduse arengusuundade suhtes ei jäänud
kirjanduses on suurte annete esiletõus palju haruldasem kui püsivate traditsioonidega vanematel kultuurrahvastel. / / Anton Hansen Tammsaare on eesti kirjanduse suurim, üle aegade ulatuv eepiline talent, iseseisev juurdleja põhiliste eluprobleemide üle, võrratu pilguteravuse ja erakordse kujundusjõuga sõnameister." Tammsaare kirjanikuisiksuse tausta moodustab tema suurel lugemusel põhinev eruditsioon. Selle suundumustele osutab kirjaniku tõlketegevus. Ta on eesti lugejatele vahendanud Dostojevski, Wilde'i, Shaw', Galsworthy, Conradi jt loomingut. Teda on kütkestanud Hamsuni, Thomas Manni, Rolland'i teosed. Tammsaare kaldus elus eraklusele, kuid see ei tähendanud enda ühiskonnale vastandamist. Tammsaaret iseloomustas ühiskonnas toimuva teravapilguline jälgimine, põhjalik analüüs ning sekkumine äärmisel vajadusel
naiselikku kätt, mida hoidis õhus, et sealt veri ära valguks, «te kuulsite, et härra kloostriülem tahab, et mu väitekiri oleks dogmaatiline, mina aga tahan, et ta oleks aateline. Seepärast soovitas härra kloostriülem mulle teema, mida ei ole seni veel käsitletud, kusjuures mulle tundub, et serla teemat on võimalik üsnagi suurepäraselt välja arendada: «Utraque manus in benedicendo clericis inferiqribus necessaria est.» D'Artagnan, kelle eruditsioon on meil teada, ei pilgutanud selle tsitaadi juures sugugi rohkem silma kui siis, kui härra de Treville oli lausunud sententsi kingituste kohta, mille suhtes ta oletas, et d'Artagnan on need saanud härra Buckinghamilt. «See tähendab järgmist,» jätkas Aramis, püüdes talle asja arusaadavamaks teha, «õnnistamise ajal on alama astme preestritele mõlemad käed hädavajalikud.» «Suurepärane teema!» hüüdis jesuiit. «Suurepärane ja dogmaatiline
annaabi.ee 
