KURTNA KOOL Karjala keel Referaat Nimi XI klass 26. sept. KURTNA 2010 Sisukord Tiitelleht .................................................................................................................................... 1 Sisukord .................................................................................................................................... 2 Karjala keel ............................................................................................................................... 3 Pildid ......................................................................................................................................... 4 Kasutatud kirjandus ................................................................................................................... 5
vaid arvavad selle koos Ingeri soome murretega soome idamurrete hulka. Eesti keeleteadlaste P.Ariste, A.Laanesti jt. seisukoht on, et tegemist on siiski iseseisva keelega, sest see on võrsunud otse algkarjala keelest, pealegi on isurid piirkonna põlisasukad, mitte hilised sisserändajad. Päritolu tõttu on isuri keelel lähedasi kokkupuuteid idasoome murretega. Tihedad kontaktid on olnud ka naaberrahva vadjalastega. Lääne-Ingeris on vadja keel mõjutanud isuri ja soome keelt, Hevaha jõe kandis võib täheldada isuripärasusi vadja keeles. 1930. a-il loodi isuritele ladina tähestikul põhinev kirjakeel. Lääne-Ingeri isuri koolides võis saada alghariduse emakeeles. 1932-1937 kirjastati 25 isurikeelset õpikut (näit. V.Junus, Izoran keelen grammatikka. Morfologija. Opettaijaa vart 1936; V.Junus, N.Iljin, Inkeroisin (izoran) keelen oppikirja alkuskouluja vart 1936). Paraku hävitati juba 1937 nii
Vadja keel Territoorium Kõnelejate hulk 1989. a. – 62 in. 1998. a. – 30-40 in. 2003. a. – 10 in. 2010. a oskas Venemaal vadja keelt 68 in. Murded ja murrakud † idavadja (1960) läänevadja • † Mäe vadja (1960) • † Oru vadja (1960) • Vaipoolne vadja Kukkusi vadja † kreevini (1800) Kirjakeel Läänemurdel põhinev vadja kirjakeel Looja: Mehmet Muslimov Vadja-Eesti sõnaraamat “Vad'd'a sõnakopittõja” Esimene vadjakeelne raamat Ilmumisaasta: 2015 Raamat on õppematerjaliks vadja keele kõnelejatele ja keelest huvitatuile. Keeleõpe Jõgõperä keskkool Luutsa küla kool (lõpetatud) Kingissepa koduloomuuseum Helsingi Ülikool Joensuu Ülikool Jyväskylä Ülikool
läänemeresoome hõimudest arvatavalt I aastatuhandel e. Kr. Arvukus ja keel Aasta Allikas Arv 1848 Peter von Köppen 5148 XIX saj lõpp Eemil Nestor Setälä 1500-3000 1915 Lauri Kettunen 1000 1926 Rahvaloendus 705 1930 Vene TA ekspeditsioonide andmed 500 1942 Gustav Ränk 400-500 1943 Julius Mägiste ~ 500 1948 Paul Ariste 100 1957 Paul Ariste 25 1995 Heinike Heinsoo ~ 60 2002 Venemaa rahvaloendus 74 1998. aasta suvel kõneles vadja keelt emakeelena suuremal või vähemal määral u. 30-40 inimest kolmes Lauga jõe suudme äärses külas: Liivtsüläs, Luuditsas ja Jõgõperäl. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil elas Venemaal 73 vadjalast. Vaid 12 neist elas Leningradi oblastis ja 12 Peterburis.1 Tundub, et tegemist on inimestega, kes on viimasel ajal hakanud väärtustama oma vadja juuri ning tunnistanud end vadjalasteks. 1989. aasta rahvaloenduse käigus arvati vadjalased ,,teiste rahvaste" hulka.
suhkruga. Palju valmistatakse ka kõiksugu erineva täidisega pirukaid. 2.3 Vadjalased Vadjalased on läänemeresoome keelkonna lõunarühma kuuluv läänemeresoome hõim. Traditsiooniline vadjalaste asuala Vadjamaa on olnud Ingeris Lauga jõe ümbruses üsna Eesti idapiiri lähedal. Vadjalased on õigeusklikud. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil elas Venemaal 73 vadjalast. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 64 vadjalast. 2011. aasta seisuga oskab vadja keelt hästi rääkida 8 vadjalast. Vadjalasi nimetatakse sageli Ingeri põlisrahvaks, mis on tõsi sellisel määral, et enne neid piirkonda asustanud rahvaid ei ole teada. A. M. Tallgreni teooria järgi põlvnevad vadjalased Eestist 3.6. sajandil Ingerisse läinud inimestest. Ingerist on avastatud eesti tüüpi matmispaiku. Siiski juba üsna varakult muutusid matmistavad slaavipärasteks. 2.4 Liivlased
Rannikumurde probleemid: Kask rannikul pole toimunud tervet rida uuendusi, mis toimusid mujal Põhja-Eestis. See on diakrooniline kriteerium, mitte sünkrooniline. Viitso ajalooliselt pole rannikumurret kui ühist nähtust olemas; on kaks eraldi murret, millel pole ühiseid uuendusi. Pajusalu: eR erijooned haaravad keele põhistruktuuri sügavamalt Rannamurre < > soome keel Alutaguse < > Ida murre ja vadja keel Murrete kujunemine ja hääbumine: · Millal eesti murded kujunesid pole teada, põhirühmad vähemalt 2000 aastat tagasi · Kitsamad murdeerinevused 13.-16. sajandil · 13.-16. sajandi keelemuutused mõjutasid enim lõunaeesti murdeid ega jõudnud osalt kirderannikule · 14.-16. sajandi sunnismaisus kujundas eripärased murrakud · eri murretel olid erinevad keelekontaktid · Murrete hääbumine toimus eesti keeles 20. sajandil Hääbumise põhjused:
Kus nad elavad? - Sest saamida rassilised omadused erinevad tunduvalt teiste soome ugri hõimude rassilistest omadustest. Saamisid on umbes 50000 ning elavad Skandinaavia põhjaosas. 12. Missugune keel on läänemeresoome keelte hulgas suurim? Mitmendal kohal on eesti keel? - Soome keel, kõneleb umbes 5miljonit. Eesti on kõnelejate arvult kolmas. 13. Mille poolest karjala keel kuulus on? Too näide. - Oma rahvaluule poolest. E.Lönnrot ,,Kalevala''. 14. Kus asub isuri ja vadja keeleala? - Ingerimaal, kõnelejaid alla 7000. 15. Kus on liivi keele viimane asuala? Palju liivlasi jäänud on? - Kuramaa lääne- ja põhjarannikul. Kokku on neid veel ehk 50. 16. Palju keeli kuulub indoeuroopa keelkonda? Mitmesse allkeelkonda nad jagunevad? - Ligi 60keelt, mis jagunevad kaheksasse allkeelkonda. 17. Nimeta olulisimad indoiraani keeled. (3) Hindi(200milj); lungali(150milj); pärsia(30milj). 18. Missugused keeled on suurtest indoeuroopa allkeelerühmadest eraldi seisvad
Vadjalased Vadjalased on läänemeresoome rahvas, Leningraadi rajooni lääneosa põliselanikud, kelle asuala ulatus teise aasta-tuhande algul Narva jõest ja Peipsist Gatsinani. Peamisi muistiseid on laibamatustega kääbaskalmistud (paljudele haudadele kivikatete), kust on leitud vadjalastele iseloomulikke ehteid: ripatseid, oimurõngaid, käe võrusid. Mitu korda on vadjalasi siirdunud Kirde-Eesti rannikumurde ja idamurde alale, kus nad sulanesid eestlaste hulka. 12. sajandil ühendati vadja ala novgorodi valdustega. 15. sajandi lõpul nimetati Novgorodimaa loodepoolne haldusala Vadja viiendikuks. Enamik vadjalasi on alates 11.- 12. sajandist sulanenud idaslaavlastega, osa isuritega. Õigeusku pöörduti peamiselt 16. sajandil 1848. asta andmeiloli vadjalasi 5148, 1926. aasta andmeil 705, 1959. aastal oli häid vadja keele oskajaid Leningradi rajoonis. Nimetused Vadjalaste endanimetus on vadjalain, vad´d´alaizõd, vadjakko, mavätsi. Vanemas vene
Kõik kommentaarid