Johannes Voldemar Veski (0)

Tallinn

Johannes  Voldemar   Veski Referaat Tallinn

Sisukord

Sisukord.................................................................................................................2 Sissejuhatus...........................................................................................................3 Elulugu...............................................................................................................4-5 Tunnustused ...........................................................................................................5

2
Sissejuhtus

Johannes Veski sündis 27.juunil 1873.aastal  Tartumaal  Kudina vallas (praegu  Jõgevamaa ) Kaasiku talus  peremehe  pojana . Omandades hariduse Tartumaal, oli ta ülikooli aastatel veel õpetajaks paistab silma tema panus eesti kirjakeele arendamisse.

3 Elulugu

Johannes Voldemar Veski sündis 27. juunil 1873 (uue kalendri järgi) Tartumaal Kudina vallas peremehe pojana. Pärast küla- ja kihelkonnakooli lõpetamist õppis Tartus Hugo  Treffneri  eragümnaasiumis, 1896  sooritas  Narvas  küpsuseksamid . Aastatel 1896–1899 õppis Veski Tartu ülikooli usu- ja loodusteaduskonnas, kuid ei lõpetanud  kumbagi . Samal ajal töötas ta Treffneri gümnaasiumis õpetajana, lisaks oli seotud ajakirjade Lõbu ja Teadus ning Rahva Lõbu-leht toimetamise, samuti Tartu muusikaelu  korraldamisega. Aastatel 1900–1901 töötas Veski õpetajana Harkovis, 1901–1914  ajakirjanikuna Tallinnas ( Teataja , Eesti Kodu jm). Alates 1906. aastast osales Veski Eestimaa Rahvahariduse    Seltsi   kirjandusosakonna   töös,   kus   arutati   kirjandus-   ja keeleküsimusi.   Aastatel   1908–1911   korraldati   Veski    algatusel    eesti   keele konverentse,   kus   fikseeriti   mitmed   kirjakeelt   puudutavad   otsuseid   („Eesti kirjakeele reeglid”, 1912). Veski oli ka üks  1910 . aasta laulupeo peakorraldajaid. Naasnud   1914.   aastal    Tartusse ,   töötas   Veski   Eesti   Kirjanduse   Seltsi teadussekretärina   (kuni   aastani   1922)   ning   toimetas   ajakirju   Eesti   Kirjandus (aastatel 1915–1934) ja Eesti Keel (aastatel 1936–1940). Samal ajal andis ta taas tunde   Treffneri   gümnaasiumis.   Eesti   Kirjandus   kujunes   Veski   käe   all kirjanduslooliste lühiuurimuste ja arvustuste peamiseks avaldamiskohaks. 1919.   aastal   sai  Veskist  Tartu   ülikooli   õppejõud.  Ta  jäi   sellesse   ametisse   ka nõukogude perioodil (kuni aastani 1956). Aastal 1947 valiti Veski professoriks, aastatel 1946–1956 juhatas ta eesti keele kateedrit. Samal ajal juhatas Veski TA Keele ja Kirjanduse  Instituudi  sõnaraamatute ja õigekeelsuse  sektorit  (aastatel

1946–1956) ning oli Emakeele Seltsi esimees (aastatel 1946–1968).
4

Veski   on   valitud   EKS-i   ja   Emakeele   Seltsi   auliikmeks,   Tartu   ülikooli audoktoriks,   ta   oli    ENSV     teeneline     teadlane    ja   ENSV   Teaduste   Akadeemia akadeemik . Veski suri kõrges eas 28. märtsil 1968 ning on  maetud  Tartu  Raadi kalmistule. Veski oli eesti kirjakeele arendamise keelekorraldusliku suuna rajaja ja olulisim edendaja,  arvukate  normingute  esitaja  ja ühtlustaja ning koostöös eriteadlastega suurim   oskussõnavara   looja.   Tema   keelekorralduse   põhimõteteks   olid otstarbekus ,   süsteemsus,   traditsioonipärasus   ja   rahvakeelsus.  Veski   oli   „Eesti õigekirjutuse sõnaraamatu” (1918)  toimetaja . Peamiselt Veski koostatud „Eestiõigekeelsuse - sõnaraamat ”   I–III   (1925–1937)   andis   eesti   kirjakeele   põhilised normingud ja mõjutas Johannes  Aaviku  keeleuuenduste kõrvalejätmist. Veski osales   ka   „Suure    õigekeelsus -sõnaraamatu”   (1948–1951,   jäi    pooleli ),   „Vene- eesti sõnaraamatu” (1940–1947), keskkooliõpikute ning enam kui 30  sõnastiku koostamises,   milles   on   fikseeritud   üle   100   000    oskussõna .   Veski   enda sõnaloomingust   on   tuntud   sõnad   „ kulles ”,   „sõltuma”,   „kõnnumaa”,   „väli”, „ nulg ”, „ hulktahukas ”, „ taandareng ” jm. Veski sulest  on ilmunud  mälestusi   Eduard   Vilde , Anton  Hansen   Tammsaare , Oskar   Lutsu  jt kultuuritegelaste kohta. Ta alustas ka memuaaride kirjutamist, kuid   postuumne   „Mälestuste   raamat”   (1974)   koostati   peamiselt   siiski   tema meenutuste üleskirjutustest ja lindistustest.  Johannes Voldemar  Veski   nime   kannab   Tartu   ülikooli    peahoone     auditoorium

139.   Tema   auks   korraldab   Emakeele   Selts   igal   aastal   Tartus   Veski   päeva

konverents .     

5 Tunnustused 1. 1945 Eesti NSV teeneline teadlane 2. 1946 ENSV TA akadeemik

3. J. V. Veski on valitud EKS-i ja Emakeele Seltsi auliikmeks, Tartu ülikooli  audoktoriks    

6 Kasutatud kirjandus

1. Paul  Ariste . Johannes Voldemar Veski. 27. juunil 100 aastat sünnist. – Keel ja  Kirjandus 1973, nr 6, lk 321–323.

2.  Tiiu   Erelt . Eesti keelekorraldusliku mõtte kulg. Johannes Voldemar Veski. – 

Eesti  keelekorraldus . Tallinn: Eesti Keele  Sihtasutus , 2002, lk 74–81.

3.  Arnold Kask . Ülevaade J. V. Veski elust ja keelelisest tegevusest. – Johannes 

Voldemar Veski keelelisi töid. Tallinn, 1958, lk 277–300.

4. Jaak  Põldmäe . „ Kirjandusliku  oskussõnastiku” saatusest ja sisust. – Keel ja 

Kirjandus, 1973, nr 6, lk 351–358.

5. Huno Rätsep. J. V. Veski ja tänapäev. – Keel ja Kirjandus 1973, nr 6, lk 366– 368.

6. Aino Valmet. Veski, Johannes Voldemar. – Eesti kirjanike leksikon .  Koost   Oskar Kruus ja Heino Puhvel. Tallinn: Eesti Raamat 2000, lk 658–659.

7.http:// kreutzwald . kirmus .ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?

item_id=51&table=Persons 8. https://www.muuseum.ut.ee/et/content/johannes-voldemar-veski

9. https://elvaturism.ee/turistile- infoks /johannes-voldemar-veski-elamu
7