Inglise keele laenud eesti keeles (0)

INGLISE KEELE LAENUD EESTI KEELES
Table of Contents
SISSEJUHATUS 3
1. PERIODISEERING 4
2. LAENAMINE 5
3. MUGANEMINE 5
3.1 Laenude häälik - ja kirjakuju muganemine 6
3.2 Rõhk 6
3.3 Võõrapärased häälikud 6
4. SÕNAD JA NENDE TÄHENDUSED 7
KOKKUVÕTE 8
KIRJANDUS 9
SISSEJUHATUS
Käesolev referaat on jaotatud neljaks osaks, millest esimeses antakse ülevaade laenude ajalisest periodiseeringust ja laenuvaldkondadest. Teine peatükk kirjeldab anglitsismide laenamisviise. Kolmas peatükk ja selle kolm alapeatükki toovad lugejani võõrlaenude mugandusmeetodid ja nende protsessidega kaasaskäivad nähtused. Neljandas ehk viimases peatükis on tähelepanekud võõrsõnade tähenduste ja nende kasutamise kohta.
Referaadi koostamisel on kasutatud kolme artiklit , millest kaks on avaldatud ajakirjas Oma Keel ja üks Keeles ja Kirjanduses. 2002. aastal Oma Keeles avaldatud Tiina Leemetsa artikkel kannab pealkirja „Mullivann, peenema nimega jaccusi“. Ka Keele ja Kirjanduse artikli autoriks on Tiina Leemets . Kolmandaks kasutatud artikliks emakeeleõpetaja Kati Pedaja avaldatud Oma Keele artikkel „Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad?“.
1. PERIODISEERING
Toetudes Tiina Leemetsa artiklile (2003) võib väita, et eestlaste igapäevasesse kõnepruuki lisandub uusi inglise päritoluga sõnu pea iga kuu. Laensõnade arvu on raske kindlaks teha, samuti saab alles mõne aja möödudes selgeks, kas tegemist oli juhusliku moesõnaga või uue jäädava väljendiga, mis lisandub eesti kõne- ja kirjakeelde.
Aino Jõgi on 1971 . aastal eesti keele anglitsismide hulgaks märkinud u 750 sõna, kuid tuleb arvestada, et nende sekka on loetud ka kunagiste meremeeste ja sportlaste kasutatud suulisi laene , mis praeguseks on aktiivsest keeletarvitusest kadunud (Leemets 2003: 571, Jõgi 1971 kaudu).1
Eristatud on kolme laenuperioodi: esmalt XIX sajandi teisest kümnendist XX sajandi teise kümnendi lõpuni, seejärel 1920. ̶ 1930-ndad aastad ja kolmas periood jääb ajavahemikku 1940. ̶ 1980. Kuni 1980-ndate aastate lõpuni on enamik laenude puhul tegemist nn kultuurilaenudega, mis on üle võtetud valdavalt kirjalikest allikatest teiste keelte vahendusel (Leemets 2003: 571, Jõgi 1989: 649 kaudu).2
Pärast 80-ndaid sai alguse uus ajajärk, mille jooksul kontakt inglise keelega suurenes, kuna tõusis selle keele prestiiž . Sealt alates on laenatud sõnade hulk eesti keeles aina kasvanud. Enamik laene jõuab meieni ilma vahenduskeeleta, vahendajateks on olnud näiteks vene ja soome keel. Laenamine toimub kaudsel teel, see tähendab sõna saab tuttavaks ajakirjanduse, meedia, interneti, filmide jne kaudu. (Leemets 2002: 42)
Kõige rohkem leiame uusi laene valdkondades, mis on hiljuti aktuaalseks saanud või mille mõistesüsteem on uuenenud . Kiiresti arenevateks valdkondadeks on infotehnoloogia , majandus, tehnika, sport , kultuur, rõivastus, kokandus , ajakirjandus jne.
2. LAENAMINE
Laenamisel tuleb meeles pidada, et alati ei tähista uus sõna uut mõistet. Keelekontaktid on kaasa toonud ka nn tarbetuid laene juba olemasolevate sõnade asemele. Neid on kasutatud näiteks ebasündsa sõna viisakamaks väljendamiseks või kõnele emotsionaalsema ilme andmiseks (Leemets 2003: , Ariste 1981: 106,142 kaudu).3 Tarbetuteks laenudeks loetakse näiteks sõnu cool, feeling ja kreisi . Eesti keeles saaksime end väljendada sõnadega mõnus , tunne ning pöörane.
Teiseks võib inglisepärase sõna kasutamist soodustada selle lühidus. Sõna tiim on suupärasem ja lühem kui meeskond või töörühm, samuti on mugavam kasutada sõna šoppama eestikeelsete väljendite sisseoste tegema või poodides käima asemel.
Viimaseks laenamise põhjuseks on Leemets välja toonud laenu leebema kõla, nimelt kasutame laene peitesõnadena. Drinkima kõlab viisakamalt kui viina viskama või napsitama. Lisaks on meeldivam kasutada sõna second-hand kauplus rääkides kasutatud riiede poest. (Leemets 2003: 573)
3. MUGANEMINE
Võõra sõna laenamise korral võib keel selle olemasolevale süsteemile sobivaks mugandada või hoopis hüljata ning leida mõiste tähise oma ainest. Muganemise all mõistetakse sõna häälikulist, grammatilist, ortograafilist, ning tähenduslikku kohanemist laenuvõtja keele struktuuris.
Muganemine võib olla väga aeglane, kuna seda mõjutavad eri tegurid: esmalt laensõna kasutussagedus, laia levikuga sõna muganeb kiiremini; teiseks on oluline uue sõna funktsioon, üldkeelde laenatud sõna muganeb kiiremini kui erialakeele laen; kolmandaks mängib laenu muganemisel rolli laenamisviis, nimelt kõnekeelde laenatud sõna muganeb kiiremini kui kirjakeelde laenatud sõna. (Pedaja 2006: 29)
Kohanemine on vastastikune protsess: nii nagu keele struktuur mõjutab uusi sõnu, kohaneb ka keele süsteem omakorda laenudega, ning pole välistatud muutused keele grammatikasüsteemis. (Pedaja 2006: 29)
3.1 Laenude häälik- ja kirjakuju muganemine
Võõrlaen kohandadakse kõigepealt vastavaks eesti keele häälikustruktuurile, sel ajal asendatakse võõrapärased häälikud omadega, sõnad saavad ka rõhu, välte ja palatalisatsiooni.
Kati Pedaja toob oma artiklis (2006, Liiv 2001: 424-426 järgi)4 välja laenude häälikulisel kohanemise neli varianti :

• tsitaatsõnad (laene kirjutatakse ja hääldatakse lähtekeelepäraselt, nt yuppie , happening)
  
• ortograafial põhinevad mugandid (nt teller, poster )
  
• häälduskujul põhinevad mugandid (nt diiler , friik )
  
• lühendid (AIDS ~ aids, VIP ~ vipp )
  

Üldiselt võtab eesti keel laene vastu häälduskujul, kuid sellise mugandamisega võivad tekkida sõnad, mille puhul oleks parem kasutada tsitaadilist varianti kui mugandit. Üha rohkem iseloomustab uuemate laensõnade muganemist variatiivsus, st ühel sõnal võib esineda nii muganenud kui ka tsitaadiline variant, nt fiiling ~ feeling. Variantide rohkus viitab sellele, et sõna pole leidnud veel eesti keele sobivat kuju või olemasolev versioon ei ole piisavalt tuntud. (Pedaja 2006: 30)
3.2 Rõhk
Laensõna rõhk muganemisel sõltub paljustki sellest, kuhu langeb laenuvõtja keeles sõnarõhk. Mida rohkem me võõrsõna oma igapäevases kõnes kasutame, seda kiiremini hakkab ta sarnanema meie keele sõnadega. See võib kaasa tuua rõhu nihkumise esisilbile ja sõna hakkab käänduma eestipärastunud õpik-tüübi mitte võõrsõnade sepp -tüübi järgi. (Pedaja 2006: 32)
3.3 Võõrapärased häälikud
Enamik inglise häälikuid ja nende ühendeid saame raskusteta eesti keelde üle kanda. Varasemaga võrreldes kasutatakse mugandeis vähem š ja ž häälikuid, kuna neid peetakse eestlaste häälduspärasusele võõraks.
Vahel võib ette tulla, et sõnade eestipärased versioonid ei lähe laialt käibele nende homonüümia tõttu. Sõnade laim, lobi , rokk ja räpp homonüümid on üsna negatiivse väljundiga, kuid nende paremaks mõistmiseks tuleb alati lähtuda kontekstist. (Leemets 2001: 44-45)
4. SÕNAD JA NENDE TÄHENDUSED
Enamasti võetakse üle need sõnad ja tähendused, mis on parasjagu aktuaalsed. Mitmetähenduslikke sõnu ja homonüüme võidakse laenata eri aegadel mitu korda, kõik sõltub sellest, milline mõiste parasjagu tähistamist vajab.
Esineb mitmeid sõnu, millele inglise keele eeskujul on eesti keeles uus tähendus antud, nt droog , mis tähistab ravimit või narkootikumi; retseptsioon kui vastuvõtulaud jne. Uuesti laenamisel võib sõna kuju varasemast veidi erineda, kuid enamasti on tegemist lähtekeelendile sarnasema sõnaga.
Veel on kombeks kasutada varasema võõrsõna asemel uut (aerosooli asemel sprei, plakati asemel poster). Samuti on dendents üle võtta rahvusvahelised sõnad, mida inglise keeles kasutatakse (mannekeeni asemel modell ja makaronide asemel pasta). (Leemets 2001: 45)
KOKKUVÕTE
Antud referaat toetus kolmele artiklile, mis keskendusid inglise keele laenude muganemisele ja nende käibele eesti keeles. Esimene peatükk tõi välja laenude ajaperioodid ja laenuvaldkonnad. Teine osa keskendus laenamise ideele ja vajadusele. Kolmas peatükk tegeles mugandusprotsessidega ja neljas peatükk näitas, kuidas võõrlaenud võivad ühe keele siseselt ringluses olla.
KIRJANDUS
Leemets, Tiina 2002. Mullivann, peenema nimega jaccusi. – Oma Keel nr 1, lk 41–46
Leemets, Tiina 2003. Inglise laenud eesti keeles. – Keel ja Kirjandus nr 8, lk 571–584
Pedaja, Kati 2006. Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad. – Oma Keel nr 2, lk 28–37
1 A.Jõgi, Inglise päritolu sõnad eesti keeles. Väitekiri filoloogiakandidaadi teadusliku kraadi saamiseks. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1971
2 A. Jõgi, Inglise keele mõjust väliseesti ilukirjanduse sõnavarale ja keelekasutusele. - Keel ja Kirjandus 1989, nr 11, lk 649
3 P. Ariste, Keelekontaktid. Eesti keele kontakte teiste keeltega. Tallinn: Valgus, 1981, lk 106, 142
4S. Liiv, Kuul selver ruulib. Mõtteid ka 1999.aasta ÕS-i kohta.- Keel ja Kirjandus 2001, nr 6, 424-426
9