Soome-Ugri sugulusrahvad (1)

Keel:
Osadel Soome- ugri rahvastel on noored kirjakeeled , mõnel kirjakeel loomata ( vadjalastel ) või käibelt kadunud ( liivlastel, krajalastel, isuritel, vepslastel ). Tüübilt aglutineervivad. Eesti keel kuulub soome-ugri keelte rühma, mis koos samojeedi keeltega moodustab uurali keelte rühma. Selleks et mõista eesti keele ja tema kõnelejate päritolu, peame liikuma üsna ulatuslikult ajas ja ruumis ning arvestama terve rea mitmesuguste teaduste uurimistulemustega. Rahva osas on selleks kujutlus eestlaste saabumisest Eestisse umbes 5000 aasta eest kaugemal idas paiknenud algkodust ning eestlaste muistsest ja praegusest mongoliidisegususest. Keele osas on selleks kujutlus eesti keele põlvnemisest seal idas paiknenud algkodus umbkaudu 8000 aasta eest kõneldud algkeelest , mille järglasteks on ka kõik eesti keele niinimetatud sugulaskeeled (läänemeresoome, ungari, mordva , mari, komi , samojeedi ja teised). Ehk teiste sõnadega: selles ammuses idapoolses algkodus elanud algrahvas, kes kõneles üht enam-vähem ühtset algkeelt, rändas algkodust laiali ning aja jooksul tekkis uutes asupaikades algkeelest rida teatud määral erinevaid keeli, mis võisid edasise laialirände käigus omakorda veelgi hargneda. Rände väidetav põhisuund oli seejuures loomulikult idast läände. Mitmete teaduste uusimad uurimistulemused näitavad, et need seletused ei põhine teaduslikult mitte millelgi. Eestlaste ja eesti keele päritolu on hoopis teistsugune. Selle mõistmiseks peame niisiis tegelema kaugete aegade ja maadega ning tegema seda kooskõlas tänapäeva teaduse saavutustega.Ainult kolmel uuralikeelsel rahval on tänapäeval olemas oma iseseisev riik, kus vastav uurali keel on elanikkonna enamiku ning ühtlasi riigikeeleks: Ungari, Soome ja ka Eesti. Kõik teised uurali keeled on väiksemad ja vähemuskeelteks eri riikides, enamasti Vene Föderatsioonis. Praegu tehakse nii Vene Föderatsiooni enda uurali keelte kõnelejate poolt kui ka Ungari, Soome ja Eesti poolt jõupingutusi seal kõneldavate uurali keelte tulevikuväljavaadete parandamiseks. Teatmeteosed ja erialased allikad kogu maailmas on kaua esitanud ja esitavad edasi asja nii, nagu pärineksid uurali/soome-ugri keeled kuskilt ida poolt Eestit - vähemalt Volga jõe kandist või siis Uurali mägede lõunapoolsest ümbrusest, ehk koguni Siberist Aasias.. Soomeugrikeelsete naiste osas pole selliseid levikusuunda määrata lubavaid geneetilisi markereid paraku seni teada. Seetõttu ei näita miski, kas küllalt arvukalt esinevad europiidsed emaliinid Siberi uuralikeelsel elanikkonal - hantidel ja mansidel 69 %, neenetsitel 47 %, nganassaanidel 18 % ja selkuppidel 64 % - on osaliseltki põhjustatud Euroopast pärit soomeugrikeelsete naiste poolt või mitte. Uurali keeli on olnud tavaks jaotada suurematesse rühmadesse järgmiselt: läänemeresoome (liivi, eesti, vadja , soome, isuri, karjala , vepsa), saami , volga ( ersa , mokša, mari), permi ( udmurdi , komi), ugri (ungari, handi , mansi) ja samojeedi (neenetsi, eenetsi , nganassaani, sölkupi) keeled. Mõned keeled jagunevad mitmeks väga erinevaks murdeks, millest on tehtud mitu kirjakeelt (handi või saami keeled).
Rahvaste vahelised sidemed:
Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini „soome-ugri“ kõigi uurali keelte kõnelejate kohta . Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Tänaseks ollakse ühel meelel , et keelesugulus ei tähenda seda, et kõik uurali rahvad oleksid omavahel veresuguluses või kultuuriliselt sarnased. Ka seatakse üha enam kahtluse alla uurali keelte ühtse algkeele ja kitsal territooriumil asunud algkodu olemasolu. Meie ajaarvamise 13. sajandil, kui eestlased olid juba aastatuhandeid olnud põldurid, alistati nad indoeuroopakeelsete vallutajate, täpsemalt germaanikeelsete professionaalsete röövratsanike poolt. Germaani ratsaröövlite eliit ja nende kannul saabunud muud germaani asjamehed moodustasid Eestis siis ja hiljem ainult tühise vähemuse elanikkonnast. Nad olid seisusevahedega lahutatud eesti talupoegadest ja jäid elitaarselt germaanikeelseteks. Neil asjaoludel eestlased - peale üksikute erandite - ei saanudki minna üle eliidi germaani keelele. Eesti keele saatus oleks kujunenud tänaseks hoopis teiseks, kui vallutajateks oleksid osutunud slaavikeelsed, millest annab tunnistust soomeugrikeelse elanikkonna massiliselt toimunud vene keelele siirdumine Venemaal. Eesti germaanikeelne eliit esindas lisaks läänepoolse Euroopa tsivilisatsiooni ja kristlikku läänekirikut, mille väärtustest jõudis nii mõndagi ning aja jooksul ikka rohkem ka eesti talupoega.
Akadeemiline tegevus:
Kultuuriürituste, muusika- ja tantsufestivalide kõrval on olulised ka soome-ugri rahvaste ja keelte teaduslik uurimine . Alates 1965. aastast ilmub Eesti Teaduste Akadeemia ajakiri Linguistica Uralica. Tartu ülikoolis on eesti ja soome-ugri keeleteaduse osakond ning Pedagoogikaülikooli läänemeresoome keelte õppetool. Tartu ülikoolis tegutseb ka Paul Ariste põlisrahvaste keskus. Tegemist on interdistsiplinaarse üksusega, mille eesmärk on koondada Tartu Ülikoolis ja Lõuna-Eesti kõrgkoolides õppivaid, soomeugrilasi õpetavaid ning fennougristika ja teiste põlisrahvaste alase uurimisega tegelevaid ülikooli liikmeid. Fennougristika või soome-ugri keelte instituute või osakondi on mitmetes Euroopa kõrgkoolides, näiteks Soomes, Ungaris, Rootsis, Norras; Hollandis, Saksa¬maal, Austrias ja Tšehhimaal. Eesti teadlased osalevad ka rahvusvahelistes valdkondade¬vahelistes töörühmades, mis uurivad uurali rahvaste ja kultuuride eri teadusharude teadlaste koostöös. Teadlased saavad iga viie aasta tagant kokku fennougristika kongressidel. 2005. aastal toimub X rahvusvaheline fennougristika kongress Joškar-Olas Mari-Eli vabariigis Venemaal. Soome-ugri rahvaste infokeskus lühendatult „SURI”, Soome –ugri hõimuliikumise teabeorganisatsioon, asutati 1993. Annab kord aastas välja hõimuliikumist käsitlevat infolehte.
Riigid:
Iseseisvad riigid on ungarlastel, soomlastel ja eestlastel. Kuid märkimisväärne osa maailma umbes 15 miljonist ungari, 5 miljonist soome ja ühest miljonist eesti keele kõnelejast elab väljaspool oma päritoluriiki. Ülejäänud rahvastest ähvardab mitmeid oht assimileeruda oma koduriigi domineeriva kultuuri ja keele hulka. Neli uurali rahvast – liivlased , vadjalased , isurid ja eenetsid ( Jenissei samojeedid) – aga ongi iseseisva rahvana juba praktiliselt kadunud ja nende puhul ei saagi enam rääkida assimileerumise ohust. Neist on alles ainult üksikud, peamiselt vanemaealised esindajad.
Rahvused :
Soome-ugri keeli kõnelevad rahvad, Ida-Euroopa metsavööndi vanimad teada olevad asukad, elavad põhiliselt ( peale ungarlaste ) Läänemerest Obi jõgikonnani.
Ugri rahvad on:
• handed
• mansid
• ungarlased
Läänemere-soome rahvad on:
• liivlased
• vadjalased
• isurid
• vepslased
• karjalased
• soomlased
• eestlased
Usund :
Usundilt on kõik soomeugrilased minevikus olnud animistid ja paljudes kultuurides on šamaanidel olnud oluline roll inimeste ja üleloomulike jõudude suhete vahendamisel. Tänapäevaks on soomeugrilased suuremas osas kristlased , kuid nende usk on tihti läbi põimunud traditsiooniliste usukujutelmadega. Domineeriv kristlik konfessioon erineb rahvati: eestlased, soomlased, liivlased ning läänepoolsed saamid on valdavalt luterlased , ungarlased katoliiklased ja kalvinistid ning Venemaal elavad soomeugrilased formaalselt õigeusklikud, sisuliselt aga elavad edasi paljud paganlikud-animistlikud uskumused, mis on sulandunud koos õigeusuga ühtseks usundiliseks tervikuks. Viimastel aastatel on animistlikud traditsioonid taaselustunud, eriti maridel ja udmurtidel. Obiugrilaste (handid ja mansid) ja samojeedide usundis on säilinud tänaseni šamanistlikke jooni, hoolimata šamaanide tagakiusamisest ja ateistlikust propagandast koolides nõukogude ajal. Siiski on kogu endise Nõukogude Liidu territooriumil elanud rahvad tugevalt mõjutatud ateistlikust ideoloogiast ning paljud inimesed ei pea end tänapäeval enam usklikeks.
XXXXXXXXX
9 c
22.10.2006
Kasutatud kirjandus:
1) http://www.erm.ee/?node=83
2) http://fillu.edu.ee/sisu.php?teema=3&id=53
3) http://et.wikipedia.org/wiki/Soomeugri_keeled
4) http://estonians.ugri.info/est/rahvad/eestlased/uudised/poliitika
5) http://www.vm.ee/est/nato/kat_533/4761.html
6) http://www.suri.ee/
7)Väike entsüklopeedia 2002