Kunda kultuur (0)

Tartu Ülikool sotsiaal- ja haridusteaduskond
haridusteaduste instituut.
Kunda kultuur
essee
KELA I AÜ
2011
Kunda kultuur
Kunda kultuur oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur kümnendast aastatuhandest eKr viienda aastatuhandeni eKr Põhja-Euroopas, sealhulgas Eestis. Kunda kultuur kujunes välja Resseta kultuuri elanikkonna nihkudes jää alt vabanenud alale ja koosnes Swidry, kohaliku epipaleoliitilise ja mingil määral ka Ahrensburgi kultuuri osisest [1.]. 1886 aastal leiti Kunda lähedalt, Kunda Lammasmäelt asulakoht (8700—4950 a.e.Kr.), mille järgi saigi keskmise kiviaja kultuur oma nime- Kunda kultuur.
Asulad paiknesid sel ajastul põhiliselt siseveekogude (jõgede ja järvede) läheduses. Veekogude läheduses oli lihtsam küttida sinna jooma tulnud loomi ja tegeleda kalapüügiga. Samuti pakkusid jõed, järved metsadest paremaid liikumis võimalusi. Mõningaid leide on ka Lääne-Eesti saartelt (Kõnnu asula, Kõpu asula), kus lisaks kalapüügile ja metskoolade küttimisele tegeleti ka hülge püügiga. Eestis on leitud teisigi Kunda kultuuri asulaid (näiteks Pulli , Siimusaare, Reiu , Narva Joaoru asulad). Asula kohtadelt leitud luude põhjal on väidetud, et põhilisteks saakloomadeks olid põdrad ja koprad [2.]
Leiukohtadelt elamute jäänuseid leitud ei ole, millest järeldatakse, et sel ajal elati püstkodades. Püstkojad olid tõenäoliselt ritvadest püstitatud koonusja kujuga, mis olid kaetud okste, nahkade ning talvel ka mätastega. Püstkoja keskel asus tõenäoliselt kividega piiratud tulease, mille kohal valmistati toitu ning mis andis külmal ja pimedal ajal ka soojust ja valgust. [2.] Oletatavasti elati asulates hooajaliselt, vastavalterinevate looma- ja taimeliikide püügi- ja korjeargade vaheldumisele vahetati ka elukohta. Oletatavasti elas Eestis Kunda kultuuri perioodil kuni 1500 inimest.
Kuna Kunda kultuur ei olnud levinud mitte ainult Eestis vaid üsna suurel maaalal kuni Uuraliteni välja, on üsna raske määratleda selleaja Eesti inimeste päritolu. Selle aegsetel inimestel olevat olnud nii europiidseid kui ka mongoliidseid tunnuseid. Siin kohal ei ole teadlaed nende päritolus ühel meelel , kuid neid on peetud soome- ugri rahvaste eelkäijateks.[3.] Kunda ainelise kultuuri algseks väljakujunemiskohaks on pakutud Lõuna-Leedut ja Kirde-Poolat, kuna Eestist on varamesoliitikumist pärit asulatest leitud palju sealt pärit tulekivi , mille võisid Eestisse tuua uusasukad lõuna poolt. Samas võib leitud lõunapoolne tulekivi viidata lihtsalt tihedatele suhetele lõunapoolsete naabritega ning Kunda kultuur võis kujuneda laiemal alal, sealhulgas Eestis. Pole ka võimatu, et eesti keele kujunemine sai alguse juba Kunda kultuuri ajal.[4]
Eesti keeles on mõningaid sõnu, mis ei ole omased ei soome-ugri ega indoeuroopa keeltele. Paul Ariste arvamuse kohaselt pärinevad sõnad "meri", "mägi", "haug", "eile", "sugu", "must" ja paljud teised pärinevad tundmatut keelt kõnelnud nn protoeurooplastelt, kelle hulka kuulusid tõenäoliselt ka Kunda kultuuri asukad . Samuti arvas ta tollest ajast pärinevat mõningad kohanimed, nagu näiteks Peipsi . Uuemal ajal on tekkinud teooria (Kalevi Wiik , Ago Künnap), mille kohaselt on tegu algse eesti keele kõige vanema sõnavarakihistusega ning Kunda kultuuri kandjad olidki eestlaste kauged esivanemad [5.].
Tööriistadest on leitud palju tahumatuid luust ja sarvedest tehtud esemeid (oda- ja nooleotsi, kirveid ja naaskleid ahinguotsi), veel on leitud kvartsist ja tulekivist väikeesemeid. Suuremate tööriistade tegemiseks kasutati kristalseid kivimeid mida töödeldi kivikildude välja löömisega ning hiljem ka liivakiviga lihvides. Kirved olid varre külge kinnitatud naast rihmadega . Kalapüüdmiseks kasutati juba võrku ( leiud Siivertsi ja Lammasmäe asulakohast). Vees liiklemiseks kasutati paati [2.].
Eluolust Kunda kultuuris Keskmisel kiviajal kütiti peaaegu kõiki tol ajal Eestis elavaid loomi. Selle kohta on andmeid saadud asulakohtadelt leitud loomaluude järgi. Kõige rohkem on sageli jahitud põtru ja kopraid. Jahiti ka linde, peamiselt veelinde, aga ka mõningaid teisi. Tõenäoliselt kasutati jahipidamisel kõige rohkem mitmesuguseid püüniseid ja lõkse. Varitsus - ja ajujaht olid nende kõrval arvatavasti väiksema tähtsusega. Jahirelvadena kasutati vibu , oda ja pistoda . Vibunooltele valmistati ka tulekivist otsi. Odade otsad tehti sageli luust, pistodadel ka sarvest. Mõnikord oli neid täiustatud tõrva, vaigu ning rasva seguga luu sisse tehtud soontesse kinnitatud teravate tulekivilaastudega.
Liha kõrval tarvitati toiduks ka igasugu taimi, juurikaid, seeni, pähkleid ja marju. Ka nende kogumiseks olid olemas oma tööriistad, näiteks kõplalaadsed riistad juurikate kaevamiseks.
Järjest olulisema osa toidust moodustasid mesoliitikumi jooksul kalad , kelle püüdmiseks olid välja mõeldud mitmesugused vahendid. Kala püüti ilmselt hooajaliselt, igale liigile vastaval parimal püügiajal. Kasutati nii õngi kui ahinguid, kuid peamiselt igasugu kalatõkkeid, võrke ja mõrdu.
Õngekonksud ja ahingud valmistati luust. Võrgud punuti näiteks niinenöörist ning käbad ja raskused valmistati vastavalt männikoorest ning kivist.
Spetsialiseerunud hülgepüük kujunes välja mesoliitikumi lõpupoole. Hülgeid püüti kõige rohkem poegimisajal jää pealt, kus nad olid üsna kerge saak. Püüdmiseks kasutati muu hulgas harpuune, mis kujutasid endast puuvarre külge nahkrihmaga seotud kiskudega luuteri. Saagi tabamisel jäi harpuuniots hülgesse kinni ning kui see põgenes, eraldus ots varrest, ent jäi rihmapidi varrega seotuks. Niiviisi sai hüljest jälitada ja ta ära väsitada, et ta sobivasse kohta vedada ja seal tappa [6.].
Matuste kohta mis kuuluksid kindlasti Kunda kultuuri ajastusse Eestis puuduvad, kuid Põhaj-Lätis Asti järve ääres asub üks Euroopa suurimaid leitud matmispaiku. Sealt on leitud üle saja matuse, mis on tuvastatud, kui keskmisse kiviaega kuuluvat. Neist vanim maeti arvatavalt 7150 a.e.Kr. Sealsed surnud on maetud enamasti selili , mõningatel juhtudel mässitud nahka ka kinni seotud. Oli ka kividega kinni kaetud kehi. Haudadesse oli kaasa pandud nipsasjakesi ja tööriistu. Tõenäoliselt arvasid tolleaja inimesed, et surnul läheb elu peale surma edasi ja tal on omi riisu vaja. Kuid arvatakse, et inimesed kartsid surnute hauast tõusmist millele viitavad kehade kinnisidumine ja kividega katmine .

http://et.metapedia.org/wiki/Kunda_kultuur , külastatud 27.12.11

Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita 2002

http://www.histrodamus.ee/index.php?id=rahvastik_8000ema , külastatud 27.12.11

http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=3527&layer=220&lang=est#3527 ,külastatud 27.12.11

http://et.wikipedia.org/wiki/Kunda_kultuur , külastatud 27.12 .2011

http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=3527&layer=220&lang=est#3528 , külastatud 27.12.11
7