Õpioskused Seoste märkamise ja analoogiate leidmise oskus Tegevuse eesmärk on lugeda sõnu ning leida riimuv pilt. Tegevus õpetab õpilastele seoste loomist ja analoogiate leidmist. Seoste märkamise oskus on vajalik selleks, et õpilane suudaks kasutada varasemaid teadmisi ja luua seoseid ette antud ülesannetes. Seostamise oskus on üks suuremaid õpioskuse liike, mida saab arendada erinevatel viisidel. Raamatus on toodud välja kõige levinumad viisid, milleks on märkmete tegemine, loetu ümbersõnastamine, küsimustele vastamine, selgituste andmine jt (Krull, 2018). Meie õpioskuste ülesanne sisaldab seoste märkamise oskust läbi analoogiate leidmise
· Üldmuljekujunemine · Rituaalid · Sotsiaalsete tunnuste tajumine · Ristuvate transaktsioonid · Omavaheliste suhete prognoos · Varjatud transaktsioonid 1.1.2 Isikutaju mehhanismid 1.4 Suhtluhstõkked : · Stereotüpiseerimine · Kohtumõistmine : · Loogiline järeldamine · Analoogiate kasutamine - Kritiseerimine · Projektsioon - Sildistamine · Empaatial põhinev isikutaju - Diagnoosipanek - Kiitmine omakasu eesmärgil · Juhttunnustest lähtumine · Tavatõdedest lähtumine · Lahenduste pakkumine : · Lihtsustamine
Olles näiteks teadlik sellest, et teine isik on väga mõjukal positsioonil, võib endas maha suruda vastumeelsuse tema teatud käitumisjoonte suhtes. 4)Isikutaju mehhanismid · *kategooriate kohandamine; tähendab stereotüüpide ja etalonide kasutamist. · loogiline järeldamine; on teise inimese iseloomu, kavatsuste ja käitumismotiivide üle otsustamine tema kohta käiva ja tema käitumist iseloomustava teabe läbitöötamise alusel · analoogiate kasutamine; otsustatakse kaasinimese üle iseendaga sarnasuse alusel * Tajumehhanismid mis on vähem täpsemad ja kohati moonutavad: · Projektsioon · Lihtsustamine · Äärmushinnanguist hoidumine · Varem otsustatu kopeerimine · Tajukujundi tasakaalustamine 5)Stereotüübid *Stereotüüpia seisneb inimeste klassifitseerimises eelnevalt kehtestatud kriteeriumite kogumisse mõnede pinnapealsete tunnuste, nagu näiteks nahavärvi või
-12.a a. Mõtlemisvõime täiustub b. Järelduste tegemise oskus, sündmuste käigu mõtteline tagasipööramine c. Väheneb egotsentriline mõtlemine d. Sündmuste põhjust otsitakse endast väljastpoolt e. Teiste inimeste tunnete, arvamuste mõistmine 4. formaalsete operatsioonide staadium - 12.a edasi a. Abstraktne ja loogiline mõtlemine b. Võimalikkus ja tõenäosuse teooria c. Analoogiate, tähenduste ülekandmine d. Võib asju läbi mängida mõttes – näiteks peast arvutamine 6. E. Eriksoni psühhosotsiaalsed faasid: *0 - 1 usaldus vs usaldamatus *1 – 3 iseseisvus vs häbi (vanemate toetus ja kiitus!) *3 – 6 initsiatiiv vs süütunne (areneb algatusvõime, peamine arenguülesanne on saavutada kompetentsus olla tegus ja aktiivne) *6 – 12 töökus vs alaväärsus (arenda töökust, võib tekkida alaväärsuskompleks)
Seda n-ö tüüpi võib kutsuda vabariigiaegseks aristokraadiks. Õiguse tundmine sai iseloomulikuks just mõjuvõimsatest peredest pärit isikutele. Rooma riigi laienedes olid juristid paljude sõlmküsimuste lahendajaks, kuid sellele vaatamata ei loonud enam üldist õigust, vaid vastasid ainult esitatud küsimustele (responsa). Uusi tekkivaid küsimusi lahendati vanade kommetega kooskõlaliselt ning vastused ei olnud enam niivõrd seotud usuga. Responsum'i eluea määraski just analoogiate rakendamise võimalus. Sellegipoolest jäi õiguse valdamise oskus võimalikuks vaid priviligeeritud grupile. Neid ei saanud tegelikult kutsuda veel tänapäevases mõistes juristideks, kuid nad olid inimesed, kelle sõna lõi riigis õigust. Juristide tegevusvaldkond seostus aina enam poliitika, mitte usuga. Kuna teadmisi vahendati suusõnaliselt, oli keeruliste küsimuste lahendamine raske ning responsum'id ei kehtestanud tegelikult mitte mingeid üldiseid reegleid
teine korrigeeriv ja kolmas stabiliseeriv. Kaasinimese tajumine, mõistmine ja hindamine võib toimuda erineva sügavusatmega ja detailsusega ning erineva tõepärasuse ja subjektiivsusega. Mingit tinglikku piiri ületades muutub subjektiivne hinnang moonutavaks tunnetuseks. Esimese nelja allpoolkirjeldatud mehhanismi korral on tunnetusvigade ja moonutuste teke vähem tõenäoline. Need on: · kategooriate kohandamine; · loogiline järeldamine; · analoogiate kasutamine; · empaatial põhinev isikutaju. Kategooriate kohandamine tähendab stereotüüpide ja etalonide kasutamist. Teabedefitsiidi tingimustes piirdutakse teise inimese lahterdamisega vanuse, ameti, rahvuse, mingi välise tunnuse või mistahes sotsiaalse näitaja alusel (tippsportlane, vanapoiss jm). Loogiline järeldamine on teise inimese iseloomu, kavatsuste ja käitumismotiivide üle otsustamine tema kohta käiva ja tema käitumist iseloomustava teabe läbitöötamise alusel.
aastate 1. poolel. Seda mööda oli hlbus liikuda linnuse ühest tiivast teise nii vahiteenistust pidades, kui ka vaenlast trjudes. Kuna eriti tugevat kaitset vajas linnuse värav, näeme Kaitsetorni krval kahekorruselist eenduvat nooltekoda e. ärklit. Selle alumisel korrusel paikneb langevärava tstemehhanism, ülemise korruse phjaavadest sai vaenlasele kive ning kuuma pigi, trva ja vett pähe visata vi nooli lasta. See kaitsesüsteem taastati analoogiate alusel; originaalsed on vaid dolomiidist turbad, mida mööda liikus langevärav. Värava kohale paigutati 1876. aastal. Saare-Lääne piiskopkonna raidvapp, phielemendiks kotka kujutis. Sellest ka saksakeelne nimetus Arensburg, mis tlkes tähendab kotka linnust. Värava kaudu satume väravakäiku, kus on eksponeeritud 1803. aastast pärinev suurtükk. Värava krval seintes on avad, millesse asetatud riivpalgiga sai sissepääsu kindlalt sulgeda. Selliseid avasid näeme ka piiskopi magamistoas
Üld mulje on see, et see on olnud jumalanna keskne. Jumalanna keskne religioon on väga ammune. Juured püsisid väga kaua. Tänapäeva Türgis (kesk-aasia) austati palju mäe-jumalannasid (Kybele). Vahemere aluskiht (supstrad) - 1 kiht. 2 kiht -(Indo-euroopa pealetung)(superstrad) Kreeka kiht ise. Paljude oletuste jägi on kreeklased keekasse tulnud sisse, ei saa 100% kindel olla, 3 aasta tuhat. Pigem domineerivad seal jumalad. mingite analoogiate puhul võis ka kreeklastel nii olla. Need ürgalged on teinud läbi tugevad mõjutused. edendad tsivilisatsiooni. Mõjutasid lähis ida religioonid kreeka religiooni. - kõrval kiht (atstrad) - 3 kiht. Kihtide vahel on tugevad seosed, ei saa kindlalt eristada. Kreeka religioonist teeb just selle eriliseks selline loominguline kombinatsioon nendest. Vana- kreeka tsivilisatsioon: 1.pronki aeg - kreeka-mükeene ajajärk - kreeka-mükeene religioon. 2 aastatuhende lõpuni
sa enda poolt lubaduse mitte ühtegi naist enam eales solvata, lubaduse muuta aegunud seisukohti, lubaduse mitte murda ühtegi naist, lubaduse mitte kunagi enam haavata. Kas sa saad selliseid tõotusi anda? Kas see, et meie minevik on feminismi täis, on piisav põhjendus selleks, et see teema tänases ühiskonnas vaibuks? Ajalugu ei eita olevikku, kuid see võiks olla indikaatoriks mitte jätkata alandavaid, isegi surmavaid tegevusi. Ilma väjatoodud faktide, analoogiate, protestide ja selliste sõnavõttudeta, kas keegi üldse saaks teada, mis maailmas tegelikult toimub? Miks peaksime me täna, pärast kogu saavutatud progressi, et lõpetada naiste rõhumine, alla andma? Isegi kui sinu näol on tegemist täielikult egotsentrilise šovinistiga, peaks sul alati olema vähemalt julgus hoida oma suu kinni ja anda sellekohane soovitus kõigile teistele küünilistele sigadele, kui jutt läheb naistele ja sellel on vähimgi negatiivne alatoon. Vastasel juhul
Näiteks on hea tuua erinevad pildid, kus on võimalik näha erinevaid asju (näiteks nägu või tänav) ning inimene võib näha ühte või teist nendest. 7. Selgitage tajuetalone (stereotüüpe) kui tajumehhanismi. Sõnastage näide. Inimesed tajuvad teisi inimesi keskendudes nende vanuse, ameti, rahvuse, mingi välise tunnuse või mistahes sotsiaalse näitaja järgi. Näiteks tuleb tööle kandideerima ülikonnas korraliku välimusega mees. 8. Selgitage analoogiate kasutamist kui tajumehhanismi. Sõnastage näide. Analoogiate kasutamise korral otsustatakse kaasinimese üle iseendaga sarnasuse alusel. Näiteks Maril ja Pillel on mõlemal koer, ning see ühendab neid. 9. Selgitage empaatiat kui tajumehhanismi. Näide. Empaatial põhinev isikutaju on selline teise inimese, tema omaduste, seisundite ja käitumise tunnetamise viis, mis põhineb võimel elada sisse tema sisemaailma, näha ümbritsevat tema
Seda mööda oli hea liikuda linnuse ühest 43 meetrisest küljest teise, nii vahiteenistust pidades kui ka vaenlast tőrjudes. Kaitsetorni kőrval on kahekorruseline nooltekoda e. ärkel, see asub linnuse värava juures, sest sissepääs vajas just kõige tugevamat kaitset. Langevärava tőstemehhanism paikneb ärkli alumisel korrusel, ülemise korruse pőhjaavadest kallati vaenlasele kive ning kuuma pigi, tőrva ja vett pähe vői lasti nooli. See kaitsesüsteem taastati analoogiate alusel; originaalsed on vaid dolomiidist turbad, mida mööda liikus langevärav. 1876. aastal paigutati värava kohale Saare–Lääne piiskopkonna raidvapp, pőhielemendiks kotka kujutis, Arensburg, mis saksa keelest tőlgituna tähendab kotka linnust. Keldrikorrusel asusid mitmesugused majapidamis- ja laoruumid, köök ning selle kőrvalruumid, őllepruulimiskoda, kolderuum ning spetsiaalsed sooja őhu kütteseadeldised
Sageli need kaks funktsiooni täielikult ei kattu. (Freud, 2003, lk 96) Seksuaaltungi arenemist kirjeldab Freud järgmiselt: ,,Lapse seksualiteet on väga mitmekesise ilmega. Temas leiduv mitmeid osiseid (komponente), mis kõik põlvnevad isesugustest allikaist. Kõigepealt ei allu lapse seksualiteet veel elu edasiandmise eesmärgile, mille teenistusse ta astub alles pärast. Lapse seksualiteedi ülesandeks on saavutada mitmesuguseid lõbutundeid. Viimaseid kutsume analoogiate ja sidevuste põhjal seksuaalseiks lõbutundeiks. Infantiilse seksuaallõbu peaallikaks on teatud kehaosade vastav ärritatavus. Siia kuuluvad suguorganid, suu, väljaheiteavaused aga ka üldiselt kehanahk. Sel astmel osutub lõbuallikaiks lapse oma keha. Teist objekt ei otsita ja sellepärast kutsutakse seda astet Havelock Ellis'e järgi autoerootiliseks" (autós - ise). (Holtzmeyer, 1934, lk 73) Seksuaalsuse arenemist inimesel on kirjeldatud Holtzmeyeri poolt järgmiselt.
kasvatuse põhjal. Taju on subjektiivne ja valiv. 6. Selgitage taju valivust. Taju on valiv. Valivus sõltub: - välistest faktoritest - tajuja sisemistest teguritest Taju valivus on protsess, kus inimene valib talle ümbritsevast maailmast ainult temale sobiva, omase ja informatsiooni. 7. Selgitage tajuetalone(stereotüüpe) kui tajumehhanismi. Sõnastage näide Tajuetalonid ehk stereotüübid (vanus, sugu, klass, rahvus) Analoogiate kasutamine (tajutakse teises inimeses/keskkonnas endaga sarnasust) Empaatia ehk sisseelamine teise inimese tundemaailma Loogiline järeldamine (mis annab teisele inimesele hinnangu tema käitumise läbi) Haloefekt (,,peegeldus", juhttunnus meeldiv, ebameeldiv, annan talle positiivseid isiksuse omadusi, kuna ta on mulle meelidv ning ka vastupidi (alahindame)) Isikutaju objektiks võib olla inimene ise. Luuakse ,,mina-pilt", mida kujundavad
eelneva kogemuse või kasvatuse põhjal. Taju on subjektiivne ja valiv. 6. Selgitage taju valivust. Taju on valiv. Valivus sõltub: • välistest faktoritest • tajuja sisemistest teguritest Taju valivus on protsess, kus inimene valib talle ümbritsevast maailmast ainult temale sobiva, omase ja informatsiooni. 7. Selgitage tajuetalone (stereotüüpe) kui tajumehhanismi. Sõnastage näide. ▪ Tajuetalonid ehk stereotüübid (vanus, sugu, klass, rahvus) ▪ Analoogiate kasutamine (tajutakse teises inimeses/keskkonnas endaga sarnasust) ▪ Empaatia ehk sisseelamine teise inimese tundemaailma ▪ Loogiline järeldamine (mis annab teisele inimesele hinnangu tema käitumise läbi) ▪ Haloefekt („peegeldus“, juhttunnus – meeldiv, ebameeldiv, annan talle positiivseid isiksuse omadusi, kuna ta on mulle meeldiv ning ka vastupidi (alahindame)) Isikutaju objektiks võib olla inimene ise. Luuakse „mina-pilt“, mida kujundavad
20) Loengutest osavõtmine oli kohustuslik(trahvid!) 21) Õppetöö toimus loengute või dispuutide vormis(arutelu; seminar) 22) Üliõpilased olid erinevad, rikkus ei olnud oluline. Osad elatusid kerjamisest, osad said stipendiumi, osad töötasid. 23) Üliõpilased võeti vasta aastaringselt. Ametlikule vastuvõtule järgnes rebaseks löömine. Teaduse areng 16. saj I) orgaaniline e vaatlusel ja looduses analoogiate leidmisel põhinev maailmapilt. II) Maagiline- looduse korrastav jõud on Jumal. III) Mehhanistlik arusaam, et universum on masin, mis töötab kindlate reeglite kohaselt. 16. saj tomus suur edasiminek anatoomias ja botaanikas e vaatlevates teadustes. Paracelsus- andekas saksa arst. Lükkas ümber 2. saj põsinud arvamuse, et haiguste põhjusteks on nelja kehavedeliku tasakaalutus. Panustas keemilistele ravimitele.
teguritest; teatud nähtuste või esemete eristumist teiste hulgast eraldab taju talle sobivama informatsiooni, nt valib taju mõndade kujundite puhul mõnikord ühe siis aga teise tõlgenduse ja objekti 7. Selgitage tajuetalone(stereotüüpe) kui tajumehhanismi. Sõnastage näide Tajuetalon on teise inimese tõlgendamine ühiskonnas üldlevinud tüüpskeemide alusel. Nt. blond naine ei ole tark ja arukas; naine on see, kes peab süüa tegema; sama vanus inimestel, sama rahvus 8. Selgitage analoogiate kasutamist kui tajumehhanismi. Sõnastage näide Analoogiate kasutamise korral tõlgendatase teist isikut iseendaga sarnasuse alusel. Nt on kahel inimesel sarnane huvi reisimise vastu, see ühendab neid ja neil on lihtsam leida ühine keel ning seega esmane hinnang teisele inimesele on ka parem. 9. Selgitage empaatiat kui tajumehhanismi. Sõnastage näide Empaatia puhul elatakse sisse teise inimese sisemaailma, püütakse näha toimuvat tema seisukohalt, teda mõista ning
b) Soodustab, kui on tuttav probleem. 5. Kell 12 hommikul on taevas 1 pilv, iga tunni jooksul pilvede arv kahekordistub. Kella 12 öösel on kogu taevas kaetud pilvedega. Millal on pool taevast kaetud pilvedega? Milline probleemilahendusstrateegia aitab seda ülesannet lahendada? Millal on pool taevast kaetud kell 11 strateegia tagantpoolt ettepoole lahendamist alustasin lõpust. 6. Miks ei ole analoogiate kasutamine alati probleemide lahendamist soodustav? Tekitab naiivset mõtlemist. Kitsendab vaadet. Et oleks kasu, tuua sarnaseid näiteid antud probleemile. 7. Millega võib olla seletatav see, et probleemi mõneks ajaks kõrvalejätmine (inkubatsioon) võib lahenduse leidmist soodustada? Alateadvus saab rahulikult seda probleemi analüüsida. Kui aeg möödub, siis seosed muutuvad häguseks ning nii saad keskenduda probleemile. Järeldamine 1
Kaasinimese tajumine, mõistmine ja hindamine võib toimuda erineva sügavusatmega ja detailsusega ning erineva tõepärasuse ja subjektiivsusega. Mingit tinglikku piiri ületades muutub subjektiivne hinnang moonutavaks tunnetuseks. Esimese nelja allpoolkirjeldatud mehhanismi korral on tunnetusvigade ja moonutuste teke vähem tõenäoline. Need on: kategooriate kohandamine; loogiline järeldamine; analoogiate kasutamine; empaatial põhinev isikutaju. Piia Maria Nahkur Isikutaju Kategooriate kohandamine tähendab stereotüüpide ja etalonide kasutamist. Teabedefitsiidi tingimustes piirdutakse teise inimese lahterdamisega vanuse, ameti, rahvuse, mingi välise tunnuse või mistahes sotsiaalse näitaja alusel (tippsportlane, vanapoiss jm).
aastate esimesel poolel. Seda mööda oli hõlbus liikuda linnuse ühest tiivast teise nii vahiteenistust pidades kui ka vaenlast tõrjudes. Kuna eriti tugevat kaitset vajas linnuse värav, näeme kaitsetorni kõrval kahekorruselist eenduvat nooltekoda e. ärklit. Selle alumisel korrusel paikneb langevärava tõstemehhanism, ülemise korruse põhjaavadest sai vaenlasele kive ning kuuma pigi, tõrva ja vett pähe visata või nooli lasta. See kaitsesüsteem taastati analoogiate alusel; originaalsed on vaid dolomiidist turbad, mida mööda liikus langevärav. Värava kohale paigutati 1876. a. Saare-Lääne piiskopkonna raidvapp, põhielemendiks kotka kujutis. Sellest ka saksakeelne nimetus Arensburg, mis tõlkes tähendab kotka linnust. Värava kaudu satume väravakäiku, kus on eksponeeritud 1803. aastast pärinev suurtükk. Värava kõrval seintes on avad, millesse asetatud riivpalgiga sai sissepääsu kindlalt sulgeda. Selliseid
kino vahel garanteeritud ja kindlustatud. Loomulikult jääb õhku rippuma alatisteks aegadeks dilemma, et kuidas kirjanduslik sõna algmaterjalina kirevasse filmikeelde tõlkida. Kuna kõik kirjanikud eristuvad üksteisest oma isiklike autoristiilide poolest, siis sõnalist fenomeni on üldjuhul raske filmikunstis edastada. Aga siinkohal on võimalik ja oleks paslik lähtuda B. Eichenbaumi väitest, et kirjandusteoste filmikeelde tõlkimine tähendab teose stiiliprintsiipidele filmikõnes analoogiate leidmist. Samas tajume ja tunnetame meie kõik asju ja nähtusi omamoodi ja erinevalt. Vaadates rulluvat filmi, lugedes köidetud raamatut, kuulates erinevaid interpreete - siis peegeldame sinna sisse omaenese tunnestusliku maailma ja ebakõlad. Teiselt poolt vaadates asja, siis puutume me kokku teose kirjutanud kirjaniku või filmi monteerinud filmilooja mõttemaailmaga ja nende loodud kuvandiga ning meis enestes tekib erinevate tähenduste paljusus ning segunemine
Interpersonaalne pertseptsioon - vahetu suhtlemisega kaasnev sotsiaalne taju ehk siis inimestevaheline taju. Isikutaju sõltub - Subjektist (eelarvamused, uskumused) - Objektist (sotsiaalne positsioon) - Olukorrast Isikutaju põhiprobleemid. Tagajärg? - kategoriseerimine (kastidesse panemine, siltide kleepimine) - loogiline järeldamine (kellegi üle otsustamine, väheste faktide alusel paneme kasti) - analoogiate kasutamine (sarnasus iseendaga ,,mina olin täis, järelikult minu laps ka") - projektsioon (oma head omadused kantakse üle inimestele, kellega on head suhted) - varem otsutatu kopeerimine eelarvamused Tagajärg moonutatud tajukujud e. isikutaju Kaosaalne atribuutika põhjuslikkuse omistamine. Me lihtsalt arvame, miks ta käitub nii, nagu käitub. Isikutaju efektid - esmamulje efektid ( - kordustaju (blond tuleb... selgub, et pole ,,blond" teine, päris tark kohe)
mõistev just üksikisiku suhtes. Eesmärgiks on hinnata avalikku sektorit läbi probleemide ning seostada neid võimalike pakutavate reformide rakendamisega haldussüsteemis. Avaliku sektori hindamine läbi käibelolevate probleemide 3 Üritades hinnata avaliku sektori efektiivsust, satume kokku erinevate võrdluste ja arvamustega, mis tihtipeale ei pärine analoogiate, vaid vastandlike süsteemide mõõdupuust. Üheltpoolt leiame arvamused kogu süsteemi ebaefektiivsusest, mida iseloomustab nõrk eelarveraamistik, puudulik tasustamissüsteem ja bürokraatlik raiskamine. Teisitimõtlejad vaatlevad riigi eesmärke ühiskondlikult laiemalt ja vastandavad ebaefektiivsuse alustel, millega ei saa eelnevat erasektoriga samale tasandile seada. Mahukama haardega süsteem kasutab resursse teisiti ja seda tuleks ka teiste kriteeriumite läbi hinnata
Mingit tinglikku piiri ületades muutub subjektiivne hinnang moonutavaks tunnetuseks. Esimese nelja allpoolkirjeldatud mehhanismi korral on tunnetusvigade ja moonutuste teke vähem tõenäoline. Need on: 10 Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru · kategooriate kohandamine; · loogiline järeldamine; · analoogiate kasutamine; · empaatial põhinev isikutaju. Kategooriate kohandamine tähendab stereotüüpide ja etalonide kasutamist. Teabedefitsiidi tingimustes piirdutakse teise inimese lahterdamisega vanuse, ameti, rahvuse, mingi välise tunnuse või mistahes sotsiaalse näitaja alusel (tippsportlane, vanapoiss jm). Loogiline järeldamine on teise inimese iseloomu, kavatsuste ja käitumismotiivide üle otsustamine tema kohta käiva ja tema käitumist iseloomustava teabe läbitöötamise alusel.
kaval; blondiin rumal ja tühiste huvidega; tüse heasüdamlik ja rahulik; paljulapselises peres üleskasvanu leplik, töökas jne. Loogiline järeldamine. Rakendub siis, kui inimese üle otsustatakse tema käitumist iseloomustava info põhjal. Tajuja korjab üles ilmsed ja nähtavad märgid ning teeb neist järeldused. Eksimise võimalus on suur, kuna võetakse arvesse ainult teadaolevat informatsiooni (Vadi 1995:49). Analoogiate kasutamine. Suhtluspartneri üle otsustatakse iseendaga sarnasuse (analoogia) alusel. Näiteks mees mäletab, et oli hajameelne ja lausa töövõimetu, kui oli armunud. Ta on märganud, et tavaliselt toimekas noor kolleeg on viimasel ajal mõttesse vajunud ja hajameelne ning otsustab, et kolleeg on ka kindlasti armunud. Tegelikult on tal hoopis rahamured ja suured võlad. Projektsioon. Rakendub teisi endaga võrreldes. Endale teadvustamata kantakse teisele
Kui inimene tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 25.Selgitage taju valivust. Taju valivus - tajumisel inimene valib ümbritsevast maailmast talle sobiva ja vajaliku informatsiooni. Valivus sõltub: välistest faktoritest ja tajuja sisemistest teguritest. 26.Millised tajumehhanismid on tähtsaks osaks tajumisel? Tajuetalonid ehk stereotüübid, Analoogiate kasutamine, Empaatia ehk sisse-elamine teise inimese tundemaailma, Loogiline järeldamine, Haloefekt, Kontrastiefekt 27.Mis on hoiaku kujunemise põhiliseks aluseks? Hoiaku kujunemise põhiliseks allikaks on isiksuse vahetu osavõtt praktilisest elust, isiklik kogemus. Hoiak koosneb kolmest komponendist: Kognitiivne ehk tunnetuslik komponent (põhineb uskumustel, arvamustel ja teadmistel), Emotsionaalne komponent (peegeldab teise inimese või sündmusega
kirjeldab ümbritsevat maailma. (Ümbritseva maailma osaks on sündmused, inimesed, nähtused, situatsioonid.) Taju on subjektiivne. 6. Taju on valiv. Valivus sõltub: välistest faktoritest ja tajuja sisemistest teguritest. 7. Tajuetalonid/stereotüübid - inimeste jagamine tüüpideks teatud tunnuste alusel (vanus, sugu, rahvus, amet, haridus, rass). Kui oleme inimese ,,ära määranud", siis edaspidi märkame pigem seda, mis kinnitab meie liigitust. 8. Analoogiate kasutamine. Teiste üle otsustatakse selle järgi, kuivõrd sarnased on nad tajujaga. 9. Empaatia on sisseelamine teise inimese tundemaailma. O . Empaatia tähendab võimet teisele inimesele kaasa elada. 10. Loogiline järeldamine kui tajumehanism nähtavate märkide alusel järelduste ja üldistuste tegemine. 11. Haloefekt - mehhanism, mil esmamulje või üldmulje mõjutavad isiku tegude hindamist.
Kelle/Mille vaatepunktist saab X täpsustada? TEKSTI PEAMÕISTE X Mis on X? (iseloomulikud jooned, omadused, osad) Kuidas X ilmneb?(toimimis-, esinemisviisid; näited) Mis on X eesmärk ja ülesanded? Kuidas saab mõõta X väärtust, hulka v tugevust? Kuidas X suhtutakse? (emotsioonid, hinnangud, normid) Kuidas saab X kirjeldada v täpsustada? Milliste analoogiate (samatüübiliste nähtuste) abil saab X iseloomustada? X JA TALLE LÄHEDASED MÕISTED Ülemmõiste, alammõisted? Mõiste-eristused (Kuidas eristuvad üksteisest lähimõisted?) TAGAJÄRJED Mis kasu on Xst? Mis probleeme põhjustab? Millised on kõrvalmõjud? LAHENDUSED Kuidas saab X otseselt mõjutada? Kuidas saab X kaudselt mõjutada?
paralleelselt eksisteerinud. Ajapikku on inimesed ise common law kui õigustraditsiooni omaks võtnud. 6 Õiguse ajaloo enda käik näitab, et Inglismaa kohtunikel on ise tulnud välja töötada ja viimistleda enamus õigusemõistmise printsiipe. Common law jurist peab seega kõigepealt induktiivselt tuletama üldise õigusliku teesi ja alles seejärel tuletama deduktiivselt viisi, kuidas seda kasutada antud kaasuse puhul. Peamine mõtlemismudel pretsedendiõiguses on analoogiate otsimine. Siia lisandub asjakohaste suhete või tunnuste olulisuse tõestamine. Seega on analoogia abil motiveerimine nii analüüs kui ka õigustus. Common law sajanditepikkune ajalugu on võimaldanud sellisel viisil luua üha kõrgema abstraktsiooniastmega printsiipe. Nendesse on kontsentreeritud sellele õiguskultuurile omased traditsioonid ja väärtused. Kui taoline printsiip on juba kord loodud, siis saab seda subsumeerida deduktiivsel viisil. 6
inglise stiilis lillepeenrad). Uus nähtus- kiviktaimlad ehk alpinaariumid. 20.saj alguse aiakunsti tunnusjooned: Korrapärane aiakujundus ja intiimne mõõtkava. Peenelt väljatöötatud detailid. Kohalike looduslike materjalide kasutamine. Kodumaiste ja ,,vanaaegsete" taimede kasutamine 18. Pargid ja aedlinnad (19.-20. saj). 19 saj. Oli toimunud regulaaraia ,,tagasitulek"; 19-20 saj. vahetusel jätkus maastikuaia ja regulaaraia vaheline võitlus; Aedades võeti kasutusele itaalia ja prantsuse analoogiate põhjal parterid jm regulaaraedade detailid; Aiaarhidektuuris püsisid jätkuvalt lehtlad, aiamaja, pergolad, skulptuurid; 19 saj. teise poole arhitektuuris valitses historitsism- ajalooliste stiilide jäljendamine; 19/20 saj. vahetusel tõusid esiplaanile juugend ja heimatstiil; 1920 a. funktsionalism soodustas regulaarseis planeeringuid ja kujundusi. 20 saj. linnaparkide loomisel järgiti valdavalt Volkspark'i ideed: Lõbustuspargid, Spordipargid, Looduspargid, Lastepargid
8 Kuna eriti tugevat kaitset vajas linnuse värav, näeme Kaitsetorni krval kahekorruselist eenduvat nooltekoda e. ärklit. Selle alumisel korrusel paikneb langevärava tstemehhanism, ülemise korruse phjaavadest sai vaenlasele kive ning kuuma pigi, trva ja vett pähe visata vi nooli lasta. See kaitsesüsteem taastati analoogiate alusel; originaalsed on vaid dolomiidist turbad, mida mööda liikus langevärav. Värava kohale paigutati 1876. aastal. Saare-Lääne piiskopkonna raidvapp, phielemendiks kotka kujutis. Sellest ka saksakeelne nimetus Arensburg, mis tlkes tähendab kotka linnust. Värava kaudu satume väravakäiku, kus on eksponeeritud 1803. aastast pärinev suurtükk. Värava krval seintes on avad, millesse asetatud riivpalgiga sai sissepääsu kindlalt sulgeda
kontrollikeskmest. Kui in. tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui in. tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 32.Millised tajumehhanismid on tähtsaks osaks tajumisel? Tajuetalonid ehk stereotüübid Analoogiate kasutamine Empaatia ehk sisse-elamine teise inimese tundemaailma Loogiline järeldamine Haloefekt Kontrastiefekt 33.Mis on hoiaku kujunemise põhiliseks aluseks? Hoiak koosneb kolmest komponendist: o Kognitiivne ehk tunnetuslik komponent põhineb uskumustel, arvamustel ja teadmistel o Emotsionaalne komponent peegeldab teise inimese või sündmusega seotud tundeid ja meeleolusid.
Tihti võivad viimased osutuda valeks. 6. Selgitage tajuetaloni (stereotüüpe) kui tajumehhanismi. Sõnastage eluline/ konkreetne näide. Stereotüüp ei ole ainult isiklik eelarvamus – see on kultuuri osa, mida antakse edasi ühelt põlvkonnalt teisele kui vahendit, mille abil alal hoida olemasolevaid võimusuhteid. Seega on stereotüübid ideoloogilised – ideede võim kaitseb sotsiaalseid huve. - Nt: IT alal töötavad inimesed on pigem introverdid. 7. Selgitage analoogiate kasutamist kui tajumehhanismi. Sõnastage eluline/ konkreetne näide. Enamasti kasutatakse teise inimese tajumisel analoogiat iseendaga. Näiteks: mina olin vihane, kui paljundusmasin rikki läks, tajutav inimene on kontoris ja vihane, järelikult on ka temal midagi masinatega lahti. Tegelikkuses valutab tal võib-olla hoopis hammas. 8. Selgitage empaatiat kui tajumehhanismi. Sõnastage eluline/ konkreetne näide. Empaatia ehk sisseelamine teise inimese tundemaailma.
inimene ei taju keskkonda siis ta tegeleb oma sisemise probleemi lahendamisega). Isiku tajus erisatatkse järgmisi etappe: äratundmine (inimene annab hinnangu inimese välisele olekule, olemusele), üldmulje kujunemine, sotsiaalsete tunnuste tajumine ja omavaheliste suhete prognoos. Tajumisel on tähtsaks osaks tajumehhanismid: Tajuetalonid ehk stereotüübid (vanus, sugu, klass, rahvus) Analoogiate kasutamine (tajutakse teises inimeses/keskkonnas endaga sarnasust) Empaatia ehk sisseelamine teise inimese tundemaailma Loogiline järeldamine (mis annab teisele inimesele hinnangu tema käitumise läbi) Haloefekt (,,peegeldus", juhttunnus meeldiv, ebameeldiv, annan talle positiivseid isiksuse omadusi, kuna ta on mulle meelidv ning ka vastupidi (alahindame)) Isikutaju objektiks võib olla inimene ise. Luuakse ,,mina-pilt", mida kujundavad etekujutus oma vaimsetest ja
käsitlemisel analoogiast ja ainuüksi selle olemasolu teadmistevormi hierarhia ja 4) tugevusest. Antud essee kõige nõrgemaks induktsiooni probleem. Sõltuvalt kasutuses analoogiliseks seoseks on I ja K isiku vaheline olevast filosoofilisest metoloogiast on paljunemise a priori tedmise vorm, koos täielikult ümberlükatavad neist esimene ja suguvõsa ja inimkonna paljunemise vahelise viimane vastuargument. seosega. Järgnevad intellikentsuse analoogiate Teised bioloogilised entideedid induktsiooni probleemid. Essee peamiseks eesmärgiks on I ja K isiku analoogia nõrkus seisneb tõestada vaimu olemasolu võimalikkust teistel tugevas aprioorses seoses, mis ei taga inimestel. Seega on tegelikult küsimus nagu empiirilist paljunemist kui fakti, viidates eespool öeldud, suunatud läbi refleksiooni
teine korrigeeriv ja kolmas stabiliseeriv. Kaasinimese tajumine, mõistmine ja hindamine võib toimuda erineva sügavus atmega ja detailsusega ning erineva tõepärasuse ja subjektiivsusega. Mingit tinglikku piiri ületades muutub subjektiivne hinnang moonutavaks tunnetuseks. Esimese nelja allpoolkirjeldatud mehhanismi korral on tunnetusvigade ja moonutuste teke vähem tõenäoline. Need on: · kategooriate kohandamine; · loogiline järeldamine; · analoogiate kasutamine; · empaatial põhinev isikutaju. Kategooriate kohandamine tähendab stereotüüpide ja etalonide kasutamist. Teabedefitsiidi tingimustes piirdutakse teise inimese lahterdamisega vanuse, ameti, rahvuse, mingi välise tunnuse või mistahes sotsiaalse näitaja alusel (tippsportlane, vanapoiss jm). Loogiline järeldamine on teise inimese iseloomu, kavatsuste ja käitumismotiivide üle otsustamine tema kohta käiva ja tema käitumist iseloomustava teabe läbitöötamise alusel.
Otsused: muuta sisendit )pingutus, töö kvaliteet, lisatunnid), muuta väljundit (suurem palk? Paremad töötingimused, tunnustus jm), muuta arvamust enesest või teistest, muuta võrreldavaid, lahkuda töölt. Motivatsiooniindeks Taju vead Infot pole piisavalt, oletatakse, et infot on piisavalt, ei kogeta õiget infot või oletati, et koguti õiget, nähakse, mida tahetakse, ootused ebarealistlikud. (Taju valivus, stereotüübid, haloefekt, loogiline järeldamine, analoogiate kasutamine) Haloefekt- Kui eelnev kogemus on hea, siis kaldutakse märkama meeldivat, jätte vahel tähele panemata ebameeldivad ja vastupidi. Oht: tehakse ebatäpseid järeldusi kergesti kättesaadava info põhjal. Analoogiad Teiste üle otsustatakse selle järgi,
Kuid isegi enne Scheineri raamatut oli roomlaste eesõigusi kinnitava eessõna pärast pahaseks nagu mitmed teisedki jesuiidid. Sellest sai alguse pikk ja kibe vimm Galileo vastu, mis tõi hiljem kaasa tõsiseid tagajärgi (Stillman 2002: 91). Scheiner ja Galileo vaidlesid omavahel nii astronoomia üle kui ka paljudes teistes küsimustes. Galileo jäi seisukohale, et taevanähtused peaksid olema selgitatud maiste analoogiate kaudu vastupidiselt Aristotelese põhipostulaatidele. Ta kinnitas samuti, et asjade tuuma pole võimalik põhjani tunda ning teadus huvitab ainult asjade omadustest ja sündmuste vaatlemisest. Öeldu küündis teaduse iseseisvuse deklaratsioonini ja võrdus eraldumisega filosoofiast. Esimest (ja ainust) korda avaldas Galileo nüüd trükis selgesõnaliselt oma poolehoidu Koperniku astronoomiale. "Siderius Nunciuses" oli ta seda vältinud. Isegi pärast Veenuse
· Kuivõrd sõltub vorm tähendusest või vastupidi? Aristoteles: thesei inimesed annavad asjadele nimed. Keel võib muutuda aga selle taga ei saa olla ühe inimese töö. Samas onomatopoeetilised (loodshääli jäljendavad) sõnad esindavad physei poolt. · Analogistid ja anomalistid: arutelu, kui regulaarne on keele süsteem? Analogistid: keel on põhimõtteliselt süsteemne, analoogiate alusel saab sõnu muuta ja seostada. Anomalistid: keeles püsivat süsteemsust pole kuna see on täis anomaaliaid ehk hälbeid, erandeid. · Platon (u 428-348 eKr) defineeris substantiivi ja verbi: substantiiv on see, mille kohta midagi öeldakse. · Aristoteles (384-322 eKr) klassikalise grammatika rajaja. Ta lõi peaaegu ammendava sõnaliikide ja lauseliikmete mõistestiku. Substantiivid (onoma) ja
inimesele. Etapid isiku tajus: 1) äratundmine 2) üldmulje kujunemine (hindab) 3) sotsiaalsete tunnuste tajumine 4) omavahelise suhete prognoos Taju mehhanismid ühendavad üksikuid taju etappe: 1) Tajuetalonid - nende kasutamine tähendab teise inimese tõlgendamist tüüpskeemide alusel (stereotüüpid). 2) Loogiline järjeldamine - toimub siis, kui inimese üle otsustatakse tema käitumist iseloomustava teabe abil. 3) Analoogiate kasutamine - teiste üle otsustatakse selle järgi, kuivõrd sarnased on nad tajujaga. 4) Empaatia - sisseelamine teise inimese tundemaailma. 5) Haloefekt - mihhanism, mil esmamulje või üldmulje mõjutavad isiku tegude hindamist. - Kausaalne atributsioon - inimese käitumise põhjuste ja motiivide tõlgendamine. Mina-pildi aspektid: - hea mina - halb mina - mitte mine teistele / endale tuntud tundmatu
19. Loovjuhtimine ja innovatsioon ja selleks vajalikud tingimused. Loovuse juhtimiseks organ. keskendutakse innovatsioonile- isiksuseomadustele ja individuaalsetele stiilidele pööratakse suuremat tähelepanu. Loov inimene on iseseisev, energiline, eksperimenteeriv, uudishimulik, mänguline, mitmekesine, originaalne, pühenduv. Innovatsiooni on võimalik suurendada: ideede pööramine, ekspertide nõu, analoogiate jälgimisega. Innovaator on ideede generaator, ressursi otsija, ideede läbisuruja, organiseerija, liider. Loovus informatsiooni kogumine (järgida ja uurida oma keskkonda, loodusest inspiratsiooni ammutamine, oskuste ja võimete arendamine), ideede loomine (kogutud info analüüs, kujutlusvõime kasutamine, mõtisklemine, kaalutsemine), valimine (valiku tegemine, otsustamine, teistelt ideede laenamine, uuendamine, leiutamine, välja
31. Selgitage inimese sisemise kontrollikeskme erinevust välisest kontrollikeskmest. Kui inimene tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui inimene tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 32. Millised tajumehhanismid on tähtsaks osaks tajumisel? 1. Tajuetalonid ehk stereotüübid 2. Analoogiate kasutamine 3. Empaatia ehk sisse-elamine teise inimese tundemaailma 4. Loogiline järeldamine 5. Haloefekt 6. Kontrastiefekt 33. Mis on hoiaku kujunemise põhiliseks aluseks? Isiksuse vahetu osavõtt praktilisest elust, isiklik kogemus. Hoiak koosneb kolmest komponendist: 1.Kognitiivne ehk tunnetuslik komponent – põhineb uskumustel, arvamustel ja teadmistel 2.Emotsionaalne komponent – peegeldab teise inimese või sündmusega seotud tundeid ja meeleolusid. 3
Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma. Ü mbritseva maailma osaks on sündmused, inimesed, nähtused, situatsioonid. Taju on subjektiivne. Taju on valiv. Valivus sõ ltub välistest faktoritest ja tajuja sisemistest tegurites Tajumisel on tähtsaks osaks tajumehhanismid: 1. Tajuetalonid ehk stereotüübid - näiteks kõik it inimesed on paksud ja patsiga karvased mehed :D 2. Analoogiate kasutamine - leiad ühise vestlusteema näiteks 3. Empaatia ehk sisse-elamine teise inimese tundemaailma 4. Loogiline järeldamine 5. Haloefekt - inimesega vesteldes tunnetame ära kas ta meeldib meie või ei meeldi. kas ma tunnen ta vastu head või halba. (kõik inimese riided, suhtlus jne näitab ära kas inimene on meile sümpaatne või mitte). 6. Kontrastiefekt - võrreldakse väga heade ja väga halbade inimestega. keegi meist ei ole alati keskmine. 78. Hoiaku mõiste
Kui oleme inimese ,,ära määranud", siis edaspidi märkame pigem seda, mis kinnitab meie liigitust. · Bipolaarsed konstruktsioonid - inimesed kasutavad alateadlikult 6-8 skaalat inimeste hindamiseks, näiteks intelligentne vs rumal, ilus vs inetu, siiras vs teeskleja jne. · Haloefekt - mehhanism, mil esmamulje või üldmulje mõjutavad isiku tegude hindamist. Kui eelnev kogemus on hea, siis kaldutakse selles inimeses märkama meeldivat. · Analoogiate kasutamine - teiste üle otsustatakse selle järgi, kuivõrd sarnased on nad tajujaga. 7. Väärtuste põhiolemus ja erinevad funktsioonid. Millest sõltub põhiväärtuste mõju? Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates olukordades. Väärtuste funktsioonid: · annavad käitumisideaalid · aitavad säilitada enesehinnangut
o tajumisprotsessi iseärasused (kuidas tajutakse), o subjekti ja objekti suhted. Isikutaju eripära · Inimeste mõistmine ja tunnetamine erineb loodusobjektide või asjade ja nähtuste tajumisest. · Teise isiku hindamine ja tõlgendamine on sotsiaalselt määratletud tajuja enda positsiooniga ühiskonnas, tema tööga ja rolliga. Isikutaju põhimehhanismid · kategooriate kohandamine; · loogiline järeldamine; · analoogiate kasutamine; · empaatial põhinev isikutaju; · projektsioon; · juhttunnustest lähtumine; · lähtumine psühholoogilistest tavatõdedest; · lihtsustamine; · äärmushinnanguist hoidumine; · varem otsustatu kopeerimine; · tajukujundi tasakaalustamine. Paari esimese minutiga pannakse pikaa mulje teist ja kas te olete sobilik/sõbralik või mitte. --- Isikutaju eripära
vastata. Uurimisküsimust saad kasutada argumendi põhjaks oleva esialgse väite arendamise baasina. Uuringu väide aitab välja töötada tööplaani ning juhib metodoloogia ja spetsiifiliste meetodite kasutamist. Soovitused uurimisküsimuse tõstatamisel: * Tunne piirkonda ( oma uurimuse konteksti) * Laienda oma kogemustepagasit * Kaalu loomingulisust parandavate tehnikate kasutamist (ajurünnak, meelekaart, metafooriline mõtlemine, analoogiate kasutamine) Uurimisküsimuse tõstatamise kohta käivad soovitused põhinevad peamiselt kahel põhiteguril: * Konteksti, kus võimalikud küsimused asuvad, sukeldumine ja * proaktiivse, loomingulise lähenemise omaksvõtmine, et tuvastada võimalikke küsimusi. Proovi vältida tähenduseta küsimusi ning küsimusi, millele on juba vastatud. Eetika on korrektse käitumise üldprintsiibid ja reeglid. Kui sinu projekt hõlmab inimeste
01.053. Päikese võrdpilt. “Politeia”`s illustreerib Platon oma õpetust kolme kuulsaks saanud võrdpildiga (507c-517c). Vaatleme esimesena neist päikese-võrdpilti. Selles võrdpildis võrreldakse hüvelisuse ideed päikesega – hüvelisuse idee ideedevaldkonnas omavat analoogilist staatust sellele, mida omab päike “nähtavas maailmas”. Analoogia on muidugi vahekord, mis kõrvuti sarnasusega kätkeb endas ka mittesarnasust. Seetõttu on ideedevaldkonna käsitlemine analoogiate/võrdpiltide abil üksnes ebatäiuslik mõistmisvahend. Kuid kui selle vahendi piire tunda ja arvestada, siis on neil oma pedagoogiline väärtus. Analoogia ise seisneb selles, et nii nagu päike kiirgab valgust ning teeb seeläbi asjad nähtavaks, nii jagavat ka hüvelisuse idee teadmise esemetele osaks tõde ja tunnetatavust (508e – 509b). Nii nagu päikese valgus võimaldab silmadel teoks teha oma nägemisvõimet, nii mõistab mõistus tõe
Üks võib olla juhtiv mehhanism, teine tasakaalustab seda, lisandub kolmas või neljas. · Kategooriate kohandamine teabedefitsiit, inimese kohta vähe teavet. Püüd lahterdada inimest mingisuguse info alusel (amet, vanus jne). Algab esimesel kohtumisel. Seos stereotüüpidega. · Loogiline järeldamine töötatakse läbi käitumist iseloomustav teave, sealt tehakse järeldused nt iseloomu, kavatsuste ja käitumismotiivi kohta. · Analoogiate kasutamine kõige kättesaadavam on inimene ise, milline on sarnasus endaga? · Empaatial põhinev isikutaju võime elada sisse teise inimese sisemaailma. Näha asju tema vaatepunktis, emotsionaalselt kaasa elada. Mõistmine ja objektiivsuse säilitamine ei ole üks ja sama. Isiku põhimehhanismid II vähem täpsemad ja võivad kohati ka moonutada · Projektsioon alateadlikult omistad teisele inimesele oma iseloomujooni. Positiivsed
suureneb. Loodus (Universum, mateeria) on objektiivne reaalsus, mis eksisteerib väljaspool teadvust ja sellest sõltumatult. See on kõik, mis jääb väljapoole teadvust. Loodus koosneb ainest ja väljadest. Aine on see, millest kehad koosnevad. Väli on see, mille kaudu kehad üksteist mõjustavad (astuvad vastastikmõjusse). Loodus toimib vastavalt loodusseadustele. Loodusteaduslik kirjeldamine on nähtuse kvalitatiivne kirjeldamine tavakeeles, analoogiate leidmine juba tuntud nähtustega, põhjustagajärg seose kasutamine. Põhieesmärgiks on nähtusest mõttekujundi ehk konstrukti loomine. Luminestsentskiirguseks nimetatakse elektromagnetilist kiirgust, mis ei ole soojusliku päritoluga ja mis kestab ka pärast ergastamise lõppu, st esineb järelhelendus. Läätseks nimetatakse kõverpindadega piiratud läbipaistvat keha. Tavaliselt on kõverpindadeks kerapinna ehk sfääri osad. Kui läätse paksus on palju väiksem
käsitustest. Sternbergi ja Gardneri teooriad nimetatakse praktilise intelligentsuse teooriateks – praktilise intelligentsuse teooria üritab välja selgitada vaimsed võimed eluliste probleemide lahendamisel. Traditsioonilised intelligentsustestid ei suuda seda inimvõimete tahtku adekvaatselt mõõta. Traditsioonilised lähenemised ei too esile ega mõõda vaimseid protsesse, mis käivituvad meie arukal tegevusel. Nad ei suuda teha vahet, kas testitav ei teadnud analoogiate leidimisel vajaliku sõna tähendust ega osanud seepärast õigesti vastata või ei suutnud tõesti näha seost. 9)Praktilise intelligentsuse mõõtmine. Mõõtmine on keeruline. Sternberg soovitab selleks kasutada igapäevaolduses kohanemise võimet. Ühed inimesed valdavalt adapteeruvad keskkonnaga, teised kujundavad seda. Edukad inimesed kipuvad olema kujundajad. 10) R. Sternbergi triaadiline intelligentsusteooria, selle põhiolemus. Hindamise aluseks on ekspertide arvamus
Julgustab asjade vaatamist uue nurga alt ja temast kumba loomulik positiivne energia 157. Taju mõiste, taju mehhanismid o Tajumine on pshüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma. Taju on subjetiivne ja valiv. Valivus sõltub välistest faktoritest ja tajuja sisemistest teguritest. o Taju mehhanismid: Tajuetalonid ehk stereotüübid Analoogiate kasutamine Empaatia ehk sisseelamine teise inimese tundemaailma Loogiline järeldamine Haloefekt Kontrastiefekt 158. Hoiaku mõiste. Hoiaku muutmise võimalused o Hoiak on üldine ja suhteliselt püsiv hinnanguline suhtumine mingisse nähtusesse. Hõlmab tõekspidamisi, tundeid ja käitumist. Hoiak peegeldub inimese positiivses või negatiivses käitumises. Hoiaku kujunemise põhiliseks allikaks on isiksuse vahetu osavõtt
annaabi.ee 
