Vana-Kreeka Usundid (2)

Vana-Kreeka usundid
Maailma Usundid
Kohustuslik kirjandus: 2001.a Avito "Vana-Kreeka inimene" peatükk "Inimene ja jumalad"
Kreeka religioon on sümbioos, segu erinevatest mõjudest. Mõjud on nähtavad 3 suusalt. Kreeta tšivilisatsioon - vahemere aluskiht - on kindlasti hilisema kreeka religiooni mõju. Üld mulje on see, et see on olnud jumalanna keskne . Jumalanna keskne religioon on väga ammune. Juured püsisid väga kaua. Tänapäeva Türgis (kesk- aasia ) austati palju mäe-jumalannasid ( Kybele ). Vahemere aluskiht (supstrad) - 1 kiht.
2 kiht -(Indo-euroopa pealetung )(superstrad) Kreeka kiht ise. Paljude oletuste jägi on kreeklased keekasse tulnud sisse, ei saa 100% kindel olla, 3 aasta tuhat . Pigem domineerivad seal jumalad. mingite analoogiate puhul võis ka kreeklastel nii olla.
Need ürgalged on teinud läbi tugevad mõjutused. edendad tsivilisatsiooni. Mõjutasid lähis ida religioonid kreeka religiooni. - kõrval kiht (atstrad) - 3 kiht.
Kihtide vahel on tugevad seosed, ei saa kindlalt eristada. Kreeka religioonist teeb just selle eriliseks selline loominguline kombinatsioon nendest.
Vana- kreeka tsivilisatsioon :

pronki aeg - kreeka-mükeene ajajärk - kreeka-mükeene religioon. 2 aastatuhende lõpuni

klassikaline kreeka tsivilisatsioon - linnriigid - kõrgaeg 5-4 saj .ekr. langes maketoonia alla.

hellenismi periood
Kreeka tsivilisatsioon oli losside keskne. Ka kultuse keskne. Kreeka saartel eraldiseisvaid templeid ei olnud. Ei olnud ka suuri kultuskujusid, mis teistele on iseloomulikud. qainult väikseid on leitud. Loss moodustas omaette rituaalse kompleksi. Olid standartiseeritud mõõtmetega. Standatidel olid omaette rituaalsed tähendused. Kultus ruumid - troonisaal (1 kultusruume) - jumalannat kehastav prestrinna viis riituaale läbi. Elukad - härg - Miinose härg - rajas laburindi (laborinthose), kus härg oli keskel ja keegi tuli ja tappis härja seal ära. Härjaga seotus ka kaksikkirves - võimu või tapmise sümpol - tähistati terminiga LABRYS - laburintus tähendab siis kaksikkirve kodu.
Jumalannasid leiab ka pitsatitel - nt tantsivaid jne.
Potnia - emand - tulnud majanduslikest materjalidest /tekstidest.
patriarhaalseim religioon on see kreeka-mükeene religioon. ei saa öelda, et naise keskne.
pronki aeg lõppes katastroofiga ja siis kujunes klassikaline tsivilisatsioon välja. oluline muutus on vahepeal toimunud. kreeka pante - 12 olympose jumalat - tegelt tähtsaid jumalaid on rohkem kui 12. nüüd alles kerkivad esile templid. kreeka tekstidega on küllaltki arvestatud materjal - müüdid, rituaalid . suht terviklik pilt kreeka religioonist. iseloomulikud jooned:

linnriigi keskne ühiskond - kreeka religioon oli polise keskne - poliitliline organisatsioon aga oli ka religioosne üksus - kodanikud koos austasid jumalaid. tähtsamate jumalate austamine oli riigi kontrolli all. riik on teatud mõttes kirik . iga linnriik määras ülempreestri. koos ohvertati jumalatele. kollektiiv pidi vastutama ka iga isiku eest. kui 1 solvas jumalat, siis karistus võis langeda kõigi peale. karitada tuli jumalat solvanud kodanikku. ÜHIS VASTUTUS

ilma preester konnata religioon - ei olnud seda kui omaette seisust. preestrid olid inimesed kes täitsid konkreetseid piiritletud rolle kogukonna eest - olid riigiametnikena ametisse määratud. need kes on konkreetse templi juures olid preestrid aga nad olid seotud ainult ühe jumalaga ja ühe ül-iga. nad ei olnud preestrid üldises mõttes. preestri suguvõsad olid kõrged. kui jätta preestri seisus kõrvale, siis elasid tavalist seisusekohast elu, ei erinenud teistest aristrokraatidest. see tähendas seda, et neil puudus igasugune religioosse tõe valdajad.

Kanooniline mütoloogia - religioonil polnud piire. kuni sa jumalaid ei teotanud võisid mõelda rääkida mida tahad. müütidest räägiti palju erinevaid versioone. Elysioni väljad - on küskil lõunas, sest surm on seal. teispoolsus hakkas järgjärgult kujunema aga ei saanud täeilikult väljakujuneda klassikalises perioodil.

Rituaalne käitumine - oluline oli jumalaid tänada kohaste rituaalidena - mina sulle, sina mulle - mida rohkem suudan annetada, seda parem. rituaalse austamise kese oli ohvrite toomine - loomade tapmine jumala auks - loomad pidid verd nõretama, see oli oluline. kollektiivlselt templitest ohverdasid preestrid.

pühamud. Heros - püha. Heno on pühapaik, jumalale pühitsetud paik. ebapüha rüve oli keelatud - surm, sünnitud, seks. tenenos - ära lõigarud - pühamu koha piir. pühamuse kese oli altar (bomos) - postament - altar on ohvri toomise paik. tempel ei olnud rituaalses seisukohas keskne. pühamu tegi pühamuks altar, templit polnud vaja. templi sees oli tavaliselt jumala kuju ja vb väiksed altarid. tüüpiline oli, et altar paiknes templist idapool, tempel avanes idasuunas ja seal paiknes altar. uhke tempel ei tähenda rituaalselt tähtsat.

suuremate pidustuste loogika - igale tähtsama kultuskohaga oli ka pidustus . iga kuu sai nimetuse selles kuus oleva tähtsama pidustuse pidustused. väiksemaid pidustusi hõlmas osa kodanikke , suuremad kõik. igal pidustusel oli rongkäik. ees oli ohverdatud loom ja siis olid aktiivsed inimesed ja pasiivsedseisid äärtes ja vaatasid.