10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
76 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
hanuzka
Õppematerjali autor
Kultuuride liigitamine hierarhiasse on olnud totalitaarsete ideoloogiate osa. Religiooniteaduses püütakse vältida halvustavaid mõisteid (paganlus, sektandid, fanaatikud). Inglise keeleruumis on levinud mõiste sekt ja see on kasutuses, saksakeelses on see taunitav. On olemas kõrgkultuuride (kirja ja riiklusega) ja loodusrahvaste (kasutusel saksa kultuuriruumis) ehk traditsionaalsed (inglise kultuuriruum) usundid. Vahe seisneb religioossete tekstide olemasolul. Islamis tehakse suurt vahet raamaturahvaste ja muude vahel. Egiptuse usundis oli määramatu hulk pühi tekste. On usundeid, kus hulk on kindlaksmääratud, sel puhul kasutatakse mõistet kaanon. 3) Leviku ulatuse järgi. Rahvuslikud ehk etnilised usundid: järgijaskond piirdub ühe rahva või territooriumiga (Muinas-Egiptuse, Kreeka-Rooma, Mesopotaamia
Kui olen alltulevas loetelus nimetanud teema järel sulgudes konkreetse autori ja teose, on seegi ainult soovituslik. Müüdi analüüsimine, selle mõistmine jne. Mingi süzeega seoses üldine seaduspärasus, kultus, loogika, ülevaade. Essee pikkus olgu 10000 15000 tähemärki. · Eksam ise. Vb suuline, aga kindlasti kirjalik. Kirjandus. · Puhvel, J., Võrdlev mütoloogia. Ilmamaa 1996. (8. peatükk: Vana-Kreeka). · Vegetti, M., Inimene ja jumalad. - Vana-Kreeka inimene (koostanud J.-P. Vernant), lk. 258 - 289. Avita 2001. · Vidal-Naquet, P., Must kütt ja Ateena efeebia. - Akadeemia 7, 1995 nr. 2, 355 - 381. · 'Burkert "Greek Religion" 1984- 2ptk. Rituaal ja pühamus ning jumalad. · Igast müüdisüzeed, nt Hjortso "Kreeka jumalad ja kangelased." Kreeta- Mükeene perioon 2000-1200 e.ma Tume ajajärk 1100- 800 e.m.a Arhailine periood 400- 500 e.m.a Kreeka mütoloogia jagamine: · müüdid, mida räägiti jumalatest
kasutab sõna ,,kultus", kuid tänapäeval on kultus vaid nimetus teatud toimingutele. Religiones (pl), kuna roomlastel oli palju jumalaid. Religiosus/religiosa religioosne (nii inimeste kui paikade kohta) Superstitio ebausk, kuid pole samatähenduslik Rooma tähendusele; kasutati mitmete kultuste kohta, mida nad ei tahtnud aktsepteerida (kuigi Rooma oli tolerantne) Kristlikud autorid kasutasid religio mõistet vaid kristluse kohta. Idololaatria mittekristlikud usundid (iidolite austamine; superstitio) 15.-16.saj hakkasid mõisted muutuma. Sekt (ld k secta) rühmitus Widengren: ,,Religiooni olemus peitub jumala usus." Animism usk hingedesse (ka loomade) Totemism esivanemate kultuse erivorm (nad pole inimesed, vaid nt putukad) Animatism usk ebaisikulisse väkke looduses; see vägi on mana (Okeaania päritolu) Ükski religioon ei piirdu ainult ühena neist, sp neid eraldi religioonina võtta ei saa. Religioonipsühholoogia uurib nt hirme.
Maailma usundid Religiooni kujunemine Religioon on uskumuste, normide ja tavade süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühades ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid
5) Sotsiaalne dimensioon – moodustame ühiskonna, oleme seotud religiooniga ja oleme seotud nende mõlemaga samal ajal. Nt hõim, kes jälgib ühte religiooni, aga kuuluvad samas ka hõimu liikmeks Kõik dimensioonid on olulised, mida peab jälgima. Religioonide liigitamine 1) Usundite jaotamien geograafilisel printsiibil (Aafrika, Austraalia jne, mis jaotatakse täpsemalt nt Lähi-Ida jne) ühes ja samas piirkonnas võivad kõrvuti esineda usundid. 2) Kultuuri järgi – kultuurrahvas olid need, kelle oli kiri, teised liigitati primitiivsete rahvaste hulka, ka ilma kultuurita rahvad. Traditsionaalsed kultuurid, kus suuline pärimus on oluline, kasutatakse veel põlisrahvad või põliskultuurid, ka loodusrahvad. Vastandatakse kõrgkultuuri, kelle on oma kiri olemas. 3) Kas on religioossed tekstid või mitte – kaanon ehk kindlaks määratud pühade tekstide kogumik
sarnastele küsimustele. Maailmavaate omandab inimene elu jooksul, selle keskkonna ja kultuuriga, milles ta üles kasvab. Vaated muutuvad elu jooksul, seda mõjutavad sellised asjaolud nagu haridus, sots. keskkond, ühiskond, aga ka indiv. faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maailmavaade ei ole üks ja see sama, kuid nad on seotud. Usundid pakuvad vastuseid maailmavaatelistele küsimustele e filosoofilistele põhiküsimustele. Igal usundil on oma maailmavaade. Usundi juurde kuuluvad spets. toimingud, mille põhjal võib öelda, et tegemist on religiooniga. Mida kujutab endast usund e religioon? Esimene definitsiooni oli roomlase poolt: Religio on kõige selle hoolikas jälgimine, mis kuulub jumalate kultuse juurde. Cultus oli roomlasele religiooni sünonüüm, kuid tänapäeval on üks paljudest religiooni aspektidest.
VILJELUSMAJANDUSE ALGUS JA TSIVILISATSIOONI SÜND Põlluharimise ja karjakasvatuse algus U. 12 000 a eKr tõi kliima soojenemine järkjärgult kaasa jääaja lõpu. Inimasustus levis Euroopa ja Aasia põhjaosadesse. Kirde-Aasiast lähruvalt asustati Ameerika. U. 8500 a eKr (11500 aastat tagasi) sai Lähis-Idas alguse üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele. Peagi õpiti kuduma kangast ja valmitama savinõusid. Põlluharimine sai alguse ja esimesed kariloomad kodustati arvatavasti IX aastatuhandel eKr kusagil Lähis-Idas. Jääaeg oli selleks ajaks läbi ja kliima antud piirkonnas soe ning mõneti niiskem, kui tänapäeval. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas piisavalt vihma suhteliselt lopsakaks taimekasvuks. Tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad. Põlluharimine saigi meile teadaolevalt alguse just nimetatud mägede ümbruskonnas ehk niinimetatud viljaka poolkuu alal. Sellise
Antiikkirjandu s SISSEJUHATUS Antiikkirjanduseks nimetame Kreeka ja Rooma orjanduslikus ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandust. Ühisnimetus antiikkirjandus märgib kahe kirjanduse lähedust nii ajaliselt kui ka tüübilt, mis on kõigiti põhjendatud – olid ju sama tüüpi ka neid sünnitanud ühiskonnad. Vanakreeka kirjandus on Euroopa vanim kirjandus, mille algust tähistavad Homerose eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“. See muidugi ei tähenda, et Homerosel puudusid eelkäijad. Ilmselt eelnes eeposte kirjapanemisele pikem kõrgetasemeline suulise rahvaluule periood, mille kohta puuduvad otsesed andmed. Seepärast tundubki meile, nagu kerkiks kreeka kirjandus ja kunst meie ette valmishoonena,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid