Isikutaju, eneseavamine, suhtlemistasandid (0)

Kutsekool - Psühholoogia - Suhtlemisõpetus

1 Hindamata

Isikutaju

Inimene tajub ennast ja teisi inimesi. See, kuidas me ennast ja teisi näeme, mõjutab meie tundeid, käitumist ja suhteid teiste inimestega.
Enesetaju on isiklike kogemuste alusel kujunenud kujutluspilt, millisena me ennast tajume (Pullmann 2003:195-196).
Isikutaju on protsess, mille käigus toimub partneri ja tema poolt antava info valikuline vastuvõtmine, tõlgendamine ja hindamine (Kidron:2004:45).
Suhtluspartneri tajumine sõltub inimese hetke tunnetest, huvidest, vajadustest ja isiksuseomadustest. Tajutakse teise inimese välistunnuseid, tundeid, käitumist, kõnelemist ja suhtumist endasse.

Isikutaju etapid

Isikutaju protsessis võib eristada 4 etappi .
Äratundmine. Toimub inimese äratundmine, eristamine. Sel etapil jälgitakse üksiktunnuseid: miimikat, liigutusi, kehaehitust ja riietust . Kujuneb esmamulje .
Üldmulje kujunemine. Tajuja hindab teise inimese meeldivust /ebameeldivust, sõbralikkust /ebasõbralikkust jne. Märgatakse teise inimese meeleolu ja püütakse kindlaks teha ka psühholoogilisi omadusi.
Sotsiaalsete tunnuste tajumine. Tajutakse rahvust, ametit, perekonnaseisu. Otsitakse vastavaid märke välimusest ning ka verbaalsetest suhtlemisvahenditest.
Omavaheliste suhete prognoos. Püütakse ennustada, milliseks võivad kujuneda omavahelised suhted, näiteks domineerimine /allumine või sõbralikkus /vaenulikkus. Selle mõistmiseks uuritakse suhtlemispartneri kontaktivalmidust ja hoiakuid (Hess, Markson , Stein 1988; Vadi 1995:48-49).

Isikutaju mehhanismid

Teise inimese kiireks määratlemiseks rakenduvad tööle kas üksi või kombineeritult mitmed tajumehhanismid . Vaatleme mõningaid isikutaju mehhanisme .
Stereotüpiseerimine. Suhtluspartner lahterdatakse mingisse kategooriasse ja seejärel omistatakse talle vastava kategooria nn keskmise esindaja omadused. Kategooriatesse jagatakse kas vanuse, tegevusala , rahvuse, välistunnuse või sotsiaalse staatuse järgi. Näiteks: teismeline – iseenda ja maailmaga pahuksis; kohtunik – range; juut – tark ja kaval; blondiin – rumal ja tühiste huvidega; tüse – heasüdamlik ja rahulik; paljulapselises peres üleskasvanu – leplik , töökas jne.
Loogiline järeldamine. Rakendub siis, kui inimese üle otsustatakse tema käitumist iseloomustava info põhjal. Tajuja korjab üles ilmsed ja nähtavad märgid ning teeb neist järeldused. Eksimise võimalus on suur, kuna võetakse arvesse ainult teadaolevat informatsiooni (Vadi 1995:49).
Analoogiate kasutamine. Suhtluspartneri üle otsustatakse iseendaga sarnasuse ( analoogia ) alusel. Näiteks mees mäletab, et oli hajameelne ja lausa töövõimetu, kui oli armunud. Ta on märganud, et tavaliselt toimekas noor kolleeg on viimasel ajal mõttesse vajunud ja hajameelne ning otsustab, et kolleeg on ka kindlasti armunud. Tegelikult on tal hoopis rahamured ja suured võlad.
Projektsioon . Rakendub teisi endaga võrreldes. Endale teadvustamata kantakse teisele inimesele üle (projitseeritakse) iseenda omadusi. Sõbrale kantakse üle oma teadaolevad meeldivad omadused - töökas, aus. Vaenlasele projitseeritakse need omadused, mida endas ei taheta ära tunda – silmakirjalikkus , ihnsus jne.
Empaatial põhinev isikutaju. Empaatia (kr. emphateia – sissetundmine) on niisugune suhtluspartneri tunnetamise viis, mis rajaneb võimel sisse elada tema sisemaailma, tunda ja näha kõike partneri seisukohalt. Liigne empaatia võimaldab küll partnerit paremini mõista, kuid moonutab kujutluse objektiivsust.
Juhttunnustest lähtumine. Teise inimese üle otsustamisel lähtutakse ühest tunnusest ja liidetakse omaenese äranägemise kohaselt sinna juurde kuuluvad tunnused (sümpaatne - järelikult ka arukas ja heasüdamlik).
Tavatõdedest lähtumine. Inimese omaduste ja käitumise kriitikavaba tõlgendamine ja prognoosimine, mis toetub käibearusaamadele, kõnekäändudele jne. Näiteks: vaga vesi, sügav põhi; kes valetab, see varastab ; kus suitsu seal tuld .
Lihtsustamine. Keerulisest ja hoomamatust luuakse endale lihtsam ja arusaadavam üldpilt (Kidron 2004:48).

Tajuefektid

Tajuefektid e taju abimehhanismid lähtuvad enamasti mitteverbaalse suhtlemise tajust ning seetõttu rakenduvad alati. Tajuefektid moonutavad kujutlust suhtlemispartnerist.
Esmamulje efekt. Esmakohtumisel teise inimesega luuakse temast tervikmulje 30 sekundi kuni 4 minuti jooksul. Esmamulje kinnistub ning hakkab mõjutama kogu järgnevat suhtlemist. Negatiivset esmamuljet on raske muuta.
Oreooli - e haloefekt. Kinnistunud esmamulje põhjal prognoositakse partneri omadusi ja edaspidist käitumist.
Korduvtaju efekt. Rakendub sama inimesega korduva suhtlemise puhul – ei tajuta enam tuttava inimese erisusi. Me küll vaatame, kuid ei näe ja kuulame, kuid ei kuule .
Võõristusefekt. Rakendub, kui märkame tuttavat inimest täiesti harjumuspäratus tegevuses, rollis või olukorras. Näiteks kohates alati hoolitsetud välimusega ja stiilselt riietatud tuntud inimest meikimata, kortsus kitli ja lagunenud toakingadega prügikotti välja viimas, ei pruugi me teda kohe äragi tunda.
Lahkumismulje efekt. On seotud suhtlemise lõpuosaga. Hea kontakti lõpetamisega on seotud mitmed rituaalid – viisakusväljendid, kätlemine, lahkumissuudlus, optimismi sisendamine. Meeldiv lahkumismulje loob eeldused meeldivaks edaspidiseks suhtlemiseks.

Eneseavamine

Suhtlemist mõjutab see, millisena partnerid teineteist tajuvad. Eneseavamine on teistele vabatahtlikult enesekohase info andmine. Kui me ennast avamata ainult jälgime seda, mida teine räägib, jätame mulje, nagu mängiksime ülekuulajat või kohtunikku või topiksime lihtsalt oma nina teise inimese ellu, andmata omalt poolt midagi vastu (Smith 2004:116).
Tahtlikult jagatakse enesekohast infot väga kitsale inimeste ringile . Oma tõelise olemuse näitamist takistavad ühiskondlikud normid, aga samuti hirm tõrjumise, karistamise, tagarääkimise või ärakasutamise ees. Turvalisem on kanda maski ja oma tõelist mina mitte näidata. Eneseavamine toimub ka tahtmatult. Kui me vaikime ega tee otseselt midagi, annavad vaikimine ja kehakeel ikka midagi mõista (Mckay jt 1999:29-34).
Vastastikuse tajumise mõistmiseks võib kasutada Johari akna nime all tuntud mudelit, mis on oma nime saanud selle loojate Joseph Lufthi ja Harry Inghami järgi (Hargie, Dickson 2004:224-227). Mudel on loodud kahe teguri: tuntud/teadaoleva ja tundmatu/mitteteadaoleva info varieerimisel. Kujutle oma olemust nelja ruuduga aknana. Johari aken näitab piltlikult, kuidas me võime varieerida enda olemust näitava info määra – avatud ala suurust, mis muutub vastavalt olukorrale.
AVATUD ALA
Iseendale teada ja teistele teada
PIME ALA
Ümberolijaile teada, iseendale mitte
VARJATUD ALA
Iseendale teada, teiste eest varjatud
TUNDMATU ALA
Tundmatu nii iseendale kui teistele
Joonis 2 Johari aken (1963).
Avatud ala sisaldab kõiki teadlikke tegusid ja ütlusi. Kui sa avaldad partnerile enda kohta midagi, on see saanud avatud ala osaks. Mida suuremad on suhtluspartnerite avatud alad, seda paremini teineteist mõistetakse. Heade suhete puhul avatud alad suurenevad. Kui sinu avatud ala on liiga suur, võib see partneris tekitada ebamugavustunnet ( familiaarne käitumine) või paistad sa lobamokana, kellele ei või saladusi usaldada .
Varjatud alas on peidus endale teadaolev info (mõtted, soovid, tunded), mida me ei soovi avaldada. Liiga suure varjatud ala puhul on inimene endassetõmbunud ja ligipääsmatu. Suhete jahenemisel varjatud alad laienevad .
Pime ala sisaldab infot, mis on teistele näha, kuid mida inimene ise ei hooma: harjumused, maneerid , hoiakud. Liiga suur pime ala viitab vähesele enesetundmisele. Puudub ka ettekujutus , millisena teised sind näevad (kiuslik, pedant , kitsipung).
Tundmatus alas on need omadused, mille olemasolu kohta puudub meil teadmine ning need ilmnevad ekstreemsetes olukordades , näiteks käitumine paanika korral või liiklusavariis kannatanule abi andmine.
Eneseavamise kasu

Õpid ennast paremini tundma, kui sa oma mõtted ja tunded oled sõnadesse pannud , neile kuju andnud.
Teise inimese poolt antud tagasiside sinu pimeda ala kohta aitab sul ennast paremini tundma õppida.

Suhted teiste inimestega muutuvad lähedasemaks ja kestvamaks, kuid võib suureneda ka haavatavus ja sõltuvus.
Suhtlusringkond laieneb . Eneseavamine sünnitab eneseavamist.
Süütunne leevendub. Süütunne koosneb vihast enese vastu ja hirmust karistada saada. Kui räägid süütunnet tekitavast teost või tegematajätmisest, kergendad süükoormat kahel moel. 1) Sa ei pea energiat kulutama info varjamisele.
2) Kui sa oled oma probleemidest rääkinud ja tagasisidet saanud, suudad asju näha selgemalt ja erapooletumalt. Võibolla oled enda suhtes liiga range.
Säästad energiat. Enesekohase tähtsa info varjamine võtab jõu ära ja lämmatab suhteid. Süükoorma kergendamine annab energiat juurde (Kidron 1986:54-60; McKay jt 1999:29-34; Hargie, Dickson 2004:220-232).

Suhtlemistasandid

Ameerika psühholoog Eric Berne ( 1910 -1970) on loonud S. Freudi populariseeriva transaktsionaalanalüüsi teooria, mis analüüsib inimestevahelisi suhteid.
E. Berne võrdles inimaju tööd kaherealise magnetofoniga. Ühele ribale salvestatakse sündmused sünnist surmani ja teisele tunded, mis nende sündmustega kaasnesid ( Wilson , Hantz, Hanna 1995:408). See on tunnete süsteem, millega käib kaasas vastav käitumismustrite kooslus (Berne 2001:21). Selle tulemusena võivad lapsepõlve läbielamused täiskasvanu teadvuses vastavas olukorras pinnale kerkida.
Vastavalt E. Berne`i teooriale on iga inimese "minal" kolm seisundit e suhtlemistasandit - Vanem (V), Täiskasvau (T) ja Laps (L). Inimesed kasutavad teistega suheldes ühte neist ning võivad lülituda ühest mina- tasandist teise, kuid tavaliselt on üks neist rohkem välja arenenud ning seda kaldutakse rohkem kasutama. Igal mina-tasandil on inimese jaoks kindel väärtus (Berne 2001:22).
Vanema tasandi moodustavad vanemlikud kujundid - tunded ja situatsioonid, milles on säilitatud vanemate käitumine, kehaasend , sõnavara ning need võivad teatud tingimustel aktiveeruda.
Vanema tasandil tehakse rutiinseid otsuseid (“seepärast, et nii tehakse”) sageli automaatselt, mis säästab hulga aega ja energiat ja Täiskasvanu saab pühenduda tähtsatele küsimustele.
Vanemliku suhtlemise tunnused on: väärtuste ja normide loomine, hoolitsemine, kaitsmine, lohutamine, tunnustamine, kritiseerimine, karistamine , käskimine/ keelamine , vastutamine jne (Berne 2001:25).
Lapse tasandile e lapsemeelsele käitumisele on iseloomulikud tegutsemise loomulikkus, siirus, kergesti vaimustuvus, rõõm, impulsiivsus , fantaasialend, loomingulisus, kuid ka jonnakus, virisemine, abitus, järeleandlikkus, viha ja pidurdamatus, kusjuures vastutust ei võeta. Need reaktsioonid on justkui kohanemine vanemliku käitumisega.
Täiskasvanu tasandil suheldes ei väljenda inimene isiklikke tundeid, vaid kogub ja töötleb infot ning arvutab välja tõenäosusi, mis on vajalikud suhtlemiseks välisilmaga (Berne 2001:25). Iseloomulik on kaalutlevus, argumenteerimine, tugev enesekontroll. Vastutus on jagatud. Täiskasvanu tasandit on võrreldud ka isiksusekompuutriga.
Suhtlemistasandeid rakendatakse suhtlemiskäikude e transaktsioonide abil. “Paitus” tähistab igasugust tegevust, mis viitab teise inimese kohalolu tunnistamisele . E. Berne on pidanud “paitust” sotsiaalse suhtlemise algühikuks. Paituste vahetus moodustabki transaktsiooni, mis on sotsiaalse suhtlemise ühikuks.
Suhtlemiskäikude e transaktsioonide omadused

Üksteist täiendavate transaktsioonide puhul saadakse sobiv vastus väljapakutud tasandile.

Näiteks kaks inimest klatšivad: “Küll see uus sekretär on ikka rumal ja uimane! Ja vaata, kuidas ta üldse riides on!” V  V
“Jah, ma tõesti ei taipa, kuidas ta üldse tööle võeti”, on kohane vastus. V  V
Antud juhtumil lähtusid mõlemad suhtlemispartnerid Vanema tasandist, suhtlemiskäigud olid paralleelsed ning täiendasid üksteist ja tulemuseks on üksmeel.
Probleemi lahendamine toimub Täiskasvanu – Täiskasvanu tasandil.
“Eesmärk on jõuda korralikult töödega tähtaegselt valmis.” T  T
“Peame planeerima, missugune tegevuste järjekord annab optimaalse tulemuse kõige lühema ajaga.” T  T
Lapse tasandile on iseloomulik fantaasialend, loovus ja vaimustuvus.
“Kuidas me projekti edukat lõppu tähistame?” L  L
“Korraldaks midagi enneolematut!” L  L
Kolleeg räägib teisele peale nädalavahetust: ”Käisime laupäeval ühe tuttava suvilas. Kui sa vaid teaksid, kui ilus seal kõik oli!” L  L
Teine kolleeg: ”Oi räägi, kas seal oli ka mõni veekogu lähedal? Räägi, tohutult põnev!” L  L
Lihtsad täiendavad transaktsioonid ilmnevad tavaliselt ajatäidetes ja rituaalides ning tegemist on pealiskaudse suhtlemisega.
Ajatäited e small talk on mitte millekski kohustav lühivestlus, kus tavaliselt ollakse suhtlemispartneriga ühel meelel , st väljapakutud tasand võetakse partneri poolt vastu. Ajatäite teemaks võib olla eilne film, tänane ilm, vastikud vanemad, rumal ülemus jne. Suhtlemiskäigud on teineteist täiendavad ja kõik osalejad saavad sellest mingit kasu (Berne 2001:31). Small talki valdamise oskus on klienditeenindajale oluline näiteks ebamugavate olukordade leevendamisel, kus vaikimine tõstaks vaid pinget.
Rituaalid. Samuti on transaktsioonid e suhtlemiskäigud teineteist täiendavad rituaalse käitumise puhul, kus kultuurinormidest mõjutatuna on suhtlemise käik juba ette teada.

Ristuvate transaktsioonide puhul suhtlemispartner ei võta vastu väljapakutud tasandit ja tekib konfliktioht.

Mees küsib abikaasalt: ”Ega sa pole autovõtmeid näinud? Ma ei suuda neid kusagilt leida.” T  T
Abikaasa: ”Jäta ükskord see minu süüdistamine!” L  V
V V
T T
L L
Antud juhtumil transaktsioonid e suhtlemiskäigud ristuvad ja ongi riid majas .
Järgneva näite puhul on ema ja tütar šoppamas. Järsku hüüatab tütar vaimustunult: “Tule vaata, kui ilus kleit! See on mulle nagu loodud! Ma lihtsalt pean seda proovima! Palun osta ära! Ma nii väga tahan seda!” L  V
Kleit on tõesti kaunis, kuid pisut liiga kallis. Ema vastab: “Peame tõsiselt kaaluma, kas me võime endale sellist väljaminekut lubada.” T  T
Ka antud juhul on tegemist ristuvate transaktsioonidega ja pinnas konfliktiks valmis.

Varjatud transaktsioonide puhul edastatud sõnum erineb sellest, mida tegelikult sooviti öelda. Enamjuhtudel vastab suhtlemispartner ka varjatud sõnumiga. Võib tekitada tugevaid emotsionaalseid reaktsioone ega ole eriti tulemuslik.

Näiteks automüüja ütleb keskealisele meeskliendile, kes peatub uhke sportauto ees: “See on ideaalne auto nooremale sportlikule tüübile.” Sõnum sisaldas vihjet kliendi vanuse kohta. Varjatud sõnum aktiveeris kliendi Lapse tasandi (mina pole kehvem kui teised!): “Ma võtan selle!” (Berne 2001:31)
E. Berne eristas ka mänge, mis koosnevad pikast varjatud transaktsioonide ahelast . Mängud on ebaausad ja viivad alati oodatud tulemusele. Inimesed ei teadvusta tavaliselt endale, et nad mängivad (Berne 2001:46).
Kokkuvõtteks võime nentida, et erinevate suhtlemistasandite teadvustamine võimaldab enda ja teiste käitumist analüüsida ning hoida suhteid rööbastel. Hea suhtleja on võimeline ümber lülituma ühele kolmest tasandist vastavalt situatsioonile .

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 29 allalaadimist

Isikutaju-eneseavamine-suhtlemistasandid #1

Isikutaju-eneseavamine-suhtlemistasandid #2

Isikutaju-eneseavamine-suhtlemistasandid #3

Isikutaju-eneseavamine-suhtlemistasandid #4

Isikutaju-eneseavamine-suhtlemistasandid #5

Isikutaju-eneseavamine-suhtlemistasandid #6

Isikutaju-eneseavamine-suhtlemistasandid #7

Isikutaju-eneseavamine-suhtlemistasandid #8

Isikutaju-eneseavamine-suhtlemistasandid #9

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

29 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

SigneT Õppematerjali autor

transaktsioonid teise inimese isikutaju avatud ala transaktsioonide eberne suhtlemispartner esmamulje suhtluspartneri tasandit suhtlemispartneri iseendale kolleeg suhteid

Sarnased õppematerjalid

doc

Suhtlemispsühholoogia konspekt

vältimiseks, analüüsimiseks. Alistuv enda vajaduste kaitsmata jätmine. Agressiivne domineeriv, teisi vigastav käitumine. Kehtestav käitumine enda emotsionaalset, füüsilist ruumi kaitsev käitumine ilma teisi emotsionaalselt, füüsiliselt vigastamata. Konflikt A) - kui erimeelsuste tagajärg. Mõned konflikti tekkimise põhjused: pingeid tekitav suhtlemisstiil (nt. agressiivne,), tõlgendusviis (väär isikutaju, atributsioonivead), hoiakud, käitumise motiivid jne. Iseloomulik on huvide, vajaduste, eesmärkide põrkumine. B) - kui võimalus parandada suhteid ning seista enda huvide eest. Konstruktiivset konfliktide lahendamist toetab motivatsioon konflikt lahendada, enda käitumise kriitiline hindamine ja analüüs. Interpersonaalse konflikti lahendamiseks vajalik kõikide osapoolte valmisolek lahendus leida.

Suhtlemis psühholoogia

docx

Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks

3) kontakt oma vajaduste ja tunnetega; 4) pöördumine partneri poole; 5) pikkontakti võtmine; 6) huvi ülesnäitava hääletooni kasutamine. Põhiprobleemid seoses kontaktiga: 5 raskust kontakti loomisel: 1) võõraste tunnete, ideede, mõtete teadvustamata omaksvõtt; 2) tükike endast, oma tunnetest kantakse partnerile üle; 3) enesevastu pööramine; 4) koosvoolamine, mina ja sina piir on ebamäärane; 4) hajumine, kõrvalekaldumine, kontaktist väljaastumine. 11. Eneseavamine: on oma mõtete, tunnete, hoiakute, kogemuste ja kavatsuste, lootuste ja kartuste suhtumiste ning sümpaatiate esitlemine teistele inimestele. 12. Sotsiaalse situatsiooni olemus. Võimalikke liigitusi. Mina-tasandid. 13. Mina-tasandid ( E.Berne järgi). Suhtlemistasandite teooria: Berne järgi lühidalt: teiste inimestega suheldes kasutame üht kolmest suhtlemistasandist: vanem tasandit (V); täiskasvanu tasandit (T) ja lapse tasandit (L).

Suhtlemispsühholoogia

docx

Suhtlemispsühholoogia

Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine - protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikku suunatud). Suhe kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst · Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) · Käitumisel arvestatakse teatud määral teise isiku käitumisega · Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt. eesmärgid) · Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad · Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioone mõjutavad tegurid - isikuga seotud tegurid (nt hoiakud

Suhtlemispsühholoogia

133

pdf

Suhtlemispsühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia 1

SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taju .......................................................................... 26 Kommunikatsioon ............................................................................... 32 Kommunikatsiooniskeem ................................................................. 32 Tagasiside ......................

Suhtlemis psühholoogia

doc

Suhtlemispsühholoogia

analüüsimiseks. Alistuv enda vajaduste kaitsmata jätmine. Agressiivne domineeriv, teisi vigastav käitumine, Kehtestav käitumine enda emotsionaalset, füüsilist ruumi kaitsev käitumine ilma teisi emotsionaalselt, füüsiliselt vigastamata. Konflikt A) - kui erimeelsuste tagajärg. Mõned konflikti tekkimise põhjused: pingeid tekitav suhtlemisstiil (nt. agressiivne,), tõlgendusviis (väär isikutaju, atributsioonivead), hoiakud, käitumise motiivid jne. Iseloomulik on huvide, vajaduste, eesmärkide põrkumine. B) - kui võimalus parandada suhteid ning seista enda huvide eest. Konstruktiivset konfliktide lahendamist toetab motivatsioon konflikt lahendada, enda käitumise kriitiline hindamine ja analüüs. Interpersonaalse konflikti lahendamiseks vajalik kõikide osapoolte valmisolek lahendus leida.

Suhtlemispsühholoogia

doc

Suhtlemispsühholoogia konspekt

Suhtlemispsühholoogia

doc

Eric Berne'i tasandid

SUHTLEMISTASANDID (ERIC BERNE) 1. Tasandite iseloomustus Transaktsioonianalüüsi võttis 1960. aastate alguses kasutusele E Berne. Ta väitis, et igal inimesel on kolm minatasandit: · vanem · täiskasvanu · laps Kõik kolm mõjutavad inimese käitumist. Suhtlusstiil oleneb sellest, millisel tasandil parasjagu ollakse. 1.1. Vanem Käsud, keelud, reeglid, seadused. Vanemlik pöördumisviis tõrelemine ja õrnutsemine. Tugevad küljed: · autoriteetne väljenduslaad · kalduvus asuda õigustetaastaja või kaitsja ossa · veendumus moraalinormide vankumatuses Negatiivsed küljed: · tardunud mõtlemine · autoriteetide ületähtsustamine · enesekriitika minetamine · kamandajatoon · karm ja tõrjuv hääl Enam kasutatavad sõnad: tohib, ei tohi, lõpeta, ära tee, alati, mitte kunagi, vastik, rumal, naeruväärne, suurepärane, tuleks, peaks Vanematasand võimaldab · võimaldab üle võtta reaalne vanemlik roll k

Psühholoogia

doc

Suhtlemispsühholoogia

tunnetamine, hindamine. See, kellena ja millisena partnerit tajutakse, tingib pöördumisviisi, suunab rollivalikule. määrab avatuse suhtlemisel ja suhtlusvahendite kasutamise. Isikutaju erineb põhimõtteliselt elusa ja eluta looduse mitmesuguste objektide tajust: teises inimeses nähakse eelkõige sotsiaalset olendit, isiksust, kes võib tajuja enese suhtes ilmutada aktiivsust, teda ühel või teisel viisil mõjutada. Sellest tingituna on isikutaju tugeva subjektiivse ja hinnangulise värvinguga- teise inimese tunnetamisel otsitakse lähtekohti tema kõlbeliseks (aus, valelik, hea, halb), esteetiliseks (meeldiv, ilmetu) või praktiliseks (vajalik, huvipakkuv, tähtis, mittevajalik) hindamiseks. Isikutaju on oma olemuselt sotsiaalne. Teist inimest tajutakse kui mingi sotsiaalse grupi liiget, kellel omistatakse antud grupile omased jooned. Tajuja on samuti sotsiaalse grupi liige, kelle tajumisprotsessi mõjutab tema sotsiaalne kuuluvus.

Suhtlemispsühholoogia

Rohkem sarnaseid