Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Suhtlemispsühholoogia ettekanne (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes kuidas ja miks just nii suhtleb?
1)* Isikutaju on suhtlemiskompetentsuse näitaja, mille teel toimub partneri ja tema poolt antava informatsiooni kindlaksmääramine, analüüs ja hindamine.
*Tajutakse situatsiooni, kontakti olemasolu, distantsi, partneri seisundit , teksti ja palju muudki .
*Tajumise tõesus, sügavus ja detailsus võib olla erinevate inimeste puhul erinev. Isikutaju on tugeva subjektiivse ja hinnangulise värvinguga.
2)*Inimene on juba kord oma vajadustest lähtuv olend ja turvalisuse vajadus paneb meid kõigele tajutule põhjust otsima . Suheldes on väga oluline kes, kuidas ja miks just nii suhtleb?
*Vahetul suhtlemisel omandab võtmetähenduse isikutaju- inimeste vastastikune tajumine , tunnetamine , hindamine. See, kellena ja millisena partnerit tajutakse, tingib pöördumisviisi, suunab rollivalikule, määrab avatuse suhtlemisel ja suhtlusvahendite kasutamise.
*Ühe eksperimendi raames on tõestatud, et inimestel on kalduvus tajuda ja tõlgendada teisi inimesi vastavalt neile tunnetele, mis nad neid tajudes tundsid. Seega sotsiaalsete objektide tajumisel püüab tajuja interpreteerida saadavat informatsiooni vastavalt oma eesmärkidele, vajadustele ja hoiakutele neid toetavas suunas.
3) Esmamulje * esmamulje efekt -tekib umbes 30 sekundi jooksul märkamisest, üldmulje loomine teisest inimesest esmasel kokkusaamisel (meeldiv, eemaletõukav jne).
*Seda, milline teine isik meile tundub, kas sümpaatne või eemaletõukav, rahustav või ärritav, tajutakse sageli puudulikult. Olles näiteks teadlik sellest, et teine isik on väga mõjukal positsioonil, võib endas maha suruda vastumeelsuse tema teatud käitumisjoonte suhtes.
4)Isikutaju mehhanismid
  • *kategooriate kohandamine; tähendab stereotüüpide ja etalonide kasutamist.
  • loogiline järeldamine; on teise inimese iseloomu, kavatsuste ja käitumismotiivide üle otsustamine tema kohta käiva ja tema käitumist iseloomustava teabe läbitöötamise alusel
  • analoogiate kasutamine; otsustatakse kaasinimese üle iseendaga sarnasuse alusel

* Tajumehhanismid mis on vähem täpsemad ja kohati moonutavad:
  • Projektsioon
  • Lihtsustamine
  • Äärmushinnanguist hoidumine
  • Varem otsustatu kopeerimine
  • Tajukujundi tasakaalustamine

5)Stereotüübid *Stereotüüpia seisneb inimeste klassifitseerimises eelnevalt kehtestatud kriteeriumite kogumisse mõnede pinnapealsete tunnuste, nagu näiteks nahavärvi või seksuaalse orientatsiooni alusel..
*Psühholoogiline kontakt on inimeste positiivne suhtumine üksteisesse suhtlemisprotsessis.
* teadvustamata või teadvustatud arusaamist , et teine inimene meile meeldib.
*. Üldjoontes, eeldab psühholoogiline kontakt seega vastastikust mõistmist, et teine on meeldiv, normaalne, ohutu, vajalik, s.t huvitav.
* Psühholoogilise kontakti saamine suhtlemisel algab positiivsest hoiakust teise inimese või inimeste suhtes. Enamasti on igas kultuuris välja kujunenud rituaalid , millega suhtlemist alustatakse ja lõpetatakse ning need rituaalid (tervitus- ja lahkumisrituaalid) on ka omamoodi alguseks positiivse hoiaku väljendamisel suhtlemispartneri suhtes.
6) Kehakeel
* *Väga tähtis suhtlemisel ja teise isiku tajumisel on ka kehakeelel. Sõnatu suhtluse teel antakse edasi koguni 55% suhtumisest ja tundumustest. Sõnad on teabe edastamiseks, mitteverbaalse kanali kaudu väljendatakse aga tundeid ja suhtumist partnerisse
* Mitteverbaalsete signaalide tõlgendamisel on esmatähtis jälgida sõnade ja käitumise seost
* Käitumisest lahus sõnatul eneseväljendusel polegi mõtet : zestid, poosid ja puudutused saavad tähenduse vaid kindlas kontekstis.
Suhtlemispsühholoogia ettekanne #1 Suhtlemispsühholoogia ettekanne #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 51 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor vikiskunn Õppematerjali autor
ettekanne

Sarnased õppematerjalid

Isikutaju-referaat
16
docx

Isikutaju (referaat)

TALLINNA TEENINDUSKOOL Piia Maria Nahkur T11HT ISIKUTAJU Referaat Juhendaja: Mare Kiis 2011 1 Piia Maria Nahkur Isikutaju SISSEJUHATUS Käsitlen referaadis isikutaju, sest antud teema tundub mulle tervest kursuse sisust kõige põnevam. On huvitav teada mis on taju ning kuidas teistest arvamuse loomine sõltub paljustki sellest, kuidas me inimesi tajume. Piia Maria Nahkur Isikutaju 1 TAJU Taju peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Taju töötleb meelte kaudu saadud infot põhjalikumalt. Välismaailmast meelte kaudu saadav info on katkendlik ja lünklik, alles teadvus loob sellest tervikstruktuuri. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk. Lähedus ­ ühe ter

Suhtlemispsühholoogia
Isikutaju
7
doc

Isikutaju

Isikutaju erineb teiste nähtuste ja objektide tajust, sest inimene on tunduvalt keerukam ning tajumisel hakatakse käitumist interpreteerima. Inimene pole teise suhtes ükskõikne ning tajumisel kujuneb inimeste vastastikune mõju. Kasutatud kirjandus: Adler, R.B.; Towne, N. (1990) Looking out, looking in: interpersonal communication; Fort Worth: Harcourt Brace Jovanovich Alas, R. (1999) Organisatsiooni- , juhtimis- ja suhtlemispsühholoogia alused; Eesti Haldusjuhtimise instituut, Tallinn Bachmann, T.; Huik, J. (1989) Imetabane taju; Valgus, Tallinn Kidron, A. (1986) Suhtlemispsühholoogia; Valgus, Tallinn

Suhtlemise alused
Suhtlemise lühikontspekt
13
doc

Suhtlemise lühikontspekt

Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru SUHTLEMISE LÜHIKONSPEKT Suhtlemine on info edastamine ühelt inimeselt teisele ja sellest arusaamine. Suhtlemise eesmärgiks on: panna partner (vastuvõtja) aru saama edastatava teabe sisust. Mõiste "suhtlemine" on oma sisult märksa laiem kui lihtsalt informatsiooni liikumine, sest see haarab nii inimpsüühikat kui ka sotsioloogiat. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Üks tähtsamaid tegevust suunavaid tegureid on tagasiside, sest meile kõigile on oluline, kuidas teised inimesed meie tegevusele reageerivad. Tagasisidet saame me eelkõige teistega vahetult suheldes. Suhete jaluleseadmisel püütakse oma suhtlemispartnereid mõjutada endale sobivas suunas. Seega pole suhtlemine ainult info edastamine ja vastuvõtt. Informatsiooniks võivad olla teated, ideed, fa

Suhtlemisõpetus
Suhtlemispsühholoogia
17
doc

Suhtlemispsühholoogia

Grupisuhete kujunemisel eristatakse 4 põhifaasi: 1) sõltuvusfaas 2) konfliktifaas 3) eraldumisfaas 4) koostööfaas Igas faasis on suhtlemine grupi liikmete vahel erinev. MATERJALE Atwater, E. I hear you. New York: Walker and Company 1981. Ruffner, M., Burgoon, M. Interpersonal communication. New York: Holt, Rinehart and Winston, 1981. Tubbs, S.L., Moss, S. Human communication. New York: McGraw-Hill, 1991. Kidron, A. Suhtlemine.Inimesuhted ja suhtlemispsühholoogia.Mondo, 2004, 274 lk. McKay, M., Davis, M., Fanning, P. Suhtlemisoskused. Tln. 1998, 293 lk. Goleman, D. Emotsionaalne intelligentsus. Tartu 2000, 397 lk. James, J. Kehakõne: kuidas endast positiivne mulje jätta. Tln. 1998, 113 lk. Johnson, S. Jah või ei?: teejuht paremate otsusteni. Tartu 2001, 139 lk. Lewis, R. Kultuuridevahelised erinevused: Kuidas edukalt ületada kultuuribarjääri. Tln. 1997, 343 lk. Pease, A. Kehakeel. 1994, 168 lk.

Suhtlemispsühholoogia
Suhtlemine ja kuulamistõkked
22
pdf

Suhtlemine ja kuulamistõkked

SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ÜLDKURSUS SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID, FUNKTSIOONID Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundmaõppimine, mõistmine ja

Suhtlemine
REFERAAT- SUHTLEMISOSKUS
25
doc

REFERAAT- SUHTLEMISOSKUS

REFERAAT SUHTLEMISOSKUS PILLE EEVARDI SEKRETÄRITÖÖ II KURSUS NORAX KOOLITUSKESKUS 05.2006 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SUHTLEMISOSKUS................................................................................................................. 3 Imagost ja edust suhtlemisel....................................................................................................... 6 SUHTLEMIST SOODUSTAVAD TEGURID.......................................................................... 9 SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID............................................................................ 16 VERBAALNE JA MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE.....................................................23 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................

Käitumine ja etikett
Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks
22
docx

Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks

väiksem on suhtlemisel psühholoogiline distants ja mida lähedasemate tuttavatega lävitakse, seda avatum on ka tekst. Konktekst: üheks keerulisemaks suhtlusnähtuseks on sosttsiaalse kohtumise kontekst. Suhtluse aspektist on see teabes teksti lahtimõtestamist ja mõistmist kujundav semantiline keskkond. Kuid kontekst on oluline suhtlemisel, kuna see tõstab eriti tähtsana esile osa teateid ja teeb osa neist mõttetuks. A. Kirdon.2004. Suhtlemine: inimsuhted ja suhtlemispsühholoogia. Dekoodrid: Kodeerimine ja dekodeerimine. Kodeerimine: on tähenduste tõlkimine märgiliste signaalide keelde. Dekodeerimine: on kodeerimise vastandprotsess, seega on see sõnaliste või mitteverbaalsete signaalide lahtimõtestamine eesmärgiga anda neile mõte või tähendus. Dekoodrid: kultuur, keel, sotsiaalne kuuluvus, suhtluskogemus. Barjäärid: kommunikatsioonibarjäärid ehk suhtlustõkked on need, mis ei lase tähendustel kohale jõuda. Suhtlemisbarjäärid: 1

Suhtlemispsühholoogia
Isikutaju-eneseavamine-suhtlemistasandid
9
doc

Isikutaju, eneseavamine, suhtlemistasandid

1.1 Isikutaju Inimene tajub ennast ja teisi inimesi. See, kuidas me ennast ja teisi näeme, mõjutab meie tundeid, käitumist ja suhteid teiste inimestega. Enesetaju on isiklike kogemuste alusel kujunenud kujutluspilt, millisena me ennast tajume (Pullmann 2003:195-196). Isikutaju on protsess, mille käigus toimub partneri ja tema poolt antava info valikuline vastuvõtmine, tõlgendamine ja hindamine (Kidron:2004:45). Suhtluspartneri tajumine sõltub inimese hetke tunnetest, huvidest, vajadustest ja isiksuseomadustest. Tajutakse teise inimese välistunnuseid, tundeid, käitumist, kõnelemist ja suhtumist endasse. 1.1.1 Isikutaju etapid Isikutaju protsessis võib eristada 4 etappi. Äratundmine. Toimub inimese äratundmine, eristamine. Sel etapil jälgitakse üksiktunnuseid: miimikat, liigutusi, kehaehitust ja riietust. Kujuneb esmamulje. Üldmulje kujunemine. Tajuja hindab teise inimese meeldivust /ebameeldivust, sõbralikkust /ebasõbralikkust jne. Märgatakse

Suhtlemisõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun