50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2020-12-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
YouCanHide
Õppematerjali autor
aga toimima teistsugused protsessid ja uurimused näitavad, et eri võõrkeelte omandamise kiirus võib erineda mitu korda. Üheks võõrkeele lihtsuse või keerukuse näitajaks on õpitava keele kaugus õppija emakeelest. Raske võõrkeele omandamine seotud motivatsiooniga: kui inimene ka mingit muud võõrkeelt hästi oskab, saab ta aru, et inglise keelt on samuti vaja, aga see, kellel inglise keel suhtlustasandil omandatud, võib arvata, et teiste keelte oskus on ülearune luksus. Teine põhjus on aga kindlasti selles, et keerulise grammatikaga keelte õppimine annab õppijale head oskused võõrkeeli omandada. Euroopa keelemapp Lõimuvas Euroopas on seatud eesmärgiks, et Euroopa Liidu iga kodanik oskaks lisaks emakeelele veel vähemalt kahte võõrkeelt. Selle eesmärk on inimeste liikuvuse suurendamine: mingis muus riigis elamiseks ja õppimiseks või töötamiseks. Kooli keeleõppe ülesandeks
rolli nimetatud psüühiliste protsesside mehhanismina. Nagu varem märgitud, muudab kõne kogu psüühilise tegevuse kvaliteeti, kaasa arvatud taju ning mälu ja mõtlemise geneetiliselt varasemaid liike. Öeldut arvestades saab väita, et kõne on oluline vahend psüühiliste protsesside korrigeerimisel. Isiksuseomaduste korrigeerimine. Nimetatud valdkond sisaldab järgmisi ülesandeid: eetiliste ja esteetiliste tõekspidamiste kujundamine, oskus hinnata oma ja teiste käitumist, maailmavaate kujundamine, adekvaatse enesehinnangu arendamine. Neid ülesandeid täidetakse loomulikult kogu abiõppe käigus. Emakeel (eriti lugemistund) võimaldab aga tegeleda konkreetselt selliste küsimustega nagu käitumisaktide analüüs, rahvuskultuur (-kirjandus, -kombed), emotsionaalsed ja intellektuaalsed hinnangud. I- V klassis on lugemistekstid peamiseks allikaks, kust abiõppeõpilane saab teadmisi
Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse;
3) Geštaltpsühholoogia osa kognitiivsete õppimisteooriate kujunemisel. Kognitiivse psühholoogia ja õppimisteooriate kujunemisele andsid olulise panuse Saksa geštaltpsühholoogid. Nad näitasid veenvalt, et tunnetades ümbritsevat maailma, interpreteerivad inimesed seda varasemate kujutluste põhjal. Sõltuvalt aktiveeruvast taustsüsteemist võivad ühe ja sama nähtusega kokkupuutuvad inimesed näha seda täiesti erinevalt. Ka probleemide lahendamine eeldab situatsiooni nägemist sobivate seoste valguses. See sünnib enamasti ootamatu avastusega ehk ahhaa-efektina. Gestaltistid näitas, et luues soodsad välised olud, saab õppimist avastuslikul teel kiirendada. 4) Kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus. Õppimise käsitlemisel informatsiooni vastuvõtmisena eeldatakse, et õpetajad edastavad õpilastele kindlapiirilist informatsiooni ja õpilased toimivad selle vastuvõtjatena.
· korda, vaheta, kinnita; · jutusta ümber; · kasuta matemaatikasõnastikke - õpilased kirjutavad üles kõok matemaatikaga seotud terminid ja definitsioonid. RÄÄKIDA, RÄÄKIDA, RÄÄKIDA! Asjade seostamine - tagasiside · eeskuju "õpetaja keel"; · raammõiste; · kas see meenutab sulle midagi muud?; · oled sa midagi sarnast varem näinud?; · kujutlusvõime: pane silmad kinni ja kuula - mida sa näed?; · kasuta graafilisi abivahendeid seoste näitamiseks; · mille poolest on nad sarnased? Erinevad? Võrdle!; · mõtle, loe üle, mõtle... siis vasta; · mõtle, pane kaks asja kokku, jaga; · esita küsimus "Mis juhtuks siis, kui.." Järelduste tegemine · eeskuju: loe lõik ja too välja, millised järeldused võiks teha - näita ette, milline võiks olla mõttekäik; · teeme järeldused vastavalt meie kogemusele; · õpeta, harjuta, rakenda; · märgista tekstides; · kui..., siis... ; · seosta olemasolevate teadmistega;
eesti keelt ega ole Eesti sotsiaalses, poliitilises ja kultuurielus täielikult lõimunud. Samas peetakse enamasti just riigikeele ladusat valdamist Eestis elavate mitte-eestlaste poliitilise, majandusliku, sotsiaalse ning kultuurilise lõimumise esmaseks tingimuseks. Senise õppe abil ei ole eesti keele kui teise keele õpetamisel soovitud tulemusteni jõutud ning enamiku venekeelse keskkooli lõpetanute eesti keele oskus ei ole piisav selleks, et konkureerida tööturul või jätkata õpinguid kõrgkoolis. Seepärast otsib üha rohkem venekeelse taustaga vanemaid võimalust aidata oma lastel võrdselt hästi toime tulla mõlemas keeleruumis, kaotamata samas kultuurilist identiteeti. Ka viimase aja küsitluste tulemused näitavad, et lapsevanemad eelistavad reeglina õppekavu, mis on osaliselt eesti- ja osaliselt venekeelsed. 3.1. Eesti keelekümblusprogrammi sünd 1998
Otstarbekas on kasutada kombineeritud võtteid. Uuringu teostus vajab põhjalikku ettevalmistust ja planeerimist. Tuleb eelnevate töödega tutvuda, seejärel andmeid koguda. Oluline osa suhtlemisel. Samas on uuringu meetod elav, situatsioone saab hinnata terviklikult, saab teostada ilma hüpoteesi püstitamata. Kvantitatiivset uurimismeetodit hakati kasutama 1960. aastate alguses. Selle uurimuse eesmärgiks oli õpitulemuse prognoos ja kontroll. Seoste põhjaliku vaatlemise tulemusena määrati kindlaks õpetaja efektiivsust mõjutavad tegurid. Alates 1990. a. algusest iseloomustab uurimus õpikeskkonna tajumisega seotud aspekte. 4 tegevuse registreerimismeetodit (Hans van der Mars) : 1. tegevuse liigi registreerimine tuleb vahet teha ühe tegevuse lõpust ja teise tegevuse algusest. Tegevuste nt: teatud harj. sooritamine, hilinemine tundi jne. Regitr. Toimub kindlatel kellaaegadel
Rakendusnäited- KKMMi abil saab õpetada õpilastele, kuidas ohjeldada liigset impulsiivsust ja agressiivsust, läheneda loominguliselt ülesannetele, tõsta tagasitõmbunud õpilaste suhtlemisvalmidust, suhtuda mõistlikult ebaõnnestumistesse jne. Sarnasus ja erinevus- KKMMi ja BKMMi sarnasus on selles, et mõlemate eesmärgiks on õpilaste väliselt jälgitava käitumise muutmine. Erinevus on selles et BKMMil püütakse seda teha alateadvusliku stiimul- reaktsioon seoste kujundamisega aga KKMMi puhul õpilase teadliku eneseregulatsiooni arendamisega. d)Õppimise kognitiivsed ja konstruktivistlikud käsitlused 1. Kognitiivste õppimisteooriate kujunemine Kognitiivsete õppimisteooriate võidukäik algas 1969a. Kognitiivsete õppimisteooriate sisuna näevad peamise motiivina õpilase sisemist huvi õpitava vastu ja sellest lähtuvat aktiivsust. 2. J.Piaget tunnetusprotsessi mudel kognitiivsete ja konstruktivistlike õppimiskäsitluste lähtealusena.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid