OSTEOARTROOS Osteoartroosi ehk liigesekulumust peetakse üheks kõige levinumaks liigesehaiguseks. Osteoartroosi all kannatab 10-12% täiskasvanud elanikkonnast. Elanikkonna vananemisega haigestumise sagedus suureneb. Osteoartroos kuulub inimkonna vanimate haiguste hulka ja seda on leitud juba kiviaja inimeste skelettides. Deformeeriv osteoartroos on krooniline degeneratiivne liigesehaigus, mille aluseks on kõhre taandareng ja hävinemine ning mis väljendub kõhre ainevahetuse häiretes, kõhre kulumises. Liigeseid moodustavate luude servad, millele langeb suurem koormus, on kaetud tiheda ja sileda hüaliinkhrega. Osteoartroosiga kaasneb maksimaalse kokkupuutege pindade kulumine, need muutuvad hapraks ja krobeliseks, phjustades liigutustel luude omavahelist hrdumist. Hrdumine süvendab khrede kulumisprotsessi veelgi.
Osteoartroos ehk artroos (OA) grupp kattuvaid liigesehaigusi, millel on erinev etioloogia, kuid sarnane bioloogiline, morfoloogiline ja kliiniline lõpptulemus Artroos ehk liigeskulumus Eestis ligi 200 000 artroosihaiget Primaarsed ehk Sekundaarsed idiopaatilised artroosid artroosid Lokaliseerunud OA: Liigese labakäed, labajalad, mehhaaniline põlv, puus, selg, ühtimatus: muud lokalisatsioonid kongenitaalsed ja arenguhäired, Generaliseerunud traumast OA: kolme või enama põhjustatud, liigese või liigesegrupi liigesekirurgia artroos järgsed Ei kahjusta ainult liigeskõhre, vaid haarab liigest tervikuna: subkondraalne luu, ligamendid, liigesekapsel, sünoviaalmembraan, periartikulaarsed lihased Liigese ja kõhrealuse luu lagunemise ja sünteesi tasakaal häiritud Lagunemine üle...
allikateks kalatooted, sealhulgas kalamaksaõli. Piim ja piimatooted on kindlalt tähtsaimaks kaltsiumiallikaks toidus. Luustiku tugevust mõjutavad ka liikumine, perekondlikud eripärad ehk geneetilised faktorid. Eelistama peaks ka magedamat toitu ja vältima kohvi, sest nii sool kui kofeiin viivad kaltsiumi organismist välja. Kuna luustiku formeerumine kestab umbes 20. eluaastani, on oluline piisavalt kaltsiumi-ja D-vitamiinirikast toitu tarbida kogu lapsepõlve vältel. Osteoartroos: Osteoartroos (artroos, lad k. osteoarthrosis; inglise k. osteoarthritis) on grupp kattuvaid liigesehaigusi, millel on erinevad põhjused, kuid sarnane tagajärg – liigeste jäigastumine. Artroosi nimetatakse liigeste kulumise haiguseks, ka liigesekulumuseks. Osteoartroos on kõige levinum liigesehaigus. Sageli nimetatakse seda liigeste kulumiseks, kuna haigust iseloomustab luude liigespindasid katva kõhre kulumine, mis põhjustab luupindade kokkupuudet ja hõõrdumist
PÕLVELIIGESE ARTROOSIGA PATSIENT ARTROOS... Mis on artroos? On grupp kattuvaid liigesehaigusi, millel on erinevad põhjused, kuid sarnane tagajärg liigeste jäigastumine. Põlveliigeses artroos e. deformeeriv osteoartroos Deformeeriv osteoartroos on krooniline lõhustav liigesehaigus, mille aluseks on kõhre esmane taandareng ja hävinemine ühes järgneva kõhrealuse verevarustuse häirega, sidekoeliste muutustega luukoes ja liigesepindu katvas kestas. Deformeeriva osteoartroosi tekkes on oluline roll mehhaaniline koormus liigeskõhrele, eriti suur kehakaal, raske füüsiline töö ja üksikute liigeste püsiv ülekoormatus. Gonartroos ehk põlveliigese artroos. Ülevaade inimkonna vanim haigus
Kuna patsiendil on palju sugulasi, tema juures on alati külalised, seega patsient on aktiivne pidevalt. Patsiendi tegevused hetkel on piiratud esmalt intensiivravi palatiga, seejärel tavapalatiga. Patsiendil on hea meel suhelda oma külalistega. KEHALINE FUNKTSIOON Patsient ei vaja kõrvalabi liikumisel Liigiste liikuvus on piiratud põlveliigiste osteoartroosi tõttu. Patsiendi liikumine aeglunenud. Kuna põlveliigiste osteoartroos raskendab liikumist, patsiendil on vajalik füsioteraapiat. Füsioterapeudi abi kasutab meeleldi ja huviga ootab järgmist teraapia aega. Osteoartroos on kõige tavalisem krooniline haigus, mis mõjub liigestele ning on kõige sagedasem sümptomaatiline probleem keskealistel ja vanematel inimestel. Põlveliigiste osteoartroos on põhjustab valu ning põlvefunktsiooni kadumist. Palju
Võimalikud tagajärjed: • Peavalu • Tekib pinge ja selg väsib ruttu ära • Suureneb lihaste ja sidemete koormus • Inimene vajub küüru • Takistab südame ja kopsude normaalset talitlust Lordoos ehk nõgusselgsus Lordoos on lülisamba ülemäärane kõverdumine ettepoole, süvenenud on nimmenõgusus ja lihaskonna toonus on muutunud. Tekkepõhjused: • Ülekaal • Halb rüht • Nõrgad kõhulihased • Osteoartroos puusaliigeses ehk koksartroos • Liiga sagedane kõrgetel kontsadel käimine • Nõrgad tuhara-ja seljalihased • Ülepinges reielihased ja nimme-niudelihas • Liialt suur treeningukoormus • Liialt suur treeningu intensiivsus • Ebapiisav sporditehnika • Ebapiisav ettevalmistus • Vale treeningu ülesehitus Skolioos ehk lülisamba kõverdumine külgsuunas Skolioos on lülisamba kõverdumine külgsuunas koos lülide pöördumisega, lülide
ülekoormus (töö istuvas asendis või püstijalu). Nii äge kui ka krooniline alaseljavalu võib olla ka ohtliku halva prognoosiga haiguse sümptomiks. Need seisundid on vaja õigel ajal diagnoosida ja ravida. Kõikidel juhtudel, eriti retsidiveeruva, alaägeda ja kroonilise kulu korral on vaja täpsustada vaevuste põhjus. (Vaher 2010). Sagedasemad seljavalu põhjused: Lülisamba lülide vahelt väljuvate närvide survekompressioon Lihaste ülevenitus Lihasspasm Osteoartroos ehk liigesekulumus Osteoporoos ehk luuhõrenemine Lülivaheketta prolaps- lülikeha vaheketta väljasopistus Seljatrauma Neerukivitõbi Püelonefriit - kiirelt kulgev mikroobide poolt põhjustatud neeru interstitsiaalse koe (uriini tootvaid päsmakesi ümbritseva koe) ja neeruvaagna põletikuline haigus. (MFMER 2017). Haruldasemad põhjused: Fibromüalgia- haigus, mis väljendub eelkõige lihases esineva valuga, millega võib kaasneda katsumisel tundlike kühmude esinemine.
vabal liikumisel üldse. Kahaneb ka südame- ja vereringesüsteemi võimekus. Samas ei maksa meelt heita kõigi loetletud vananemisnähtude ilmumist saab küllaldase, otstarbeka, igapäevase liikumisega või, veel paremini, sihipärase treeninguga aeglustada, et pikeneks enesega toimetuleku aeg. Ärgem unustagem, et see, mis inimene ootab ja loodab, tihti ka täitub. LIHASLUUKONNA HAIGUSTEST TINGITUD LIIKUMISRASKUSED Artroos ehk osteoartroos Artroos on eake inimese kõige sagedam liigesehaigus. Artroos vaevab umbes 10-12 % maakera elanikkonnast. Inimesed hakkavad artroosi haigestuma enamasti pärast 40. Eluaastat. Ea kõrgenedes haiguse levimus suureneb olulisel- pea kõigil üle 60 aasta vanustel inimestel esineb mingeid artroosinähte. Õnneks ei ole need kõigil kagele arenenud, ega tekita häirivaid vaevusi. Atroosi tekkimise põhjused on sisemised ( liigesekõhre pärilik väiksem
(Reumatoloogia, 2000) 4 Podagrasõlmed tekivad tavaliselt valutult või väikese valuga. Suurus varieerub nööpnõelasuurusest kuni pähkli- või õunasuuruseni. Algul on podagrasõlmed pehmed, hiljem muutuvad tihedaks. (Reumatoloogia, 2000) Liigesefunktsiooni häire on mõõdukas. Kahjustatud liigeses areneb pikkamõõda osteoartroos. (Reumatoloogia, 2000) Liigesevälised podagra avaldused. Liigesevälistest podagra avaldustest on kõige sagedasim neerukahjustus. Kõige esmalt areneb urolitiaas, mida iseloomustab tavalise neerukooliku pilt. Väljakujunenud neerukivi korral võib tekkida sekundaarne püelonefriit. Hiljem võib podagrahaigel areneda podagraline nefropaatia. (Reumatoloogia, 2000) Podagrahaige muud ainevahetusehäired. Podagrahaigetel on ka muid ainevahetushäireid, mis
halvatust. Pideva vale istuva asendi korral vajub selg samuti ära ja põhjustab valu. Kõrgelt alla hüpates ja jalgadele maandudes või seljale kukkudes võib saada lülisamba põrutuse või isegi lülide murru, mis annab tugeva seljavalu või osalise halvatuse. Lisaks selja muutustele võivad seljavalu anda ka siseorganite haigused nt neeruhaigused. Sagedasemad põhjused: Lihaste ülevenitus Lihasspasm Osteoartroos Ishias ehk radikuliit Osteoporoos ehk luuhõrenemine Lülivaheketta prolaps Seljatrauma Neerukivitõbi Püelonefriit Haruldasemad põhjused: Fibromüalgia Kasvajad või nende metastaasid selgroolülides Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks: 2 Röntgen näitab lülisamba seisundit, luude hõrenemist ja kasvajaid. Müelograafia
Diclofenac appears to oncentrations of free AA in leukocytes, perhaps by altering its release or PHARMACOLOGICAL PROPERTIES Para-aminofenoolid Selektiivsed COX-2 inhibiitorid e koksiibid Diarüülasendusega furanoonid rofekoksiib (ei turustata) Diarüülasendusega pürasoolid - tselekoksiib Bipüridiini derivaadid - etorikoksiib Koksiibid NSAIDide näidustused Tugi-liikumisaparaadi ja pehmete kudede põletikuline valu Liiges- ja lihasvalud, osteoartroos, dorsalgia jne Palaviku sümptomaatiline ravi Äge podagra atakk Äge migreenihoog Düsmenorröa Hambavalu Postoperatiivne analgeesia (+/-) Krooniline valu (+/-) Farmakokineetiline jaotus Tugev toime + kiire eliminatsioon Diklofenak, ketoprofeen, indometatsiin Nõrgem toime + kiire eliminatsioon Ibuprofeen, aspiriin Keskmine toime + keskmine eliminatsioon Naprokseen, nabumetoon Tugev toime + aeglane eliminatsioon Meloksikaam, piroksikaam NSAIDide farmakokineetika
1) Ägedad nina-neelu põletikud, kroonilised koldeinfektsioonid 2) Halvad elu- ja töötingimused 3) Külmetamine, külm ja niiske õhk (halb ilm) 4) Liigeste ülekoormus: ülekaalulisus, suur füüsiline koormus Reumatoidartriit - progresseeruv, sageli invaliidistav liigeste autoimmuunhaigus. Reumatoidartriidi korral hakkavad liigese sisekestas olevad immuunrakud seni teadmata põhjusel ründama liigest ennast tekib liigesepõletik. Osteoartroos Kõhrede taandareng ja hävimine, mis kaasneb vananemisega. Liigesevõie kaob ära ja kõhred kuluvad. Podagra - kusihappe ainevahetusest tingitud haigus, verre koguneb rohkesti kusihapet ning kusihappesoolad ladestuvad kudedesse ja tekib liigestepõletik. Risk: meessugu, liigsöömine, alkohol, diabeet, neeruhaigused, gen. eelsoodumus. Suure varba valu! Osteoporoos luustikuhaigus, kus luustikumass väheneb, luukude muutub hõredaks ja hapraks
Liigeste ülekoormus Halvad elu- ja töötingimused Külmetamine, külm ja niiske õhk Autoimmuunsed mehhanismid Miks ja kuidas tekib liigese põletikuline haigus? Kui bakter või viirus satub verre, krooniline põletikukolle. Bakter eritab toksiine, millest tekib põletik. Miks ja kuidas tekib liigeste krooniline haigus? Liigeste äge haigus, jääb krooniliseks. Tekib samamoodi kui bakter või viirus satub verre. Mis on osteoartroos? Kõhre kulumine ja liigesevedelik (liigesvõie) väheneb. Kuidas tekib podagra? Kusihapet tekib liiga palju ning jääb organismi ja ladestub. Soodusteguriks liigne söömine, alkohol. Mis on osteoporoos? Luu mass väheneb, luukude muutub hõredaks ja hapraks. Mis on remissiooni periood? Haiguse puhkeperiood, põletiku vaheline periood, inimene tunneb ennast paremini,
on väga aldis rebenema pärast kodarluumurdu (Collesi murd- lad.k fractura radii typica- kodarluu alaosa murd, mille korral kodarluu eraldunud osa (alumine fragment) suundub dorsaalsele (käeselja suunas)). 5 Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik • Osteoartroos. Muutused liigespinnal, biomehaanilise stressi muutused või luu pikkuse muutused pärast luumurdu suurendavad liigeste kulumise, liigest ümbritsevate struktuuride rebenemise või varajase osteoporoosi riski. Osteoartroos võib välja kujuneda igas liigeses, mis on seotud muutunud mehhanismidega: näiteks kontralateraalne põlveliiges reieluukaela murru tagajärjel. • Lihaste nõrkus. Luumurruga seotud traumad ning sellele järgnev immobilisatsioon
aine artriidid: minuti jooksul 75 mg vastunäidustatud perforatsioon; tuharalihasesse, et (MSPVA=NSAI reumatoidartriit, 100 ml 0,9% NaCl-s; alla 18-aastatel patsiendid, kellel vähendada närvi- või D)prostaglandii- osteoartroos, mõlemad lahused MSPVA on esile koekahjustuse riski. Mitte nide sünteesi anküloseeriv tuleb enne puhverdada kutsunud astmahoo, manustada intravenoosse pärssija spondüliit, krooniline 1 ml 4,2% naatrium- urtikaaria või ägeda boolusinjektsioonina!
annaabi.ee 
