Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
patsient, eesnäärme, hooldus, osakonnas, osteoartroos, kasvaja, esinenud, põlv, haigla, haiglas, piiratus, füsioteraapia, paranenud, uroloogia, suhtlemine, ravimid, healoomuline, mõjutav, hüperplaasia, meeskonnatöö, osakond, jälg, programmid, suuõõne, depression, study, valuvaigisti, riskifaktor, normis, hoolda, eaka, patsienti, lähedased...................................21 9.EPIKRIIS...............................................................................................................................22 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................23 2 SISSEJUHATUS Sooritasin kirurgilise haige õendusabi praktika Tartu Ülikooli Kliinikumis pulmonoloogia ja torakaalkirurgia osakonnas 21.04.2015 kuni 14.05.2015. Koostasin patsiendist õenduslugu vahemikus 23.04 kuni 07.05. Patsiendi diagnoosiks oli parema kopsu ülasagara adenokartsinoom. Kaasuvateks haigusteks südamekahjustusega hüpertooniatõbi kongestiivse südamepuudulikkusega, esmane ühepoolne gonartroos ja esmane ühepoolne koksartroos. Jälgisin patsiendi nii pre- kui ka postoperatiivselt, kuna talle tehti kaks operatsiooni. 22.04- videotorakoskoopiline kopsuresektsioon. 06
............................4 2. DIAGNOSTILISED PROTSEDUURID JA LABORATOORSETE ANALÜÜSIDE REFERENTSVÄÄRTUSED......................................................................................................5 3. RAVIMITE MANUSTAMINE...............................................................................................6 3.1 Patsiendi enda ravimid......................................................................................................6 3.2 Haiglas manustatavad ravimid..........................................................................................6 4. ÕENDUSANAMNEES JA FÜÜSILINE LÄBIVAATUS GORDONI TÄISKASVANU TERVISESEISUNDI HINDAMISE SKEEMI ABIL.................................................................7 4.1 Terviseedendus..................................................................................................................7 4.2 Toitumine................................................................
Õenduslugu ja õendusplaan õdede II kursusel kirurgilise haige õenduse õppepraktikal Sissejuhatus Oma kirurgia praktikat ma läbisin Kõrvakliinikus Kõrvakliiniku-kirugia osakonnas. Osakonnas oli minu juhendajaks Kaire Kärne ja koolipoolne juhendaja oli Helme Toss. Oma õendusloo patsiendiks ma valisin 34 aastase meesterahva. Valisin selle patsiendi, sest ta oli juba mõned päevad postoperatiivses perioodis ja pidi veel jääma mõneks ajaks haiglasse. Osakonnas, kus ma olin on väga raske valida sellist patsiendi, keda sul oleks võimalik jälgida pre ja postoperatiivses perioodis piisavalt aega, et sa saaks jälgida muutumisi tema tervislikus seisundis, kuna patsiendid pärast operatsiooni lähevad tavaliselt samal või järgmisel päeval juba koju. Samas ma olin praktikal kümme päeva ja ei saanud loota, et selle aja jooksul tuleb mingi patsient, kes jääb kauemaks ajaks haiglasse
............................................................................... 20 LÜHIKE ÜLEVAADE HAIGUSEST..................................................................23 KOKKUVÕTE HAIGELE OSUTATUD ÕENDUSABIST.......................................24 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................................25 SISSEJUHATUS Viibisin praktikal Tartu Ülikooli Kliinikumi abdominaalkirurgia osakonnas ajavahemikul 23.03.2015 16.04.2015. Sellest 31.03.2015 2.04.2015 koostasin ma akadeemilise õendusloo. Patsiendi diagnoosiks olid sapikivid ning ta saabus haiglasse 31. märtsil plaanilisele operatsioonile (laparoskoopiline koletsüstektoomia). Kaasuvaid haigusi patsiendil ei olnud ning varasemalt on patsient haiglas viibinud vaid teismelisena kurgumandlite eemaldamise tõttu. Laparoskoopiline koletsüstektoomia operatsioon toimus 1. aprillil kell 11.00
KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................. 18 Chamberland, S. (2008) A Closer Look At Stability Of Surgically-Assisted Rapid Palatal Expansion................................................................................................. 18 2 1. SISSEJUHATUS Õendusloo patsiendi valisin Tartu Ülikooli Kliinikumi Näo- ja lõualuudepiirkonna kirurgia osakonnast. Patsient on 26 aastane naine, kes tuli 26.04.2015 haiglasse plaanilisele SARPE operatsioonile ehk luule toetuva kiire ülalõualuu palatinaalsele laiendamisele. Diagnoositud on hambakaarte suhte anomaaliad. Kaasuvaid haiguseid naisel ei ole. Operatsioon toimus 27.04.2015 ja koju lubati patsient 29.04.2015. 3 2. ÕENDUSANAMNEES Õendusanamnees kogutud 26.04.2015. Patsiendi haiglasse pöördumise põhjuseks oli
........12 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................14 NEFROLOOGILISE HAIGE JUHTUM Kristi Kaalikas on 32-aastane naispatsient, kes on tulnud vastuvõtule ja kurdab väsimust ja uimasust ning üldist halba enesetunnet. Anamneesist selgub, et patsiendil on 8-aastaselt diagnoositud I tüübi diabeet. Lisaks on tal diagnoositud krooniline neerupuudulikkus diabeetilise nefropaatia tüsistusena. Patsient käib viimase kolme aasta jooksul regulaarselt hemodialüüsil. Kristi Kaalikas on kahvatu, kõhn, tundub kergelt pidurdunud. Patsiendi nahk on kuiv ja soe, turgor on langenud, limaskestad kuivad. Elulised näitajad on järgmised: AVR 150/88mmHg, fr 116x', HS 18x', temp 37.7°C. Patsient räägib, et ta on oksendanud viimased kaks päeva ja seega pole ta söönud ega joonud kuigi palju. Samuti kaebab ta kõhulahtisuse üle. 3 1
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe eriala Jelena Kapustina GERIAATRILISE PATSIENDI ÕENDUSLUGU Ettekanne Õppejõud: Erle Remmelgas Tartu 2010 Sissejuhatus SA TÜK Puusepa 8 Kardioloogia osakond Haiglas juhendaja: Elviira Vontsovits, koolis: Erle Remmelgas Sest temaga sain hea kontakti luua. Andmed patsiendi kohta 1. Meespatsient pikkus 171cm, kaal 110kg. 2. 13.06.1948 a. 60a. 3. Viljandi linn 4. Pensionäär 5. Viibinud haiglas12.02 2010-23.02.2010, jälgisin: 15.02, 18.02,19.02,22.02,23.02. Eluanamnees Sündinud Viljandis, ahjukütega majas. Peres oli 4 last. Patsiendi sõnul oli
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool IÕ-1 nimi JUHTUMI ANALÜÜS Intensiivi praktika Tallinn ... aasta Sisukord 1. SISSEJUHATUS Praktika oli sooritatud II Intensiivravi osakonnas Põhja-Eesti Regionaalhaiglas (PERH) ajavahemikus .... Valved olid 12-tunnised ja iga praktikapäev algas hommikul kell 8:30. Juhendajaks oli .... PERH II Intensiivravi osakonnas viibivad eelkõige patsiendid peale suurt plaanilist operatsiooni. Osakonnas viibivad patsiendid peale kardio-, neuro-, vaskulaar-, onko ja torakaalkirurgilisi operatsioone. II intensiivravi osakonnas on 12 voodikohta, hetkel oli avatud 10. Osakonnas on võimalik monitoorida neurofunktsioone (EEG, BIS), teostada neerude asendusravi, kopsude kunstliku ventilatsiooni ning toetada südame vereringe kehaväliselt (ECMO, IABP). Osakonnas päevasel valvel töötab 5 õde ja 1 väljakutsel
...............................................................14 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................15 2 KARDIOLOOGILISE HAIGE JUHTUM Tiina Tiivik on 65-aastane naine, kes on kutsutud pereõe korduvale visiidile. Patsiendil on diagnoositud hüpertensioon 2 kuud tagasi ning talle on määratud tab. Enalaprili 20mg/die ja tab. Hüdroklorotiasiidi 25mg/die. Patsient lõpetas ravimi tarvitamise kaks nädalat tagasi, sest " see teeb mind uimaseks ja mul on väga ebamugav öösel pissil käia". Patsiendi elulised näitajad on visiidi päeval (30. märts) järgmised: AVR: 162/102mmHg, Fr 78x', HS 16x', T 36.8 ° C. Vere kolesteroolisisaldus on patsiendil aastaid normist kõrgem. Selle normaliseerimiseks on patsiendile ordineeritud tab atorvastatiini 10mg/die. Patsiendi pikkus on 156 cm ja tema kaal on hetkel 78 kg
..................................20 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................22 2 PULMONOLOOGILISE HAIGE JUHTUM Mati Maasikas on 65- aastane mees, kes satub haiglasse oma KOKi ägenemisega (emfüseem). Anamneesis hüpertensioon, mis on kontrollitud tab. Enalapriliga viimased kuus aastat. Viimasel kolmel aastal põdenud igal talvel pneumooniat. Patsient on suitsetaja, suitsetab ca 2 pakki päevas viimase 38 aasta jooksul. Patsient on kahhektiline. Hingamisraskused ka rahulolekus, tüüpiline asend istudes. Patsiendi köha on produktiivne, eritub tihedat kollakas-rohelist röga. Patsient on ärritatud ning ärev, ta kaebab unetust ning väidab ennast tundvat väsinuna kogu aeg. Elulised näitajad: AVR 162/84 mmHg, fr 124x', HS 36x', temp. 38.9oC, SaO2 88%. Arstlikud korraldused:
suutnud enda vajaduste eest hoolitseda. Kuu aega tagasi haigestus bronhiiti, haiguse ajal tekkis segasusseisund, tasakaaluhäired ja nägemishallutsinatsioonid. Bronhiidi taandudes ka psüühiline tervis paranes, kuid mõni nädal hiljem muutus naine kahtlustavaks, keeldus toidust ja oli ööde kaupa üleval. Omaksed on broneerinud hooldekodu koha, mis vabaneb kahe nädala pärast. Haiglasse saabudes on patsient napisõnaline, mis teeb seisundi hindamise keeruliseks. Orienteerub kohas, ajas orinteerumine raskendatud käib korduvalt õe postis küsimas, millal süüa antakse, millal arst tuleb, millal omaksed tulevad jne. Patsient on umbusklik haiglatoidu suhtes, sööb enamasti alla poole toidukogusest. Patsient ei soovi ennast pesta; kui talle pesemisvajadust meelde tuletada, ärritub ja tõmbab teki üle pea. 3 ARUTLUST
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava SKISOAFEKTIIVNE HÄIRE Veronika Litovtsenko Õde 3, rühm 1 Tartu 2009 Skisoafektiivse häirega patsiendi haiguslugu 34- aastane naispatsient. Haiglasse saabudes on patsient elevil ja kärsitu. Vestluse ajal tõuseb korduvalt püsti ja kõnnib ruumis ringi. Kirjeldab, et avastas nädalad tagasi endal võime diagnoosida ja ravida haigusi, mida tavameditsiin veel ei võimalda. Samas on tekkinud hirm, et tema annet võidakse kurjasti ära kasutada ning, et on inimesi, kellele tema eriline anne pinnuks silmas on päästjaks. Viimastel päevadel on püüdnud abivajavaid inimesi aidata, viibides nende leidmiseks kaubanduskeskustest, bussijaamas jt rahvarohketes paikades
(luukasvaja)- tekib teadmata põhjuste tagajärjel ning osteoporoos, millel võib olla seos vananemisest tingitud muutustega. Ka nende haiguste puhul on füsioterapeut ravimeeskonna 2 Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik liige. Vaatamata sellele, et iga patsient erineb oma haigusest tingitult, esinevad haigetel sarnased sümptomid ning füsioteraapias kasutatavad tehnikad võivad olla erinevate patsientide juures samad. Nagu välja toodud- mõned sümptomid erinevad haiguse spetsiifilisusest tigituna, kuid paljud probleemide nagu valu, turse, lihaste nõrkuse ja funktsioonihäire ravi kattub teiste ortopeedilistest haigustest tingitud probleemide raviga. Kaasasündinud (kongenitaalsed) ja pediaatrilised ortopeedilised probleemid
Ühiskonnatöö erinevad tasandid: 1. elanike tasandil toimuv naabrustöö ja muude rühmade tegevus. 2. ametnike ja organisatsioonide vaheline organiseerimine 3. mõjutamine on hästi kasutatav siis kui tahetakse sekkuda individuaal ja rühma suhetest laienevatesse probleemidesse. GERIAATRIA Uurib vanadust. Üldseisundi väljaselgitamine on geriaatria ülesanne. Geriaatrid töötavad haiglas geriaatria osakonnas. Geriaatria professor William Fergusson Anderson. Geriaatria proffessuur loodi 1965 a. Glauskow Ülikoolis. Viimasel ajal on sotsiaaltöö praktikas muutunud üldiseks nägemus polislikest e. integreeritud sots. töö meetoditest. Pineus´i ja Minhani panid paika 1970 a. mudeli nii eeliseks on, et ta võimaldab üheaegselt lähenemise ja näeb sotsiaaltöö probleemi tervikuna 4. põhielementi 1. muudatusagendi süsteemi e. hooldekodu ja sots. töötaja võtab tööle sots. hooldaja.
süsinikdioksiidi eemaldamine ning normaalne hingamine. Hingamispuudulikkuse korral on arterivere hapniku partsiaalrõhk <8,0 kPA (60 mmHg), SpO2 <88% või on süsinikdioksiidi partsiaalrõhk >6,6 kPa (50 mmHg). Äge hingamispuudulikkus tekitab patsiendil tugeva ahistus- ja kaitsetustunde ning surmahirmu. Rahutust võib suurendada ka äkkhaigestumisest põhjustatud sokk. Need koos võivad suurendada hapnikutarvet, mis omakorda süvendab hingamispuudulikkust. Patsient reageerib hüperventileerimisega, mis ahistustunnet veelgi suurendab. · Patsiendi turvatunne suureneb, kui teda ei jäeta üksi. Kui ruumist lahkumine on hädavajalik, jäetakse patsiendi käeulatusse signaalkell · Patsiendile räägitakse arusaadavalt ja rahulikult tehtavatest raviprotseduuridest ning võimalikest piiranguist. Pööratakse tähelepanu ka omaste juhendamisele
korda nädalas, hiljem 2-4 korda nädalas. Võimlemisprogramm võiks olla spetsiaalselt ülekaalulistele koostatud. Võib kasutada professionaalset treenerit. Vältida peaks koormavaid hüppeid ja äkilisi pöördeid. Liikumise ja koormuse suurendamine ning mitmekülgsuse lisamine peaks olema mõõdukas ja ettevaatlik (Fogelholm jt 2005). Õendusplaan 1) Probleem: Hingeldus, mis on tingitud kehakaalu suurenemisest ja mis väljendub kiiremas hingamises, üle 25 x’. Eesmärk: Patsient hingab alla 20x’. Õendustegevus: a. Trenni- ja toitumisoovitused – kaalulangus mistõttu muutub hingamine kergemaks. b. Soovitada loobuda suitsetamisest, ka perekonna liikmetel. Anda infomaterjale ja soovitada minna nõustaja juurde. c. Kontrollida, et patsiendil ei oleks mingit hingamiselundite haigust. Hinnata hingelduse suurust koos füüsilise tegevusega Kopsude kuulamine. Hinnata vedelikkute tasakaalu.
6. Beetablokaator kui löögisagedus on <60/min või süstoolne vererõhk <100 mmHg, beetablokaatoreid ei anta 7. Taga, et võetaks arsti poolt määratud laboratoorsed proovid: CK, CK-MB, TROPONIIN-T, Hb, Hkt, Lk, Er, S-K, S-Na, S-Krea,B-Glük ja Astrup. Lisaks kopsupilt 8. Ära unusta patsiendi omakeseid rahustada ja informeerida Jätkuv ravi · Kui patsiendi seisund on stabiilne ja esmane ravi rakendatud, viiakse patsient vastavalt seisundile edasiseks põetuseks erakorralise kardioloogia osakonda ehk EKO-sse või statsionaari · Kui esmane olukord komplitseerub nõuab patsiendi seisund edasist intensiivravi Erakorralise kardioloogia osakond (EKO) Vahendid Patsiendi individuaalne EKG-monitor, millel on rütmihäirete registreerija, ST-taseme jälgija, reguleeritavad alarmipiirväärtused, kirjutaja, mälu, vererõhumõõtja, saturatsiooni mõõtja,
Veresuhkru normi piires hoidmine Infektsiooni tekke oht. Õendusdiagnoos 1 Ebatõhus tervisehooldus Definitsioon Suutmatus terviseprobleeme tuvastada, nendega toime tulla ja/või abi otsida selleks, et tervist säilitada. Õendusdiagnoos 1 Seonduvad tegurid: Tunnetushäire Peenmotoorse võimekuse langus Üldmotoorse võimekuse langus Tajuhäire Isiklik ebatõhus toimetulek Eesmärgid Lähieesmärgid: Patsient on teadlik vajadused põhiteadmisest tervislikust eluviisist ja on valmis võtta vastutust selle jälgimise eest Regulaarne enesehooldus Kaugeesmärgid: Patsient jälgib korrapäraselt arstiga määratud ravireziimi ja veresuhkrutase on kontrolli all Järgib tervisliku eluviisi soovitusi Tüsistused ei esine ,sümptomid vähenenud Õendustegevus Selgita patseinsile vajadusest ravireziimi jälgimisest
1.4 Ennetamine II tüüpi suhkruhaigust ei ole alati võimalik ennetada. Tähtis on tervislik elustiil: piisav füüsiline koormus, normaalne kehakaal, vähene stress ning õige toidureziim. (Terviseportaal 2012). 5 2. ÕENDUSPROBLEEMID DIABEEDI PÕDEVAL PATSIENDIL Õendushooldusvajaduste määramine tähendab patsiendi probleemide selgitamist. Õenduse esmane informatsiooniallikas on patsient ise või keegi tema lähedastest. Õendusprobleemide selgitamiseks on õel vaja koguda andmeid patsiendi ja tema perekonna elustiili kohta. Õendusprobleemid sõnastatakse võimalikult täpselt, patsiendikeskselt, et saaks planeerida õendusabi probleemi lahendamiseks. Õendusprobleemid võib jagada kaheks: aktuaalsed ja potentsiaalsed probleemid. Aktuaalsed probleemid on sellised, mis hetkel on olemasolevad
Anda soobiv asend. Anda ravimeid arsti korraldusel. Seletada õige dieeti vajadust. Manusta õige diet. Unehäireid kaovad Vestelda patsiendiga Patsient magab järjest 7 tundi. Tunneb ennast Unehäired seotud Anda ravimeid arsti puhanuna. mao valudega korraldusel Jälgida patsiedi öösel 8
Vedeliku kogus ja patsiendi aluseks olev kopsu haigus paneb paika sümptomite tõsiduse. Suur pleuraefusioon (suur kogus vedelikku pleuras) põhjustab astmat. Kui tegemist on väikese kuni keskmise vedeliku hulgaga, siis võib hingeldus puududa või olla minimaalne. (Bare jt 2004.) Mädane (purulentne) pleuriit on juhul, kui pleuraõõnes on mädane vedelik või vedelikus leidub baktereid. See võib tekkida samuti kopsupõletiku, operatsiooni või trauma tüsistusena. Pleuraempüeemia haige patsient on teravalt haige ja tal on sümptomid sarnased akuutsetele (ägedatele) hingamisteede viirustele või kopsupõletikule (palavik, öine higistamine, valu rindkeres, köha, hingeldus, kaalu kaotamine). Hemorraagiline pleuriit-pleuras olev vedelik sisaldab verd. Selle põhjuseks on sageli pahaloomulised kasvajad, kopsuemboolia ja rindkere traumad. Vere olemasolu tehakse kindlaks punktsiooniga, kuid lisaks muudele uuringutele, mis verega tehakse, on vaja
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ4-6 Milana Brattsik MÄLUHÄIRETE ALL KANNATAV DEMENTNE PATSIENT JA ABI OSUTAMISE VAJADUS JA VÕIMALUSED Seminaritöö õppeaines Vaimse tervise õendus Kohtla-Järve 2010 SISUKORD 3. ÕENDUSABI DEMENTSUSEGA PATSIENTIDE PROBLEEMIDE LAHENDAMISEL VÕIMALUSED................................................................................... 11 3.1 Õendusabi koduõenduses...........................
kõrgete tasemeteni. Patsientidel, kes kardavad anesteesiatvõi operatsiooni, võib olla valu tugevam ja seda on väga raske ravida. Valu ilmnemisviisid Valu võib ilmneda mitmeti. Eristada võib järgmisi ilmnemisviise: · Füsioloogilised nähud, mida on võimalik mõõta: hingamissageduse kiirenemine, arteriaalse vererõhu tõus, pulsisageduse kiirenemine, perifeerse kehatemperatuuri langus. · Füsioloogilised muutused, mida on võimalik märgata: patsient higistab, on kahvatu, tunneb ennast halvasti ja võib oksendada. · Muutused patsiendi füüsilises olemuses: patsient on sundasendis, liikumatu, tema lihased on pinges, näoilme on karm ja otsmik kortsus. · Patsiendi hingelised muutused: patsient on närviline, kaebab, ägab, isegi karjub või nutab. Kui patsiendil on tõesti väga tugev valu, võib ta kaotada teadvuse. Postoperatiivne valuravi ja õendus Postoperatiivse valuravi barjäärid
koolituskeskuse lektor Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst, erakorralise meditsiini arst, Sisekaitseakadeemia lektor 1 Eksperdid: Pille Tammpere – Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna peaspetsialist, peaekspert Veronika Reinhard – Tartu Ülikooli Kliinikumi neurointensiivravi osakonna juhataja, anestesioloog Piret Valdek – AS Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna juhataja, kirurg Raido Paasma – AS Pärnu Haigla intensiivravi osakonna juhataja, anestesioloog, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektor Kalmer Sütt – Politseikapten, Politsei ja Piirivalveameti Piirivalveosakonna Lennusalga juht Marika Väli – Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, arenduse asedirektor, patoloog Stella Polikarpus – Sisekaitseakadeemia kriisireguleerimise õppetooli assistent Mari-Ann Vernik – Tallinna Kiirabi õde-brigaadijuht, erakorralise meditsiini õde
Laste intubeerimine ja ekstubeerimine ning sellest tulenev õendusabi laste lasteintensiivravi osakond Laste intubeerimine ja ekstubeerimine ning sellest tulenev õendusabi laste lasteintensiivravi osakonnas KOKKUVÕTE Antud diplomitöös käsitleti õe ülesandeid lasteintensiivravi osakonnas laste intubeerimisel, ekstubeerimisel ja intubeeritud laste õendusabis. Uurimistöö eesmärgiks oli kirjeldada õe rolli lapse intubeerimisel, intubeeritud lapse õendusabis ja ekstubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas. Diplomitööd koostades püstitati järgmised uurimisküsimused: milline on õe roll lapse intubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas?, milline on õe roll intubeeritud lapse õendusabis lasteintensiivravi osakonnas
PATHOS on esimesena teinud nii ulatusliku kokkuvõtte POP valuravist Euroopas Arenguruumi on igas uuritud riigis palju SOOVITUSED POP VALURAVI JUHTIMISEKS Adekvaatne õdede ja arstide ettevalmistus Adekvaatne patsiendikeskne informeerimine Balansseeritud analgeesia kasutamine, epiduraalne ja muu regionaalne ja lokaalne valutustamine, PCA Kirjalike protokollide kasutamine Regulaarne valutugevuse hindamine MIKS VALURAVI ON EBAPIISAV Valuravi kirurgilises osakonnas on vähem oluline, kui opereerimine Valu tugevust ei hinnata regulaarselt Valu tugevust ei dokumenteerita Valuvaigistite määramine on ebaregulaarne Puudub kasutatud ravimi toime hindamine Suhtlemisprobleemid (patsient - personal) Patsiendil puudub eelnev info valust ja valuravist Patsient arvab, et valu on loomulik nähtus Personali puudulikud oskused ja teadmised Personali ülekoormus, vahendite puudus "Legendid ja müüdid" MILLEST LÄHTUME
PROBLEEMID JA HOOLDUSTEGEVUSED NEFROLOOGILISTE NING UROLOOGILISTE HAIGUSTE KORRAL 1. Valu tingitud neerukoe põletikulisest · Jälgi ravimite toimet ja kõrvaltoimeid protsessist · jälgi muutusi seoses valuga · kata patsient soojalt · kasuta valu vähendavaid asendeid 2. Urineerimise häired tingitud vedeliku · Jälgi diureetikumide toimet ja kõrvaltoimeid peetusest organismis · jälgi diureesi, taga hügieen · jälgi patsiendi joodud vedeliku hulka, vajadusel piira. Juua võib teed, mahla, vett.
Tähelepanu pööratakse ka haige individuaalsusele ja suhetele keskkonna ning kultuuriga. Patsiendikesksuses rõhutatakse ka tema turvalisuse tagamist. PREOPERATIIVNE PERIOOD Sel perioodil algab haige ettevalmistus operatsiooniks ning see nõuab õenduse järjepidevust erinevates õendusabi valdkondades. Nii võib haige preoperatiivne ettevalmistus kulgeda haige kodus, perearstikeskuses, kirurgi juures või kirurgilises osakonnas. Oluline on informatsiooni liikumine koos haigega näiteks perearstikeskusest haigle osakonda. Plaaniliste operatsioonide korral võetakse haige kirurgilisse osakonda päev varem või ka operatsioonipäeva hommikul. See sõltub haigusdiagnoosist ning patsiendi üldseisundist. Mõnikord vajavad diabeeti põdevad haiged, tugevasti kõhnunud patsiendid või alkohoolikud ka pikemat lõikuseelset ettevalmistust haiglas. Erakorralistel haigetel on preoperatiivne
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED Loengukonspekt Õppejõud: Kristi Voll Olesja Zeel Ulvi Jõgi Tallinn 2009 AJALUGU Ignaz Philipp Semmelweis - Esimene arst, kes jälgis süstemaatiliselt haiglas esinevat infektsiooni ja samuti võttis tarvitusele abinõud. 1861 aastal ta tõdes, et seal osakonnas, kus õpetati arstiteaduse üliõpilasi, oli patsientide suremus sünnitusjärgsesse infektsiooni 8,3%, seevastu osakonnas, kus õpetati ämmaemandaid, vastav arv oli 2%. Semmelweis osutas, et selle erinevuse oli põhjustanud halvasti pestud käed lahangu järgselt. Kui käsi hakati desinfitseerima kloorisisaldusega vedelikuga, siis vähenes suremus 1%-ni. Seda uurimust võib pidada haiglainfektsiooni järelvalve alguseks.
tütarlapsega (47 aastane naine). Patsiendi sõnade järgi, sel päeval, kui ta vigastas oma jalga ta tundis nõrkust ja pearinglust. Ta tegi voodi korda, kui järsku leidis ennast põrandal lammamisena. Tütarlaps aitas emale tõusta ja leidis, et tema jalg- hüppeliigese piirkonnas on sinakaspunane ja paistes. Tütarlaps asetas külma vigastatud piirkonnale ja pärast asetas vähese survega sidet ja toetas padja abil kõrgendatud asend. Anamneesi võtmisel saime teada, et patsient ei saanud aru kuidas ta sai kukkuda, temal on hüpertooniatõbi, kuid viimasel ajal oli tal RR 90/60 mmHg hommikuti. Tema tavaline RR on 150/70 mmHg.Tütarlaps soovitas emale minna EMO-sse, aga patsient rangelt nõudis jätta teda kodus. Arst hindas turse suurus. Sinakaspunane värv viitas verejooksule. Arst suunas patsienti röntgenile. Röntgen näitas, et see on hüppeliigese nikastus. Patsiendi andmed: vanus 73 kaal 70 ; Sugu: naine pikkus 165 cm;
Erialatoimetaja: Merike Kravets Keeletoimetaja: Kaidi Vahar Retsensent: Olesja Ojamäe Küljendaja: Riina Orumaa Tõlkijad: Marina Sarri, Marina Kopti, Olesja Ojamäe Helilindistus: Argo Ilves, Riina Orumaa, Kateriina Rannula, Siret Piirsalu, Liisa-Marie Ilves Helirezissöör: Argo Ilves Projekti koordineerija: Siret Piirsalu Tellija: Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed SISUKORD 1. SUHTLEMINE Dialoog 1 Ülemõe kabinetis. Vestluses osalevad haigla ülemõde Tiina Parik ja Malle Soo. Malle: Tere hommikust! Olen Malle Soo ja kandideerin teie haiglasse hooldustöötaja ametikohale. Ülemõde: Tere hommikust! Ülemõde Tiina Parik. Võtke istet, palun! Malle: Tänan. Ülemõde: Niisiis, teie olete Malle Soo. Palun rääkige kõigepealt endast ise. Malle: Olen sündinud 15. juunil 1964. aastal. Seega olen 48 aastat vana. Olen abielus. Mul on kolm täiskasvanud last...
kõrvalekalded. Hingamissügavuse hindamisel kasutatakse järgmisi kriteeriume: · normaalne hingamine, · pindmine hingamine, · sügav hingamine. Vajalikud vahendid · Stopper või kell · Vajadusel mittesteriilsed kindad Patsiendi ja ümbritseva keskkonna ettevalmistus Tegevus Mõju Tee kätehügieen. Hoiab ära mikroobide edasi kandumise. Taga patsiendi privaatsus. Patsient peab olema võimalikult lõtvunud ja mugavas asendis. Soovitav on lugeda kohe pärast pulsi Patsient ei tohi olla teadlik uuringust. palpeerimist, kätt randmelt võtmata. TEOSTAMINE Loe 30 sek jooksul patsiendi Erinevate haiguste korral võib hingamissagedus ja korruta see tulemus hingamisrütm olla erinev ja seetõttu kahega. Ebaregulaarse hingamissageduse soovitatakse lugeda hingamissagdust 1 korral lugeda 1 minuti jooksul. minuti jooksul.
tegeleda regulaarselt aeroobse treeninguga (Pürg et al., 2011). 2.2 Harjutuste näidiskava Allpool on toodud harjutused, mis on orienteerunud inimestele kellel on kerge kuni mõõduka insuldi raskuaste. 1) Peenmotoorsed harjutused, mis aitavad taastada pareetilise käe funktsiooni (joonis 1). Joonis 1. Erinevad harjutused peenmotoorika taasmamiseks. 2) Passiivsed harjutused aitavad ennetada kontraktuure pareetilises jäsemes. Patsient liigub pareetilist jäseme aitades terve jäsemega täieliku liigese liikuvuse ulatuses (joonis 2, 3, 4) http://www.stroke-rehab.com/passive-range-of-motion.html (8.12.2017) 5 Joonis 2. Patsient paneb oma labakäed kokku. Hoides käed otse, tõstab abaluud aluspinnalt, abistades terve käega pareetilist kätt. Korrata 5-10 korda. Joonis 3. Patsient paneb oma labakäed kokku
annaabi.ee 
